Fooliumkilekondensaatori elektroodideks on õhukesest alumiiniumplekist (fooliumist) lindid, mis on koos nende vahel asetsevate 2...10 m paksuste dielektrikuribadega rulli keeratud. 2.Kõrgsagedus-keraamikakondensaatorid Dielektrik on väikese läbitavusega, ulatudes 3...550. Kõrgsageduskeraamikal on väga väikesed kaod kõrgete sagedusteni ja nõrk mahtuvuse temperatuurisõltuvus. Omadustelt on kõrgsageduskeraamikal baseeruvad kondensaatorid igikestvad, nad ei vanane peaaegu üldse. Mahtuvuse temperatuurisõltuvus on neil üpris lineaarne ja võib olla nii positiivne kui negatiivne. 3.Senjett-keraamikakondensaatorid Dielektriline läbitavus võib ulatuda 10 000. Selline dielektriline läbitavus võimaldab luua väikeste mõõtmetega väga suure mahtuvusega kondensaatoreid. Kuid senjettkeraamikast dielektrikul on suur energiakadu ning mahtuvus sõltub tugevalt ja mittelineaarselt temperatuurist, sagedusest ja pingest
Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad väga suurest hulgast elementidest, millest on koostatud vajaliku toimega lülitused. Otstarbe tähtsuselt jagatakse neid elemente põhi-ja abielementideks. Põhielementideks on need, milleta pole lülituste töö võimalik. Abielementideta on lülituste töö küll võimalik, kuid nendest sõltuvad suuresti seadme tarbimisomadused. Põhielemendid jagunevad omakorda passiiv- ja aktiivelementideks. Passiv- elementideks on takistid, kondensaatorid ja induktiivpoolid, aktiivelementideks dioodid, transistorid ja integraallülitused. Abielementideks on pistikud, ümberlülitid, klemmliistud, mitmesugused konstruktsioonelemendid jne. Käesolevas õppematerjalis käsitletakse passiivelemente ja aktiivelemente (v.a. integraallülitused), milledel põhineb enamike elektroonikalülituste töö. Välja on jäetud mõnede kitsamat huvi pakkuvate seadiste, nagu pöörddioodid, tunneldioodid ja
Kondensaatorite standardid Kondensaatorid Tihti vajatakse nii elektroonika kui elektrotehnika seadmete juures elementi, mis suudaks mahutada elektrilaenguid. Sellist elementi nimetatakse kondensaatoriks. Kondensaator on ehituselt äärmiselt lihtne, koosnedes kahest lähestikku asetatud ja omavahel hästi isoleeritud suvalise kujuga metall-plaadist või plaatide grupist. Kõige lihtsama kondensaatori saab moodustada kahest tasapinnalisest ja omavahel paralleelsest metallplaadist, mille vahel on dielektrikuna õhk. Kui ühele plaadile anda positiivne laeng ja teisele negatiivne laeng, siis püüab ühe plaadi laeng tekitada teisel plaadil elektrilise induktsiooni tõttu vastasnimelist
ümberpaigutamiseks ühest elektrivälja punktist teise. Seega on elektriline pinge skalaarsuurus. Pinge ühikuks SI-süsteemis on volt. Üks volt (tähistatakse V) on selline pinge, mille puhul 1 kuloni suuruse laengu ümberpaigutamisel teeb elektriväli tööd 1 dzaul. Elektrivälja kahe mõõdetava punkti vaheline pinge langeb enamasti kokku nende punktide potentsiaalide vahega, kuid ei võrdu süsteemi alguses ja lõpus mõõdetava pingega. 2.11 Kondensaator Kondensaator on kahest või enamast elektroodist ja nendevahelisest dielektrikukihist koosnev seadis. Kondensaatoreid iseloomustav suurus on mahtuvus. Kondensaatorite tunnussuurused: · Nimimahtuvus kondensaatorile ettenähtud mahtuvuse suurus. · Mahtuvushälve ehk tolerants lubatud kõrvalekalle nimimahtuvusest. · Nimipinge maksimaalne alalispinge, millele kondensaator kestval töötamisel vastu peab.
