HALDUSFUNKTSIOON Administreerimisel on põhiseaduslikud ülesanded sätestatud §87 punktides 2, 3, 6, 7 ja 8. Nende punktide kohaselt Vabariigi Valitsus suunab ja kordineerib valitsusasutuste tegevust, korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist, annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi, korraldab suhtlemist teiste riikidega ning reageerib loodusõnnetustele ja katastroofidele. Kuna Vabariigi Valitsus on kollegiaalorgan, kuhu kuuluvad poliitikud, pole otseste administratiivküsimuste lahendamine siiski tema üleasanne. Administreerimisfunktsiooni täidavad enamasti ministeeriumid oma valitsemisala piires. Vabariigi Valitsusel on täita eelkõige jagaja ja järelevalvaja roll. KOKKUVÕTTE Vabariigi Valitsuse õigused kindlaks määratud põhiseaduses. Valitsuse ülesandeks on valitseda e. realiseerida riigi sise- ja välispoliitikat. Täidesaatva võimu asjaajamise korrashoidmiseks on
III Organ Organ on juriidilise isiku seaduslik elund. Juriidiline isik ise ei ole organ, vaid tal on organ või organid. Ta muutub organite kaudu teovõimeliseks. See on funktsionaalne mõiste, see tähendab, et organ luuakse pädevusega. Organid võivad tekkida ja kaduda, olla suuremad ja väiksemad. Organit vaadatakse selle järgi, kellele seadus annab pädevuse. Seega organ on koht halduse struktuuris, millele on antud pädevus. Monokraatne organ: otsustajaid on üks. Kollegiaalorgan: kolm moodustavad kolleegiumi, näiteks rahvas. Jaguneb allorganiks ja organiosaks. IV Pädevus Õigus luua õigust, milline organ on määratud tegema üht või teist ülesannet. Esemeline ehk sisuline pädevus: organile määratud sisulised ülesanded, näiteks §106 lg1 määrab ära riigikogu sisulise pädevuse. Territoriaalpädevus: ruumiline tegevusvaldkond. Instantsiline pädevus: milline hierarhia tasand langetab otsuse, näiteks, millal tohib minister
Haldusfunktsioon Administreerimisel on põhiseaduslikud ülesanded sätestatud §87 punktides 2, 3, 6, 7 ja 8. Nende punktide kohaselt Vabariigi Valitsus suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust, korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist, annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi, korraldab suhtlemist teiste riikidega ning reageerib loodusõnnetustele ja katastroofidele. Kuna Vabariigi Valitsus on kollegiaalorgan, kuhu kuuluvad poliitikud, pole otseste administratiivküsimuste lahendamine siiski tema ülesanne. Administreerimisfunktsiooni täidavad enamasti ministeeriumid oma valitsemisala piires. Vabariigi Valitsusel on täita eelkõige jagaja ja järelevalvaja roll. Valitsuse moodustamine Kui valitsus on tagasi astunud, siis peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise
d. Suhted Valitsusega d.i. Määrab peaministri kandidaadi d.ii. Teeb muudatusi valitsuse koosseisus d.iii. Annab välja riiklike autasusid ja auastmeid e. Põhiline roll on võime tasakaalustada 10 12. Vabariigi Valitsuse koosseis ja ülesanded Vabariigi Valitsus täidesaatva võimu kandja töö toimub Tallinnas, kinnistel istungitel 1) koosneb peaministrist ja ministritest (on kollegiaalorgan), kes ei tohi tulu teenida mujal ja on puutumatud a. Portfelliga minister minister, kellel on oma ministeerium b. Portfellita minister ajutine minister, kellel puudub oma ministeerium 2) Iga valitsuse liige juhib ühte poliitika valdkonda (v.a. peaminister) 3) Peaministri ül.-iks on integreerida erinevaid valitsemisalasid 4) Valitsuse ül. on a. Sise ja välispoliitika elluviimine läbi valitsusasutuste b
mandaadid enim hääli saanud kandidaatidele ning kaotaja poolt antud hääled lähevad kaduma. RK valimistel proportsionaalne. 9. Vabariigi Valitsus 9.1.Vabariigi Valitsuse funktsioonid Teostada täidesaatvat võimu. Poliitilise juhtimise funktsioon seisneb poliitiliste otsuste tegemises või nende ettevalmistamise. Haldusfunktsioon seisneb seadsute täitmises üksikotsuste vastuvõtmise teel. 9.2 Vabariigi Valitsuse koosseis. Erinevad ministritüübid VV kui kollegiaalorgan koosneb peaministrist ja ministritest: peaminister sotsiaalminister kultuuriminister majandus- ja kommunikatsiooniminister haridus- ja teadusminister justiitsmin kaitsemin keskkonnamin põllumajandusmin rahandusmin regionaalmin sisemin välismin portfellita minister- ei juhi ministeeriumi ja kelle ülesanded määrab kindlaks PM oma korraldusega.
Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" o Destruktiivne umbusaldus valitsus küll astub tagasi, uut peaministrit ei nimetata. o VV võib ise tõstatada usaldusküsimuse (PS § 89). Mõne eelnõu vastuvõtmisega seoses. Riigikogu enamuse ja VV tihe seos Riigikogu opositsioon ja VV 8.3. Vabariigi Valitsuse kui kollegiaalorgan ja selle koosseis, sh peaministri funktsioon, erinevad ministritüübid, sh ministri topeltfunktsioon Vabariigi Valitsus on iseseisev kõrgem põhiseaduslik kollegiaalorgan. VV-sse kuuluvad peaminister ja ministrid (PS § 88). VV-l võiks üheltpoolt olla demokraatlik legitimatsioon (riigivõimu lähtumine rahvast), sest VV-sse pääsetakse läbi Riigikogu valimiste. Kuivõrd on tegu siiski iseseisva institutsiooniga omistatakse VV-le kaudne legitimatsioon (rahvalt
15.3. KOV üksused KOV üksused on vallad ja linnad. Muid KOV üksusi võib moodustada seaduses sätestatud alustel ja korras. 15.4. KOV organid 1) volikogu: KOV üksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) valitsus: volikogu poolt moodustatav täitevorgan. Haldusorganiks võib olla: 1) avalik-õiguslik juriidiline isik tervikuna (vald, linn); 2) kohaliku omavalitsuse asutus (nt amet); 3) kollegiaalorgan (nt vallavolikogu); 4) avalikku võimu iseseisvalt teostama volitatud eraisik 15.5. KOV õigusaktid Üldakt on määrus (KOV volikogu, valitsuse) Üksikaktid: 1). KOV volikogul otsused; 2). KOV valitsusel korraldused; 3). vallavanemal ja linnapeal käskkirjad; 4). Osavalla ja linnaosa vanem korraldused (üldküsimused) ja käskkirjad (ametkonnasisesed) 15.6. KOV tegevuse kontroll 1)
sätestata teisiti.) 12. Loeng (03.05) Vabariigi Valitsus. Vabariigi President. Kohtud. Võimude lahususe aluseks Põhiseaduses on §-d 4 (jaotab organid) ja 14 (nimetab organite funktsioonid)! Täitevvõimu tipuks on Vabariigi Valitsus (ingl. k. government hõlmab kõiki riigi juhtimise süsteeme valitsus, parlament jne, kuid Eestis kitsam mõiste - §88 Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid. (s.o kollegiaalorgan, kuigi peaminister pole teistega võrdne seotud poliitiliste kokkulepetega, kuid võib teisi ministreid ametist vabastada) Valitsuse moodustumine: Riigikogu valimistel osalevad suuremad erakonnad peaministrikandidaadiga, kes on tehtud teatavaks enne valimisi. §92 (1) 1 Vabariigi Valitsus astub tagasi Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel. §89 (1) Vabariigi President määrab 14 päeva jooksul Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest peaministrikandidaadi, kellele teeb
d. Kui president on seaduse putpoliitilistel põhjustel välja kuulutamata jätnud, peab ta selel prst uut riigikogu vastuvõtmist välja kuulutama. 2. Ametiisikute ametisse nimetamine. Ta kinnitab ametisse mitmed kõrged ametiisikud. a. President ei oma üldist juhtimis ega järelvalvefunktsiooni nende asutuste ja valdkondade üle , kuhu ta peab ametiisikud ametisse nimetama. b. Ettepaneku tegija on tihti kollegiaalorgan või ametisse nim riigikogu poolt. Presindenil pole õigust kollegiallorganite otsustesse sekkuda. c. Väikses siirdeühiskonna snagu eesti võivad kergesti esile tõusta autoritaarsed,karismaatilised riigitegelased. Peaks piirama presidendi kätte koonduvat otsustusõigust. Otsustusõigus pool epresidendil räägivad mitmed argumendid: Põhiseadus kasutab samasugust sõnastust juhtumitel, mil ametisse nim rollis on
