Konkreetse nõuande puhul on nõustaja ülesanne probleemi näha nõustatava silme läbi ja seda peegeldada koos selgitusega, kuidas veel võib sama asja näha tema enda silme läbi. Probleemi nägemine avardub. Oluline on lasta nõustataval oma arvamus selgelt välja öelda ja ise oma probleemile erinevaid lahendusi pakkuda ja sobiv välja valida, teadvustades erinevate lahendusviiside võimalikke tagajärgi- 3. Nõustamine Eeldab nõustajalt lisaks pedagoogilisele kompetentsusele ka kommunikatsioonioskusi (aktiivne kuulamine, usaldussuhte loomine, teadlikkus, avatus, oma piiride tunnetamine ja hoidmine, psühholoogiline tasakaal, tolerantsus, kontakteerumisoskus jms). Nõustamine on kahe isiku vaheline teadmiste ja hoiakute erinevuste teadvustatud võrdsustamise protsess suhtlemise käigus, kus nõustaja aitab nõustataval isiksuse ja/või professionaalina areneda, muuta vastutustundlikult oma hoiakuid, käitumist, mõtlemisviisi vms. 4. Psühhoteraapia
o Tööõnnetuste ja nendega kaasnevate kulutuste alanemine o Haiguspäevade arvu langus o Tootlikkuse kasv läbi inimeste töö produktiivsuse o Parem organisatsiooni kultuur o Personaliriskide vähenemine o Töö optimiseerimine o Kasumi suurenemine Üksikindiviidi tasand o Hea tervis o Hea elukvaliteet o Erialane kompetentsus o Kvaliteetne ja produktiivne töö o Produktiivne "kolmas iga" - st. inimese teeneid vajatakse tänu tema kompetentsusele ka pensionipõlves. Teadmine, et sa oled kellelegi väga vajalik, on antud eas väga tähtis. 6 Freddy Kriisa Ergonoomia HETKESEIS EESTIS Eestis on ergonoomiaalane teadlikkus väga madal nii riiklikul kui ka üksikisiku tasandil. Paljudele on antud termin ähmane ja aetakse segamini inglise keelse sõnaga "economics"
Konkreetse nõuande puhul on nõustaja ülesanne probleemi näha nõustatava silme läbi ja seda peegeldada koos selgitusega, kuidas veel võib sama asja näha tema enda silme läbi. Probleemi nägemine avardub. Oluline on lasta nõustataval oma arvamus selgelt välja öelda ja ise oma probleemile erinevaid lahendusi pakkuda ja sobiv välja valida, teadvustades erinevate lahendusviiside võimalikke tagajärgi- 3. Nõustamine Eeldab nõustajalt lisaks pedagoogilisele kompetentsusele ka kommunikatsioonioskusi (aktiivne kuulamine, usaldussuhte loomine, teadlikkus, avatus, oma piiride tunnetamine ja hoidmine, psühholoogiline tasakaal, tolerantsus, kontakteerumisoskus jms). Nõustamine on kahe isiku vaheline teadmiste ja hoiakute erinevuste teadvustatud võrdsustamise protsess suhtlemise käigus, kus nõustaja aitab nõustataval isiksuse ja/või professionaalina areneda, muuta vastutustundlikult oma hoiakuid, käitumist, mõtlemisviisi vms. 4. Psühhoteraapia
küsija kompetentsema isiku poole, nõu pidamise korral on oluline lasta nõu küsijal endal oma arvamused välja öelda, st võtta endale kuulaja roll. Probleemist valjusti rääkides võib nõustatav ise oma probleemis selgusele jõuda. Konsulteerimise korral räägib nõustaja alles siis, kui nõustatav temalt uuesti konkreetsemat nõu küsib. Nõustamise tasand eeldab nõustajalt lisaks pedagoogilisele kompetentsusele ka kommunikatsioonioskusi (näiteks head kuulamisoskust), usaldussuhte loomist, teadlikkust, avatust, oma piiride ja tasakaalu hoidmist, tolerantsust, kontakti jms. Nõustamine on kahe isiku vaheline teadmiste ja hoiakute erinevuste teadvustatud võrdsustamise protsess suhtlemise abil, mille käigus nõustaja aitab nõustataval isiksuse ja /või professionaalina areneda, näiteks muuta oma hoiakut, käitumist, mõtlemisviisi vms.
