kompressorjaama laiendamine on küllaltki kulukas. Äärmiselt tähtis on ka kompressorisse juhitava õhu puhtus. Puhas õhk pikendab kompressori tööiga. Samuti tuleks kindlasti jälgida kõiki kompressorite kasutamisega seotud nõudeid. 8 2.2 Kompressorite tüübid Erinevad kasutusvaldkonnad, töörõhud ja vajalikud suruõhu kogused esitavad kompressoreile erinevaid nõudmisi. Oma konstruktsioonilt jaotatakse kompressorid (sele 4): * Kompressorid, kus suruõhku tekitakse õhu ruumala vähendamise teel. Õhk imetakse suletud anumasse, mille ruumala algul suurendatakse, seejärel vähendatakse (õhk surutakse kokku). Nii töötavad kolb- ja tiivik-kompressorid. * Kompressorid, mis suruõhu saamiseks kasutavad õhujuga. Õhk imetakse sisse ühelt poolt ning rõhu suurenemine saavutatakse gaasimolekulide kiirendamisega ( turbiin). Sele 4 Kompressorite tüübid 2.2.1 Kolbkompressor 9
kompressorjaama laiendamine on küllaltki kulukas. Äärmiselt tähtis on ka kompressorisse juhitava õhu puhtus. Puhas õhk pikendab kompressori tööiga. Samuti tuleks kindlasti jälgida kõiki kompressorite kasutamisega seotud nõudeid. 8 2.2 Kompressorite tüübid Erinevad kasutusvaldkonnad, töörõhud ja vajalikud suruõhu kogused esitavad kompressoreile erinevaid nõudmisi. Oma konstruktsioonilt jaotatakse kompressorid (sele 4): * Kompressorid, kus suruõhku tekitakse õhu ruumala vähendamise teel. Õhk imetakse suletud anumasse, mille ruumala algul suurendatakse, seejärel vähendatakse (õhk surutakse kokku). Nii töötavad kolb- ja tiivik-kompressorid. * Kompressorid, mis suruõhu saamiseks kasutavad õhujuga. Õhk imetakse sisse ühelt poolt ning rõhu suurenemine saavutatakse gaasimolekulide kiirendamisega ( turbiin). Sele 4 – Kompressorite tüübid 2.2.1 Kolbkompressor 9
ekspluatatsioonikulud. Kasutamist piiravad sõltuvus energiaallikast, suur elektrikahjustuse oht, elektriskeemi keerukus suurtel võimsustel. - Pneumomootoreid kasutatakse pöörleva liikumise saamiseks. Liigitatakse konstruktiivse lahenduse alusel: kolbmootorid, rootormootorid, turbiinmootorid. Kolbmootorid kuna need on suhteliselt keeruka konstruktsiooniga, siis neid ei kasutata pöörleva liikumise saamiseks. Levinud on need löök- ja löök-pöördtoimelistes käsimasinates, kus nende kolb on ühtlasi ka löökuriks. Rootormootorid tänu konstruktsiooni lihtsusele, heale töökindlusele, suhteliselt väikesele massile ja väikestele gabariitidele enamlevinud pneumootorid pöörleva liikumise saamiseks. Turbiinmootorid kasutatakse juhul, kui on vaja saavutada tööorgani väga suurt pöörlemissagedust väikese või keskmise võimsusega. Mis on asünkroonmootori eelised ja puudused võrreldes kommutaatmootoriga ning milline on tema tunnuskõver?
R L x S S=2R Kui on tegemist ühekordse pumbaga st. pump töötab ainult kolvi ühe poolega, võrdub pumba poolt antava vedeliku hulk Q = D 2 S 60nm ( m3/h) 4 n - väntvõlli pöörete arv minutis D - silindri sisemine diameeter S - kolvi käik m - pumba mahukasutegur. Kui kolb liigub äärmisest vasakust asendist paremale ,läbib ta teekonna x, mis on funktsioon vända pöördenurgast. Avaldame x- sõltuvalt vända pöördenurgast x= f(). x = R - R cos = R ( 1 - cos ). x - kolvi tee pikkus R - vända raadius - vända pöördenurk Kolvi liikumise kiiruse saab avaldada kolvi teekonna valemist (x) võttes sellest esimese tuletise ajas t. c = dx/dt. Vända pöördenurga võib asendada vända nurkkiiruse ja aja korrutisega: = t , siis dx =d[R(1-cos t)] ;
juhtimisseadmete kasutuselevõtuga on abimehhanismide osatähtsus tunduvalt kasvanud - energeetikaseadmete jagamine pea ja abiseadmeteks on tinglik. Näiteks veemagestusseadmed ,mida varem kasutati aurukatla toitevee saamiseks , võis lugeda peaenergeetikaseadmete hulka , kasutatakse edukalt pikematel reisidel majandus ja joogivee saamisel. Seega võib abimehhanismid tinglikult liigitada . a. Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed , pumbad , kompressorid jne. ). b. Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- õhukonditsoneeri, küttesüsteemi seadmed, majandusveevarustus, tuletõrjeseadmed haalamisseadmed, bukseerimisseadmed, laadimisseadmed, pääasteseadmed jne. ) c. Eriotstarbelised abimehhanismid ( kalapüügiseadmed , spetsiaalsed meretingimustes ümberlaadimise seadmed, reisilaevadel laeva kõikumise summutusseadmed jne.) Laeva süsteemid kujutavad endast hulk torustikke spetsiaalsete mehhanismide ,
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Laevanduskeskus Laevamehaanika lektoraat MEREPRAKTIKA ARUANNE Praktika algus: Kadett: Andrei Lichman Praktika lõpp: Rühm: MM42 Praktika koht: m/v Transdistinto Juhendaja: Jaan Läheb Tallinn 2016 2 3 SISUKORD 1.1. Üldandmed laeva kohta ................................................................................................... 6 1.2 Üldandmed laeva jõuseadme kohta .................................................................................. 7 1.2.1 Jõuseadmete tüüp ......................................................................................
