Taimede huumuslik horisondi horisont(okkavaris huumushorisont (üle naatriumi rikkad. juured on läbiuhte paksus alla 10 cm happeline, aluselisi 1m) horisondis katioone vähe 1.Tundra gleimullad 1.Leedmullad 1. Mustmullad Sooldunud kõrbemullad, 1.Troopika punamullad 2.Turvastunud aluselised ehk kollamullad gleimullad 2.Ferralsed happelised 1.Gleistumine- happniku 1.Leetumine 1.Kamardumine 1.Läbi kuivamine 1. Kivistumine puudumisel kasutavad 2.Mulla segamine 2. Soolade välja mikroorganismid kristalleerumine. oksüdatsiooni prot- sessides mineraalides rauaühendeid. Fe(III) >Fe(II). Mineraal
Kliima · Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem mai. · Niiskus ja kuumus jõuavad maksimumini aprillis ja mais. · Madalamad piirkonnad on kuumad ja tolmused, kuniks pole vihma sadanud. Temperatuur tõuseb siis üle 37 kraadi ja merevee temperatuur üle 27 kraadi. Sademed · Sademed jäävad 500-1000 mm/a. Enamus torme ja vihmasadusid toimuvad juulist oktoobrini. Mullastik · Puna ja kollamullad, väheviljakad. Taimed · Liigirohke taimestik. · Üle 800 erineva orhidee sordi ja üle 8500 muu erineva taimeliigi. Taimed · Puuviljadest : suhkru õun,banaan, kookos,sidrun,mango, papaia,ananass jt. · Pildil on näha, kuidas mangod kobarana kasvavad. Loomad · Üle 2400 kalaliigi lisaks veel vähid, krabid ja muud meremolluskid. · Oranz klounkala Murene Loomad · Üle 530 linnuliigi.
muld-maapinna murenenud osa millel on viljakuse võime mulla tähtsus-viljakus(huumus),elupaik,taimed kinnituvad, hoiab niiskust e reguleerib kliimat,filter(põhjavee puhastaja), tootmisvahend(põllumajandus) koostis: elus osa-orgaaniline, vihmaussid,vbakterid,kakandid,lestad, saja(tuhande)jalgsed,seened jms eluta osa-anorgaaniline, a)vedel-mullavesi(lahtine,seotud,keemiliselt seotud) b)gaasiline-mullaõhk c)tahke e. mineraalne(mure materjal,kruus,liiv,savi,tolm) Koostise mahuline koostis: mineraalne osa(40%),Mulleõhk(kuiv muld 45%),Vee osakaal sõtub õhu osakaalust(15%) Mullateke: Kivimite purunemine (murenemine) on mullatekke alguseks. 1)füüsikaline murenemine-rabenemine tekib temp kõikumisel, väga intensiivne 2)keemiline murenemine-porsumine, vees lahustumine ja agessivsete lahuste teke, mis muudavad kivimite keemilist koostist (karst-kivimite lahust põhjavees, nt lubjakivi) ( porsumise tulemusena tekivadboksiit,kaoliin(valge savi) porsumi...