eksitada enda pädevusest ja kogemusest ning võimalusel kasutama eksperdi abi. 2.7 Raamatupidaja peab kutsealases tegevuses hoiduma tegevustest, mida ta ei ole kompetentne teostama, välja arvatud asjakohase abi ja nõustamise kasutamisel, mis võimaldab tal rahuldaval tasemel sellist tegevust teostada. 2.8 Kui raamatupidaja toetub raamatupidamise konsultandi (edaspidi konsultant) kompetentsusele, ei saa viimaselt automaatselt eeldada teadmisi raamatupidaja kutse-eetika nõuetest. Lõplik vastutus kutsealases tegevuses lasub raamatupidajal. 3 2.9 Erioskusteta raamatupidaja on kohustatud kasutama asjakohast konsultanti, hankima vajalikku teavet või suunama raamatupidamise "teenuse" tarbija edasi, vaatamata sellele, et nimetatud
heade käitumis- ja suhtelmisviiside, etiketipärase kasutamine). 2 Erik Püvi Psühholoogilised ohutegurid ENESEHINNANG Enesehinnang on inimese üldine hinnang endale ja suhtumine endasse. Inimene võib suhtuda endasse hästi (positiivne enesehinnang) või halvasti (negatiivne enesehinnang). Enesehinnang sisaldab hinnangut enda kompetentsusele ja enese väärtusele ning põhineb suures osas võrdlusele teistega. ENESEHINNANGU KOMPONENDID Enesehinnangu komponendid: · enesekohased ootused (ma võiksin); · endale kehtestatud standardid (ma peaksin); · teadvustatud oskused ja võimed (ma saaksin). Mida suurem on lahknevus inimese ootuste ja standardite ning tegelike saavutuste vahel, seda negatiivsem on enesehinnang. Enesehinnang ei ole vahetult seotud: akadeemilise ja karjääri edukusega, paremate suhetega ja tervisega
objektiivsuse kriteeriumidest ning üldisest hüvest. Samas on vastupidiseid näiteid palju lähtutakse isiklikest või teatud ringkonna huvidest, püüdes maksimeerida saadavat tulu. Ametniku mänguruumi suurus sõltub peamiselt kolmest asjaolust: esiteks kuivõrd ta valdab informatsiooni, mis tema käsutuses on, kui põhjalikud on tema professionaalsed teadmised. Kui ametniku teadmised on poliitilise juhi omadest sügavamad ja põhjalikumad, siis laieneb tema otsustuse sfäär tänu oma kompetentsusele. Samuti valdkonna aktuaalsusest ja poliitikute huvist antud temaatika vastu. ( Tõnnisson 1998 ) Loomulikult peavad ka äriühingud juhtima organisatsioone vastavalt seadusele, kuid kindlasti pole pandud neile nii palju piiranguid kui seda on avalikes organisatsioonides. Erinevalt erasektorist on avaliku sektori asutustes tegevus avalik. Seetõttu peavad avalikud olema ka organisatsioonilised protseduurid ning kodanikele peab olema tagatud vaba juurdepääs asutuse tegevust
Sisemised individuaalsed hüvitised: eneseteostusega seonduv Sisemised organisatsioonilised hüvitised: organisatsiooni liikmeskond Marina P. 51) Milline erinevus on juhil ja liidril töötajate motiveerimisel? Võimalik vastus: 1) Juhid tuginevad motiveerimisel pigem organisatsiooni ametlikule poolele, näiteks: ergutused, sanktsioonid, võim; 2) Liidrid tuginevad (järgijate) motiveerimisel pigem isiklikule eeskujule ja kompetentsusele, kus põhitähelepanu on pigem järgijate eneseteostusel. 52) Nimeta võimu allikad. Iseloomusta igat neist ühe-kahe lausega. Tasul põhinev võim - Töötajate taju, et juht saab neile anda ressursse, millest võib olla kasu, nt edutamine, palgakõrgendus vms; Võib väljenduda ka tasude äravõtmise hirmul. Karistusel põhinev võim - Töötajate taju, et juht võib neid karistada, kui nad ei kuuletu, nt
Üldjuhul algab tüdrukutel murdeiga keskmiselt kaks aastat varem kui poistel. 19. Kes on aktselerantidest tavaliselt sookaaslaste poolt enam austatud kas poisid või tüdrukud? Aktselerant – nooruk, kellel algab puberteet oluliselt varem kui tema eakaaslastel. Varaküpsenud poisid on oma vanusekaaslaste suhtes eelistatud seisus, sest nii kaaslastel kui ka täisealistel on aktselerantide täiskasvanulikuma väljanägemise tõttu kõrgendatud ootused nende sotsiaalsele kompetentsusele ja nad püüavad ka ise vastata nendele ootustele. 20. Milline on üldine tendents noorukite füüsilises arengus võrreldes mõnikümmend aastat varasema perioodiga?
