Silindritöömahuks. Üldmaht- põlemiskambrimaht + töömaht = üldmaht (Vp.k+Vt.m=Vü.m) Surveaste- Üldmahu suhe põlemiskambrimahtu.Ottomootoril ca. 10, diislil ca.20. Arvutusvalem: E = Vü.m : Vp.k = Vt.m + Vp.k : Vp.k *Ottomootor- mootor mis töötab kas bensiini või gaasiga, diisel- mootor mis töötab diiselkütusega. Mootori litraaz- kõikide silindrite töömahtude summa liitrites.1L=1000cm3. Arvutusvalem: mootori litraaz = S*L*N, kus S on põhjapindala, N on silindrite arv ja L on kolvikäik. Jõu(põõrde)moment- jõu ja selle rakendusõla korrutis. Võimsus- ajaühikus tehtud töö.Jaguneb: effektiivvõimsus ja indikaatorvõimsus. Indik.v- 100%, ef.v- 70%.Indikaator võimsus silindri sees töötaktil(arvutuslik), effektiivvõimsus mõõdetuna hoorattalt. Võimsusühikud on hobujõud ja kilovatt. 1hj = u. 0,75 kw. *1 hobujõud on võimsus kui tehakse tööd 75kg-i liigutamisel 1m. kõrgusele 1s. jooksul.
R= 0,54 m Jõukomponent Q=MB/(2*R) Q= 16012,84 kN Q mõjub risti balleriga ja pöörab teda õli poolt tekitatud rõhujõu mõjul plunseri pinnale P=MB*(cos)²/a P= 26233,90 kN Määrame ajami silindri läbimõõdu D=(1.1*MB/(p*a*2))^(1/2) p= 80 kN/cm² töövedeliku rõhk (80-100 kN/cm² 2 silindriga) D= 0,16 m Hüdrosilindri plunseri kolvikäik Sp=2*a*tan tan= 0,7002075 Sp= 0,62 m Roolimasina tootlikkus sekundis Qsek=((*D²/4)*Sp*2)/*10^6 = 28 sek rooli pöörde aeg poordist poordi Qsek= 941,42 cm³/sek Töömaht Vo=Qsek* Vo= 26359,80 cm³ Pumba (KRRP) plunseri läbimõõt d=4
väntvõll määrab kindlaks mootori kolvikäigu, mis koos silindri läbimõõduga annab töömahu, millest omakorda sõltuvad pöördemoment ja võimsus. Ajades nagu ikka taga suurimat pöördemomenti ja võimsust, võiks küsida: miks mitte teha megapika kolvikäiguga mootorit, et suure töömahuga suur võimsus saavutada? Loomulikult on üheks piiravaks teguriks mootoriploki füüsilised mõõtmed. Teiseks suurendab pikem kolvikäik küll väga efektiivselt pöördemomenti (suureneva töömahu ja pikeneva jõuõla tõttu), kuid pöörete ja võimsuse arendamisel tuleb mängu see, et mida pikem on kolvikäik, seda suurema maa peab kolb mingi kindla mootori töökiiruse juures läbima. Näiteks, kui oletada, et mootor teeb 5000 RPM (revolutions per minute, pööret minutis) ja kolvikäik on 3 tolli, siis läbib ta ühe pöördega 2x3=6 tolli
Wärtsilä mootor Wärtsilä mootor RTA96C parameetreid: 2taktiline 14 silindriline ühisanumpritsega mootor Silindri maht 1820 liitrit Kaal 2300 tonni (sh. väntvõll 300 tonni) 108920hj 102 pöörde juures Väändemoment üle 7,5 miljoni Nm Kütusekulu 6284 liitrit tunnis Silindri diameeter on 38'' (u.1,0m) Kolvikäik on 98'' (u. 2,5m) Wärtsilä mootor Wärtsilä mootor Wärtsilä mootor Wärtsilä mootor Mootori eripära Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Eeliseks on eelkõige väiksem mass ning mõnedele eriti tõsistele vendadele see, et alumiiniumplokki tekkinud auke on märksa võimalikum parandada, kui läbi raudplokki lööduid. Ploki üheks omaduseks on see, kui suurt mootorit tema sisse ehitada võimalik on, s.t. kui suur maksimaalne silindri läbimõõt, mida on võimalik plokki puurida, ilma et silindrite seinad liiga õhukeseks läheksid, ja kui suur on maksimaalne kolvikäik, mida antud plokk võimaldab. Need kaks suurust, nagu öeldud sissejuhatuses, annavad mootori töömahu. Töömahu järgi liigitatakse mootorid USAs tavaliselt smallblockideks (väikeplokkideks) ning big blockideks (suurplokkideks). See liigitus on mõneti suvaline ning raske on kindlat piiri määratleda, kuid umbkaudselt on seda oletada võimalik mootori töömahu järgi. Järgnevalt on töömahud antud
