b. sarruse osakeste kujust c. maatriksi hulgast d. dispergeeritud faasi suurusest Küsimus 7 Kiud-armeeritud komposiitmaterjalide omadused sõltuvad dispergeeritud faasi Vali üks või enam: a. orientatsioonist b. mõõtmetest c. tüübist d. värvusest Küsimus 8 Komposiitmaterjalide valmistamise viisid on: Vali üks või enam: a. pultrusioon b. prepregi tootmine c. sarruse kerimine d. maatriksi kerimine Küsimus 9 Pidev faas tagab, et komposiitmaterjal oleks: Vali üks või enam: a. sitke b. plastne c. pehme d. kuumuskindel Küsimus 10 Millega immutatakse kiude? Vali üks või enam: a. vaiguga b. kiuga c. auruga d. etanooliga Küsimus 11 Prepregi vormitakse lõpptooteks: Vali üks või enam: a. mehaaniliselt b. käsitsi c. termiliselt d. abikomponentide lisamisel Küsimus 12 Kihilistesse komposiitmaterjalidesse kuuluvad: Vali üks või enam: a. laminaadid b. vineer c. mineraalid
Orgaanilised komposiitmaterjalid Küsimus 1 Jalgaratta massi vähendamine ühe kilo võrra suurendab selle hinda: a. 50 ameerika dollari võrra b. 100 ameerika dollari võrra c. 150 ameerika dollari võrra d. 200 ameerika dollari võrra Küsimus 2 Komposiitmaterjalide liigitus sarruse keemilise koostise alusel: a. orgaanilised b. anorgaanilised c. looduslikud d. sünteetilised kombineeritud Küsimus 3 Komposiitmaterjalide liigitus sarruse ehituse alusel: a. osakearmeeritud b. kiudarmeeritud c. struktuursed d. kombineeritud Küsimus 4 Milline kiu tüüp on aromaatsel baasil? a. boor b. aramiid c. klaas d. süsinik Küsimus 5 Sarrusena vill on: a. süntetiline dispergeeritud faas b. looduslik dispergeeritud faas c. anorgaaniline dispergeeritud faas Küsimus 6 Lennuki massi vähendamine 10 kg võrra säästab kuus a. 348 liitrit kütust b. 3477 liitrit kütust c. 1...
plaat jääb nähtavale. Aga ka sel juhul on ta kaetud vähemasti lakiga. Eelpool on toodud erinevaid lamineeritud materjalide liike, mida kasutatakse tänapäeval mööblitööstuses. Valmistatakse neist siis koolipinke, köögimööblit, klaasist mööblit, põrandaid, aknalaudu, uksi jne. Laminaadiga saab imiteerida naturaalsust, näiteks on võimalik teha põrandalaminaati, mis on väga sarnane tammepuu põrandakattematerjalile. Laminaat on tänapäeval väga laialdaselt kasutatav komposiitmaterjal. Laminaati võib kombineerida erinevate materjalidega Köögi tööpind on tervikus oluline. Valida saab laminaadi, täispuidu, graniidi ja roostevabast terasest pinna vahel. Graniidist tööpind on kallis, aga ka luksuslik. Graniidi pind on külm, kardab lööke (kukkuvaid esemeid) ning happeid sisaldavaid aineid -- sidrun võib graniidile jätta tuhmi pleki. Täispuidust pind on samuti kallis lahendus, kuid soe ja sõbralik.
.......................................4 2.2 Survetöödeldud alumiiniumsulamid..............................................................4 3. MAGNEESIUMISULAMID................................................................................6 4. TERASED..............................................................................................................7 5. TITAAN.................................................................................................................8 6. KOMPOSIITMATERJAL.................................................................................10 7. KOMPOSIITMATERJALIDE MIINUSED....................................................14 8. VIIDATUD ALLIKAD.......................................................................................15 2 1. MIS ON LENNUK?