Inimene ei tunneta elektrivälja. Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha laetud kehaga. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga jõud, mis paneb selle keha liikuma. Laetud keha ümbritsev elektriväli on seda tugevam, mida suurem on keha elektrilaeng. 5.2 Mahtuvuse mõiste Mahtuvuseks nimetatakse kondensaatori võimet salvestada elektrilaengut. Mahtuvust mõõdetakse laenguga, mis tõstab juhi pinget ühe ühiku võrra: Q C= U C mahtuvus faradites (F) Q elektrilaeng kulonites (C), 1 kulon = 1 amper · 1 sekund U juhi potentsiaal voltides (V) 1 farad on sellise elektrijuhi mahtuvus, millele 1 kuloni suuruse laengu andmine tõstab pinget 1 voldi võrra. Inglise füüsik Michael Faraday (1791—1867) on elektromagnetvälja mõiste looja. Farad on ülisuur mahtuvusühik. Praktikas mõõdetakse mahtuvusi tavaliselt mikro- ja pikofaradites. 62 1
Inimene ei tunneta elektrivälja. Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha laetud kehaga. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga jõud, mis paneb selle keha liikuma. Laetud keha ümbritsev elektriväli on seda tugevam, mida suurem on keha elektrilaeng. 5.2 Mahtuvuse mõiste Mahtuvuseks nimetatakse kondensaatori võimet salvestada elektrilaengut. Mahtuvust mõõdetakse laenguga, mis tõstab juhi pinget ühe ühiku võrra: Q C= U C mahtuvus faradites (F) Q elektrilaeng kulonites (C), 1 kulon = 1 amper · 1 sekund U juhi potentsiaal voltides (V) 1 farad on sellise elektrijuhi mahtuvus, millele 1 kuloni suuruse laengu andmine tõstab pinget 1 voldi võrra. Inglise füüsik Michael Faraday (1791--1867) on elektromagnetvälja mõiste looja. Farad on ülisuur mahtuvusühik. Praktikas mõõdetakse mahtuvusi tavaliselt mikro- ja pikofaradites. 62 1
rakendamisel. Piesoefekt leiab laialdast kasutamist mikroskoopiliste andurite ja täiturite valmistamisel, aga samuti ka aja mõõtmisel (kvartskell), väikeste ainekoguste massi mõõtmisel kvartsi kristalli omavõnkesageduse muutumise põhjal jne. Püroelektrikud on ained, mis on suutelised polariseeruma temperatuuri muutumise tagajärjel. Püroelektrikuid kasutatakse termomeetrite valmistamiseks 9. Elektrimahtuvus, kondensaator. Materjalide elektrilisi omadusi liigitatakse selle järgi, kas laengud saavad nendes vabalt liikuda või mitte. Elektrijuhid on ained, milledes elektrilaengud saavad suhteliselt vabalt liikuda. Head elektrijuhid on metallid, elektrolüüt, ioniseeritud gaas. Mittejuhid ehk isolaatorid on materjalid, milledes laengud vabalt liikuda ei saa. Head isolaatorid on kumm, plast, klaas, ka puhas vesi. Pooljuhid on materjalid, mille juhtivus jääb juhi ja isolaatori vahele. Tuntumad on räni, germaanium
Eritundlikus väljendab fotofoolu suhet fototakistile langeva valgusvoo ja temale rakendatud pinge korrutise. IR-il väljendab fotovoolu suhet langeva kiirgus energia ja pinge korrutise. RF Rk Urk=I*Rk Kui fototakistile langeb valgus siis tema takistus oluliselt väheneb ja vool suureneb oluliselt ja takisit Rk pingelang suureneb Kondensaatorid Püsikondensaator seadekondensaator Häälestus kondensaator Elektrolüütkondensaator varikap Kondensaatorid jagunevad: 1. Püsikondensaatorid 2. Muutkondensaatorid Püsikondensaatorid liigitataks: dielektriku materjali järgi: paber-,plast-,keraamika-, vilgukivi-, klaas-, teflon- ja elektrolüütkondensaatorid Muutkundensaatorid liigitatakse: 1. Häälestus e. Pöördkondensaatorid 2
