Häältelugemise I ja II voorus opereeritakse valijate poolt faktiiselt antud häältega. III. Voor- jagatakse nn kompensatsioon mmandaadid: a) Ette võetakse erakondade üleliigsed nimekirjad(suletud), mida vastavalt valimistulemustele ümber reastada. b) Mandaatide jaotamisel võetakse appi nn statistiline kõrgema keskmise meetodi e d'Hondti modifitseeritud jada: kompensatsioonimandaadid saab see erakond, kelle jagatis on parajasti suurim. Menetlust korraldatakse, kuni kõik mandaadid on jaotatud, kuna tegu on suletud nimekirjaga, saavad mandaadi need kandidaadid, kes on nimekirjas
Riigikokku. Valem: hääletanute arv/mandaatide arv = lihtkvoot RINGKONNAMANDAAT-Ringkonnamandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest. Seda nimetatakse ka valimiskünniseks. Valem: erakonna häälte arv/ringkonnakvoot = erakonna mandaatide arv ringkonnas KOMPENSATSIOONIMANDAAT- Kompensatsioonimandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest. Kompensatsioonimandaadid jaotatakse erakonna kandidaatide üleriigilise nimekirja põhjal. Mandaadi saab kandidaat, kes on nimekirjas eespool ja kellele antud häälte arv on vähemalt 5% ringkonna lihtkvoodist. Mandaatide jaotamisel jäetakse vahele need kandidaadid, kes juba said isiku- või ringkonnamandaadi. Valimissüsteemid: majoritaarne, proportsionaalne, segasüsteem kahest eelnevast Avalik huvi- Avaliku huvi seisukohast on olulised ühishüvised ehk sellised hüved, mida ei
II voor:avatud nimekiri-järjestatakse ümber vastavalt häälte arvule ringkonnamandaadid Jagatakse erakondade vahel ,keskogusid üle riigi vähemalt 5% valimiskünnist Erakond saab nii mitu ringkonnamandaati , kui mitu korda temale selles valimisringkonnas antud häälte arv ületab lihtkvoodi Mandaatide jagamisel kandidaadid reastuvad nimekirjas ülmber vastavalt saadud häälte arvule. III voor:kompensatsioonimandaadid Jaotatud erakondade üleriigiliste nimekirjade järgi.loetakse üle ringkondades häälte ülejääk ning jagatakse kompensatsioonimandaadid Nimekirjale üle riigi antud häälte arv jagatakse läbi jagajatega. SULETUD NIMEKIRI-kandidaate ümber ei reastata Valimiskäitumine: Sotsioloogiline mudel- inimesed valivad erakonda, mis esindab nende klassi vms.. Sotsialiseerumise mudel Ratsionaalse valiku teooria-mis pakub talle Poliitika kujundamine
kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10 protsenti lihtkvoodist. Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, osutub valituks kandidaatide üleriigilises nimekirjas eespool olev kandidaat. (4) Valimisringkondades lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse kompensatsioonimandaatidena nende erakondade vahel, kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest. (5) Kompensatsioonimandaadid jaotatakse modifitseeritud d'Hondti jagajate meetodil jagajate jadadega 1, 20,9, 30,9, 40,9 jne. Seejuures jäetakse iga erakonna võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu mandaati sai erakond valimisringkondades. Kui vähemalt kahe erakonna võrdlusarvud on võrdsed, saab mandaadi erakond, kelle kandidaadid on varem registreeritud. (6) Kandidaatide üleriigilises nimekirjas saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on nimekirjas
antud hääled liidetakse ja saadud summat võrreldakse lihtkvoodiga. Erakond saab nii mitu ringkonnamandaati, kui mitu korda ületab summeeritud häälte arv lihtkvooti. Kui erakond on ringkonnas juba saanud isikumandaate, arvatakse need ringkonnamandaatide arvust maha. Erakonna ringkonnanimekirjas reastatakse kandidaadid vastavalt saadud häälte arvule. Valituks osutub suurema häälte arvuga kandidaat, kuid tema häälte arv peab olema vähemalt 10% lihtkvoodist. • Kompensatsioonimandaadid selguvad pärast mandaatide jaotamist ringkondades. Selleks jaotatakse veel jaotamata mandaadid üle riigi, kasutades modifitseeritud d’Hondti jagajate meetodit. Belgia matemaatiku järgi nime saanud meetod võimaldab mandaate nimekirjade vahel jaotada võimalikult proportsionaalselt ehk nii, et mandaate on võimalik saada ka vähem hääli kogunud parteidel. Kompensatsioonimandaatide jaotamisel osalevad ainult need erakonnad, kes ületavad valimiskünnise. Erakorralised valimised