RIIGIKOGU PÕHISEADUSES: Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, mis on valitud vabadel, üldiselt, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajase hääletuse teel Riigiorgan – Riik on avalik õiguslik juriidiline isik, kelle tegevus väljendub riigiorganite läbi (riigikogu, vabariigi president, kohtud, valitus, kohalikud omavalitsused) Põhiseadusorgan – põhjalik kirlejdus Riigikogu kohta on välja toodud põhiseaduses Kollegiaalorgan – 101 liiget > mitmeliikmeline organ (monokraatne – üheliikmineline, nt president); olemas on Riigikogu kodu- ja töökord Ühekojaline parlament – otse valitud esindajate kogu; seadusandlus, riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise aruande kinnitamine Ainus rahva poolt vahetult loodud riigiorgan – legitimatsiooniaste on kõige suurem RIIGIKOGU JA RIIGIKOGU KOOSSEIS: Riigikogu kui organi kontinuiteet – RK kui organi jätkumine
3. variant - uued valimised, § 89 lg 6 lause 2 § 33 Vabariigi Valitsuse funktsioonid ja pädevus I Funktsioonid 1. valitsemine § 87 p. 4, 5, 8 2. haldamine § 87 p. 1, 2, 3, 7 II Pädevus 1. seadusandlus pädevus § 87 p.4, § 103 lg 1 p. 4 2. määrusandlus pädevus § 87 p.6, § 96 lg 3 3. isekorraldusõigus § 94 lg 1, § 87 p. 2,3; VVS § 45 § 34 Vabariigi Valitsuse koosseis ja korraldus I Vabariigi Valitsuse koosseis Vabariigi Valitsus on kollegiaalorgan. 1. Koosseis on määratud VVS § 3 2. Peaminister PS § 93, VVS 2.ptk §§ 36, 37 3. Ministrid a. Portfelliga ministrid PS § 94 lg 2 b. Portfellita ministrid PS § 94 lg 4 c. ,,Pooleteraminister" II Vabariigi Valitsuse istung 1. Istungi kohustuslikkus VVS § 16 Kabinetis räägitakse mitteformaalselt läbi see, mis tuleb arutlusele järgmisel istungil, võidakse teha juba eelnevalt kokkuleppeid. 2. Kutse VVS § 17 lg 2 3
3. variant - uued valimised, § 89 lg 6 lause 2 § 33 Vabariigi Valitsuse funktsioonid ja pädevus I Funktsioonid 1. valitsemine § 87 p. 4, 5, 8 2. haldamine § 87 p. 1, 2, 3, 7 II Pädevus 1. seadusandlus pädevus § 87 p.4, § 103 lg 1 p. 4 2. määrusandlus pädevus § 87 p.6, § 96 lg 3 3. isekorraldusõigus § 94 lg 1, § 87 p. 2,3; VVS § 45 § 34 Vabariigi Valitsuse koosseis ja korraldus I Vabariigi Valitsuse koosseis Vabariigi Valitsus on kollegiaalorgan. 1. Koosseis on määratud VVS § 3 2. Peaminister PS § 93, VVS 2.ptk §§ 36, 37 3. Ministrid a. Portfelliga ministrid PS § 94 lg 2 b. Portfellita ministrid PS § 94 lg 4 c. ,,Pooleteraminister" II Vabariigi Valitsuse istung 1. Istungi kohustuslikkus VVS § 16 Kabinetis räägitakse mitteformaalselt läbi see, mis tuleb arutlusele järgmisel istungil, võidakse teha juba eelnevalt kokkuleppeid. 2. Kutse VVS § 17 lg 2 3
Kui president on seaduse putpoliitilistel põhjustel välja kuulutamata jätnud, peab ta selel prst uut riigikogu vastuvõtmist välja kuulutama. 2. Ametiisikute ametisse nimetamine. Ta kinnitab ametisse mitmed kõrged ametiisikud. a. President ei oma üldist juhtimis ega järelvalvefunktsiooni nende asutuste ja valdkondade üle , kuhu ta peab ametiisikud ametisse nimetama. b. Ettepaneku tegija on tihti kollegiaalorgan või ametisse nim riigikogu poolt. Presindenil pole õigust kollegiallorganite otsustesse sekkuda. c. Väikses siirdeühiskonna snagu eesti võivad kergesti esile tõusta autoritaarsed,karismaatilised riigitegelased. Peaks piirama presidendi kätte koonduvat otsustusõigust. Otsustusõigus pool epresidendil räägivad mitmed argumendid:
§ 33 Vabariigi Valitsuse funktsioonid ja pädevus I Funktsioonid 1. valitsemine § 87 p. 4, 5, 8 2. haldamine § 87 p. 1, 2, 3, 7 II Pädevus 1. seadusandlus pädevus § 87 p.4, § 103 lg 1 p. 4 2. määrusandlus pädevus § 87 p.6, § 96 lg 3 3. isekorraldusõigus § 94 lg 1, § 87 p. 2,3; VVS § 45 § 34 Vabariigi Valitsuse koosseis ja korraldus I Vabariigi Valitsuse koosseis Vabariigi Valitsus on kollegiaalorgan. 1. Koosseis on määratud VVS § 3 2. Peaminister PS § 93, VVS 2.ptk §§ 36, 37 3. Ministrid a. Portfelliga ministrid PS § 94 lg 2 b. Portfellita ministrid PS § 94 lg 4 c. ,,Pooleteraminister" II Vabariigi Valitsuse istung 1. Istungi kohustuslikkus VVS § 16 Kabinetis räägitakse mitteformaalselt läbi see, mis tuleb arutlusele järgmisel istungil, võidakse teha juba eelnevalt kokkuleppeid. 2. Kutse VVS § 17 lg 2 3