4. Püroelektrikud on ained, mis on suutelised polariseeruma temperatuuri muutumise tagajärjel. Püroelektrikuid kasutatakse termomeetrite valmistamiseks 3. Elektrijuhid; elektrimahtuvus; kondensaatorid; elektrivälja energia. Materjalide elektrilisi omadusi liigitatakse selle järgi, kas laengud saavad nendes vabalt liikuda või mitte. Elektrijuhid on ained, milledes elektrilaengud saavad suhteliselt vabalt liikuda. Head elektrijuhid on metallid, elektrolüüt, ioniseeritud gaas. Mittejuhid ehk isolaatorid on materjalid, milledes laengud vabalt liikuda ei saa. Head isolaatorid on kumm, plast, klaas, ka puhas vesi. Pooljuhid on materjalid, mille juhtivus jääb juhi ja isolaatori vahele. Tuntumad on räni, germaanium. Ülijuhid on materjalid, millel elektritakistus puudub. Ülijuhtivus saavutatakse madalal temperatuuril. Isolaatoreid saa elektriseerida, juhte mitte. Vastumõju käigus saadud laen kantakse mõõda juhti minema
arvutamine). Joonis 2. 3. Suurim tööpinge (Umax) väljendab takisti elektrilist tugevust ja on kõrgeim pinge, mida takisti kestvalt talub, ilma et tekiks läbilöök. 4. Kõrgeim lubatav temperatuur (t.max) kõrgeim temperatuur millel võib takisti püsivalt töötada. 5. Takistuse temperatuuri tegur (R) Näitab takistuse suhtelist muutust temperatuuri muutumisel 1 K võrra. Kui temperatuuri tõustes R suureneb on temperatuuritegur positiivne, kui väheneb siis on negatiivne. 6. Takisti müratase (Em) mürataset iseloomustab suhteline müraelektromotoorne jõud, mis on takistil tekkiva müra elektromotoorne jõud V, takistile rakendatud alalispinge 1V kohta. Lisa takistite tabel. Takistite kasutamisel peab järgima põhiparameetrites esitatud nõudeid ja tingimusi, neid ei tohi ületada. Tavaliselt rakendatakse takisti tööle 30 80%'lise võimsusega haruharva
4.7 Pöörisvoolud 58 4.8 Induktiivsus 59 4.9 Magnetvälja energia 61 3 5. Elektrimahtuvus 62 5.1 Elektrilaeng ja elektriväli põhikooli füüsikakursusest) 62 5.2 Mahtuvuse mõiste 62 5.3 Kondensaator 63 5.4 Ülikondensaator 64 5.5 Kondensaatorite ühendamine 65 5.6 Kondensaatori laadimis- ja tühjenemisvool. Ajakonstant 67 5.7 Elektrivälja energia 69 6 Vahelduvvool 70 6.1 Vahelduvvoolu mõiste 70 6
21. Võnkering ja selle resonantsisagedus. Võnkering on kondensaatorist ja induktiivpoolist koosnev elektriahel. 22. Passiivelementide ja aktiivelementide olemus. Elektroonikas on passiivelementideks seadised, mis ei vaja toimimiseks lisatoiteallikat. Passiivelemendid võivad olla volt-amper karakteristiku järgi lineaarsed või mittelineaarsed. Passiivelemente kasutatakse aktiivelementide õigete töörežiimi saavutamiseks. Passiivelemendid on takistid, kondensaatorid, dioodid. aktiivfiltreid, mis sisaldavad peale passiivkomponentide veel aktiivkomponente (transistorid või operatsioonvõimendid). Kaasaegsetes sidesüsteemides on laialdaselt kasutatud aktiivfiltreid, sest neil on järgnevad eelised: 1. Kuna skeemitehnika võimaldab saada induktiivse iseloomuga ülekandefunktsiooni, siis saab poolide asemel kasutada takisteid. 2. Operatsioonvõimendi suur sisend- ja väike väljundtakistus tagab filtrile sisendi ja väljundi vahelise hea isoleerituse. 3
..........................237 Komponentide tootjad ...........................................................................................................237 Aineregister................................................................................................................. 238 5 Tähised Sümbolid A võimendi q töötsükkel B andur R takistus kondensaator r raadius D digitaalseade S lipistus G generaator s operaator L reaktor, drossel T periood, ajakonstant M mootor t aeg R takisti U pinge S lüliti v kiirus T trafo X reaktiivtakistus VD diood x,y tasandi teljed