Puit Klaas Paas Betoon Graniit Tellis Liiv ja savi Puit Üks vanemaid ehitusmaterjale. Kasutatakse nii ehitusmaterjaliks, betooni vormimisel ja tunneli- ning sillaehitustöödes. Klaas Anorgaaniline, suhteliselt tugev, läbipaistev Amorfne SiO2 2000 ºC Taaskasutatav Paas ehk paekivi Hallikas Lihtne töödelda Koosneb CaCO3 Pole vastupidav hapete suhtes Teistel ehitusmaterjalidel lähtainena Betoon Tehislik kivimaterjal Komposiitmaterjal Betooni tähtsaim omadus on tugevus Tänapäeval kõige laiemalt levinud tehismaterjal Graniit Tardkivim Roosakas või punakas Päevakivi ja kvarts 2,55...2,7 g/cm³ Soome rahvuskivi Tellis ehk telliskivi Tehismaterjal Risttahukakujuline 3.-2. eKr Egiptuses ja Mesopotaamias Eestis 13.sajand Liiv Purdsete Lähtaine Graniidi murenemine Kvartsi murenemine Savi Lähtaine Graniidi murenemine Päevakivi ja vilgu murenemine
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Mehhatroonikainstituut Nimi, matrikli nr, rühma nr Materjalide mehaanilised omadused Praktikum nr. 1 Tallinn 2011 Töö eesmärk : Põhiliste konstruktsioonimaterjalide mehaaniliste omaduste ja nende määramise tutvumine. 1) Metallide, plastide, komposiitmaterjalide tõmbe katsetamine. Võrrelda erinevate materjalide tugevust ja plastsust. 2) Polümeersete omadustega materjali katsetamine survele, surve- ja tõmbetugevuse võrdlus 3) Metalsete omadustega materjalide katsetamine löökpaindele, pingekontsentraatori ning katsetustemperatuuri mõju löögitugevusele. Tõmbeteimi tulemused Materjal Plast Komposiit risti Komposiit piki Teras C6...
Tõmbekatsed Töö eesmärk: -Tutvuda põhiliste konstruktsioonimaterjalide- metallide, plastide ja komposiitmaterjalide- mehaaniliste omaduste ja nende määramise meetoditega; -Määrata katsetatavate materjalide võimalik kasutusala. Katsetamised tõmbele: 1.1- Pikikiuga armeeritud komposiitmaterjal Märkused: Mureneb kiudude kohalt, kiud paiskuvad eemale. Pikenemist ei mõõda. Teeb ragisevat häält. Kasutamine: 1.2- Ristikiuga armeeritud komposiitmaterjal Märkused: Väike pikenemine. Teeb ragisevat häält(klaaskiud). Kasutamine: 1.3- Teras(C60) Märkused: Tekib kael. Soojeneb. Kasutamine: Turvavööd 1.4- Plast( polüamiid- PA) Märkused: Tämbekiirus 15mm/sec. Pärast purunemist tekib tühimik. Kasutamine: : kulbid, pannilabidad, spaatlid, nugade käepidemed Tabel andmetega:
Plastid moodustavad kogu sünteetiliste polümeeride toodangust umbes kaks kolmandikku.Liigitus: tarbeplast(odav,kergesti töödeldavad),tehnoplastid(tugevamad/vastupidavamad), kvaliteetsed plastid(raskesti töödeldavad;näiteks teflon). Termoplastid omadused: mehaanilised,soojus ja külmakindlus,tulekindlus. 13. Komposiitmaterjalid. Komposiitmatejalide liigitus maatriksi koostise ja armeerivate elementide kuju järgi. Komposiitmaterjal on kahest või enamast faasist (koostisosast) koosnev liitmaterjal. Faaside omadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja kontrollitavad. Komposiitmaterjal on heterogeenne, selle omadused (korrosiooni- ja kuumusekindlus, magnetilised omadused, jäikus, tugevus jne) on ette antud. Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev ning teine plastne ja elastne. Kõva faasi nimetatakse armatuuriks ja plastset maatriksiks
..65 ja soojuskindlus (kõvadustaseme säilitamise temperatuur) 600...650 °C. Kõvadustaseme säilitamine on väga oluline seoses soojuse eraldumisega laastu eemaldamisprotsessis, mis soodustab lõikuri kulumist ja vähendab püsivusaega. b. Kermis on rasksulavate suure kõvadusega karbiidide, nitriidide, oksiidide, boriidide jt. alusel pulbermetallurgilisel teel valmistatud komposiitmaterjal. Võrreldes kiirlõiketerastega on kermised kõvemad ja soojuskindlamad (850... 1350 °C). Seetõttu võimaldavad kermistest terikutega lõikurid suuremaid lõikekiirusi ja seega tõstavad tootlikkust. Enimkasutatavad on volframkarbiidi baasil karbiidkermised, näiteks WC- Co ja WC-TiC-Co. 5. Freesimine silinderfrees (a), otsfrees e. laupfrees (b), ketasfrees (c), sõrmfrees (d), kujufrees (e, f)
Erinevad ehitusmaterjalid III 1. Mis on kopolümeerid? Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid, kus makromolekul koosneb korduvatest väiksematest omavahel kovalentse sidemega seotud struktuuriühikutest - monomeeridest - elementaarlülidest. Kopolümeerid- elementaarlülideks on erisugused aatomirühmad -A-B-A-B-A-B-A-B-... ’ 2. Millest koosnevad looduslikud polümeerid? Koosnevad kas ühte liiki monomeerlülidest, näiteksglükoosijääkidest, või erinevatest monomeeridest (aminohapped,nukleotiidid). Polüsahhariidid–tselluloos, kitiin, tärklis. Valgud. Nukleiinhapped (DNA, RNA). Polüpreenid–naturaalne kautšuk. 3. Mis on plastid? Plastid on polümeermaterjalid, mille põhikomponent on polümeerid. Mitmekomponentse süsteemina sisaldavad need põhipolümeerile lisaks mitmeid lisandeid ja abiaineid. 4. Mis on lisandite ja abiainete ülesanne? Lisandite ja abiainete ülesanne on polümeeride tehnoloogiliste ja talitlu...