Õpetaja peab oma tööd pidevalt hindama ja uuendama, mistõttu õpetajas tuleb näha uurijat ja elukestvat õppijat, kes oma töö edendamise nimel teeb koostööd kolleegide ja teiste partneritega Soome Üliõpilase arenguetapid: varajane idealism ellujäämine raskuste tunnistamine – Mingisuguste asjadega tulen toime platoole jõudmine edasiminek – jõuab üks osa üliõpilastest Ootused noore õpetaja kutsealasele kompetentsusele (T. Goodi järgi, 1996) 1. aasta Õpetaja kui ... ... töö korraldaja klassis ...õppematerjali esitaja – sõnavara peab olema õpilastele arusaadav ...diskussiooni juht – hoida teemat, mis teile oluline ...õpitulemuste hindaja 2. aasta Õpetaja kui... ... ülesannete kavandaja tööks klassi ja õpilasrühmadega – vaja teha rühmatöösid ...iseseisva õppimise võimaluste looja ja õhutaja ...sidepidaja vanematega ..
Selle artikli kontekstis defineeritakse kompetentsust võime või suutlikkusena rakendada ressursside kombinatsiooni organisatsiooni protsessides soovitud tulemuse saamiseks. Kompetentsust saab võtta ka kui ettevõtte kollektiivset teadmist muudatuste algatamiseks või nendele vastamiseks. See on sisse ehitatud organisatsiooni protsessidesse, protseduuridesse ja süsteemidesse ja on seotud käitumisviiside, mitteformaalsete võrgustike ja inimestevaheliste suhetega. Kompetentsusele viidatakse ka kui organisatsiooni iseloomustavale omadusele, mis võimaldab tal strateegiaid välja mõelda, neid valida ja ellu viia. Ettevõte saab määratleda eelise innovatiivse strateegia väljamõtlemisega, mis on sõltuvuses IT-st, kuid sellise strateegia elluviimine sõltub: · IT infrastruktuuri praegusest seisust · organisatsiooni võimest sobivaid ressursse rakendada
Üliõpilane tunneb pettumust õpilastes. · Raskuste tunnistamine- 2-3 nädal. Üliõpilane saab aru, millega ta hakkama saab ja millega ei saa. · Platoole jõudmine- tase kuhu üliõpilane peaks jõudma. Õpetajal olemas vähemalt üks kindel mudel, mille järgi tund toimub. · Edasiminek- õpetajal on paar erinevat varianti, kuidas ta oskab tundi läbi viia. Ootused noore õpeaja kutsealasele kompetentsusele. T.Goodi(1996) järgi 1.aasta Õpetaja kui... · töö korraldaja klassis · õppematerjali esitaja · klassidiskussiooni juht · õpitulemuste hindaja 2.aasta Õpetaja kui... · ülesannete kavandaja tööks klassi ja õpilasrühmadega · iseseisva õppimise võimaluste looja ja õhutaja · sidepidaja vanematega · õpilaste emotsionaalsele ja sotsiaalsele arengule kaasaaitaja 3.aasta Õpetaja kui... · kolleeg · teadmiste kaaslooja · juht
Juhendaja hinnangus tuleks esile tuua uurimistöö autori saavutused ja peamised töö tugevused, hinnang teoreetilisele käsitlusele ja empiirilisele osale, uurimisproblemaatika aktuaalsusele ja valitud metoodika otstarbekusele. Juhendaja võib lisaks uurimistöö sisulisele osale esitada ka omapoolse hinnangu õpilase kohta, milles oleks soovitatav viidata õpilase töösse suhtumisele, tema initsiatiivile, iseseisvale probleemide lahendamisele, analüüsi ja sünteesi oskusele, kompetentsusele ning selle kujunemisele uurimistöö kirjutamise käigus antud valdkonnas. Kui juhendaja on uurimistöö kaitsmisele lubanud, siis sellega ta kinnitab, et uurimistöö vastab TJG-s kehtivatele uurimistöö koostamise ja vormistamise nõuetele ja soovitab lugeda töö edukalt sooritatuks. Juhendaja pädevusse ei kuulu uurimistöö hindamine. Kindlasti peaks juhendaja juhendatava õpilasega ka pärast kaitsmist kohtuma ja arutama läbi,
