kineetiline energia. 4) Kolbkompressor - Gaasi surub kokku suletud ruumis (silindris) liikuv kolb. 5) Rotatsioonkompressor ehk labakompressor - põhiosadeks on korpuses ekstsentriliselt paiknev rootor ja selle pesades radiaalsihis vabalt liikuvad labad. Rootori pöörlemisel liiguvad labad tsentrifugaaljõu mõjul korpuse sisepinnani ning moodustavad suletud kambrid, mis viivad gaasi sisenemispoolelt survepoolele. 6) Tsentrifugaalkompressor - põhiosaks on labadega rootor, mille pöörlemisel gaasile mõjuv tsentrifugaaljõud paiskab gaasi rootori labade vahelt rõngaskambrisse. 7) Telgkompressor e. aksiaalkompressor - rootori pöörlemise mehaaniline energia kandub gaasile üle konsoolselt rootori külge kinnitatud labade kaudu. Joonis: a kolbkompressor: 1 kolb, 2 silinder, 3 sisselaskeklapp, 4 väljalaskeklapp; b
kõrgematel pööretel päris suuri võimsusnumbreid saavutavad. Tsentrifugaal on tõhus veerandmiilil (kiiremad autod on jõudnud keskmiste kuuteni) ja samuti võib seda tüüpi kompressor ära kuluda nendele, kes soovivad oma väiksemast mootorist suuremat võimsust, kuid ei vaja või ei tahagi suurt väändemomenti madalatel pööretel ning eelistavad pöörete kasvades sujuvalt ja ettearvatavalt lisanduvat väänet. Siiski on tsentrifugaalkompressor siin vaadeldud ülelaadimisviisidest ainuke, mida tänapäeval ühelegi seeriaautole tehasest ei panda (va. Koenigsegg, kui seda seeriaautoks lugeda) põhjuseks ilmselt just see, et temast pole tuntavat kasu tavasõidu pööretel ja tal on (vähemalt selles testis) selgelt kõige väiksem "area under the curve" e. summaarne väändetootmine üle kogu pööretevahemiku.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