Kõige vähem tuli rakendada komposiitmaterjali (ristikiudu) tõmbele, vaid 1,469 kN. Tabelist saab lugeda, et kõige suurem tugevuspiir oli komposiidil (pikikiudu) 25,25 N/mm2 ja kõige suuremat voolavuspiirile vastavat jõudu rakendati terasele - 16,016 kN. Tinglik voolavuspiir on kõige suurem komposiidil (pikikiudu) 24,11 N/mm2, kõige väiksem aga plastil 4,3 N/mm2. Pärast tõmbamist pikenes kõige enam teras- 21,3 mm. Komposiitmaterjal (pikikiud) sootuks purunes, ning mõõtmist ei saanud sooritada. Kuna teras pikenes kõige rohkem, siis suurim suhteline katkevenivus on temal 27%. Komposiitmaterjalil (ristikiudu) on katkevenivus 0%, kuna materjal ei muutnud oma pikkusemõõtmeid. Kõige suurem tugevuspiiri ja ruumala suhe on plastil 5771111 N*mm/mg. Esimese tabeli analüüsi põhjal võib järeldada, et iga materjalil on omad head ja halvad omadused
Masin on mehaanilist liikumist rakendav seade, mis muundab energiat, tööobjekte või informatsiooni, et inimese kehalist või vaimset tööd asendada või kergendada Masinate liigitus: 1)Energiamasin 2)Jõumasin (tuulemootor) 3)Masingeneraator (elektrigener) 4)Tõste ja transportmasinad 5)tehnoloogilised (põllutöömasinad, metallipingid) 6)Kontrollerid ja juhtmasinad (andurid, ajamid) 7)Infot töötlevad (arvuti) MASINAELEMENDID = tehniliste süsteemide füüsikalised komponendid Tehniline süsteem - komponentide kombinatsioon, mis koos töötades tagab mingi ettenähtud funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade) Masinaelemendid võivad tööpõhimõttelt olla: 1. Mehaanilised (poldid, mutrid, võllid, laagrid, hammasrattad, rihmarattad, korpused, sidurid, pidurid, vedrud, jne.) 2. Mitte-mehaanilised (elektrilised, optilised, elektroonilised, jne.) 3. Lõimitud, s.t. tööpõhimõttega osi (andurid, muundurid, ajamid) Masinaelement võib olla: 1. Detail, s.t. ...
I variant: 1)lihtsa kuupvoretahis, koordinatsiooni arv. Voreelemendi kohta tulevate aatomite arv. K6 Tähis: K6; koordinatsiooniarv k=6; n=8*1/8=1 2)asendustardlahuse kristallvore (lahustaja komponendi A kristallivore K12) milline on kristallivore baas? n=4 3)FD kuju komponentide osalise lahustuvuse korral, taasid selle koikides alades, nende tahistus ja sisu. 4)loetlege tardfaasid Fe-C-sulameis. Tooge nende tahistus, sisu ja C-sisaldus. · Ferriit (F): F=Fe(C); C-sisaldus: 7270C 0,02% ja toatemp. 0,01% F= Fe(C); C-sisaldus: 14950C 0,1% · Austeniit (A): A=Fe(C), C-sisaldus 11470C 2,14% ja 7270C 0,8% · Tsementiit (T): Fe3C; C-sisaldus: 6,67% · Martensiit (M): M=Fe(C)ülek; max C-sisaldus on võrdne lähtefaasi austeniidi C- sisaldusega 5)milles seisneb beiniitmuutus Fe-C-sulameis muutuse skeem, T A->(F+T)B; Tekib A lagunemisel selle allajahutamisel temp-ivahemikus 400-500C.(C%=0,8) 6)alaeutekto...
