Venitusarmid ehk striiad (ehk armid) - paiknevad naha sügavamas kihis- dermas ning on tekkinud kollageenkiudude liigsest venitusest ja nende rebenemisest. Nad on ühed kõige laialdasemalt levinud armid, millest täiel määral ei ole peaaegu mitte keegi pääsenud. Nahale tekivad punakad, purpurjad või valged sakilised jooned, mis aja jooksul muutuvad heledamaks või ka tumedamaks. Põhjuseid nende tekkeks on mitmeid, kõige sagedasemad neist tõenäoliselt rasedus ja puberteedieas toimuvad hormonaalsed muutused ning kiire kasvamine ja kaalumuutused. Lisaks
mechanically deboned meat · lihaskoe ehitus- Vöötlihaskoe strkutuurseteks elementideks on hulktuumalised pikad niitjad rakud, vöötlihaskiud. Rikkaliku sidekoe varal üksteisest eraldatud lihaskiud on silinderjad (ristlõikes ümarad); tihedalt koos paiknedes on neil prismade kuju. Lihaskiud moodustavad 57-92% kogu lihase mahust. · sidekoe ehitus- Sidekude sisaldab 57 73% vett, 9 13% valku, 1 3% rasva. Sidekoe keemiline koostis oleneb elastiin- ja kollageenkiudude vahekorrast. Kollageenirikastes sidekoe liikides on vett suuremal määral kui sellises sidekoes, kus valdab elastiin. · mis on lihakeha- verestatud loom, siseelundid eemaldatud. · liha umbumine- süvakihtides hapukas umbunud lõhn, värvus muutub kuni rohekani, pH jääb happeliseks. põhjuseks on ebapiisav soojuse- ja gaasivahetus väliskeskkonnaga autolüüsi ajal, aeglane õhu liikumine jahutamise algstaadiumis. Umbumise ärahoidmiseks tuleb
lümfitüved (truncus lymphaticus) – tekivad mingi suurema kehaosa kõigi soonte liitumisest (näiteks nimmetüvi – alajäsemest, kaelatüvi – kaelast jne.) Kehaosade tüved koonduvad 2 lõppjuhaks: A. Rinnajuha (ductus thoracicus) – ¾ kehast B. Parem lümfijuha (ductus lymphaticus dexter) – ¼ Lümfikude (ka: lümfoidkude) on üks retikulaarse (võrkja) sidekoe liik. Lümfikoe moodustavad kollageenkiudude võrgustik, seda tootvad fibrotsüüdid ja osalt kiududele kinnitunud, osalt vabad lümfotsüüdid, makrofaagid jt. rakud. Lümfikude esineb kas difuusse lümfikoena elundite seintes või on koondunud lümfifolliikuliteks. Lümfifolliikulid on siseelundite seinte limaskestas ja lümfisüsteemi elundites asuvad lümfikoe kogumikud; väikesed l.folliikulid on ümarad, diam. sageli alla 1 mm; suured l.folliikulid (diam. 1- 6 mm) on sageli kannu või kausikujulised – sees krüpt. Tonsillid e
lamenevad ja päris ülemistes sarvkihi osades on õhukeste helveste sarnased. Aeg, mille jooksul rakk lahkub basaalkihist, jõuab naha pinnani ja deskvameerub nn. rakkude transiitaeg on 26-28 päeva. Terve naha korral on täielikult keratiniseerunud rakkude deskvamatsioon ja uute rakkude produktsioon basaalkihis omavahel tasakaalus. (Roosalu 2006: 241) 1.1 DERMA Derma põhiosa moodustab kollageen, peamiselt kollageen-III. Vastavalt kollageenkiudude mõõtmetele ja paigutusele jaotakse pärisnahk: 1. Papillarderma, 2. Retikulaarderma. 2 Peenemaid kollageenkiude sisaldav papillaederma on õhuke, moodustades ligikaudu 1/10 pärisnaha paksusest. Retukulaarderma peamisteks komponentideks on nii kollageen- kui ka elasted kiud. Retukulaarderma läheb märkamatult üle nahaaluseks rasvkoeks. Kolmaks peamiseks rakutüübiks pärisnahas on kollageeni produtseerivad fibroblastid, makrofaagid ja nuumrakud
luu- urbnemus e. luuhõrenemine Mida vanem ja kehaliselt vähem aktiivne on elanikkond, seda enam leidub nende seas osteoporoosiga inimesi. Haigus tabab enam naisi kui mehi. Osteoporoos on luu ainevahetuse haigus, mille puhul inimese luumass väheneb ja tekib luukoe ehituse muutus, mis toob endaga kaasa luu vastupidavuse languse ja luumurru riski suurenemise. Luukoe peamisteks mineraalseteks koostisosadeks on üliväikesed kaltsiumi ja fosfori kristallid, mis asuvad orgaanilisest ainest kollageenkiudude tihedas võrgustikus. Need kiud annavad luule suhtelise painduvuse, kaltsiumkristallid kõvaduse ja tugevuse. Vananenud luukude asendatakse pidevalt uuega, s.t. luus toimub pidev lagunemine ja ülesehitus. Noorel inimesel on ülekaalus luu kasvamine, täiskasvanul on luu uuenemine ja lagunemine peaaegu tasakaalus, kuid eakal inimesel ületab vana luu lagunemine uue moodustamise. Seetõttu muutub luu urbsemaks e. poorsemaks, hapramaks ja hõlpsamini murduvaks. Vananemisega