Mootori töötsükkel koosneb neljast taktist: 1. Sisselasketakt 2. Survetakt 3. töötakt 4. väljalasketakt https://www.taskutark.ee/m/sisepolemismootor/ 1. Takt kolvi liikumise ajal ühest surnud seisust teise toimuvad protsessid 2. Surnud seis kolvi ülemine ja alumine piirasend, kus kolb muudab oma liikumise suunda 3. Kolvikäik teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise. 4. Töömaht ruumi, mille kolb vabastab, liikudes ülemisest surnud seisust alumisse. Ruumi, mis jääb kolvi kohale selle ülemises surnud seisus, nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindrilise mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks
Mootorratta ajalugu Algusaastad Suure panuse tehnoloogia arengule andis rohkem kui saja aasta jooksul aurumasin ja selle abil liikuma pandud seadmed ja transpordivahendid nii maal, kui vee peal. Mootorratta leiutamisele eelnes paljude inimeste loov uurimistöö ja katsetused keemia, metallurgia ja masinaehituse alal. Nikolaus August Otto ehitas 1876.a. töökindla 4 taktilise sisepõlemismootori. See hakkas välja vahetama seni tehastes jõumasinatena kasutatud väikese kasuteguriga aurumasinaid. Gottlieb Daimler ja Wilhem Maybach leiutasid 1883.a. hõõgsüüte. See võimaldas konstrueerida kiirekäigulisi, kergeid mootoreid. G. Daimler ja W. Maybach ehitasid 1885.a. puuraamil, rihmaveoga kaherattalise sõiduki. See kohmakas sõiduriist oli üllatavalt omast ajast ees. Mootorratta klassikaline konstruktsioon oli leiutatud. Mootor pandi raami keskele, sõidukiirust valiti 2 käigu vahel, juhtrauaga sai sobivalt sõidusuunda muut...
Raudteetransport Marie Pärn LOK12 Raudteetransporti kasutatakse peamiselt siis, kui veetavad kaubakogused ja veokogused on suured. Mida suuremad on veomahud, seda lühematel distantsidel suudab raudteevedu võistelda maanteeveoga. *Raudteetransport Raudteeliipreid valmistati varem kuusepuust, mis pärast mõõtusaagimist sügavimmutati. Kaasajal on hakatud kasutama rohkem pikema kasutusajaga betoonliipreid. Betoonliiprid tagavad ka keevitatud rööbaste tugevama kinnituse. Ühel kilomeetril raudteel on keskmiselt 1640 liiprit. LõunaEuroopa riikides on kasutusel ka terasliiprid. Betoonliiprid Terasliiprid Raudteed ühendatakse omavahel pöörangutega. Pöörang lahutab raudtee kaheks uueks teeks. Pöörang ise võib olla lühike või pikk. Pika pöörangu pöörderaadius on suurem kui lühikesel pöörangul. Mida pikem on pöörang, seda suurema kiirusega on lubatud seda ületa...
Nii muundatakse kolvi sirgjooneline liikumine väntvõlli pöördliikumiseks. Väljalaskeklapi avanemisel ja kolvi ülesliikumisel väljuvad heitgaasid silindrist.Mootori tööga on seotud järgmised mõisted. Ülemine surnud seis (ü.s.s.) kolvi kõige ülemine asend. Alumine surnud seis (a.s.s.) kolvi kõige alumine asend. Väntvõlli vända raadius kaugus väntvõlli võllikaela teljest vändakaele teljeni. Kolvikäik S kolvi äärmiste asendite vahekaugus, mis võrdub väntvõlli vända kahe raadiusega. Iga kolvikäigu jooksul teeb väntvõll pool pööret. Takt - töötsükli osa, mis toimub kolvi ühe käigu jooksul. Põlemiskambri maht maht, mis jääb kolvi kohale, kui see asub ülemises surnud seisus. Silindri töömaht maht, mille kolb vabastab ülemisest surnud seisust alumisse surnud seisu liikumisel. 5
MOOTOR KRISTJAN TEEARU MÕISTED · TAKT - KOLVI LIIKUMISE AJAL ÜHEST SURNUD SEISUST TEISE TOIMUVAID PROTSESSE NIMETATAKSE TAKTIKS. · SURNUD SEIS - KOLVI ÜLEMIST JA ALUMIST PIIRASENDIT, KUS KOLB MUUDAB OMA LIIKUMISE SUUNDA, NIMETATAKSE VASTAVALT ÜLEMISEKS JA ALUMISEKS SURNUD SEISUKS. · KOLVIKÄIK - ON TEEKOND, MILLE KOLB LÄBIB LIIKUMISEL ÜHEST SURNUD SEISUST TEISE. · TÖÖMAHT - RUUMI, MILLE KOLB VABASTAB LIIKUDES ÜLEMISEST SURNUD SEISUST ALUMISSE NIMETATAKSE SILINDRI TÖÖMAHUKS. RUUMI, MIS JÄÄB PEALEPOOLE KOLBI, SELLE ÜLEMISES SURNUD SEISUS NIMETATAKSE PÕLEMISKAMBRI MAHUKS. TÖÖMAHU JA PÕLEMISKAMBRI MAHU SUMMAT NIMETATAKSE ÜLDMAHUKS. MITMESILINDRILISTE MOOTORI KÕIGI SILINDRITE TÖÖMAHTUDE SUMMAT NIMETATAKSE MOOTORI TÖÖMAHUKS. VÄIKSEMATEL MOOTORITEL TÄHISTATAKSE TÖÖMAHTU KUUPSENTIMEETRITES, SUUREMATEL MOOTORITEL LIITRITES. · SURVEASTE ON PARAMEETER, MIS ISELOOMUSTAB SISEPÕLEMISMOOTORI (KOLBMOOTORI) MAKSIMAALSE JA MINIMAALSE ...