Segav faktor on muidugi ka kõrbed - seal põllumajandusega ei tegelda. Austraalia kuival sisealal on ülekaalus primitiivsed, enamasti sooldunud troopilised ja lähistroopilised kõrbemullad. Mandri ääreala suunas asendavad kõrbemuldi vastavalt sademete hulga suurenemisele pruunid poolkõrbemullad ja neid omakorda savannide punamullad. Niiske kliimaga äärealasid katavad põhjas ja idas troopilised lateriit- ja punamullad ning lähistroopilised puna- ja kollamullad. Kõrgeil mäenõlvul on leet- ja pruunmullad. Austraalia mullad on erosiooniohtlikud. Austraalia kliimavööde on enamjaolt troopiline, kuid põhjaosas lähisekvatoriaalne ning lõunaosas lähistroopiline. Keskmine temperatuur on talvel +10°C kuni +18°C, suvel (detsember kuni veebruar) +25°C kuni +32°C. Aastane sademetehulk kõrbealal on 300 mm aastas, metsade alal aga 1000-2000 mm. Sademete hulk ei ole eriti suur ja seepärast
Nii soolduvadki kõrbete mullad. Lisaks eelnevale, võib toimuda ka sekundaarne sooldumine, st et kui muldi niisutatakse korrapäratult. Üleliigse niisutamise puhul tõuseb põhjaveetase ning intensiivse aurumise tõttu tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Vesi aurustub ja soolad jäävad maapinnale. 7.Miks eristuvad kõrbemuldade horisondid ebaselgelt? Vastus. Kuna kõrbemullad on kuivad mullad, ja on heleda põhitooniga ja selletõttu on neid raske eristada. 8.Miks ulatuvad puna- ja kollamullad väga sügavale? Vastus. Kuna need asuvad piirkondades(nt. troopilised vihmametsad), kus mullateke on kestnud kõige kauem. 9.Miks on ekvatoriaalsete vihmametsade mullad väheviljakad ja happelised? Vastus. Väheviljakad, sest neis on intensiivne keemiline murenemine, ja selle käigus tekib kaoliniitsavi, mis suudab mullas kinni hoida väga väheseid toiteelemente ja samas kergendab mulla läbiuhtumist ning suurendab sellega toitainete kadu.
3) Gleimuld- seda tekitab liigniiskus, tekib eriti jõelammidel. Mullas on hapnikuvaegus, sinakashallid savilaigud. Esineb palju tundras, sest seal esineb igikelts, maapind talvel külmunud, suvel sulab ainult peamine kiht, niiskus jääb igikeltsa peale, peamistesse kihtidesse. Mullaprofiil: huumus, väljauhtekiht, ja allpool on lähtekivimis savilaigud. 4) Ferraliitmuld- esineb porsunud piirkondades, vihmametsades. Need on puna- ja kollamullad. Seal on hästi kiire ainevahetus, soe niiske, kiire lagundamine.
Õhukesed ja väheviljakad mullad-gleimullad. Gleistumine ja turvastamine. Okasmets;Jahe niiske kliima. Arenevad keerulise ehitusega mullad. Leetumine. Rohtla:kotientaalne kliima, viljakad mustmullad. Kamardumine. Kõrb:kuivas ja poolkuivas kliimas mullad on sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas.Sooldnunud mullad on lihtsa ülesehitusega.Vihmamets:Kuum ja niiske kliima soodustab eriti mineralisatsiooni ja keemilist murenemist.Puna- või kollamullad. Muldade hävimine: valed mulla harimise võtted(rasked masinad, üleväetamine), õhusaaste, reo-ja mürkained, metsa lageraie, erosioon. Murend – monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensustasemega (rahn-kivid-kruus-liiv-savi). Mullatekketegur – tegur, mis mõjutab mulla tekkimist ja arengut. Mullatekketegurite hulka kuuluvad lähtekivim, kliima, reljeef, taimestik, loomastik, mulla vanus, mulla- ja pinnavee veerežiim ning inimtegevus
Päike on peaaegu seniidis, mistõttu maapind soojeneb kiiresti ja vee aurumine on suur. Sellest tingitult on sademeid palju, ligi 2000 mm/a, tuulepealsetel nõlvadel veelgi rohkem. Tänu soodsale asendile püsib ööpäevane keskmine õhutemperatuur +23º kuni +27ºC. Reljeef. Pinnamoe on enamasti kujundanud vee-erosioon, kivimid lagunevad peamiselt keemilise murenemise tõttu. Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitsevad peamiselt värvuse järgi nime saanud puna- ja kollamullad, esineb ka raua- ja alumiiniumisetetest moodustunud ferraliitmuldi. Need mullad pole kuigi viljakad: taimed- loomad kõdunevad küll kiiresti, kuid teised organismid kasutavad või uhutakse vihmavete poolt ära toitained. Floora. Kasvab pool maailma taimeliikidest. Kuna puid on palju ja ei lase valgust läbi, siis maapinnal kasvavaid rohttaimi on vähe või puuduvad üldse. Levinud on epifüüdid , enamikel on suured valged õied, et meelitada ligi tolmeldajaid putukaid
