kineetiline energia. 4) Kolbkompressor - Gaasi surub kokku suletud ruumis (silindris) liikuv kolb. 5) Rotatsioonkompressor ehk labakompressor - põhiosadeks on korpuses ekstsentriliselt paiknev rootor ja selle pesades radiaalsihis vabalt liikuvad labad. Rootori pöörlemisel liiguvad labad tsentrifugaaljõu mõjul korpuse sisepinnani ning moodustavad suletud kambrid, mis viivad gaasi sisenemispoolelt survepoolele. 6) Tsentrifugaalkompressor - põhiosaks on labadega rootor, mille pöörlemisel gaasile mõjuv tsentrifugaaljõud paiskab gaasi rootori labade vahelt rõngaskambrisse. 7) Telgkompressor e. aksiaalkompressor - rootori pöörlemise mehaaniline energia kandub gaasile üle konsoolselt rootori külge kinnitatud labade kaudu. Joonis: a kolbkompressor: 1 kolb, 2 silinder, 3 sisselaskeklapp, 4 väljalaskeklapp; b
sarnasem vabalthingava mootori töömahu kasvatamisega väändemoment on ühtlaselt suurem kõigil pööretel. Selle omaduse ja suhtelise lihtsuse tõttu on neid kompressoritüüpe kasutanud ka suured autotootjad ('99'04 Ford F150 Lightning, '03'04 Mustang Cobra, Ford GT; GMi 3800 V6, 2.0 Ecotec R4 ja lähitulevikus Northstar V8 mootorid). Samuti väntvõllilt ringiaetaval tsentrifugaalkompressoril on hoopis erinevad omadused. Olemuselt on tsentrifugaalkompressor väga sarnane turbo külmale e. kompressoripoolele, kuid seda ei käita turbiin, vaid mootor ise rihm ja hammasülekande abil. Erinevalt varem vaadeldud "positive displacement" kompressoritest sõltub tsentrifugaali tekitatav boost väga oluliselt kompressori ringiajamise kiirusest teoreetiliselt kasvab boost võrdeliselt kompressori tiiviku pöörlemiskiiruse ruuduga
annaabi.ee 