Konkreetse nõuande puhul on nõustaja ülesanne probleemi näha nõustatava silme läbi ja seda peegeldada koos selgitusega, kuidas veel võib sama asja näha tema enda silme läbi. Probleemi nägemine avardub. Oluline on lasta nõustataval oma arvamus selgelt välja öelda ja ise oma probleemile erinevaid lahendusi pakkuda ja sobiv välja valida, teadvustades erinevate lahendusviiside võimalikke tagajärgi- Nõustamine.Eeldab nõustajalt lisaks pedagoogilisele kompetentsusele ka kommunikatsioonioskusi (aktiivne kuulamine, usaldussuhte loomine, teadlikkus, avatus, oma piiride tunnetamine ja hoidmine, psühholoogiline tasakaal, tolerantsus, kontakteerumisoskus jms). Nõustamine on kahe isiku vaheline teadmiste ja hoiakute erinevuste teadvustatud võrdsustamise protsess suhtlemise käigus, kus nõustaja aitab nõustataval isiksuse ja/või professionaalina areneda, muuta vastutustundlikult oma hoiakuid, käitumist, mõtlemisviisi vms. Psühhoteraapia
sõprussuhteid, kõne arengu hilistumine, halb oskus vestlust alustada, skemaatiline ja kordustega rääkimisviis, kangekaelne klammerdumine rituaalidesse.( Autos- isoleeritult oma maailmas elav isik.) 39. Söömishäired lastel. Imiku-ja varajasele lapseeale iseloomulikud söömishäired, mis avalduvad toidust keeldumise ja ülemäärase valimusena ning esinevad vaatamata lapse adekvaatsele toitmisele ,hooldaja küllaldasele kompetentsusele lapse hooldamisel ning mõne söömishäiret põhjustava somaatilise haiguse puudumisele. Söömishäiretel võivad olla ka psüholoogilised põhjused-tõrjutud lapsed, vähe armastust, tähelepanupuudus. Anoreksia- närviline isutus. Puudutab noori tüdrukuid. Jälgivad toidu kalorsust, söövad võimalikult vähe, saavutavad eluohtliku alakaalu. Tunnused: toidu tükeldamine raasukesteks, rohke veejoomine enne kaalumist, ei
o Hierarhia kõrgemate astmeteni jõudmiseks peavad kõik alamad vajadused olema rahuldatud. - McClellandi sisemiste tõukejõudude teooria Sisemine ja välimine motivatsioon o Sisemine motivatsioon keskendub tegevuse enda väärtustamisele( huvid,saavutusvajadus, enda proovilepanek jne) . sisemise motivatsiooni tugevus sõltub mil määral inimesed näevad oma tegevuse tulemusi nende poolt mõjutavate ning kontrollitavatena. Kui kompetentsusele ja enesemääratlusele seatakse piire, väheneb sisemine motivatsioon. esineb kahte tüüpi sisemiselt motiveeritud käitumist: Meelelahutuse otsimine ttunnetusliku aktiivsuse tõstmine. Soov vähendada tekkinud ebakõlasid väljakutseid esitavas olukorras või informatsiooni mittekokkulangemise korral. o Välimine motivatsioon Keskendub tegevuse tagajärgedele. Väline motivatsioon käivitub baastarvete rahuldamisel ja välistele mõjutustele