dioodidel ja tavaliselt on see parema jahutuse võimaldamiseks ühendatud dioodi katoodiga. Kasutusel on olnud erinevaid dioodide liigitusi, praegu on enamlevinud dioodide liigitus lähtudes nende kasutusalast. Kui dioodis leiab kasutust P-N-siirde põhiomadus s.o. ühesuunaline elektrijuhtivus ehk ventiili toime, nimetatakse neid dioode põhidioodideks ehk lihtsalt dioodideks. Kui aga leiab kasutust mõni P-N-siirde eriomadus, nagu näiteks P-N-siirde mahtuvus, siis on tegemist eriotstarbeliste dioodidega. Põhidioodideks on alaldusdioodid ja lülitidioodid (ka universaal ja impulssdioodid). Eriotstarbelistest dioodidest on enamlevinud stabilitronid (zenerdioodid), mahtuvusdioodid, valgusdioodid, fotodioodid. Dioodide põhiparameetrid on järgmised: 1. suurim lubatav pärivool IFMAX, mis antakse dioodi tüübist sõltuvalt kas keskväärtusena, maksimaalväärtusena või impulssvooluna, viimasel juhul antakse ka impulsi kestus; 2
Andmed Lahendus q = 4 x 10-7 C E = F/q ; E = kQ/r2 6 F = 8 x10 2 N Q = Er2/k r = 3 x 10 1 m E = 8 x10 2 /4 x 10-7 = 2 x 10 5 N/C = 2,5 Q = 2 x 10 5 x 2,5 x (3 x 10 1)2/9 x 10 9 = k = 9 x 10 9 Nm2 / C2 = 5 x 10 6 C Q=? 3.1.4. Kondensaator. Kehade omadust koguda elektrilaenguid, nimetatakse elektrimahtuvuseks. Tekitame metallplaatidel, millised on eraltatud üksteisest dielektrikuga potensiaalide vahe. Plaatide vahel tekib elektriväli, mille tulemusena dielektrik polariseerub s.t. saab elektrilaengu. Laengu suuruse ja plaatide vahelise pinge suhe antud konstruktsiooni juures on muutumatu suuurus ning iseloomustab seadme mahtuvust. C=q/U kus: q ( C ) -leengu suurus plaatidel
kasutatakse reeglina suurevoolulistel dioodidel ja tavaliselt on see parema jahutuse võimaldamiseks ühendatud dioodi katoodiga. Kasutusel on olnud erinevaid dioodide liigitusi, praegu on enamlevinud dioodide liigitus lähtudes nende kasutusalast. Kui dioodis leiab kasutust P-N-siirde põhiomadus s.o. ühesuunaline elektrijuhtivus ehk ventiili toime, nimetatakse neid dioode põhidioodideks ehk lihtsalt dioodideks. Kui aga leiab kasutust mõni P-N-siirde eriomadus, nagu näiteks P-N-siirde mahtuvus, siis on tegemist eriotstarbeliste dioodidega. Põhidioodideks on alaldusdioodid ja lülitidioodid (ka universaal ja impulssdioodid). Eriotstarbelistest dioodidest on enamlevinud stabilitronid (zenerdioodid), mahtuvusdioodid, valgusdioodid, fotodioodid. Dioodide põhiparameetrid on järgmised: 1. suurim lubatav pärivool I , mis antakse dioodi tüübist sõltuvalt kas keskväärtusena, FMAX
3.5 Elektrokeemilised energiaallikad Tööstuses kasutatakse järgmisi keemilisi toiteallikaid: 1) galvaanielement; 2) akud; 3) kütuseelemendid; Galvaanielemente (patareisid) kasutatakse kantavates või väikese võimsusega tarvitites. Neid toodetakse pingetele 1...100V ja mahtuvusele 0.1..100W/h. Parimad tehnilised näitajad on liitium tionüülkloriid elementidel (Li - SOCl 2 - väike mass, suur mahtuvus jne.). Galvaanielementides sisalduvad kemikaalid on tavaliselt keskkonnaohtlikud. Akud jagatakse mõõtude järgi kantavateks ja kohtkindlates (statsionaarseteks). Kantavad akud on tavaliselt pingega 6 V ja 12 V ning mahtuvusega 10..200 A/h. Kasutatakse autode starterite toiteks, elektritõstukites, elektrikärudes jne. Kohtkindlad akud on tavaliselt pingega 24...220V, mahtuvusega 20A/h...10kA/h. Kasutatakse reeglina