mitteoksiid- ja sega- keraamika; kasutusala järgi: konstruktsiooni-, töö- riista- ja elektrokeraamika. Tehnokeraamika on vähese tugevusega ning suure haprusega. Kuna keraamika tõmbetugevus on väike, antakse tugevusnäitajatest tavaliselt painde- või survetugevus. Vähem oluline pole tehnokeraamika korral selle kõvadus (see on piires 1200-3000 HV). Kõvadusega on otseselt seotud kulumiskindlus. 24 23. Komposiitmaterjal Komposiitmaterjalideks (KM) nimetatakse kahest või enamast osast – faasist – materjale, kusjuures faaside omadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja kontrollitavad. Joonis 22. Komposiitmaterjali struktuur Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev ning teine plastne ja elastne. Kõva faasi nimetatakse armatuuriks (sarruseks) ja plastset maatriksiks. Armatuur annab komposiitmaterjalile tugevuse, jäi- kuse ja tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras. Joonis 23
1) Tehnikas kasutatavad materjalid: Metallid: 10000eKr Kasutati kulda, sest see oli looduses vabalt kätte saadav. 5000eKr avastati vask, esimene sulam mis avastati oli pronks (phst Kõik vase sulamid). Kristuse sünni ajal avastati raud. Malm alvastati 16 saj, siis algas metallide võidukäik. Hiljem õpiti valmistama teraseid. 20saj keskpaigas oli metallide olulisus tipus.(1,2 MS). Metallide kasutus väheneb, nende asemel luuakse teisi materjale.(liigume kasutuse poolest tagasi kiviaega, metalle hakkavad asendama keraamilised materjalid.) plastid (polümeerid): 10000 eKr Kasutati Puitu, nahka, erinevaid looduslike kiude. Tänapäeval plastid, 19saj võetakse kasutusele kumm(looduslik). 20 saj alguses avastatakse sünteetiline kumm(pakeliit). Sellest algas plastid võidukäik. komposiitmaterjalid- Kõrtest ja mudast tehtud trellised- Materjal mis koosneb vähemalt kahest materjalist. Esimene komposiit oli kivi, mille sisse pandi heina, et saada tugeva...
8. Valgemalm tekib siis kui Si sisaldus on väike või jahtumiskiirus suur. Hallmalm tekib siis kui jahtumiskiirus on väike ja Si sisaldus suur.9 deformeeritavad Al sulamid 1)termotöödeldavad Al-Mg ja Al-Mn sulamid 2)mittetermotöödeldavad Al-Cu, Al-Ni, Al-Mg-Si, Al- Zn-Cu, Al-Li sulamid.10. messingid Cu-Zn, pronksid Cu-Sn vaseniklisulamid Cu-Ni... Al,P,Zn 11. 1)vormimine 2)pressimine 3)valamine 4)ekstrudeerimine 12. On metalli ka keraamika baasil moodustatud komposiitmaterjal 6 variant 1.Fe Fe kristallivõred(tähis,baasaatomitearv n) Fe ruumkesendatud kuupvõre K8 baas n=2 =(8*1/8+1); Fe tahkesendatud kuupvõre K12 n=4 =(8*1/8+6*1/2) 3.0,02-0,8%C alaeutektoidne,koosneb feriidist ja perliidist. 0,8%C eutektoidne,koosneb perliidist.Üle 0,8%C üleeutektoidne,koosneb perliidist ja sekundaaarsest tsementiidist.(Jon) 4.Mis on martensiit? C üleküllastunud tardlahus rauas. Maksimaalne C-sisaldus on võrdnelähtefaasi-austeniidi C-sisaldusega. 5
Armatuur ehk sarrus (reinforcement) on KM kõva ja tugev faas, mis annab KM-le tugevuse, jäikuse ja tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras. Maatriks (matrix) on KM plastne ja elastne faas, mis annab materjalile vormi, monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide vahel. 11. Plastmaatrikskomposiitmaterjal: maatriksi ja armatuuri enamkasutatavad materjalid, KM üldised omadused. PMKM eelised ja puudused. Plastmaatriks (polümeermaatriks) PMKM on komposiitmaterjal, mille maatriksiks on polümeer.Selliste komposiitmaterjalide peamine eelis, võrreldes teiste komposiitmaterjalidega, on valmistamise lihtsus, odavus ja madal tihedus. Puuduseks on piiratud töötemperatuur, suhteliselt madal nihketugevus ja jäikus. Suurest polümeeride nomenklatuurist leiab komposiitide valmistamiseks peamiselt ühe liigi- termoreaktiivid (epoksü-, polüester,- fenoolvaigud, mille töötemperatuur ei ületa 200 °C).
