Kompressor on masina algrõhust vähemalt kaks korda suurema rõhuga surugaasi saamiseks. Levinumad kompressoritüübid: 1) Tigukompressor - gaas komprimeeritakse tigupaariga. 2) Membraankompressor kolb surub kokku membraani. Selleks ei ole vaja õli ning samuti ei tekita see müra, mistõttu kasutatakse just seda laadi kompressoreid meditsiinis ja toiduainetööstuses. Membraankompressori suureks miinuseks on kõrge hind. 3) Jugakompressor - töötab jugapumba põhimõttel: gaasi komprimeerib gaasijoa kineetiline energia. 4) Kolbkompressor - Gaasi surub kokku suletud ruumis (silindris) liikuv kolb. 5) Rotatsioonkompressor ehk labakompressor - põhiosadeks on korpuses ekstsentriliselt paiknev rootor ja selle pesades radiaalsihis vabalt liikuvad labad. Rootori pöörlemisel liiguvad labad tsentrifugaaljõu mõjul korpuse sisepinnani
2. Turbiinkompressorid. Nendes kompressorites toimubtöö ülekandmine komplimeeritavale kehale profileeritud labadest. Profileeritud moodustatud pöörlevas kanalis mida nim. töövõreks. Vastavalt komplimeeritava keha liikumis suunale kompressoris jagunevad turbiinkompressorid põhitüüpidelt: Tsentrifugaal- ja telgkompressoriteks. Tsentsifugaal kompressoris TD keha liikumissuund on selle kompressori teljega risti. Ja telgkompressorites on selle liikumine paraleelne. 3. Jugakompressor. Nendes seadmetes toimub komplimeerimiseks vajaliku töö ülekandmine komplimeeritavale kehale mingisuguse teise keha (teise vooluse). Erinevate kompressoride gruppide töö põhimõtted küllalt järsult üksteisest erinevad on TD protsessid aga toimuvad nendes kompressorites on vaadeldavad ühtlastena ja kõikide kompressor masinate tööprotsesside TD analüüsi põhieesmärgiks on komplimeerimiseks p p2 kulunud töö määramine 1 .