Sisepõlemismootor Sisepõlemismootor on jõumasin, mis muundab vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia, mehaanilseks energiaks. Mõisted Takt - kolvi liikumise ajal ühest surnud seisust teise toimuvaid protsesse nimetatakse taktiks. Surnud seis - kolvi ülemist ja alumist piirasendit, kus kolb muudab oma liikumise suunda, nimetatakse vastavalt ülemiseks ja alumiseks surnud seisuks. Kolvikäik - on teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise. Töömaht - Ruumi, mille kolb vabastab liikudes ülemisest surnud seisust alumisse nimetatakse silindri töömahuks. Ruumi, mis jääb pealepoole kolbi, selle ülemises surnud seisus nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindriliste mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks. Väiksematel mootoritel tähistatakse töömahtu kuupsentimeetrites,...
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-12 Tiit Jõesalu LABORATOORNE TÕÕ MAZDA 929 Juhendaja: Toomas Kivi LABORATOORNE TÖÖ NR 1 Mazda 929 1) 1. Starter Väntvõlli Poldid 60 Nm 2. Õhupuhasti Kepsu Poldid 60 Nm 3. Klapikambrikaas koos tihendiga Karteri Poldid 20 Nm 4. Käigukast Rihma Ratas 80 Nm 5. Väljalaske kollektor Nukkvõlli Poldid 40 Nm 6. Karburaator Klapikambri poldid 20Nm 7. Generaator 8. Veepump 9. Rihmaratas 10. Ketipinguti 11. Nukkvõlli raam 12. Karter 13. Nukkvõll 14. Õlipum...
Sisepõlemismootor on jõumasin, mis muundab vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia, mehaanilseks energiaks.. Põlemise tagajärjel paisunud gaaside energia kantakse üle kolvile, mis omakorda hakkab liikuma ning kannab kepsu kaudu jõu üle väntvõllile. Viimane hakkab pöörlema ning seda pöörlemist saab rakendada erinevate mehhanismide käitamiseks. Eksisteerib kahte liiki sisepõlemismootoreid: Neljataktilised ja kahetaktilised. Tänapäeval on enamlevinud neljataktilised sisepõlemismootorid, mis on suurema kasuteguriga, võimsamad, keskkonnasõbralikumad ning vaiksemad. Kahetaktilisi mootoreid kasutatakse tänapäeval mootorratastel, paatidel, mootorsaanidel ning muudel väiksematel liiklusvahenditel. Kahetaktilist mootorit kasutatakse veel ka väiksemate statsionaarsete seadmete nagu generaatorid, pumbad käitamiseks ning ka väiksemate tööriistade nagu mootorsaed, muruniitjad ja muud töövahendid, mis vajavad autonoomset jõuallikat. Mõi...
tekkivad jõud ja muudab mehaaniliseks liikumiseks, tihendab põlemiskambrit kolvirõngastega Kolvisõrmed: ujuvad kolvisõrmed- liikumine takistatud lukustusrõnga abil Kolvirõngad: kolvipea ümber, kaks surverõngast ja üks õlirõngas 11 Mõõtmised Silindri läbimõõt: 71,6 mm Kolvikäik: 80,4 mm Silindri maht: D- silindri läbimõõt (cm) S- kolvikäik (cm) Mootori töömaht: D- silindri läbimõõt (cm) S- kolvikäik (cm) z- silindrite arv Vändakaela läbimõõt: 40 mm Võllikaela läbimõõt: 46 mm Tõestage, et kolb on ovaalne ja kooniline Kolvi hõlm: 72,1 ja 72,0 (mm) Kolvi pea: 71,4 ja 71,5 (mm) Mõõtmistulemused näitavad, et kolb on ovaalne ja kooniline, sest kolb soojusega paisub. Kolb vajab paisumisruumi, vastasel juhul kolb paisuks kinni.