Kasutatakse ka kaablikatete, haavlite, konteinerite ja soolade tootmisel ning ka klaasi- ja emailitööstuses. 33. Plastid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite sulameid. Täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine 34. Komposiitmaterjalideks nimetatakse kahest või enamast osast faasist materjale, kusjuures faaside omadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja kontrollitavad. Komposiitmaterjal on heterogeenne, selle omadused on ette antud (korrosiooni- ja kuumuskindlus, magnetilised omadused, jäikus, tugevus jm) 35. Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. 36. Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Kütuste tihedus oleneb temperatuurist, s.t. sama kütuse kogus(massi jargi) on erinevatel temperatuuridel erineva mahuga. 37
üle 5% legeerivaid elemente. 8.Valgemalm tekib siis kui Si sisaldus on väike või jahtumiskiirus suur. Hallmalm tekib siis kui jahtumiskiirus on väike ja Si sisaldus suur. 9.deformeeritavad Al sulamid 1)termotöödeldavad Al-Mg ja Al- Mn sulamid 2)mittetermotöödeldavad Al-Cu, Al-Ni, Al-Mg-Si, Al-Zn-Cu, Al-Li sulamid. 10.messingid Cu-Zn, pronksid Cu-Sn vaseniklisulamid Cu-Ni... Al,P,Zn 11.1)vormimine 2)pressimine 3)valamine 4)ekstrudeerimine 12.On metalli ka keraamika baasil moodustatud komposiitmaterjal 6.variant 1.Fe ja Fe kristallivõred. Fe ruumkeskendatud kuupvõre K8 baas n=2; Fe tahkkeskendatud kuupvõre K12 n=4 3.0,02-0,8%C alaeutektoidne, koosneb ferriidist ja perliidist. 0,8%C eutektoidne, koosneb perliidist. Üle 0.8% üleeutektoidne, koosneb perliidist ja sekundaarsest tsementiidist. 4.Mis on martensiit?C üleküllastunud tardlahus -rauas. Maksimaalne c-sisaldus on võrdne lähtefaasi-austeniidi C- sisaldusega. 5.Kuidas jaotatakse konstruktsiooniterased lähtudes
Fluorkiude kasutatakse mööbliriide määrdumisevastaseks viimistlemiseks. Komposiitmaterjalid diivanite kattematerjalidena Alcantara See on uuenduslik kattematerjal, mis on unikaalse ja patenteeritud tehnoloogia tulemus. Materjal töötati välja 1970-ndate alguses Miyoshi Okamoto poolt, teadlase poolt, kes töötab Jaapani keemiaettevõttes Toray Industries. Umbes 1972. loodi ühisettevõtte Itaalia keemiaettevõtte ENI ja Toray vahel nimega Alcantara SPA. Alcantara on komposiitmaterjal, mis on loodud ketrusmenetlusega ja teiste keemiliste protsessidega. Alcantara koosneb umbes 68% polüestrist ja 32% polüuretaanist, mille tõttu on vastupidav materjal. Ultrasuede See on kaubandusliku nimetusega sünteetiline mikrokiududest kangas. Samuti Miyoshi Okamoto loodud materjal 1970. aastal. See oli maailma esimene ultra- mikrokiud. Materjali sisu on 100% polüester. Ultrasuede on vastupidav plekkidele, värv on kauakestev ning seda võib ka pesta pesumasinas. Ultrasuede on
Orgaanilised komposiitmaterjalid kordamisküsimused 1. Nimetage tänapäeval tehnikas kasutatavaid materjalide põhiliike Vastus : metallid, keraamika ning komposiitmaterjalid 2. Andke vähemalt kaks erinevat definitsiooni komposiitmaterjalile Vastus : · Komposiitmaterjal on mitme faasiline materjal, mis laseb mõjule pääseda kõigi faaside positiivsetel omadustel ja mille puhul täheldatakse omaduste sünergiat. · KM on konstruktsioonmaterjal, mis koosenb kahest või enamast faasist, mis on kombineeritud makrotasandil ja on omavahel sidestatud. 3. Tooge vähemalt a üks naine komposiitidest, milles võib täheldada kombineeritud toime efekti: 1. plast + klaas ,2. metall + metallioksiid 4
600...650 °C. Plastsete metallide lõikamisele on iseloomulik voolav laast, mis keerdub spiraali. Habraste Kermis on rasksulavate suure kõvadusega metallide lõikamisel ei teki üldse korrapärast laastu, karbiidide, nitriidide, oksiidide, boriidide jt. alusel vaid pulbermetallurgilisel teel valmistatud tükikestena eralduv murdelaast. komposiitmaterjal. Võrreldes kiirlõiketerastega on kermised kõvemad ja soojuskindlamad (850... 41. Lõikekiiruse valem treimisel 1350 °C). Pealiikumise kiirus e. lõikekiirus v on teriku lõikeserva ja 46. Treilõikuri eskiis ja elemendid lõikepinna vahelise suhtelise liikumise kiirus: v=Dn, · Lõikeprotsessist võtavad osa järgmised
Plastidel on väike tihedus, suur korrosioonikindlus, väike hõõrdetegur (enamikul), head dielektrilised, soojusisoleer- ja sumbuvusomadused. Lisaks sellele nad vananevad. Nende tugevus väheneb teatud aja möödudes ning temperatuuri ja erinevate keskkondade toimel. 67. Mis on komposiitmaterjalid? Komposiitmaterjalideks nimetatakse kahest või enamast osast – faasist – materjale, kusjuures faaside omadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja kontrollitavad. Komposiitmaterjal on heterogeenne, selle omadused on ette antud (korrosiooni- ja kuumuskindlus, magnetilised omadused, jäikus, tugevus jm). Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev ning teine plastne ja elastne. Kõva faasi nimetatakse armatuuriks ja plastset maatriksiks. 68. Komposiitmaterjalide liigitus kasutusvaldkonna järgi. Maatriks, armatuur 69. Komposiitmaterjalid liigitus maatriksi materjali järgi. Maatriksi koostise järgi liigitatakse komposiitmaterjale järgmiselt:
materjalide tähtsamad omadused (tugevus, kuluvus, elastsus ja plastsus, veesisaldus ehk niiskus, tihedus, poorsus, veeimavus, veeläbilaskvus, külmakindlus ja soojajuhtivus, tulepüsivus ja tulekindlus); Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Veesisaldus ehk niiskus näitab kui mitu protsenti vett on materjalis. Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; ava...