Teadusuuringutes on leitud, et kehatemperatuuri tõus ühe kraadi võrra kiirendab ainevahetust 13%. Kehatemperatuuri tõstmiseks on omakorda vajalik südame- vereringe töö intensiivistumine, mille tagab suure hulga lihaste töösse rakendamine. Lihaste verevarustus võib suureneda kuni kuus korda. Samaaegselt intensiivistub ka hingamine, kehatemperatuuri tõus omakorda parandab närvisüsteemi talitlust. Kehatemperatuuri tõus 38-40 kraadini tagab ka kollageenkiudude elastsuse japlastilisuse suurenemise ning valmistab sellega ette tugiliigutusaparaadi järgnevakslihastööks. Samas tuleb meeles pidada, et liigese kõhre ainevahetuse paraneminekestab kauem kui lihassüsteemi. 2) lihaste jäikuse vähendamine ja liikumisulatuse suurendamine 3) kordinatsiooni parandamine 4) kardiovaskulaarse süsteemi ettevalmistus füüsiliseks koormuseks ja sellest tulenevaks kiiremaks südametööks 5) vaimne keskendumine treeninguks
mehhanismidega tagab päsmakese kapillaarides suhteliselt kõrge vererõhu 65 - 70 mmHg. See on vajalik püsivaks uriini tekkeks. Päsmakesed võivad paikneda neerukoores /kortikaalsed päsmakesed/ või koore sisemises piirkonnas säsi lähedal /jukstamedullaarsed päsmakesed/. Vastavalt sellel jaotatakse ka nefroneid kortikaalseteks ja jukstamedullaarseteks. Päsmakest ümbritseval kihnul on kaks lestet ja nende vahel on kihnuõõs. Kapillaarling koosneb kollageenkiudude katkematust võrgustikust moodustunud katkematust basaalmembraanist. Basaalmembraani katavad veresoone valendiku poolt akendunud endoteelirakud ja väljapoolt (kihnu poolt) podotsüüdid, mis lebavad basaalmembraanil vaid jätkete e. jalgadega. Selline ehitus tagabki esmasuriini tekke. Nimelt saavad esmasuriini väljuda vaid aineosad, mis mahuvad läbima basaalmembraani poore. Bowmani kapslist saab alguse neerutorukeste süsteem proksimaalse neerutorukese
toksiinid jne. Globuliinid kannavad kehas vere kaitseianeid immuunoglobuliine. Hemaglobiini ülesandeks on transportida kopsudes vastuvõetud hapnikku kudedesse ja seal tekkinud CO2 toomine kopsudesse. Fibriogeen osaleb vere hüübimises. Vere hüübimine ehk hemostaas. Seda ei toimu arterites, arterioolides ja veenulites. Verejooksu korral väiksemad veresooned ahenevad, tekib valge tromb (trombotsüüdid kleepuvad kollageenkiudude külge), siis tekib punane tromb (plasmas olev fibrinogeen muutub trombiini toimel kiudaineks fibriiniks ja vedel veri muutub sültjaks, mis mõne tunni jooksul kõvastub.) Südame vereringe füsioloogia Suur ja väike vereringe Suur vereringe algab vasakust vatsakesest, suundub aorti, sealt hargneb veri arteritesse, edasi arterioolidesse ja kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus. Paremast vatsakesest algab väike vereringe ehk
toksiinid jne. Globuliinid kannavad kehas vere kaitseianeid- immuunoglobuliine. Hemaglobiini ülesandeks on transportida kopsudes vastuvõetud hapnikku kudedesse ja seal tekkinud CO2 toomine kopsudesse. Fibriogeen osaleb vere hüübimises. Vere hüübimine- ehk hemostaas. Seda ei toimu arterites, arterioolides ja veenulites. Verejooksu korral väiksemad veresooned ahenevad, tekib valge tromb (trombotsüüdid kleepuvad kollageenkiudude külge), siis tekib punane tromb (plasmas olev fibrinogeen muutub trombiini toimel kiudaineks fibriiniks ja vedel veri muutub sültjaks, mis mõne tunni jooksul kõvastub.) Südame vereringe füsioloogia Suur ja väike vereringe- Suur vereringe algab vasakust vatsakesest, suundub aorti, sealt hargneb veri arteritesse, edasi arterioolidesse ja kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus. Paremast vatsakesest algab väike vereringe ehk kopsuvereringe