väntvõllipurunemise. Peamasina alusraam kinnitatakse vundamendile enamasti jäigalt (liikumatult), abimasinate omad aga läbi kummipatjade e. amordisaatorite. 4.Sisepõlemismootori tööpõhimõte: 4 taktiline - pealt silindri kaanega ja altkolviga suletud, kui silindrisse pihustada vajaliku rõhuni komprimeeritud õhuhulka kütust, mis õhu kõrge temperatuuri tõttu süttib, siis põlemisel tekkivate gaaside paisumisel surutakse kolb alla. Kui seejärel eemaldada silindrist heitgaasid, viia kolb tagasi algasendisse, täita silinder uuesti värske õhuga,komprimeerida ja süüdata, siis järgneb kolvi uus liikumine ülevalt alla.Kindlas järjekorras, üksteisele järgnevaid protsesse nim.üheks töötsükkliks.Üksikut osa tsükklist, mile jooksul toimub silindris teatud protsess(st.kolviliikumist ühest surnud seisust teise) nim.taktiks 4.taktilise mootori töötsükkel teostub väntvõlli kahe täispöörde jooksul 720(kraadi) st.nelja takti vältel 1
Käivitussüsteem Peamasinatele ettenähtud käivitusõhk on 15...30bar. Enne peakäivitusklappi asuvad tagasilöögiklapp ja läbipuheventiil. Peakäivitusklappi saab avada käsitsi nupu abil (masina silindrite läbipuhe teostamiseks) või siis automaatkäivituseks kasutatava solenoidklapi abil. Peamasinal auvaid käivitussüsteemi elemente võib näha fotol. Käivitusõhku toodetakse kahe kompressoriga. Kompressorid asuvad peamasinaruumis teisel tekil. Pressostaadid hoiavad käivitusõhuballoonides etteantud rõhku ning süsteem teostab iseseisvalt balloonide läbipuhet. Süsteemis on kaks suruõhuballooni, mis on paigutatud kompressorite alla pikali. Iga kahe aasta tagant tuleb balloon lahti võtta ja teha visuaalne ülevaatus. Iga viie aasta tagant tuleb teha hüdrauliline katsetus. Ballooni maht 1500l Testimisrõhk 45bar
lõppenuks kui vee liikumine imitorus lakkab ning betoon saavutab tugevuse 0,2..0,3 MPa. Segu jäikus on pärast vaakumeerimist 30...40 c. Töödeldud pind silutakse ja lihvitakse 3...4 tunni möödudes (kasutades ketas- või labadega tööorganiga masinat SO-170, jõudlusega 60...100 m2/ h või muud Euroopa maades toodetud analoogi firmalt Tremiks). Betoonihöörutid Järgmine etapp betoonitöödes on pinna töötlemine betoonihöörutitega. Betoonpõrandate lihvimisseadmed tööorganid on labad (kolm või neli) ning ketas. Toodetakse ka kahe- ja kolmekettalisi pealeistutavaid betoonihõõruteid, mille tootlikkus ületab ühekettaliste oma mitmeid kordi. Eriti märgatav on võit tööjõudluses suurte valupindade puhul. Kõik betoonihõõrutid on varustatud bensiinimootoriga või käsitööriistade puhul eelektrimootoritega. Kolmelabalised on ettenähtud jämelihvimiseks, neljalabalised lõpptöötlemiseks. Masinaid kasutatakse pärast esmast betooni tardumist
1. Tegelikus tsüklis toimub töötava keha keemiline muutus, st. mis tagaks külma mootori käivitamisel survetakti lõpul küttesegu soojuse saame põlemise teel.Toimuvad 1 Takt. Kolb liigub ASS- ust ÜSS-u. Toimub silindri puhastamine isesüttimise. Selleks peab temperatuur survetakti lõpul ületama põlemisreaktsioonid : jääkgaasidest , silindri täitmine värske õhuga ja peale kütuse isesüttimise temperatuuri 100 kuni 200 0C.
tüüpi sisepõlemismootoris toimub väntmehhanismi abil (joon. 3). Viimase peaosad on silinder koos teda sul- geva kääne ehk silindripeaga, kolb, keps, väntvõll koos hooratta või hoomassidega ja karter. Silinder ja väntvõll toetuvad kahest poolmest koosnevale karterile, mis moo- dustab mootori aluse. Kolb on silindris liikuv vahesein; ta
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaal
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaal
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: un
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