96. Savi- keraamiline materjal- Laialt levinud; Tooted kergesti valmistatavad; Savi ja vee segu on kergesti vormitav. 97. Tsemendid- Iseloomulik omadus: segades veega moodustavad pasta, mis kõveneb. Saab kasutada jäikade struktuuride valmistamiseks. Portland tsement- Saadakse savi ja lupja sisaldavate mineraalide peenestamisel ja intensiivsel segamisel, millele järgneb segu kuumutamine ~1400 C. Kasutatakse mörtides ja betoonis. 98. Betoon- komposiitmaterjal, koosneb osakeste agregaatidest, mis on omavahel seotud tahkeks kehaks mingi siduva keskkonna toimel. Portland tsement betoon- Koosneb portland tsemendist, liivast, kruusast, veest. 99. Värvid- on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse metalle korrosiooni eest. Liigitus- Veevabad (õli-, lakk-, pulbervärvid); Vesivärvid, Emulsioonvärvid 100. Lakk- vedelik, mille kuivamisel moodustub kelme ning mis sisaldab orgaanilist lahustit.
30. Terikumaterjalid Enimkasutatavad terikumaterjalid on kiirlõiketerased ja kermised, sealhulgas pinnatud kermised. Kiirlõiketeras on kõrge volframi- ja vanaadiumisisaldusega tööriistateras. Kiirlõiketerasest lõikuri kõvadus pärast termotöötlust on HRC 62-65 ja soojuskindlus (kõvadustaseme säilitamise temperatuur) 600-650 °C. Kermis on rasksulavate suure kõvadusega karbiidide, nitriidide, oksiidide, boriidide. Alusel pulbermetallurgilisel teel valmistatud komposiitmaterjal. Võrreldes kiirlõiketerastega on kermised kõvemad ja soojuskindlamad (850-1350 °C). 31. Pinnetega kermised Tänapäevane lõikurimaterjalide nomenklatuur on lai ja hõlmab kiirlõiketeraseid, karbiidkermiseid, pinnatud kermiseid, oksiidkermiseid, kuubilist boornitriidi, tehis- ja looduslikku teemanti. Enimkasutatavad terikumaterjalid on kiirlõiketerased ja kermised, seal hulgas pinnatud kermised. Joonis 19. Tööriistamaterjalide sitkuse võrdlus
1. Aatomi ehituse skeem suhtena. Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse sissesurumise jälje sügavuse järgi: teraskuul läbimõõduga 1,6 mm ja jõud 980 N (100 kgf) – skaala B; teemantkoonus tipunurgaga 120° ja jõuga 580 N (60 kgf) või kõvasulamkoonus jõuga 1470 N (150 kgf). Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse ...
1. Raudbetooni olemus. Betoon- ja raudbetoontala töötamise erinevus Raudbetoon on komposiitmaterjal, kus koos töötavad kaks väga erinevate omadustega materjali: teras ja betoon. Betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töötab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on 3-4 korda odavam kui terasega, tõmbejõu vastuvõtmine on samavõrra odavam aga terasega
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esi...