15. Selgitage, miks on k õrbete ja poolkõrbete mullad sooldunud. Seal ületab auramine sademete hulga. Soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides, kuna mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale, vesi aurustub, soolad jäävad alles, mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte. 16. Miks eristuvad k õrbemuldade horisondid ebaselgelt? Kuivad mullad on heleda põhitooniga ja seetõttu on horisontide eristamine raske. 17. Miks ulatuvad puna ja kollamullad v äga sügavale? Kuna troopika mullad on savimineraalide ja rauarikkad, siis võivad nad läbi kuivades pinnalt tugevasti paakuda ja moodustada mullasügavustes pöördumatult kivistunud mullahorisonte. 18. Miks on ekvatoriaalsete vihmametsade mullad v äheviljakad ja happelised? Maapinnale langev orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumust peaaegu ei teki. Muld rikastub taimedele mitteoluliste raua ja alumiiniumoksiididega. Kuna aluselised katioonid on mullast eemaldunud,
Lumi on väga haruldane ja seda leidub vaid Tasmaanias ja Austraalia Alpides. D) Austraalia kuival sisealal on ülekaalus primitiivsed, enamasti sooldunud troopilised ja lähistroopilised kõrbemullad. Mandri ääreala suunas asendavad kõrbemuldi vastavalt sademete hulga suurenemisele pruunid poolkõrbemullad ja neid omakorda savannide punamullad. Niiske kliimaga äärealasid katavad põhjas ja idas troopilised lateriit- ja punamullad ning lähistroopilised puna- ja kollamullad. Kõrgeil mäenõlvul on leet- ja pruunmullad. Austraalia mullad on erosiooniohtlikud. E) Austraalias ei tehta kuivendamist üldse, vaid pigem niisutamist, eriti kuivematel aladel, kus seda vaja on. F) Igal pool Austraalia riigis ei ole võimalik tegeleda põllumajandusega, sest Austraalias on palju kõrbeid ja savanne. Põllumajanduseks on vaja head ja viljakat maapinda ning piisavalt sademeid. Põllumajandusega saab tegeleda vaid väga vähesest osast maast.
Vihmametsas- neil aladel on mullateke kestnud kõige kauem ja ka kliima on püsinud üsna muutumatuna, seetõttu ulatub muld kuni 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab keemilist murenemist. Orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumushorisonti peaaegu ei teki. Muld vaestub alustest ja koguni ränist. Muld rikastub taimedele mitteoluliste raua- ja alumiiniumoksiididega, mis põhjustavad mulla värvumist punakaks või kollakaks- puna- ja kollamullad. Mullaviljakuse vähenemist ja hävimist põhjustavad tegurid: Erosioon- tuule ja vooluvete poolt põhjustatud mulla ja setete ärakanne Kaitseks- tuuletõkete rajamine Kõrbestumine- muldade hävimine kõrbete laienemise tõttu Kaitseks- pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine Muldade sooldumine- mullaviljakuse langemine soolade kogunemise tõttu Kaitseks- vähendada muldade niisutamist ja aeg ajalt mullad läbiuhtuda
Ekvatoriaalsete vihmametsade mullad Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab eriti mineralisatsiooni ja keemilist murenemist. Maapinnale langev orgaaniline aine laguneb kiiresti, niiet huumust peaaegu ei teki. Mullad on raua ja alumiiniumoksiidedega rikastatud. Kuna aluselised katioonid on mullast eemaldunud, on mullad tugevalt happelised. Neid muldi nimetatakse ferraliitmuldadeks(puna või kollamullad). Muldade erosioon uhtorud, must tuisk. Jäärak ehk uhtorg on negatiivne pinnavorm , mis tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul
-liiva,-lössi,- soolakõrbed · Põllundus asub oaasides VAHEMERELISED ALAD: · Soe, kuiv, päikseline suvi ,- pehme, niiske talv · Hõre jõgedevõrk · Pruunmullad · Kõvalehine igihaljas taimkate · Tihe asustus · Vaesunud loomastik · Istandused viinamarjad, oliivid, tsitrulised jne. · Puhkemajandus ja turism NIISKED LÄHISTROOPILISED METSAD: · Mandrite idaosas · Soe talv, kuum, niiske suvi · Mittetroopilised tsükklonid · Puna ja kollamullad · Rannikutel mangroovid · Igihaljad ja heitlehised liigid · Tihe asustus · Istanused, terrasspõllunuds · Mitmekesine loomastik SAVANNID: · Asuvad pöörijoonte vahel · Kuiv talv , vihmane suvi · Punakaspruunid, viljakad mullad · Rohusööjad, kiskjad, suured lennuvõimetud linnud jne. · Istandused, loomakasvatus · Ülekarjatamine, tulekahjud, salaküttimine EKVATORIAALSED VIHMAMETSAD: · Igavene kuum ja niiske suvi · Väheviljakad ferraliitmullad
tõsise erosiooni. Kas Sa oskad vastata? 1. Miks on tundravööndis mullateke väga aeglane? 2. Mida tähendab muldade gleistumine? 3. Selgita leetumisprotsessi olemust. 4. Miks on mustmullad väga viljakad? 5. Milline veereziim iseloomustab mustmuldi? 6. Selgita, miks on kõrbete ja poolkõrbete mullad sooldunud. 7. Miks eristuvad kõrbemuldade horisondid ebaselgelt? 8. Miks ulatuvad puna- ja kollamullad väga sügavale? 9. Miks on ekvatoriaalsete vihmametsade lullad väheviljakad? 10. Milliste omaduste poolest mullad üksteisest erinevad? 11. Millistes muldades on kõige aktiivsem mullaelustiku tegevus?
Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad Neil aladel on mullateke kestnud kõige kauem ja ka kliima on püsinud üsna muutumatuna, seetõttu ulatub muld kuni 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab keemilist murenemist. Orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumushorisonti peaaegu ei teki. Muld vaestub alustest ja koguni ränist. Muld rikastub taimedele mitteoluliste raua- ja alumiiniumoksiididega, mis põhjustavad mulla värvumist punakaks või kollakaks (puna- ja kollamullad). 9. Too näiteid mulla hävimisest või mullaviljakuse langemisest inimtegevuse tagajärjel. Vihmametsade lageraie, ohtlike jäätmete matmine mulda, viljaka mulla katmine ehitiste ja teedega, raskete põllumajandusmasinate kasutamine 10. Too näiteid arukast inimtegevusest mullaviljakuse säilitamisel. Erosioon (pinnase ärakanne tulle või vee toimel): Erosiooni tagajärjel väheneb muldade viljakus. Eriti palju esineb piirkondades, kus on suured põllupinnad
Aafrika keskosas on vihmametsad , kus elavad gorillad ja simpansid. Kuigi Aafrika inimesed on palju maast üles harinud leidub seal veel siiani metsikut loodust. Savann ja mägialad Aafrika tasandikke, mida katab rohi nimetatakse savannideks. Savannid on koduks paljudele imetajatele ja hõlmab veerand Aafrikat. Märgalad hõlmab järved, sood ja niisked rannikualad. Kalahari kõrbes asub maailma suurim oaas. Mullastik savannis on ferraliitmullad puna ja kollamullad, mis pole viljakad, niiskel ajal on mullad sageli veega kaotud , kuival ajal kuivavad mullad ära ju muutuvad justkui telliskivi sarnaseks. Kõrbes vähe huumust , kuid palju vajalikke mineraalaineid paroja niisutuse korral võivad kõrbemullad kasvada rikkalikku viljasaaki Linnud Flamingo, Pühaiibis, kõrbepistrik . Eesti lindudest Aafrikas pesitsevad- Soopart , Toonekurg , Hallhani. Loomad
Keskpäevaks või pärastlõunaseks ajaks kattub taevas pilvedega ning algab tugev paduvihm, mis kestab tavaliselt paar tundi. Pärast vihma muutub taevas jälle selgemaks ning päikesepaisteks, kogu loodus hakkab särama ja haljendama, kuni ootamatult saabub öö. Kuna ekvaatorilähedastel aladel on päike kogu aasta kõrgel pea kohal, on ka päev ja öö kogu aeg enamvähem ühepikkused. Vihmametsades on puna ja kollamullad, nende nimed on just tulnud vastavalt värvusele. Aga vihmametsade mullad ei ole viljakad, sest taimejäänused lagunevad soojuses ja niiskuses kiiresti ning teised organismid kasutavad need ruttu ära, seetõttu jääb mulda toitaineid vähe. Suur osa taimejäänused aga ei jõuagi laguneda, sest need uhutakse vihmaveega jõgedesse. Sademete rohkuse tõttu on tasandikujõed aasta läbi veerikkad, laiad ja aeglase vooluga. Ekvatoriaalsete