silindris oleva väljalaskeakna. Väljalaske aknast väljuvad surve all olevad läbipõlenud gaasid mille väljavoolamine jätkub veel ka kolvi üles liikumisel seni, kuni kolb suleb oma ülemise servaga väljalaske akna. Ü.S.S ülemine surnud seis 6 A.S.S alumine surnud seis Vc põlemiskambri maht Vh silindri töömaht Vt silindri üldmaht S kolvikäik B silindri läbimõõt Ülemine surnud seis: Kolvi kõige ülemine asend (Ü.S.S) Alumine surnud seis: Kolvi kõige alumine asend (A.S.S) Kolvikäik teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise. Surveaste töömahu ja põlemiskambri mahu suhe. Töömaht ruumi, mille kolb vabastab, liikudes ülemisest surnud seisust alumisse. Ruumi, mis jääb kolvi kohale selle ülemises surnud seisus, nimetatakse põlemiskambri mahuks
Veel allapoole liikudes avab kolb oma ülemise servaga silindris oleva väljalaskeakna. Väljalaske aknast väljuvad surve all olevad läbipõlenud gaasid mille väljavoolamine jätkub veel ka kolvi üles liikumisel seni, kuni kolb suleb oma ülemise servaga väljalaske akna. Ü.S.S ülemine surnud seis 4 A.S.S alumine surnud seis Vc põlemiskambri maht Vh silindri töömaht Vt silindri üldmaht S kolvikäik B silindri läbimõõt Ülemine surnud seis: Kolvi kõige ülemine asend (Ü.S.S) Alumine surnud seis: Kolvi kõige alumine asend (A.S.S) Kolvikäik teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise. Surveaste töömahu ja põlemiskambri mahu suhe. Töömaht ruumi, mille kolb vabastab, liikudes ülemisest surnud seisust alumisse. Ruumi, mis jääb kolvi kohale selle ülemises surnud seisus, nimetatakse põlemiskambri mahuks
neljataktiline mootor four-stroke engine nukkvõll camshaft nukkvõlli ajam camshaft drive gear nõelklapp needle valve otseläbipuhe uniflow scvenging paisumine expansion paisupaak expansion tank peakäivitusklapp main starting valve pehme teras mild steel pihustaja, pihusti ots, düüs nozzle pikk kolvikäik long piston stroke plunzerpump plunger pump pneumaatiline ajam pneumatic actuator puhastusrõngas cleaning ring, antipolishing ring purifikaator purifier pV - diagramm p-V-diagram, p-V- chart põikläbipuhe cross scavenging põlemiskambri maht combustion chamber volume põsk web, crankweb raamkael journal pin
vaakumist , seetõttu ka kolbpumba tegelik imemiskõrgus on alla 10,33 m. Võrreldes teiste pumpadega on kolbpumpade imemiskõrgus kõrgem ja võib mõningatel juhtudel ulatuda ligi 9m. Kolvi tagasikäigu ajal ASS ÜSS-u töökambri maht väheneb, rõhk suureneb (pp> p0 ), imiklapp sulgub rõhkude vahetõttu automaatselt, surveklapp avaneb (samuti automaatselt) ning vedelik surutakse survetorru ja sealt paaki. Iga edasi-tagasikäiguga surutakse survetorru vedeliku maht (D2/4) S, kus S on kolvikäik. Selle pumba eritunnuseks on ,et pumba tootlikkus on väga ebaühtlane. Imitakti ajal survetoruuse vett ei anta ja ka survetakti ajal on pumba tootlikkus ebaühtlane (oleneb kolvi liikumise kiirusest) Q= max .kui kolvi kiirus on max. so. kolvi käigu keskosas. Reaalse üksiktoimega kolbpumba tootlikkus oleneb pumba silindri mõõtmetest , kolvikäigust , pöörete arvust ja pumba mahukasutegurist. Q = (D2/4) S 60 n v [m3/h] , kui on vaja üle minna kaalulisele
mida peetakse vahel rikkeks. Valmistatakse ka kahepoolseid kolbkompressoreid, millel üksteisega ühendatud kolvid paiknevad kummalgi pool kaldketast. Ühel pool olevas silindris on sellisel juhul surve-, teisel pool aga imitakt. 25 2.18 Muutuva kolvikäiguga kompressor Muutuva kolvikäiguga kompressor kohaneb ise kliimaseadme töökoormuse ja mootori pöörlemissageduse muutustega. Kolvikäik muutub kaldketta kaldenurga muutumisega astmeteta piires 2 % ... 100 % maksimaalsest. See annab võimaluse saada kompressorilt täpselt igal hetkel vajalikku tootlikkust ja lõppkokkuvõttes säästa energiat Kolbe käitab kaldketas, mille kallet ja kolvikäiku -- seega kompressori tootlikkust -- seatakse silindrikaanes asuva lõõtsklapiga. Klappi mõjutab imipoole hõrendus. Lõõtsklapi avanedes pääseb imipoole