lihtkvoodi või on sellega võrdne Üksikkandidaadi ainus võimalus saada mandaat II voor: RINGKONNAMANDAADID Jaotatakse erakondade vahel, kes kogusid üle riigi vähemalt 5% häältest (valimiskünnis ) Erakond saab nii mitu ringkonnamandaati, kui mitu korda temale selles valimisringkonnas antud häälte arv ületab lihtkvoodi Mandaatide jagamisel kandidaadid reastuvad nimekirjas ümber vastavalt saadud häälte arvule III voor: KOMPENSATSIOONIMANDAADID Jaotatakse erakondade (kes ületasid 5% künnise) üleriigiliste nimekirjade vahel Nimekirjale üle riigi antud häälte arv jagatakse läbi jagajatega (modifitseeritud d’Hondti jada) Kompensatsioonimandaadi saab see erakond, mille jagatis (nn võrdlusarv) on parajasti suurim Menetlust korratakse niikaua, kuni kõik I ja II voorust vabaks jäänud mandaadid on jaotatud 9
aasta järel üheaegselt. - Mandaatide jaotamine: Erakondade vahel mandaatide jaotamise süsteem on proportsionaalne, s.o mandaadid jaotatakse häälte arvule. - Ainult need erakonnad, kes on saanud lääninõukogu vali-mistel vähemalt 3% hääli, võivad osaleda mandaatide jaotamisel. - Kommuuninõukogude valimistel sellist künnist ei eksisteeri. 9/10 lääninõukogu mandaate on "fikseeritud valimisring-konna" mandaadid ja 1/10 "kompensatsioonimandaadid" (või kohandatud mandaadid). - Nende reeglite eesmärk on luua künnise ületanud erakon-dade vahel nii õiglane mandaatide jaotus kui võimalik. Taani- jaotatud regioonideks ja kommuunideks; riigi autonoomsed osad on Fääri saared ja Gröönimaa KOV seadus fikseerib, et kohalikke küsimusi otsustab kohalik volikogu- peab korraga juhtima kogu kohaliku võimu korraldust ja vastutama selle eest.
Üksikkandidaadi ainus võimalus saada mandaat · II voor: RINGKONNAMANDAADID Jaotatakse erakondade vahel, kes kogusid üle riigi vähemalt 5% häältest (valimiskünnis ) Erakond saab nii mitu ringkonnamandaati, kui mitu korda temale selles valimisringkonnas antud häälte arv ületab lihtkvoodi Mandaatide jagamisel kandidaadid reastuvad nimekirjas ümber vastavalt saadud häälte arvule · III voor: KOMPENSATSIOONIMANDAADID Jaotatakse erakondade (kes ületasid 5% künnise) üleriigiliste nimekirjade vahel Nimekirjale üle riigi antud häälte arv jagatakse läbi jagajatega (modifitseeritud d'Hondti jada) Kompensatsioonimandaadi saab see erakond, mille jagatis (nn võrdlusarv) on parajasti suurim Menetlust korratakse niikaua, kuni kõik I ja II voorust vabaks jäänud mandaadid on jaotatud 8
n II voor: RINGKONNAMANDAADID n Jaotatakse erakondade vahel, kes kogusid üle riigi vähemalt 5% häältest (valimiskünnis) n Erakond saab nii mitu ringkonnamandaati, kui mitu korda temale selles valimisringkonnas antud häälte arv ületab lihtkvoodi n Mandaatide jagamisel kandidaadid reastuvad nimekirjas ümber vastavalt saadud häälte arvule n III voor: KOMPENSATSIOONIMANDAADID n Jaotatakse erakondade (kes ületasid 5% künnise) üleriigiliste nimekirjade vahel n Nimekirjale üle riigi antud häälte arv jagatakse läbi jagajatega (modifitseeritud d'Hondti jada) n Kompensatsioonimandaadi saab see erakond, mille jagatis (nn võrdlusarv) on parajasti suurim n Menetlust korratakse niikaua, kuni kõik I ja II voorust vabaks jäänud mandaadid on jaotatud