Niiskete lähistroopiliste metsade vööndis on aastaringselt suhteliselt soe. Talviti on õhutemperatuur 10°C kuni 15°C , suvel tõuseb temperatuur 25°C ja isegi 30°C. Aastane sademete hulk on suur, olenevalt piirkonnast 1000 kuni 3000 mm. Suvel esineb troopilisi tsükloneid: USA s orkaanid, Hiinas, Jaapanis taifuunid. Niisketes metsades kasvavad peamiselt okaspuud ning kõvad leht- ja väärispuud. Aastane juurdekasv on suur, 15-20 m3/ha aastas. Peamisteks muldadeks on puna- ja kollamullad, kohati esineb liigniiskust ja soostumist. Kolla- ja punamuldades on palju mineraale, kuid on huumusevaesed. Niisketes lähistroopilistes metsades kasvab igihaljaid kui ka heitlehiseid lehtpuid. Puud kaetud sageli paksult sammaldega. Levinumad on vaher, magnoolia, igihaljas tamm, palmid jt. Okaspuudest seeder, mänd, araukaaria jt. Asustus niisketes lähistroopilistes metsades on tihe. Põldudelt on võimalik saada mitu saaki.
mis tuleneb ka koaalade vähene liikumine, et hoida kokku energiat. 6.Loodus MULLAD Austraalia kuival sisealal on ülekaalus primitiivsed, enamasti sooldunud troopilised ja lähistroopilised kõrbemullad. Mandri ääreala suunas asendavad kõrbemuldi vastavalt sademete hulga suurenemisele pruunid poolkõrbemullad ja neid omakorda savannide punamullad. Niiske kliimaga äärealasid katavad põhjas ja idas troopilised lateriit- ja punamullad ning lähistroopilised puna- ja kollamullad. Kõrgeil mäenõlvul on leet- ja pruunmullad. Austraalia mullad on erosiooniohtlikud. 7.Loodusvarad TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD · Tuuleenergia- 1-3% saab Austraalia oma energia tuulest. Alates 2008ndast aastast, hakkab olema 42 tuulefarmi, kust saadakse 1200 MW energiat. Tuuleenergia on kiiresti kasvav ala Lõuna-Austraalias. Seal toodetakse seda terve riigi peale ka kõige rohkem. · Päikeseenergia- 2% saab Austraalia oma energia päikesest, hoolimata
Madal tootlikkus 1 – 2m3 /ha Keskkonnakaitseline ja erosiooniohtu vähendav, eriotstarbeline puit: kork, loorber Niisked lähistroopilised metsad Niisketes metsades kasvavad peamiselt okaspuud ning kõvad leht- ja väärispuud. Aastane juurdekasv on suur, 15-20 m3/ha aastas. Levivad Ida ja Lõuna Hiinas ning USA kaguosas Lähistroopiline mussoonkliima (soe talv, kuum niiske suvi, palju sademeid ) Puna- ja kollamullad, kohati liigniiskus, soostumine, keskmine viljakus Taimestik: mahagoni- ja pähklipuu (USA), eukalüpt (Austraalia) araukaaria (Brasiilia), loorberi- ja kampripuu (Hiina) Väärispuit(mööblitööstus): mahagonipuu; eriotstarbeline puit: loorberipuu,kampripuu Lähisekvatoriaalsed hõrendikud Neil on looduskeskkonda säilitav tähtsus Kasutatakse madala tootlikkusega jändrikke puid kütteks
Amazonas. See jõgi saab alguse Andidest, voolab läbi Lõuna-Ameerika mandri ja suubub Atlandi ookeani. Aafrika vihmametsade alal voolab veerikas Kongo jõgi ja veel ka Ogooue jõgi. Veel voolab Lõuna- Ameerikas Orinco jõgi. 13 5.4 Millised mullad seal enamjaolt esinevad Vihmametsades on puna- ja kollamullad, nende nimed on just tulnud vastavalt värvusele. Sageli sisaldavad mullad kiiresti murenenud kivimite jäänustest, raua- ja alumiiniumiühenditest koosnevaid setteid. Sel juhul nimetatakse neid ferraliitmuldadeks. Aga vihmametsade mullad ei ole viljakad, sest taimejäänused lagunevad soojuses ja niiskuses kiiresti ning teised organismid kasutavad need ruttu ära, seetõttu jääb mulda toitaineid vähe.