a. kuni tänaseni transistorelektroonika. 1960.a. 1970.a. diskreetsed transistorid. 1958.a. USA esimesed integraalskeemid (IC), D.Kilby R.Noice. 1962.a. algab integraallülituste seeriatootmine. 1970.a. kuni tänaseni integraalelektroonika. 1970.a. 10 transistori ühele kristallile. 1987.a. 1,5 2,0 miljonit tr. 2000.a. 10 miljonit! 11 Mis on elektronlülituse element? Elektronlamp, kondensaator, induktiivsus, takisti, transistor, diood. ELEMENDI BAAS: I tase ............... diskreetsed elemendid transistor, diood, L, C, R II tase ............... võimendid kui tervikud, loogikaelemendid NING, VÕI, EI III tase .............. triger, kombinatsioonloogika lihtsamad lülitused IV tase ............... loendurid, registrid. Montaazi areng: Plekist sassii peale monteeritud elemendid.
[vaata | 1. Füüsikaliste suuruste mõisted, definitsioonid ja ühikud muuda] Voolu töö ja võimsus. Joule-Lenzi seadus. Potentsiaal ja pinge. Elektriväli, suund ja tugevus. Voolu tugevus ja tihedus. Takistus, selle sõltuvus juhi mõõtmetest. Eritakistus. Laeng ja mahtuvus. Induktiivsus. Vooliuallika elektromotoorjõud, lühisvool ja sisetakistus. Voolu töö ja võimsus. Voolu töö on võrdeline voolutugevusega I, pingega U juhi otstel ja ajaga t. [ J ] Võimsus on ajaühikus tehtud töö. [ W ] A p= t Joule-Lenzi seadus. Joule-Lenzi seadus : elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline
Joonis 2.33 Lahenduspinge amplituud erinevate dielektrikute korral 26. Pindlahendus domineeriva normaalkomponendiga mitteühtlases väljas Joonis 2.34 Domineeriva normaalkomponendiga elektrivälja tekkimine Lahenduse tekkimine: · suurim väljatugevus esineb silindrilise elektroodi serva juures · ümber silindrilise elektroodi alumise serva tekib koroona juba suhteliselt madalatel pingetel · pinge tõstmisel tekivad striimerid · striimeritel on oluline mahtuvus alumise elektroodi suhtes, mille tõttu striimereid läbib suhteliselt suur vool · suure voolu tõttu striimerite temperatuur kasvab ja tekib termoionisatsioon · selle tulemusel langeb oluliselt striimerite takistus ja suureneb nende heledus ning tekib nn. liuglahenduseks · liuglahenduskanalite pikkus kasvab pinge tõstmisel kuni dielektriku ülelöögini (elektroodide vahel) Lahenduspinge sõltub tekkiva kanali mahtuvusest. Kanali mahtuvust iseloomustatakse dielektriku pinnaerimahtuvusega
2.2 Võimendamisel tekkivad moonutused Praktikas ei õnnestu kunagi võimendada signaale moonutuste vabalt, kuid moonutused ei tohi ületada lubatut piir. Sõltuvalt moonutuste põhjustustest ja ilmnemise viisist, eristatake kahesuhuseid moonutusi: lineaarmoonutusi mille põhjuseks on võimendi lülituses leiduvad sagedusest sõltuvad elemendid ja mitte lineaarmoonutused mille põhjuseks on võimendus elementide mitte lineaarsus. Sagedusest sõltuvadeks elemenditeks on mitmesugused kondensaatorid ja induktiivsused kaasaarvatud ka elementide ja juhtmete vahelised parasiit mahtuvused. Nende toimel võimendatakse erineva sagedusega signaale erineval määral (tavaliselt esineb võimenduse langus madalatel ja kõrgematel sagedustel). Võimenduse erinev määr kajastub võimendi amplituudi sageduskarakteristikul. Peale amplituudi muutuste põhjustavad eelnimetatud reaktiivelemendid. Ka veel signaali faasimoonutusi. Need kajastuvad faasisageduse karakteristikutel. Joonis 2.2.1
parameeter S nimetusega `tõus': DI välj S= DU sis Väljatransistori (kui pingega tüüritava seadise) tööpunkti määravad paisupinge UGS ja neelupinge UDS ning neist otseselt sõltuv neeluvool ID. Neeluvoolu sõltuvus temperatuurist on väljatransistoridel palju väiksem kui kollektorivoolu vastav sõltuvus bipolaartransistoride puhul, kusjuures temperatuuritegur on neil mitte positiivne, vaid negatiivne (temperatuuri kasvades neeluvool väheneb). MOS-transistoride alalispinge-reziim on pn-siirdega väljatransistoride omast mõnevõrra temperatuuritundlikum. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 24 Võimendusreziimis peab ka siin lähtetööpunkt paiknema väljundtunnusjoonte sirges osas. Selleks on vaja, et neelupinge UDS >3..
