Teabelevi protsess: nn. Loswelli ahel · Et saata teade edukalt ning nii, et ta avaldaks ka mingit mõju, tuleb vastata järgmistele küsimustele: Kes teatab? Mis eesmärgil? Mida? Missuguse kanali kaudu? Kellele? Millise efektiga? · Teate edukaks edastamiseks on vaja tähelepanu fikseerida. · Teabelevipoolsed ja vastuvõtjapoolsed võimalused peavad ühtima. · Televisiooni nn. prime time on 19:00 22:30. Isiksuse teabeväli · Teabevälja vundamentaalne osa MINA, see mis sa kodust kaasa oled saanud (F) · Spetsialiseeritud teabevälja osa see osa, mida mõjutavad sõbrad, õpetajad, koolikaaslased (S) · Operatiivne teabevälja osa kõik see, mis sinu ümber toimub; korrastamata; juhuslikud sündmused (O) Teabevajaduste struktuur: · Tegevuse subjekt (isiksus, grupp), tema eesmärgid, vajadused, teadmised. · Tegevuse toimumise viis. · Materiaalne keskkond.
Marie Udam Kolme põlvkonna teabevälja analüüs Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Tartu 2011 Sissejuhatus Selles analüüsis võrdlen enda, oma ema ja vanaema teabevälju ajal, mil nimetatud isikud on 20-aastased. Ma olen sündinud aastal 1991 ja analüüsin oma teabevälja praegusel infoallikate poolest rikkal ajal ehk aastal 2011. Minu ema Ulvi on sündinud aastal 1964, seega vaatlen tema teabevälja 1984. aasta paiku, mil inimeste elu ja meediat kontrollis rangelt Nõukogude riigi võim. Minu vanaema Aili-Tiia on sündinud 1938. aastal ehk uurin tema teabevälja aastal 1958, mil Eesti alad olid samuti Nõukogude okupatsiooni all, kuid mil oli kätte jõudnud sulaaeg. Uurin, kust oleme saanud teavet, millised teemad meid on huvitanud, milliseid teadmisi,
ja suhtlemismalle 1.5 Isiksuse teabeväli Kõigil inimestel on olemas oma isiksuse teabeväli. See koosneb fundamentaalsest osast ,,F" (vt Joonis1), mille moodustavad veendumused ja arusaamad iseenda, teiste inimeste ning maailma kohta, see kujuneb pikaajaliselt ja seda on väga raske muuta. Põhiliselt kujuneb teabevälja tuum välja lapsepõlves ja noorukieas. Väga oluline roll on seejuures vanematel ja lähedastel sõpradel, aga oma osa mängivad ka kool ja kokkupuuted kunsti, filosoofia ja teadusega. Samuti mõjutavad inimese enda vahetu kogemus, kujutlused ja elamused. Teabevälja teine ehk spetsialiseeritud
Kolme põlvkonna teabevälja analüüs Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse Carina Peet Tartu 2014 Sissejuhatus Antud töös uurin ma kolme põlvkonna teabevälju, ühiskonda ning info ringlemise muutust antud ajaperioodi jooksul. Töösse olen kaasatud mina, mu ema Evi ning vanatädi Eha. Analüüsis keskendun ajale, mil kõik kolm isikut on 19-aastased ehk uurin teabevälja aastal 1971, 1992 ning 2014. Selle tõttu on äärmiselt paeluv ajas tagasi minna ning vaadata, kuidas inforinglus on muutunud, mis oli varasemalt teisiti kui on praegu ning kuivõrd on see inimese arengut aja jooksul muutnud. Analüüsis ei uuri ma mitte ainult teabevälja, vaid ka inimesi ümbritsevat keskkonda, kultuuri ning üleüldist elukorraldust. Analüüsin, mis on ning mis oli kõigi kolme isiku jaoks kõige tähtsamad infoallikad ning kuivõrd need omavahel erinevad.