Siseelundite mbruses paiknev rasvkude aga pakub neile kaitset ning fikseerib nad kindlasse asendisse. Rasvkoes sisalduv rasv kujutab endast suurimat energiavaru inimese kehas. Khrkude on elastne ja vastupidav sidekoe vorm. Haliin- ehk klaaskhr katab luude liigespindu ning muudab need libedaks, ta moodustab ka nina elastse toese ning seda leidub sgitoru seinas. Elastne khr on palju elastsem kui haliinkhr, seda leidub niteks krvas ja kris. Kiudkhr on eriti vastupidav ohtra kollageenkiudude sisalduse tttu. Kiudkhr on selgroollide vaheketaste oluline koostisosa, SPORDI LDAINED I TASE mis annab neile htaegu tugevuse ja elastsuse ning vimaldab puhverdada llisambale mjuvaid koormusi. Luukude on kige jigem sidekoe vorm. Luukoe rakuvaheaine sisaldab ohtrasti kaltsiumi- ja fosforisoolasid, samuti kollageenkiudusid, mis koos annavad luule tugevuse ja htlasi mningase elastsuse. Luukoe phimassi moodustab rakuvaheaine, rakkude osa selles on vike
sukeldunud epiteel ehk tegument Selline epiteel esineb (kellel?)MÕNEDEL USSIDEL 43. Epiteeli, kus rakkude sees on lihaskiud nimetatakse lihasepiteel Selline epiteel esineb (kellel ainuõõssetel 44. Rasvkude kuulub a) kattekudede hulka ; b) sidekudede hulka -ÕIGE c) lihaskudede hulka . 45. Rakud paikevad hajusalt rakuvaheaines a) lihaskoes ; b) sidekoes ÕIGE; c) kattekoes ; närvikoes . 46. Luukude on tugev, sest rakuvaheaine tugev (sisaldab Ca sooli) ja sitke (sisaldab kollageenkiudude kimpe), luurakud paiknevad ringidena ümber luukoe kanalite, milles veresooned ja närvid, luurakud omavahel jätketega ühenduses. 47. Sünaps on NÄRVIRAKKUDE ÜHENDUS. 48. Kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. 49. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvirakud, mis ei paikne pea- ega seljaajus . 50. Impulss liigub neuroni kehasse mööda a) neuriiti ; b) dendriiti -ÜIGE; c) aksonit . Impulss liigub närvirakust välja mööda a) neuriiti -ÕIGEb) dendriiti ; c) aksonit . 51
1.LUUKOE EHITUS (PÕHIMIKULINE JA LAMELLAARNE LUUKUDE) Luukude kuulub sidekudede hulka: peamiseks ehitusmaterjaliks on valk osseiin (kollageenvalgu erivariant), millele annavad tugevuse kaltsiumi ja magneesiumi soolad. Olenevalt osseiinikiudude asetusest eristatakse:- põhimikulist luukude (nt kõõluste kinnituskohas); - lamellaarset luukude (koosneb lamellidest osseiinkimbud paiknevad paralleelsete kimpudena). Kõrvuti asetsevates lamellides on kollageenkiudude suunad erinevad. Niisugune ehitus teeb luu eriti tugevaks. (Ealised iseärasused: Laste ja noorukite luudes on osseiinisisaldus suur luud on elastsed ja kergesti deformeeruvad. Ea tõustes luude osseiinisisaldus väheneb, luude mineraalosa soolade sisaldus luud muutuvad jäigemaks.)2.LUU KUI ORGANI EHITUS (PLINKAINE, KÄSNAINE), LUU KASVAMINE Luu põhilised koostisosad on plinkaine (paralleelselt orienteeritud luuplaadid + osteoonid) ja käsnaine (luulamellidest moodustunud võrgustik)
sukeldunud epiteel ehk tegument Selline epiteel esineb (kellel?)MÕNEDEL USSIDEL 43. Epiteeli, kus rakkude sees on lihaskiud nimetatakse lihasepiteel Selline epiteel esineb (kellel ainuõõssetel 44. Rasvkude kuulub a) kattekudede hulka ; b) sidekudede hulka -ÕIGE c) lihaskudede hulka . 45. Rakud paikevad hajusalt rakuvaheaines a) lihaskoes ; b) sidekoes ÕIGE; c) kattekoes ; närvikoes . 46. Luukude on tugev, sest rakuvaheaine tugev (sisaldab Ca sooli) ja sitke (sisaldab kollageenkiudude kimpe), luurakud paiknevad ringidena ümber luukoe kanalite, milles veresooned ja närvid, luurakud omavahel jätketega ühenduses. 47. Sünaps on NÄRVIRAKKUDE ÜHENDUS. 48. Kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. 49. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvirakud, mis ei paikne pea- ega seljaajus . 50. Impulss liigub neuroni kehasse mööda a) neuriiti ; b) dendriiti -ÜIGE; c) aksonit . Impulss liigub närvirakust välja mööda a) neuriiti -ÕIGEb) dendriiti ; c) aksonit . 51