vähemuslaengukandjad. Kuna neid on väga vähe, siis vool läbi p-n siirde on väga väike ja seda nimetatakse vastuvooluks. P-n siirde pinge voolu sõltuvus on toodud joonisel 2.17. Näeme, et p-n siire käitub alaldava kontaktina, st laseb voolu läbi peamiselt ühes suunas. Sellel põhineb pooljuhtdioodide kasutamine alaldina. Peale selle esineb p-n siirdel veel huvitavaid omadusi, mida saab kasutada erineval otstarbel. Näiteks on p-n siirde tõkkekiht sisuliselt kondensaator (positiivselt ja negatiivselt laetud kihid), mille laiust (ja seega mahtuvust) saab reguleerida välise pingega. Selle efekti alusel töötavaid seadiseid nimetatakse varikonideks (muutuva mahtuvusega kondensaatoriteks), mis on funktsionaalsed seadised. Suure vastupinge rakendamisel p-n siirdele toimub siirdel läbilöök, mille tulemusel vastuvool kasvab kiiresti ja jääb praktiliselt konstantseks (joonis 2.18). Seda efekti kasutatakse voolu
Täisperioodalalditel (valem1) kuna vool tarbijas moodustub kahe dioodi voolu summana. Vastupinge suhtes on aga täisperioodlülitustel erinevusi. Keskväljavõttega lülitusel Urmax=>2U2max, kuna vastupingestatud olukorras mõjub dioodile kahe sekundaarmähise pinge. Sildlülituse korral on aga mõjuv pinge(vastupinge) väiksem. 2.3 Alaldi töö mahtuvuslikule koormusele Enamus toiteseadmeid sisaldavad silufiltri, mis sisaldavad alati kondensaatoreid. Kondensaatorid tekitavad mahtuvusliku koormuse ja muudavad üsna oluliselt alaldi dioodide töö reziimi. (joonis1 27.11.2012) Alaldiväljundisse ühendatud kondensaatori toimel tekkib alaldis perioodiline kondensaatori laadimine ja tühjenemine. Laadimine algab ajahetkel t 1, mil alaldatav pinge saab suuremaks kondensaatori pingest laadimine lõpeb ajahetkel t 2. Ajahetkel t2 algab kondensaatori tühjenemine koormus takistusele
tehnilistes andmetes ei anta, kui antakse koormustakistuse vajalik väärtus 4 ja 8. Joonis 3 Idealaalne võimendi oleks see mis võimendaks ühtlaselt kõiki sagedusi Joonis 4 Võimendamise käigusei võimentata kõiki sagedusi võrdsel määral sel juhul tekivad signaalis moonutused, moonutusi on kahte liiki: · lineaar ehk moonutus sagedused tekivad võimendi lülituses olevate sagedusest sõltuvate elementide toimel nagu kondensaatorid ja induktiivpoolid (kuna nende takistus sagedus sõltub sagedusest) sagedusmoonutused avalduvad erinevate sagetuste erinevates võimendustes, näiteks muusika võimendamisel läheb kaduma osa muusika spektrist bassid ja kõrgemad sagedused. Joonis 5. Moonutused avalduvad ka signaali nihkest, kuid kui inimkõrv faasinihet ei taju siis helivõimendite puhul ei ole need olulised. Küll on aga faasinihe oluline automaatikasüsteemi võimendites, kuna seal
Q reaktiivvõimsus (blind power) VAr Volt-amper reaktiivne S näivvõimsus VA Volt-amper magnetvoo tihedus (magnetic flux B T tesla density) v sirgliikumise kiirus (linear velocity) m/s meetrit sekundis Q laeng (charge) C kulon C mahtuvus (capacity) F farad L induktiivsus (inductivity) H henri Q soojushulk (heat energy) J džaul J Inertsimoment (moment of inertia) kgm2 Wkin Kineetiline energia (kinetic energy) J džaul Wpot Potentsiaalne energia (potential energy) J džaul D Diameeter (diameter) m meeter