Erinevus- tsemendi puhul toimub protsess toatemperatuuril. Portland tsement: Saadakse savi ja lupja sisaldavate mineraalide peenestamisel ja intensiivsel segamisel, millele järgneb segu kuumutamine ~1400oC. Kasutatakse mörtides ja betoonis, et liita inertseid liivaosakeste agregaate seotud massiks 102. Betoon, Portland tsement betoon. Suurte osakestega komposiit, kus nii maatriks kui dispergeeritud faas on keraamilised materjalid. Erinevus betooni ja tsemendi vahel: Betoon- komposiitmaterjal, koosneb osakeste agregaatidest, mis on omavahel seotud tahkeks kehaks mingi siduva keskkonna toimel ja selleks on tsement. Levinuimad on betoonid, mis tehtud portland ja asfalttsementidest, agregaatideks on kruus ja liiv. Asfaltbetooni kasutatakse sillutiste materjalina, Portland tsement betooni ehitusmaterjalina. Portland tsement betoon: Koosneb portland tsemendist, peentest agregaatidest (liiv) ja jämedamatest agregaatidest (kruus) ja veest. Agregaadid on täidismaterjalid, sest need
100. Betoon, Portland tsement betoon. Zn ja Cu plaadid elektroodid: Suurte osakestega komposiit, kus nii maatriks kui Zn anood (-), Cu katood (+) dispergeeritud faas on keraamilised materjalid. n Elektronid liiguvad anoodilt katoodile! § Erinevus betooni ja tsemendi vahel: anood | lahus | soolasild | lahus | katood + Betoon- komposiitmaterjal, koosneb osakeste (-) Zn(t) | ZnSO4 (aq) | K2SO4küllast. | CuSO4 (aq) | Cu(t) (+) agregaatidest, mis on omavahel seotud tahkeks kehaks mingi siduva keskkonna toimel ja selleks on tsement. 106. Elektroodpotentsiaalid, standartne § Levinuimad on betoonid, mis tehtud portland ja elektroodpotentsiaal. asfalttsementidest, agregaatideks on kruus ja liiv
kasutatakse eriti merekeskkonnas. sulfiidide, karbonaatide ja silikaatide korral, mis ei märgu vee toimel n Lisatakse ka Al, Zn, Mn jt elemente. n Korduvkasutatav, odavam toota. § Erinevus betooni ja tsemendi vahel: Betoon komposiitmaterjal, koosneb osakeste 94. Kolloidide klassifikatsioon. agregaatidest, mis on omavahel seotud tahkeks GAAS VEDEL TAHKE GAAS Vedel aerosool Tahke aerosool kehaks mingi siduva keskkonna toimel ja selleks udu, pilved, atmosfäär suits, tolmune atmosfäär on tsement.
MATERJALIÕPETUS ( kordamiseks ) 1.Metallide ja sulamite struktuur ning omadused: - metallide struktuur: Metallide kristalliline struktuur Aatomkristallilise või lihtsalt kristallilise struktuuri all mõeldakse aatomite (ioonide) omavahelist paigutust reaalselt esinevas kristallis. Metallis paiknevad aatomid kindla seaduspärasuse kohaselt, moodustades korrapärase kristallivõre. Selline aatomite paigutus vastab aatomite omavahelise mõju minimaalsele energiale (aatomite ideaalsele paigutusele). - kristallvõre tüübid, Erinevatest võreelementidest ja paigutuse motiividest lähtudes võivad aatomid paigutuda regulaarselt teatud korra kohaselt, mille tulemusena tekib kristalliline struktuur. On ka võimalik, et tavaline aatomite või aatomite rühmade korduvus kristallis on piiratud. Kristallivõre elemendid (võreelemendid) võivad olla a) primitiivsed e. lihtsa...
Pneumovormimine võimaldab, võrreldes vaakumvormimisega, valmistada sügavamaid ja suurema seinapaksusega tooteid. Mehaaniline ehk kahepoolne vormimine toimub lehtmaterjali ettekuumutamisega, kus ta vormitakse mittekuumutatava matriitsi ja templi vahel. 14. Komposiitmaterjalid: liigitus maatriksi ja armatuuri järgi. Kermis? Prepreg? Komposiitmaterjalideks nim kahest või enamast osast (faasist) materjale, kusjuures faaside omadused ja orientatsioon on järsult erinevad ja kontrollitavad. Komposiitmaterjal on heterogeenne, selle omadused (korrosiooni- ja kuumuskindlus, magnetilised omadused, jäikus, tugevus jm) on määratud tema koostisse kuuluvate faasidega. Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev ning teine plastne ja elastne. Kõva faasi nim armatuuriks (sarruseks) ja plastsest maatriksiks. Armatuur e. Sarrus annab komosiitmaterjalile tugevuse, jäikuse ja tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras (kõrgel või madalal temperatuuril, agresiivses keskonnas jne).
Materjalide keemia I eksamiküsimused 2015. Pilet 1 Materjali mõiste. Materjal on konkreetse omadustega aine või ainete kompleks, mida saab kasutada mingite ühiskonna vajaduste rahuldamiseks nüüd või tulevikus. Materjale saab liigitada mitut moodi, näiteks looduslik/sünteetiline, orgaaniline/anorgaaniline jne. Üldiselt liigitus: metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid, kõrgtehnoloogilised materjalid Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri mõju makroskoopilistele omadustele. Tsemendi kõvastumine, selle võrdlus lubja kõvastumisega. Tsement on hüdrauliline sideaine, mis kõvastub ka vee all. Tähtsaim on portlandtsement, mis valmistatakse lubjakivi ja savi peenestatud segu kuumutamisel. Lubjakivi laguneb, eraldub CO2, ning CaO ja savi reageerivad paakumise käigus, reaktsiooni saadustena tekivad kaltsiumsilikaadid 3CaO*SiO2. Kui saadus jahvatada ja seejärel segada veega, kõvastub segu kiiresti, sest tekivad kaltsiumhüdraatsilikaadid...