See aga teeb kahjuks auto mootori töö mõnevõrra tõukeliseks, mida peetakse vahel rikkeks. Valmistatakse ka kahepoolseid kolbkompressoreid, millel üksteisega ühendatud kolvid paiknevad kummalgi pool kaldketast. Ühel pool olevas silindris on sellisel juhul surve-, teisel pool aga imitakt. 2.18 Muutuva kolvikäiguga kompressor Muutuva kolvikäiguga kompressor kohaneb ise kliimaseadme töökoormuse ja mootori pöörlemissageduse muutustega. Kolvikäik muutub kaldketta kaldenurga muutumisega astmeteta piires 2 % ... 100 % maksimaalsest. See annab võimaluse saada kompressorilt täpselt igal hetkel vajalikku tootlikkust ja lõppkokkuvõttes säästa energiat Kolbe käitab kaldketas, mille kallet ja kolvikäiku -- seega kompressori tootlikkust -- seatakse silindrikaanes asuva lõõtsklapiga. Klappi mõjutab imipoole hõrendus. Lõõtsklapi avanedes pääseb imipoole
Plokk on enamasti valmistatud kas malmist või alumiiniumisulamist. Klassikalistel muskelautodel kasutati peaaegu eranditult malmplokke, mis olid odavamad ning vastupidavamad. Alumiiniumplokke kasutatakse rohkem tänapäeva mootorites. Ploki üheks omaduseks on see, kui suurt mootorit tema sisse ehitada võimalik on, s.t. kui suur maksimaalne silindri läbimõõt, mida on võimalik plokki puurida, ilma et silindrite seinad liiga õhukeseks läheksid, ja kui suur on maksimaalne kolvikäik, mida antud plokk võimaldab. Need kaks suurust annavad mootori töömahu. Ploki üheks omaduseks tugevus. Üldjuhul pole probleeme silindriseinte vastupidavusega gaaside põlemisele ja survele. Küll aga on probleemiks ploki alumise osa tugevus, kus gaaside surve kepsude ja väntvõlli abil pöördliikumiseks muudetakse. Probleemne on just väntvõlli kinnitus ning ploki tugevus kinnituspiirkonnas. Väntvõlli hoiavad kohal raamlaagrid. Väntvõll
paiknevate edasi tagasi liikuvate kolbidega. Rootor paikneb keres eksentriliselt ja kolvikäik on eksentrilisusest " e" kaks korda suurem. Rootor pöörleb liikumatul jaotusvõllil ,millesse on puuritud imikanal ja survekanal. Kui kolb eemaldub võllist ,siis imetakse selle kolvi silindrisse vedelikku sisse ning vastupidi. Ühel pumbal võib olla mitu rootorit. Radiaalkolbpump on reguleeritava tootlikkusega pump: Mida suurem on eksentrilisus seda suurem on kolvikäik ja seda suurem pumba tootlikkus Liigutades juhtrõngast paremale ,horisontaaaljoonest allpool olevad kolvid liiguvad sissepoole ja suruvad vedeliku survetorusse, horisontaaljoonest ülevalpool olevad kolvid liiguvad väljapoole ja imevad vedelikku imitorust silindrisse. Kui juhtkang on keskasendis puudub kolvi käik ja pumba tootlikkus on 0. Pumba mahuline kasutegur on vahemikus 0,5 - 0,98 Mahulist kasutegurit võivad
vaakumist , seetõttu ka kolbpumba tegelik imemiskõrgus on alla 10,33 m. Võrreldes teiste pumpadega on kolbpumpade imemiskõrgus kõrgem ja võib mõningatel juhtudel ulatuda ligi 9m. Kolvi tagasikäigu ajal ASS ÜSS-u töökambri maht väheneb, rõhk suureneb (pp> p0 ), imiklapp sulgub rõhkude vahetõttu automaatselt, surveklapp avaneb (samuti automaatselt) ning vedelik surutakse survetorru ja sealt paaki. Iga edasi-tagasikäiguga surutakse survetorru vedeliku maht (D2/4) S, kus S on kolvikäik. Selle pumba eritunnuseks on ,et pumba tootlikkus on väga ebaühtlane. Imitakti ajal survetoruuse vett ei anta ja ka survetakti ajal on pumba tootlikkus ebaühtlane (oleneb kolvi liikumise kiirusest) Q= max .kui kolvi kiirus on max. so. kolvi käigu keskosas. Reaalse üksiktoimega kolbpumba tootlikkus oleneb pumba silindri mõõtmetest , kolvikäigust , pöörete arvust ja pumba mahukasutegurist. Q = (D2/4) S 60 n v [m3/h] , kui on vaja üle minna kaalulisele