võimenduselementidest. Selleks et tarbijale antav signaali võimsus oleks maksimaalne, peab väljundtakistus võrduma tarbija takistusega. 1.3. Võimendamisel tekkivad moonutused Võimendamisprotsessil võivad tekkida kahesugused moonutused: lineaarmoonutused, ehk sagedusmoonutused, mille põhjustajaks on lülituses leiduvad sagedusest sõltuvad elemendid so. kondensaatorid ja intuktiivsused. Nende toimel hakkab väljundsignaal sõltuma signaali sagedusest, kusjuures võib muutuda nii signaali amplituud, kui ka faas. Amplituudi moonutused avalduvad võimendusteguri sõltuvusest signaali sagedusest. Nii näiteks tekivad helisagedus võimenditel võimendusteguri
Tekib ülitugev malm, mis on ka piisavalt plasiline. Tõmbetugevuselt ja plastilisuselt lähedane terasele, kuid odavam. Kasutatakse näiteks mootorite klappide, pumpade korpuste, hammasrataste jm valmistamiseks. 7.1.3 Muud raua sulamid Peale terase ja malmi kasutatakse ka teisi sulameid, kus raud on enamuskomponent. Näiteks Fe ja Ni sulamid (permalloidid) on magnetmaterjalid. Fe, Al ja Si sulamid (alsiferid) on suure takistusega, kasutatakse küttelementide valmistamiseks. 10. Vask ja alumiinium, nende sulamid. Puhas vask on suure elektri- ja soojusjuhtivusega, kuid samal ajal väga pehme ja plastiline (tõmbetugevus 220 MPa). Puhast vaske saab elektrolüüsi teel. Väga hästi külmalt töödeldav ja korrosioonikindel. Puhtal kujul kasutamist takistabki pehmus. Termilise töötlemisega mehaanilisi omadusi ei saa parandada. Seda saab teha külmtöötlemisega ja lisandite sisseviimisega (sulamid). Sulamitest on tähtsaim valgevask ehk messing. Tavaline koostis on 70% Cu ja 30% Zn
Gr ja malm muutub plastilisemaks. Sellist malmi nimetatakse tempermalmiks. Sobib hästi sepistamiseks. Kui sulametalli lisada enne valamist veidi Mg ja/või Ce, sadeneb C välja kerajate moodustistena Gn (struktuurilt sarnane tempermalmile). Tekib ülitugev malm, mis on ka piisavalt plasiline. Tõmbetugevuselt ja plastilisuselt lähedane terasele, kuid odavam. Kasutatakse näiteks mootorite klappide, pumpade korpuste, hammasrataste jm valmistamiseks. 9. Vask ja alumiinium, nende sulamid (7.2, 7.3) Puhas vask on suure elektri- ja soojusjuhtivusega, kuid samal ajal väga pehme ja plastiline (tõmbetugevus 220 MPa). Puhast vaske saab elektrolüüsi teel. Väga hästi külmalt töödeldav ja korrosioonikindel. Puhtal kujul kasutamist takistabki pehmus. Termilise töötlemisega mehaanilisi omadusi ei saa parandada. Seda saab teha külmtöötlemisega ja lisandite sisseviimisega (sulamid). Sulamitest on tähtsaim valgevask ehk messing
............................ 5 1.1.2. Materjalide omadused .................................................................................................................. 6 1.2. Metalsed materjalid ........................................................................................................................... 14 1.2.1. Rauasüsinikusulamid ................................................................................................................. 14 1.2.2. Alumiinium ja alumiiniumisulamid .............................................................................................. 30 1.2.3. Vask ja vasesulamid................................................................................................................... 33 1.2.4. Nikkel ja niklisulamid .................................................................................................................. 35 1.2.5. Titaan ja titaanisulamid......................................