Kasutatakse mörtides ja betoonis, et liita inertseid liivaosakeste agregaate seotud massiks 102. Betoon, Portland tsement betoon. Betoonis on sees tsement siduva materjalina ja agregaadid(liiv ja kruus). Asfaltbetoon kasutatakse sillutiste materjalina; Suurte osakestega komposiit, kus nii maatriks kui dispergeeritud faas on keraamilised materjalid; - komposiitmaterjal, koosneb osakeste agregaatidest, mis on omavahel seotud tahkeks kehaks mingi siduva keskkonna toimel ja selleks on tsement. Postland tsement betoon: Koosneb portland tsemendist, peentest agregaatidest (liiv) ja jämedamatest agregaatidest (kruus) ja veest. Agregaadid on täidismaterjalid, sest need on odavad, tsement aga kallis.
Spoon, ristvineer Klaasplastid (vaik koos armeeriva kiuga ) Alumiinuim leht Täitematerjalid Kerge Kergesti töödeldav ja liimitav Täitematerjalina kasutatakse : Jäik vahtplast (PVC, PUR jne. Balsapuit Kärgmaterjalid (paberkärg, alumiinuimkärg) Balsapuu Komposiitmaterjalid ehk klaasplastid Komposiitmaterjaloid on kahest erinevate omadustega materjalist koosnev ühendus Komposiitmaterjal ühendab erinevate materjalide head omadusedsamamooodi NAGU RAUDBEToonis on ühendatud Terasarmatuuri suur tümbetuhevis betooni suur survetugevus .- Klaasplast koosenb kahest komponendist sideainest ja armatuurist Sideaineks on polümeer ehk sünteetiline vaik Enamkasutatavad vaigus on polüestervaik ja eposiidvaik Sideaine vajalikud omadused : Jäikus, survetugevus, kõvadus
- Materjali kõvenemine toimub keerukate hüdrateerimisreaktsioonide toimumise tõttu so. nn. hüdrauliline tsement, sest kõvadus tekib keemilisel reaktsioonil veega. - Kasutatakse mörtides ja betoonis, et liita inertseid liivaosakeste agregaate seotud massiks. 102. Betoon, Portland tsement betoon. Betoon - Suurte osakestega komposiit, kus nii maatriks kui dispergeeritud faas on keraamilised materjalid. - Erinevus betooni ja tsemendi vahel: Betoon- komposiitmaterjal, koosneb osakeste agregaatidest, mis on omavahel seotud tahkeks kehaks mingi siduva keskkonna toimel ja selleks on tsement. - Levinuimad on betoonid, mis tehtud portland ja asfalttsementidest, agregaatideks on kruus ja liiv. - Asfaltbetooni kasutatakse sillutiste materjalina, Portland tsement betoon - Koosneb portland tsemendist, peentest agregaatidest (liiv) ja jämedamatest agregaatidest (kruus) ja veest.
N/mm % tugevus Komposiitmaterjalideks (KM) nimetatakse kahest või km enamast osast faasist materjale, kusjuures Metallkomposiidid faaside omadused ja orientatsioon on selgelt erinevad (MKM) ja kontrollitavad. Komposiitmaterjal on heterogeenne, Al-B (50%) 1400 0,6 54,0 selle omadused on ette antud (korrosiooni- ja kuu- SAP865 380 7 - muskindlus, magnetilised omadused, jäikus, tugevus 105 2 - jm). Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev ning (500 °C) teine plastne ja elastne. Kõva faasi nimetatakse arma- Plastkomposiidid
Veel hiljuti kasutati laialdaselt asbest-polümeer baasil friktsioonmaterjale. Asbest on peenekiuline silikaatide klassi kuuluv mineraal Mg6[Si4O10](OH)8. Kiud on väga tugevad (2900-3650 MPa), hea tulekindlusega (Ts=1500 °C). Ta annab friktsioon- materjalile suure hrdeteguri (f=0,3-0,5) ja hea vastupanu sööbimisele. Asbesti sisaldus küünis kuni 40%-ni. Asbest on aga väga kantserogeene materjal, mistttu tema kasutamist piiratakse järsult. Kige paremini vastab sellistele tingimustele komposiitmaterjal, mis koosneb metalsest alusmetallist ja mittemetalsetest lisanditest. Metalne komponent annab materjalile tugevuse ja mittemetalne komponent tstab hrdetegurit ning väldib sööbimist. Esimesed sellised PFM loodi 40 aastat tagasi. Kaasaja metalsed PFM koosnevad: - alus- e. phimetallist (Fe, Cu jt), - hrdetegurit tstvaist lisandeist (SiO2, SiC, Al2O3, B4C, TiC, mulliit, sitall jt), - sööbimist takistavaist lisandeist ( grafiit, Sn, Pb, MoS2, BaSO4 jt).
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