realiseerida. 5. Õigus esindusele - HMS § 13- toimub õigusaktides sätestatud korras, üldjuhul esindab asutuse juht. Põhimääruse korral on õigus anda volitusi ka teistele ametnikele. Sisepädevus HMS § 8 lg 1. Riiki on volitatud esindama valitsusasutus. See on seadusega sätestatud. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Üldiselt esindab organit ikkagi organi juht, kui üksiksisik siis tema ise, kui kollegiaalorgan, siis see kes on seaduses sätestatud. 6. Õigus erapooletusele HMS § 10 – õigus nõuda taandamist ja juhud mil see on lubatud ja mil mitte on sätestatud (näiteks huvide konflikt). Mis on õiguslikud tagajärjed, kui men nõudeid on rikutud? VT HMS § 58. Eriti siis saab kehtetuks tunnistada, kui ei ole antud õigust adressaadile oma seisukohti avaldada. Menetluse algus
1, 2, 3, 7 II Pädevus 1. seadusandlus pädevus § 87 p.4, § 103 lg 1 p. 4 2. määrusandlus pädevus § 87 p.6, § 96 lg 3 3. isekorraldusõigus § 94 lg 1, § 87 p. 2,3; VVS § 45 § 34 Vabariigi Valitsuse koosseis ja korraldus I Vabariigi Valitsuse koosseis Vabariigi Valitsus on kollegiaalorgan. 1. Koosseis on määratud VVS § 3 2. Peaminister PS § 93, VVS 2.ptk §§ 36, 37 3. Ministrid a. Portfelliga ministrid PS § 94 lg 2 b
isikutele, siis kehtib nõue, et leping tuleb teatavaks teha ka nendele ja alles sellekohase kirjaliku nõusoleku andmisest jõustub. c. Kui vältimatuks eelduseks on teise haldusorgani kirjaliku nõusoleku saamine, siis selle nõusoleku saamisest. Erand HMS § 16 lg 2; d. Halduslepingu saab anda pädev haldusorgan. Toimub seaduses või määruses sisalduva pädevusnormi alusel, kelleks võib olla isik, asutus või kogu/kollegiaalorgan. Haldusorgani välise pädevuse alusel määratakse lepingut sõlmiv haldusorgan, sisepädevusele tuginedes määratakse isik, kes haldusorgani nimel sõlmitavale halduslepingule alla kirjutab; e. Haldusleping sõlmitakse kehtivaõiguse alusel. f. Arvestatakse proportsionaalsust ja kaalutlusvigadeta. 5. Halduseeskiri 5.1. Halduseeskirjade mõiste.
See õigus oli kandidaadi üles seadnud kollektiivil, mitte aga valimisringkonna valijatel. Deputaadi tagasi kutsumise võimalusega saavutati kontroll deputaadi tegevuse üle 3) Rahva esindusorganid polnud alaliselt tegutsevad, vaid käisid koos perioodiliselt (üldriiklikul tasandil 1-2 korda aastas, kohalikul tasandil sagedamini). Deputaadid töötasid esindusorganis põhitöö kõrvalt. Tegelikult andis seaduse jõuga üldakte suhteliselt väikesearvulise liikmeskonnaga kollegiaalorgan Ülemnõukogu Presiidiumi. Rahva esindusorgan (Ülemnõukogu) hiljem üksnes kiitis üldakti heaks ja kinnitas selle. Sisulist arutelu ja parlamendile omast debatti ülemnõukogus ei toimunud 4) Nii nõukogud kui nende täitevorganid tegutsesid faktiliselt parteiorganite kontrolli all. Nõukogude täitevorganite süsteem oli dubleeritud vastava tasandi parteiorganitega (näiteks ministeerium ja NLKP Keskkomitee osakond) 5) Mingit võimude lahusust polnud praktikas
tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Haldusorgani mõiste HMS § 8 lg 1: "Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik". Haldusorganiks võib olla: 1) avalik-õiguslik juriidiline isik tervikuna (vald, linn) 2) kohaliku omavalitsuse asutus (nt amet) 3) kollegiaalorgan (nt vallavolikogu) 4) avalikku võimu iseseisvalt teostama volitatud eraisik Haldusorgani esindamine (sisepädevus) Sisepädevus määrab kindlaks, kes haldusorganis töötavatest või sinna nimetatud ametiisikutest on volitatud organi nimel ametlikke toiminguid tegema. HMS § 8 lg 2: "Haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti".
annaabi.ee 