Tallinna Polütehnikum Raadiovastuvõtjad konspekt Raadiovastuvõtjad Kirjandus 1. A, Isotamm “Raadiovastuvõtuseadmed”, 1968 2. “Raadioamatööri käsiraamat 3. L, Abo “Raadiolülitused” Raadioülekandeks kasutatavad sagedusalad Raadiosagedusliku spektri jaotus Sagedusala Sagedusala Laineala Laineala nimetus Tähis ulatus nimetus ulatus 3...30 kHz Väga madalad 100...10 km Ülipikklained ÜPL raadiosagedused 30...300 kHz Madalad 10...1 km Pikklained PL raadiosagedused 300...3000kHz Keskmised 1000....100 m Kesklained KL raadiosagedused 3...30 MHz Kõrged 100...10 m Lühilained LL raadiosagedused 30...300 MHz 10...1 m Ult
"läätsesüsteemist" koosnev nn elektronoptika. Hälvitussüsteemid. Füüsika kursusest on teada, et elektronide liikumise trajektoori saab mõjutada nii elektri- kui magnetväljaga. Sellest tulenevalt on olemas nii elektrostaatilised kui ka magnetilised hälvitussüsteemid. Elektrostaatilises hälvitussüsteemis toimub elektronkiire hälvitamine e. kallutamine (deflection) elektrivälja mõjul. Selleks paigutatakse elektronkiire teele kaks paralleelset plaati, mille pingestamisega tekitatakse elektronkiirt kallutav elektriväli. Elektronkiire hälvitamiseks nii x- kui y- telje sihis kasutatakse kaht plaatide paari, mis on paigutatud teineteise suhtes risti. Saamaks ekraanil kujutist, mis täpselt järgiks uuritava pinge muutusi, peab kiire nihkumine ekraanil olema võrdeline plaatidel mõjuva pingega. Elektronkiire magnetiliseks hälvitamiseks paigutatakse toru kaelale kaks paari
Pooljuhtide hulka kuuluvad mõned keemilised elemendid (räni, germaanium, seleen, telluur, arseen, fosfor jt), palju oksiide, sulfiide, seleniide ja telluriide, mõned sulamid, paljud mineraalid jm. Pooljuhtide eritakistus sõltub tugevasti mitmetest välistest mõjuteguritest (temperatuur, valgus, radioaktiivne kiirgus jms) ning lisandainetest. Pooljuhtide üks iseärasusi on ka nende eritakistuse järsk vähenemine temperatuuri tõustes. Pooljuhtide eritakistuse temperatuuritegur on seega negatiivne (elektrijuhtidel vastandina reeglina positiivne). Pooljuhttehnikas kasutatakse lähtematerjalina peamiselt neljavalentset räni (Si) ning kolme- ja viievalentsete ainete ühendit galliumarseniidi (GaAs); vähesel määral ka neljavalentset germaaniumi (Ge). Räni ja germaaniumi iga aatomi väliskihis on neli valentselektroni, millest igaüks tiirleb ühtlasi ümber naaberaatomi. Iga aatomipaari ümber tiirlevad kaks valentselektroni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