Suhteliselt kõige rohkem sai naisi parlamenti Isamaaliidust ja Koonderakonnast. Naised valimisnimekirja esiosas. Kuni säilub praegune valimissüsteem, on paigutus valimisnimekirja eesotsas otsustava tähendusega tegur pea kõigile naistele ja suuremale osale meestele. Isikumandaati naised üldiselt ei saa (ainsaks erandiks on seni Siiri Oviir 1999.a. valimistel), nime- kirjamandaadiga saavad naistest parlamenti väga vähesed, ülejäänud naiste jaoks on kompensatsioonimandaadid. Poliitikaga tegelevad ja sellest huvitatud naised ootasid nihet sugude võrdsuse suunas 1999.a. riigikogu valimistel. Selleks andis alust nimekirjades olevate naiste suurem osakaal. Kandideeris 508 naist, see moodustas 26,9% kandidaatidest. Valimisnimekirjade esiosas oli aga naisi vähe. 1999.a. valimiste prognoos ja tegelikud tulemused. Kui lihtsustada ja oletada, et kõikide parteide esikümme saab parlamenti, võiks sinna pääseda 21 naist
võrdne Üksikkandidaadi ainus võimalus saada mandaat II voor: RINGKONNAMANDAADID Jaotatakse erakondade vahel, kes kogusid üle riigi vähemalt 5% häältest (valimiskünnis) Erakond saab nii mitu ringkonnamandaati, kui mitu korda temale selles valimisringkonnas antud häälte arv ületab lihtkvoodi Mandaatide jagamisel kandidaadid reastuvad nimekirjas ümber vastavalt saadud häälte arvule III voor: KOMPENSATSIOONIMANDAADID Jaotatakse erakondade (kes ületasid 5% künnise) üleriigiliste nimekirjade vahel Nimekirjale üle riigi antud häälte arv jagatakse läbi jagajatega (modifitseeritud d'Hondti jada) Kompensatsioonimandaadi saab see erakond, mille jagatis (nn võrdlusarv) on parajasti suurim Menetlust korratakse niikaua, kuni kõik I ja II voorust vabaks jäänud mandaadid on jaotatud
5%, kasuks (isiklikult kogutud, millega osutuvad valituks; riigikogu valimise seadus §62); Ringkonnamandaadid- vrk-s lihtkvoodi alusel (nende erakondade ringkonnanimekirjades, kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% (künnis) häältest, reastatakse kandidaadid vastavalt igaühele antud häälte arvule. Need liidetakse kokku ja jagatakse lihtkvoodiga); Kompensatsioonimandaadid- üleriigiliselt modifitseeritud d’Hondt’i jagajate meetodi abil (vajalik, et üleriigiliselt tekiks proportsionaalne pilt, tasandatus).Valimisringkondades ülejäänud parlamendikohtade jagamine erakondade vahel, kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5% häältest. D’Hondt’i jagajate meetod jagajate jadadega 1, 20,9, 30,9, 40,9 jne. Võrdlusarvu alusel jagatakse mandaate [1 – 158971; 2 0,9 (1,86606) –
antud häälte arv on vähemalt 10% lihtkvoodist. Kui samas erakonnanimekirjas on kahel kandidaadil võrdne arv hääli, siis on valitud see, kes on üleriigilises nimekirjas eespool. Valimisringkondades lihtkvoodi alusel jaotamata mandaadid jaotatakse kompensatsioonimandaatidena nende nimekirjade, mis kogusid üleriigi vähemalt 5% häältest (vlimiskünnis peab Riigikogust välja jätma väikese toetusega erakonnad, et koosseis oleks stabiilsem). Kompensatsioonimandaadid saadakse modifitseeritud d´Hondti jagajate meetodil jagajate jadaga 1, 20,9, 30,9, 40,9 jne (modifitseerimata meetodis ei astendata jagajaid, astendamine soosib valimistel rohkem hääli saanud erakonda, sest vähendab jagajat). Nii mitu jada esimest elementi jäetakse võrdlusarvude leidmisel vahele, kui mitu mandaati sai erakond valimisringkondades. Näiteks erakond sai ringkondades 8 mandaati ja hääli üleriigi 53 111,
2. Ringkonnamandaat: * Erakond on ületanud 5% valmiskünnise. * Ringkonnas liidetakse erakonnas saadud hääled kokku ja võrreldakse lihtkvoodiga. * Mandaatite arv on võrdne sellega, kui mitu korda ületab ringkonnas saadud häälte arv lihtkvooti (miinus isikumandaadi alusel saadud mandaadid), arvu ei ümardata. * Kandidaadid reastatakse vastavalt häälte arvule. 3. Kompensatsioonimandaadid: * Erakond on ületanud 5% valimiskünnise. * Iga erakonna võrdlusarvude arvutamisel jäetakse vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu mandaati sai erakond valimisringkondades kvootide põhimõttel. * Mandaadid jagatakse üleriigilise nimekirja alusel, valitud isikud jäetakse vahele. * Kandidaat peab saama vähemalt 5% oma valimisringkonna lihtkvoodist.
saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab summeeritud häälte arv lihtkvooti. Neid mandaate nimetatakse ringkonnamandaatideks. f. Kompensatsioonimandaat Pärast mandaatide jaotamist ringkondades jaotatakse veel jaotamata mandaadid üleriigiliselt, kasutades modifitseeritud d'Hondti jagajate meetodit. Kompensatsioonimandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest. Kompensatsioonimandaadid jaotatakse erakonna kandidaatide üleriigilise nimekirja põhjal. Mandaadi saab kandidaat, kes on nimekirjas eespool ja kellele antud häälte arv on vähemalt 5% ringkonna lihtkvoodist. Mandaatide jaotamisel jäetakse vahele need kandidaadid, kes juba said isiku- või ringkonnamandaadi. g. Hääletamistulemuse ja valimistulemuse vahe Hääletamistulemuste kindlakstegemine tähendab lõppkokkuvõttes selle
võrreldakse lihtkvoodiga. Erakond saab nii mitu ringkonnamandaati, kui mitu korda ületab summeeritud häälte arv lihtkvooti. Kui erakond on ringkonnas juba saanud isikumandaate, arvatakse need ringkonnamandaatide arvust maha.Erakonna ringkonnanimekirjas reastatakse kandidaadid vastavalt saadud häälte arvule. Valituks osutub suurema häälte arvuga kandidaat, kuid tema häälte arv peab olema vähemalt 10% lihtkvoodist. •Kompensatsioonimandaadid selguvad pärast mandaatide jaotamist ringkondades. Selleks jaotatakse veel jaotamata mandaadid üle riigi, kasutades modifitseeritud d’Hondti jagajate meetodit. Belgia matemaatiku järgi nime saanud meetod võimaldab mandaate nimekirjade vahel jaotada võimalikult proportsionaalselt ehk nii, et mandaate on võimalik saada ka vähem hääli kogunud parteidel. Kompensatsioonimandaatide jaotamisel osalevad ainult need erakonnad, kes ületavad valimiskünnise
- SDE 8593 häält (kvoote 1,498 ehk 1 koht). - Kokku 7 kohta (miinus Reformierakonna 1 isikumandaat). Erakonnasisestest kandidaatidest tehakse nimekiri, kus eesotsas on kõige rohkem hääli saanud ning edasi saavad esimesed. Tartus oli 8 mandaati (üks koht jäi jagamata). - 2011. aastal 68 Riigikogu liiget ringkonnamandaadiga! - Kompensatsioonimandaadid: Piirangud: - 5% üle riigi (erakonnas) - Vähemalt 5% isikukvoodist ringkonnas - Tähtis on koht erakonna hierarhilises nimekirjas(paigas enne valimisi, u. kuu aega) - Avalikkus pole kursis, kuidas hierarhia paika pannakse ning kahtlustatakse erinevaid vandenõusid. - Enamasti hierarhia tipus on esimees, kes on ka peaministrikandidaat (erand oli Rohelised, kus esimees oli
Valituks osutuvad nimekirjas eespool olevad kandidaadid. Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, osutub valituks kandidaatide ülevallalises või linnalises nimekirjas eespool olev kandidaat. Valimisringkondades lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse kompensatsioonimandaatidena nende erakondade või valimisliitude vahel, kelle kandidaadid kogusid ülevallaliselt või linnaliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest. Kompensatsioonimandaadid jaotatakse d'Hondt'i jagajate meetodil jagajate jadadega 1,2,3, 4 jne. Seejuures jäetakse iga erakonna või valimisliidu võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu mandaati sai erakond või valimisliit valimisringkondades. Kui vähemalt kahe erakonna või valimisliidu võrdlusarvud on võrdsed, saab mandaadi erakond või valimisliit, kelle kandidaadid paiknesid valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas tagapool. Kandidaatide ülevallalises või
Valituks osutuvad erakonna üleriigilises nimekirjas eespool olevad kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10% lihtkvoodist (häälte võrdsuse korral saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on esitatud nimekirjas eespool). Valimisringkonnas lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jagatakse kompensatsioonimandaatidena nende erakondade üleriigiliste nimekirjade vahel, mille kandidaadid kogusid kokku vähemalt 5% häältest. Kompensatsioonimandaadid jaotatakse modifitseeritud d'Hondti jagajate meetodil jagajate jadadega 1, 2 0,9, 30,9, 40,9 jne. Iga erakonna võrdlusarvude arvutamisel jäetakse vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu mandaati sai erakond valimisringkondades. Kui kahe või enama erakonna võrdlusarvud on võrdsed, siis saab mandaadi erakond, kelle kandidaadid on varem registreeritud. Seejärel jaotatakse mandaadid kandidaatide vahel. Mandaatide jaotamisel jäetakse vahele need kandidaadid, kes osutusid valituks
annaabi.ee 