Bore) võimaldab see arvutada ruumala Vh, mis jääb ülemise ja alumise asendi vahele ning mida nimetatakse silindri töömahuks; korrutatuna silindrite arvuga (ehk siis kaheksaga) annab see mootori töömahu (displacement). Joonisel on näha veel kaks ruumala: silindri üldmaht Vt ja silindri maht, kui kolb on ülemises surnud seisus (Vc). Nende kahe ruumala suhet nimetatakse surveastmeks (CR, compression ratio), mis näitab, kui palju segu survetakti ajal kokku surutakse. 4) Kolvikäik kolvi äärmiste asendite vahekaugus, mis võrdub väntvõlli vända kahe raadiusega (S). 5) Väntvõlli vända raadius kaugus väntvõlli teljest vändakaela teljeni (R). 6) Silindri töömaht maht, mille kolb vabastab ülemisest surnud seisust alumisse surnud seisu liikumisel (Vh). 7) Põlemiskambri maht maht, mis jääb kolvi kohale, kui see asetseb ülemises surnud seisus (Vc). 8) Silindri üldmaht maht kolvi kohal, kui see on alumises surnud seisus. Silindri üldmaht
D 0,0845 m Silindri diameeter S 0,0742 m Kolvikäik l 0,1499 m kepsupikkus r 0,0371 m pindala 0,005607939 m2 pk 0,000416109 m3 0,247498332 Surveaste 9,2 V 0,002496655 m3 Pöörded 2000 p/min Drossel 50 % BMEP 1092100 Pa
Tartu Kutsehariduskeskus Autode- ja masinate remondiosakond MINU LEMMIK AUTO Iseseisevtöö Tartu 2012 Ajalugu Volkswagen Golf on autoajalooliselt tähtis automudel. Ta on tootmises, küll mitte täpselt algsel kujul, alates 1974. aastast kuni tänapäevani (juba umbes 35 aastat). Samuti oli Golf väga tähtis auto Volkswagenile, sest 1970. aastate alguses oli Volkswagen tõsistes rahalistes raskustes. Volkswageni mudeli Beetle müüginumbrid olid pidevalt langenud ja uute autode ostjatele ei pakkunud enam huvi Volkswageni õhkjahutusega ja tagamootoriga mudelid. Saksa autogigandi päästjaks osutus tema kontrolli all olnud Auto Union, mille omand oli tuntud Audi automark. Auto Unioni kaudu pääses Volkswagen ligi Audi kogemustele vedelikjahutusega mootorite ja esirattaveo valdkonnas, mis olid vajalikud, et luua uus põlvkond Volkswageneid. Audi 50 kontseptsioonil põhinev Golf...
rc , kus (1.1) Vc Vd- silindri töömaht; Vc- põlemiskambri maht Keskmine kolvi kiirus Sp : Ln S p 2 LN , kus (1.2) 30 N- väntvõlli pöörete arv p/s; n- väntvõlli pöörete arv p/min. L- kolvikäik. Keskmine kolvi kiirus osutub sageli sobilikumaks parameetriks kui väntvõlli pöörle- miskiirus, kuna gaasi voolamiskiirus sisselasketraktis ja silindris on mastaabis keskmise kolvi kiirusega. Mootori efektiivvõimsus P: P= 2NT, kus (1.3) T- mootori poolt arendatav pöördemoment. Pöördemoment on määratav pidurdusseadmega mootori katsetamisel stendil. Tsükli indikaatortöö Wc,i:
Puhas õhk 10. Turbolaadur 11. Heitgaas Diiselmootor koosneb vänt- ja gaasijaotusmehhanismist ning jahutus-, õlitus- ja toitesüsteemist. Väntmehhanism muudab kolbide edasi-tagasi liikumise pöörlevaks liikumiseks. Kolb liigub silindris töötakti ajal gaasiderõhu toimel ülemisest surnud seisust (ÜSS) alumisse surnud seisu (ASS). S kolvikäik, d silindri läbimõõt, V1 silindri töömaht, Vp põlemiskambri maht, 1- kolb, 2- silinder või hülss Mootori silindrite asetus Ridamootor V- mootor Boksermootor Mootori osad:1-kolb, 2- keps, 3- hülss, 4- pihusti, 5- nookur, 6- turbolaadur, 7- kõrgrõhupump, 8- klapptermostaat, 9- kütusefiltrid, 10- kompressor, 11- väändevõnkesummuti, 12- õlipump, 13- generaator,