Segav faktor on muidugi ka kõrbed - seal põllumajandusega ei tegelda. Austraalia kuival sisealal on ülekaalus primitiivsed, enamasti sooldunud troopilised ja lähistroopilised kõrbemullad. Mandri 9 ääreala suunas asendavad kõrbemuldi vastavalt sademete hulga suurenemisele pruunid poolkõrbemullad ja neid omakorda savannide punamullad. Niiske kliimaga äärealasid katavad põhjas ja idas troopilised lateriit- ja punamullad ning lähistroopilised puna- ja kollamullad. Kõrgeil mäenõlvul on leet- ja pruunmullad. Austraalia mullad on erosiooniohtlikud. Austraalia kliimavööde on enamjaolt troopiline, kuid põhjaosas lähisekvatoriaalne ning lõunaosas lähistroopiline. Keskmine temperatuur on talvel +10°C kuni +18°C, suvel (detsember kuni veebruar) +25°C kuni +32°C. Aastane sademetehulk kõrbealal on 300 mm aastas, metsade alal aga 1000-2000 mm. Sademete hulk ei ole eriti suur ja
Tuntuimad viinamarjaistandused asuvad Barossa Valleys, Hunter Valleys ja Murray Valleys. Mullad Austraalia kuival sisealal on ülekaalus primitiivsed, enamasti sooldunud troopilised ja lähistroopilised kõrbemullad. Mandri ääreala suunas asendavad kõrbemuldi vastavalt sademete hulga suurenemisele pruunid poolkõrbemullad ja neid omakorda savannide punamullad. Niiske kliimaga äärealasid katavad põhjas ja idas troopilised lateriit- ja punamullad ning lähistroopilised puna- ja kollamullad. Kõrgeil mäenõlvul on leet- ja pruunmullad. Austraalia mullad on erosiooniohtlikud. Eksport Peamiseks ekspordiartikliks on kivisüsi (6,451 miljardit USA dollarit). Tähtsuselt teine on toornafta (3,367 miljardit USA dollarit). Järgnevad rauamaak (2,704 miljardit USA dollarit), kuld (2,664 miljardit USA dollarit) ja boksiit (alumiiniumimaak) (2,298 miljardit USA dollarit). 2005. aastal eksporditi kaupu kokku 103 miljardi USA dollari väärtuses. Tähtsamad ekspordipartnerid on 2005
Vihmametsas- neil aladel on mullateke kestnud kõige kauem ja ka kliima on püsinud üsna muutumatuna, seetõttu ulatub muld kuni 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab keemilist murenemist. Orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumushorisonti peaaegu ei teki. Muld vaestub alustest ja koguni ränist. Muld rikastub taimedele mitteoluliste raua- ja alumiiniumoksiididega, mis põhjustavad mulla värvumist punakaks või kollakaks- puna- ja kollamullad. Atmosfäär Õhu koostis: 78% lämmastikku 21% hapnikku 0.93% argooni 0.03% süsihappegaasi 0.04% muid gaase Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht Troposfäär atmosfääri kõige alumine, 10-15 km paksune kiht, kus leiavad aset peamised ilmastikunähtused. Tropopaus stratosfääri ja troposfääri vaheline kiht. Stratosfäär 15-50 km kõrgune kiht, kus tõuseb temperatuur, mille põhjuseks on seal asuv osoonikiht. Osoonikiht kiht, mis neelab ultraviolettkiirgust