murelikult abi saamiseks seotusfiguuride poole, mis aga pärsib tema autonoomsuse ja enesekindluse arengut. Täiskasvanute seotuse kujunemine (Zeifman, Hazan): -Eel-seotus (pre-attachment) - meeldimine ja flirt. -Kujunemisjärgus seotus (attachment-in-the-making) - armumine. -Selgestiväljenduv seotus (clear-cut attachment) - armastamine. -Eesmärgipärane partnerlussuhe (coal-corrected partnership) - pühendumus. 3. Vanemlik käitumine Laste ja vanemate suhete mõju laste sotsiaalsele kompetentsusele -Vahendatud mõju: vanemate- lapse interaktsiooni stiil ja afektiivse suhte kvaliteet -Otsene mõju: vanemate poolne juhendamine, koostegevused, nõuanded, eeskuju jms Vahendatud mõju: näiteid -Kompetentsemate laste vanemad on reageerivamad, soojad (Attili, 1990; Hinde & Tamplin, 1983; Putallaz, 1987) -Vaenulikkust ja liigset kontrolli väljendavate vanemate lapsed omavad eakaaslastega enam konflikte (Barth & Parke, 1993; McDonald & Parke 1984)
lapsevanema omadused ja mitte kui mehe omadused. Samas on mehelikkuse ja isaduse areng omavahel tihedalt läbi põimunud, nii et ei saa väita, et isa kui mees mingit rolli ei mängiks. Isad kulutavad lastega tegeldes emadest suhteliselt rohkem aega mängule ja füüsilisele aktiivsusele (Russ, 2003). Lapse jaoks on suhe isaga ülimalt oluline. Erinevate isatüüpidega kokkupuuted panevad aluse laste emotsionaalsele kompetentsusele, keelelisele ja kognitiivsele arengule, perekondlikule orientatsioonile ja suhtumisele töösse. Tänapäeval on isa roll muutunud, kaasaegne isa võib olla ühtviisi edukas nii kutsetööl kui ka perekonnas. Isa kui eelkõige perepea ja leivateenija roll on asendunud jagatud vanemlusega ja isad on hakanud avalikult väärtustama ka lapsevanema rolli (ibid.). 3.4 Isa mõju lapsele Lapsed, kellega isad on palju tegelenud, on sageli paremad suhtlejad. Mäng isaga ergutab lapse
kujutlused selle mittevastavusest ideaalile. Üldjuhul algab tüdrukutel murdeiga keskmiselt kaks aastat varem kui poistel. See toob kaasa tüdrukute suureneva huvi vastassugupoole vastu ja partnerite otsimise endast vanemate poiste seast. Varaküpsenud poisid on oma vanusekaaslaste suhtes eelistatud seisus, sest nii kaaslastel kui ka täisealistel on akselerantide täiskasvanulikuma väljanägemise tõttu kõrgendatud ootused nende sotsiaalsele kompetentsusele ja nad püüavad ka ise vastata nendeele ootustele. Varaküpsenud tüdrukutesse pole eakaaslaste ja täiskasvanute suhtumine nii selgepiiriline. 7. Õppimise olemus Õppimise mõiste. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimise ajendid ja allikad. Õppimise näol on teegmist keerulise psühholoogilise protsessiga, mida on aegade jooksul püütud korduvalt seletada. Peaaegu 2000 aastat valitses arvamus, et õppimine toob inimestel esile esile kaasasündinud ideed
inimesele arenguks nii olulist tagasisidet. Dwecki teoorias sisaldub seisukoht, et üldise oluliste asjade kontrollitavuse ideega inimesed püüdlevad meisterlikkuse poole. Lähenemis- ja vältimismotivatsiooni hierarhiline mudel Hiljuti on esitatud motivatsioonikäsitlus, mis hõlmab endasse ka kaks äsja vaadeldud lähenemist. Selle kohaselt tuleb saavutusmotivativatsioon jaotada kolmeks osaks (Elliot & Harackiewicz, 1996). Nendeks on 1. Meisterlikkuse eesmärk, mis keskendub kompetentsusele ja ülesande lahendamise meisterlikkusele 2. Sooritusliku lähenemise eesmärk, mis keskendub soovitavate hinnangute ja kompetentsuse saavutamisele 3. Sooritusliku vältimise eesmärk, mis keskendub ebasoodsate kompetentsusehinnangute vältimisele Selle teooria kohaselt on inimesed isereguleerivad, valides käitumisi, mis nende suundumustega kooskõlas on. Meisterlikkuse ja
annaabi.ee 