Sellega lahendas Volkswagen ka Golf 4 juhitavuse probleemi: juhitavus paranes märgatavalt. 4.3. VW Golf R32 Pärast huvilistelt tulnud tagasisidet GTI, V5 ja V6 ebaõnnestumisest, otsustas Volkswagen, et see on viimane võimalus tõsta uue Golf 4 mainet, lastes välja "üligolfi" R32. Nimi R32 vihjab Golfi suurimale mootorile läbi aegade: 3,2 l. See mootor oli just teinud debüüdi kõige väiksema mootoriga Phaetonil. Võrreldes 2,8 l mootoriga oli sellel pikem kolvikäik, uus sisselaskekollektor ja suuremad klapid. Kui 2,8 l mootor arendas võimsust 201 hj, siis uus 240 hj. Sellest piisas, et olla võimsam Focus RS-st, Audi S3-st ja Subaru WRX-st. Golf 4 R32 tippkiirus on 245 km/h, kiirendus 0-100 km/h on 6,3 s. Kiirendus peaks olema parem, kuid auto tühimass on 1477 kg. See on 200 kg rohkem kui Ford Focus RS. R32 kasutab samuti 6-käigulist käigukasti, Haldexi süsteemiga elektrooniliselt kontrollitavat nelikvedu, multilink-tagavedrustust
Analüüsitava mootori algandmed: B & W K90 GF Silindri võimsus Ns = 2300 kW Pöörete arv n = 110 p/min; silindri diameeter 0,9 m; kolvikäik S = 1,8 m Surveaste = 13,5 Turbokompressori filtrite rõhulangus pf = 392 Pa Rõhulangus õhujahutil põj = 1962 Pa (põj = 980...2900 Pa) Välisõhu rõhk p0 = 1,013·105 Pa Masinaruumi temperatuur 20 oC, õhu suhteline niiskus 0 = 70 % Merevee temperatuur 14 0C NB !!! Kõik ülejäänud vajalikud algandmed võib valida antud mootori tüübile lubatud piirides. Ülesanne 1 Mootor töötab raskekütusel kütteväärtusega Qa = 41 418 kJ/kg. Leida,
1. Ühekordse lihtkolbpumba tootlikkuse graafik. Q max 900 = F c = F R sin = [( D2 )/4] ×R (n/30) , sest F= ( D2 )/4; sin 900 =1 ja =n/30 Väntvõlli pöördenurgal 180 kuni 3600 ühekordse pumba tootlikkus on null , kuna sellel käigul toimub ainult silindri täitmine keskkonnaga (imemine) , siis keskmine pumba tootlikkus võime avaldada : Qkesk.= (F Sn) /60 = [( D2 )/4 × 2Rn ] / 60 = [( D2 )/4] × (Rn / 30) [m3/s] . kus kolvikäik S=2R Pumba maksimaalse tootlikkuse suhet keskmise tootlikkusse nimetatakse pumba tootlikkuse ebaühtluse astmeks . Siit lihtpumba ebaühtluse aste : = Qmax/Qkesk. = [( D2 )/4× R(n/30)] / [( D2 )/4] × (Rn / 30) =3,14. 2.kordse tegevusega kolbpumba tootlikkuse graafik ja ebaühtluse aste: 12 Q Qmax QKESK 0
2,7; 2,8; 3,0; 3,5; 4,0; 4,5; 5,0; 5,6; 6,0 Mootoritüübid: R3; R4; R6; R8; R10; R12; R14 V4; V6; V8; V10; V12; V14 Mootoritöötsükkel Töötsükkel Progresside kogum, mis kindlas järjestuses Ülemine surnud seis: Kolvi kõige ülemine asend (ü.s.s.) Alumine surnud seis: Kolvi kõige alumine asend (a.s.s) Takt Töösüli osa mis toimub kolvi ühe käigu jooksul Kolvikäik Kolvi äärmise asendite vahekaugus, mis võrdub vantvõlli vända kahe raadiusega Väntvõlli vända raadius Kaugus vantvõlli võllikaelast teljest vändakaela teljeni Silindri töömaht Maht mille kolb vabastab ülemisest surnud seisust alumise sured seisuni Põlemiskambri maht Maht, mis jääb kolvi kohale ,kui see asetseb ülemises surnud seisus(vc) teljest Silindri üldmaht Maht, mis jääb kolvi kohale ,kui see asetseb ülemises surnud seisus(vc) teljest
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder MEREPRAKTIKA ARUANNE Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM41 Praktikant: Pjotr Muhhin Juhendaja: Jaan Läheb Praktika algus:02.05.2010 Praktika lõpp: 06.09.2010 Praktikakoht: M/S Ice Runner TALLINN 2010 Retsensioonid 2 Sisukord 1. Üldandmed laeva ja laeva seadmete kohta .................................4 1.1. Üldandmed laeva kohta ...........................................................4 1.2. Üldandmed laeva jõuseadmete kohta ......................................8 2. Laeva peamasin ...................................