See on teadus, filosoofia, religioon, kunst, poliitika. Sotsiaalses teabes saab eristada kolme erinevat aspekti: teadmised, väärtused/hinnangud, normid/eeskirjad/mallid. Kogu see moodustab tervikliku maailmapildi. Saab anda hinnanguid. Kõik need aspektid pole aga võrdselt olulised ja püsivasisulised. Mingid kindlad faktid jäävad ellu, aga mingid õpitud asjad võivad ununeda, kui neid enam kasutama .ei pea Teabevälja fundamentaalse osa moodustavad isiksuse maailmapildi ja põhialuseks olevad veendumused ja arusaamad iseenda, teiste inimeste, ümbritseva maailma kohta. Need kujunevad .sotsialiseerumisprotsessis Põhiline osa/keskne tuum kujuneb välja nooruses, olulisteks mõjutajateks on pere/sõbrad ja kokkupuude koolis õpituga. Isiksuse enda vahetu kogemus, praktiline tegevus ning elamused, .kujutlused, järeldused .Spetsialiseeritud kiht konkreetsete eluvaldkondade, olukordade teadmistest
Eesti haridussüsteem on ühtne, õpetamine eri keeltes ei tähenda erinevust õppe sisus ja hariduse kvaliteedis. Kohustusliku tasemeõppe raames omandatakse eesti keel tasemel, mis võimaldab jätkata õpinguid eesti õppekeelega õppeasutustes. Väärtustatakse eesti keele säilimist ja arengut ning rahvusteaduste viljelemist ja arengut. Haridussüsteem kujundab ja soodustab sallivust ning avatust teiste kultuuride suhtes, ühise teabevälja taastootmist ja kultuurilist mitmekesisust. Haridussüsteemi arengu kavandamisel peetakse tähtsaimaks riiklikuks eesmärgiks Eesti ühiskonna kujunemist avatud õpiühiskonnaks, kus teadlikeks õppijateks on nii üksikisikud kui ka organisatsioonid ning peamiseks õppekeeleks on arenev eesti keel. Haridussüsteem peab pakkuma inimestele õpivõimalusi kogu elu jooksul, tagama seda kindlustavate institutsioonide arengu, toetades õppivate organisatsioonide ja kogu ühiskonna pidevat uuenemist.
Inimvajaduste hierarhia. Info-igale poole. Teabevajadus ja midagi teada saada on inimesel kogu tegevuse läbiv innov. Osa hangib teistega suheldes, osad läbi institutsioonide(nt kool) TEABEVAJADUSTE ARENGU TEGURID *isiku areng, haritus see,kuidas temas ärkab teabevajadus *isiku tegevuse ja suhete iseloom ja keerukus *isiku liikuvus *keskkonna keerukus *keskkonna muutumise ulatus ja kiirus TEABEVÄLI in. keda ümbritsevad infoallikad. Püüab neid ise mingi loogika järgi korrastada. Teabevälja stuktuur: *põhidinensioonid teadmised, väärtused, normid, mallid. *kihid *teabe allikad käitumismustrid on asju, mis on alati meie kindla väärtusega seotud ja mis on pühad. On teadmisi, milles me oleme veendunud, et see ei muutu. On olemas n-ö põhimüüdid. Kõigil on sellised. Iga in., teab,mis on tal põhiväärtused. See on nagu inimese vundament. Kui siin miski muutub on see nagu trauma. On ka teine kiht. Kus on olemas agu mingi sahtel
sedagi on kasutatud ühiskonnas vastuolude tekitamiseks. On osatud jätta mulje, et kõigile peaksid korda minema eeskätt homoseksuaalide probleemid ja eluraskused, justkui teistel (heterotel) polekski probleeme, mida on raske või võimatu prevaleeriva taustasuhtumise oludes leevendada. Seadusandlus tegeleb homoseksuaalidega, heterote probleemid on kollase ajakirjanduse pärusmaa, kus üks abieluväline suudlus võib kaasa tuua kuudeks kogu teabevälja ummistumise. Võltsvagadusest nõretavad riigimehed on plaanitsenud Eestist teha prostitutsiooniparadiisi (Mart Laari valitsus 1993.94. aastal) ja ise külastanud lõbumaju, ajakirjandus aga hakkab võltsmoraliseerima seal, kus on tegemist inimeste reaalsete emotsionaalsete kannatustega. Kuidas Eesti Vabariik suhtub majandusasjade edukasse korraldamisse, selle kohta jäävad ajalukku kuuluvateks näideteks Vjatseslav Leedo Saaremaa laevaliinid
See väli vähendab "areeni" ja tõhusa "pime koht". Tundmatu maa, millest ei tea ise ega teised. Ala, millest pole asjakohast teavet kummalgi poolel. "Ei saa teistest aru ja teised ei saa minust aru." Kommunikatsioon ei õnnestu. Organisatsioonis tuleb seda olukorda sageli ette, kui on vaja koordineerida kommunikatsiooni kaudu erinevate alade spetsialistide tegevust. Kommunikatsiooni mõjutavad neli erinevat teabevälja selle järgi, mis on teada enesele ja teistele 5.5. Kommunikatsiooni parandamise strateegiad Persoon võib parandada teistega suhtlemist kahe strateegia: avamise ja tagasisidega. Avamine. Suurendada "areeni" "fassaadi" arvel, andes teistele enese kohta ausat informatsiooni sellest, mida nad varem ei teadnud. Avatuse suurendamisel on oht, et seda võidakse ära kasutada kui rääkida "kuidas asjad tegelikult on". Tagasiside
annaabi.ee 