mullad Rohtla (stepp. Pusta, preeria, pampa) parasniiske kliima, suved põuased, taimekasvuperiood on kevadel ja varasuvel, palju närilisi ja putukaid, mustmullad, huumus koguneb ehk kamardub Kõrb väga kuiv, sajab vähe, taimed saavad kasvada väga lühikesel perioodil, tuul anaab kõrbetele oma näo Vihmamets niiske, soe, kõige rohkem taime ja loomaliike, sademeid pole, kliima on ühtlane.(aafrika keskosa, Lõuna ameeerika, kagu aasia) puna ja kollamullad, ferralsol Tuuleerrosioon ehk deflatsioon Settekivimid kulutus, murenemine, settimine, liivakivi, lubjakivi Moondekivimid - soojus rõhk, geniss Tardkivimid sulamine, tardumine, graniit Füüsikaline murenemine rabenemine soojenemine ja pisumine, peenestub mitme suurustega osakesteks, Keemiline porsumine palav kliima, keemilise reaktsiooni käigus osa aineid lahustuvad ja osa eraldub
Nullarbori tasandik. Mullad. (Peamised mullad, muldade viljakus) Austraalia kuival sisealal on ülekaalus primitiivsed, enamasti sooldunud troopilised ja lähistroopilised kõrbemullad. Mandri ääreala suunas asendavad kõrbemuldi vastavalt sademete hulga suurenemisele pruunid poolkõrbemullad ja neid omakorda savannide punamullad. Niiske kliimaga äärealasid katavad põhjas ja idas troopilised lateriit- ja punamullad ning lähistroopilised puna- ja kollamullad. Kõrgeil mäenõlvul on leet- ja pruunmullad. Austraalia mullad on erosiooniohtlikud. Kas igal pool selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega või ei? Põhjenda. Põud, mis viimastel aastatel teeb suurt kahju, mõjutab just põllumajandust, sest seal on niigi kuiv kliima. Põuast jääb puutumata ainult Austraalia põhjaosa, kuhu ulatuvad mussoonvihmad. Parasvöötme alad on sobivad põllumajanduseks. Põllumajandusega ei ole võimalik tegutseda riigi keskosas, kus on kõrb.
auramise ülekaal, muld väga õhuke, mõnikümmend cm, horisondid A, B(soolarikas), C, sooldumine, taimestik saab tekkida vaid põhjavee- ja jõe vee läheduses. · Vihmamets: ekvatoriaalne, palju sademeid, soe, niiskuse tõttu murenemine suureneb, läbiuhteline veereziim, mulla paksus 6-10m, horisondid A, E; B; C(E ja B on segunenud), ferraliitmullad, ferralisatsioon, toiteelementide varu väike, puna- või kollamullad MULD KUI RESSURSS MULDADE HÄVIMISE PÕHJUS · Vee erosioon, tuuleerosioon, keemiline ja füüsikaline degradeerumine. Mulla degradatsioon- mulla hävimine või viljakuse väga suur langemine. Eriti inimtegevuse tagajärjel. · Kõrbestumine: Looduslik: taimkate hõre, muld kuivuse tõttu vähese siduvusega ja huumusevaene, maapind tuultele avatud, tuuleerosioon, sademetevaegus. Inimtegevuslik: ülekarjatamine, lageraie, liigniisutamine.