1.Laeva diiselmootoritele esitatavad olulisemad nõuded nagu: töökindlus ja motoressurss. Töökindlus-tõrketa töö tõenäosus kindlates töötingimustes antud tööea jooksul(pidev tõrgeteta töö). Motoressurss-töötundide kogum kuni kapitaal remondini. 2.Rooliseade koosneb põhiliselt roolilehest, mis kinnitub helporti torust tuleva balleri külge. Edasi on ühendatud roolimasina rumpliga. Ajamina kasutatakseelektrimootorit või hüdraulilist ajamit. Vahepeal on ka kindlati amortisaatorid.Rooliseade peab tagama, et rool liiguks ühest pardast teise vähemalt 28 sekundi jooksul. Pöörde ulatus on kuni 45° kummalegi parda poole. Eristatakse balanseeritud, pool balanseeritud, balanseeritud ripprooli ja tavalist rooli. Roolil võib olla ka abiseadmeid, näitesks abisõukruvi, mis asetseb otsas või niiöelda lisalaba rooli otsas. Kuid osadel laevadel on jõusedameks käitur, mis pöörleb 360°. Rooliseadme ülesandeks on laeva juhtivuse tagamine. 3.Alusraam - mooto...
Filter, mootori õhk Kahe etapilise mootori jahutusventilaatori hingamisega Õhuvõtt Kahekordne turbolaadur esimeses etapis muutumatu, teises muutuva geomeetriaga õhk-õhk vahejahutus ja jahutatud heitgaaside taasringlus Töömaht, silindri läbimõõt ja kolvikäik 9,0 liitrit, 118,4 mm x 136 mm Jahutusventilaatori ajam VariCool muudetava kiirusega jahutusventilaatori ajamisüsteem
vastastikku liikuvate kolbidega mootor VII silindrite arvu järgi VIII väntvõlli pöörlemis suuna järgi parempoolse pöörlemisega vasakpoolse pöörlemisega IX reverseerimis võimaluse järgi reverseeritavad mitte reverseeritavad X kolvi keskmise liikumiskiiruse järgi • aeglasekäigulised Cm < 6,5 m/s • kiirekäigulised Cm > 6,5 m/s Cm – kolvi keskmine kiirus S – kolvikäik n – pööretearv (p/min) Cm = 2S•n = S•n (m/s) 60 30 XI silindri täitumisviisi järgi ülelaadimiseta mootorid ülelaadimisega mootoris XII küttesegu moodustumise viisi järgi küttesegu silindri sisene moodutus viis ( diiselmootorid) küttesegu silindri väline moodustus viis ( ottomootor) XIII pöörete arvu järgi väikeste pööretega SPM kuni 350 p/min
Süütehetk / süütemoment on nurga suurus ülemise surnud seisu suhtes sellest momendist, millal toimub sädeme tekitamine või kütuse sissepritsimine. Seda nurka mõõdetakse väntvõlli pöördenurga kraadides. 6. Mootori erinäitarvud a) kolvi keskmine kiirus: v = S n / 30 [m/s], k kus v - kolvi keskmine kiirus, v = 8...12 m/s, S - kolvikäik, n - väntvõlli k k pöörlemissagedus; b) kolvikäigu ja silindri läbimõõdu suhe: = S / D, ks kus D - silindri läbimõõt; 3 c) energiatihedus: w = ( P x T ) / (V x n x T ) [(kW x s) / m ], e e t h p kus P - efektiivvõimsus, T - taktiarv tööprotsessis ( 4 või 2), T - taktiarv pöördel ( 2 või 2);
Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Tallinn 2015 Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Autotehnika Tallinn 2015 Mina Märt Reinhold tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autori/te/le ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor: ........................................................................................................................ Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ...................................................................................................
.. 0,93, Efektiivrõhu näitajat kasutatakse mootori koormuse D - silindri diameeter 4-taktilistel mootoritel 0.80... 0,91 iseloomustamiseks erinevatel töö teziimidel või erinewvate mootorite S kolvikäik Teades mootori mehaanilist kasutegurit ja indikaatorvõimsust võime forseerituse astme võrdlemisel. n mootori pöörete arv (p/min) avaldada mootori efektiivvõimsuse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