saared kuuluvad külmvöötmesse, Lõuna-Euroopa, peamiselt Vahemere ja Musta mere ümbrus lähistroopilisse vöötmesse. (4) Vastavalt kliimale ja taimkattele on Euroopas ülekaalus metsamullad: Ida- Euroopa lauskmaa põhja- ja keskosas ning Fennoskandias leet- ja kamar-leetmullad, , Kesk- ja Lääne-Euroopas pruunid metsamullad. Kuivematel aladel on peamiselt must- ja kastanmullad, Lõuna-Euroopas paiknevad madalamal lähistroopilised pruun- puna- ja kollamullad, kõrgemal metsamullad. Soo- ja soostunud muldi leidub mingil määral igas mullastikuvööndis, kõige enam Põhja-Euroopas. (5 lk 636). Euroopa taimestik on võrreldes teiste maailmajagudega liigivaesem. Põhja- lõuna suunas vahetuvad järgmised vööndid: · Tundra ja metsatundra · Metsavöönd (taiga, segametsavöönd ja laialeheliste metsa vöönd) · Metsastepi- ja stepivöönd · Poolkõrbevöönd · Lähistroopiline vahamerelise taimkatte vöönd.(5 lk 636)
kokku 7,629,030 19,603,502 20,325,926 7. LOODUS MULLAD Austraalia kuival sisealal on ülekaalus primitiivsed, enamasti sooldunud troopilised ja lähistroopilised kõrbemullad. Mandri ääreala suunas asendavad kõrbemuldi vastavalt sademete hulga suurenemisele pruunid poolkõrbemullad ja neid omakorda savannide punamullad. Niiske kliimaga äärealasid katavad põhjas ja idas troopilised lateriit- ja punamullad ning lähistroopilised puna- ja kollamullad. Kõrgeil mäenõlvul on leet- ja pruunmullad. Austraalia mullad on erosiooniohtlikud UNESCO MAAILMA KULTUURI-JA LOODUSPÄRAND AUSTRAALIAS · Riversleigh/Naracoorte ( fossiilide leiukohad) · Kesk-Ida vihmametsade reserv · Fraser'i saared · Suur Vallirahu · Suurte Siniste Mägede ala · Hear ja McDonald'i saared · Kakaduu Rahvuslik park · Lord Howe saared · Macquarie saared · Purnululu Rahvuspark
Seega peab taimedel olema kõrge kohastumisvõime.Sooldunud kõrbemullas on vaevumärgatav org.aine kuhjumishorisont,järgneb soolarikas b-horisont ja lähtekivim. 5.Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad-tekib kuumas ja niiskes kliimas,mis soodustab keemilist murenemist ja mineraalide teket.Tänu sellele org.aine laguneb kiiresti ning huumust peaaegu ei tekigi.Muld on happeline ja rikastunud Fe ja Al oksiididega,mis annab mullale punakaskollase värvuse(puna-ja kollamullad). - Leetumine,happeliste huumusainete toimel mineraalid lagunevad ja laguproduktid uhutakse sügavamale.Huumushorisondi alla tekib hele leethorisont.(parasvöötmes) - Kamardumine on mullatekke protsess mille käigus maapinna lähedal tekib huumushorisont..Kõige intensiivsem kamardumine toimub rohtlas,kus on mõõdukas kliima ja keemiliste elementide rikas lähtekivim.(rohtlas)
Vihmametsas- neil aladel on mullateke kestnud kõige kauem ja ka kliima on püsinud üsna muutumatuna, seetõttu ulatub muld kuni 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab keemilist murenemist. Orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumushorisonti peaaegu ei teki. Muld vaestub alustest ja koguni ränist. Muld rikastub taimedele mitteoluliste raua- ja alumiiniumoksiididega, mis põhjustavad mulla värvumist punakaks või kollakaks- puna- ja kollamullad. 15. Mullaviljakuse vähenemist ja hävimist põhjustavad tegurid: · Erosioon- tuule ja vooluvete poolt põhjustatud mulla ja setete ärakanne Kaitseks- tuuletõkete rajamine · Kõrbestumine- muldade hävimine kõrbete laienemise tõttu Kaitseks- pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine · Muldade sooldumine- mullaviljakuse langemine soolade kogunemise tõttu
Vihmametsas- neil aladel on mullateke kestnud kõige kauem ja ka kliima on püsinud üsna muutumatuna, seetõttu ulatub muld kuni 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab keemilist murenemist. Orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumushorisonti peaaegu ei teki. Muld vaestub alustest ja koguni ränist. Muld rikastub taimedele mitteoluliste raua- ja alumiiniumoksiididega, mis põhjustavad mulla värvumist punakaks või kollakaks- puna- ja kollamullad. 20 14. TUNNEB JOONISTEL JA PILTIDEL ÄRA SOOSTUNUD, LEETUNUD, MUST- JA PUNAMULLA; 15. TEAB MULLAVILJAKUSE VÄHENEMIST JA MULLA HÄVIMIST PÕHJUSTAVAID TEGUREID JA TOOB NÄITEID MULLA KAITSMISE VÕIMALUSTEST; Mullaviljakuse vähenemist ja hävimist põhjustavad tegurid: · Erosioon- tuule ja vooluvete poolt põhjustatud mulla ja setete ärakanne
annaabi.ee 