- adhesioonid e. liited - obliteratsioon e. umbumus d) sünoviaalmembraanidel: - anküloos e. liigesjäikus 7) Põletiku tüsistused: - põletiku levimine, generaliseerumine, sepsis; - Kahheksia (kõhnumine); - sekundaarne amüloidoos (teatud haiguste korral kudedes ladestuv valk, mis sisaldab immunoglobiliinifagmente); Fibrooskoe moodustamine- armi teke A.Fibroblastide ja veresoonte endoteelrakkude migratsioon B. Granulatsioonkoe moodustumine C. Kollageenkiudude maturisatsioon Põletiku levik Põletiku levikuteed: a) vahetu levik (per contingentatem); kohevas sidekoes, või parenhüümilt kapslile; b) kanalikulaarne (per continuitatem); õõnsates anatoomilistes struktuurides; c) hematogeenne baktereemia, sepsis, septikopüeemia; d) lümfogeenne - lümfadeniit; Krooniline põletik Kujunemise põhjused: 1) pikaaegselt persisteeruv infektsioon (M. tuberculosis, teatud viirused, seened, parasiidid); 2) toksilise vm
b) Aduktsioon - lähendamine. c) Ekstensioon - sirutamine. d) Fleksioon - painutamine. e) Rotatsioon - pööramine. 7. Luukoe ehitus: Koosneb rakkudest, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nim. osteotsüütideks. Need paiknevad vaheaine õõntes. Luurakud on omavahel jätketega ühendatud. Põhiaines on Ca ja P soolad, mis annavad luudele tugevuse. Eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Põimikulises luukoes on kollageenkiudude (osseiinkiudude) asetus korrapäratu (kõõluste kinnituskohad ja kolju õmbluste piirkonnad). Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, seal paiknevad kollageenkiud paralleelsete kimpudena. Luu välispinnal asetsevad välimised üldlamellid, sees piiravad luuõõnt sisemised üldlamellid. Luu sees asuvat Haversi kanalit ehk osteoonikanalt ümbritsevad osteoonilamellid. Kanalites kulgevad veresooned ja närvid. 8. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel):
Närvid ja veresooned asuvad lihases lihaskimpude ümber perimüüseumi sees. 8. Lihase retseptorid: lihaskäävi ja kõõlusorgani ehituse ja talituse kirjeldus - Lihaskääv: sidekoelise kapsliga ümbritsetud modifitseeritud lihaskiud, mis asub paralleelselt lihaskiudude vahel ja mille keskosa ümber on põimunud sensoorsed närvikiud. Registreerib lihase venitustaseme. - Kõõlusogan: paikneb skeletilihase kõõlustes lihaseks ülemineku kohtades. Selle moodustavad kollageenkiudude ümber põimunud vabad närvilõpmed. Reageerib nii lihase venitusele kui ka kontraktsioonile. -neuromotoorse sünapsi mõiste: Neuronid on omavahel ühenduses ja moodustavad ahelaid. Kontakt kahe neuroni vahel nimetatakse sünapsiks. Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne ühe neuroni neuriidilt/aksonilt järgmise neuroni dendriidile või kehale. Neuromuskulaarne sünaps – ühendus neuroni ja lihase vahel, kus närvilõpmed on põimunud lihaskiu ümber/ sisenevad lihasesse.
Isotoonilised lahused - lahused, millel on plasmaga sama osmootne rõhk Onkootne rõhk Rõhk, mille tagavad plasmavalgud Plasmavalgud: 1) Albumiin 2) Globuliin 3) Fibrinogeen - osaleb verehüübimisel Vere hüübimine Võtavad osa: 1) Versoon (ahaneb) 2) Trombotsüüdid 3) Verehüübimisprotsess Ei toimu suurters arterites, veenides Kõige pealt tekib valge tromb - trombotsüüdid kleepuvad vigastuse kohale kollageenkiudude külge Selle järgneb punase trombi teke - fibrinnogeen muutub trombiini toimel kiudaineks fibriiniks ja vedel veri muutub sültjaks - fibriinkiud tõmbuvad kokku poolkõvaks punaseks trombiks Fibrinolüüs - hüübimisele vastupidine protsess HISTOLOOGIA Põhimõisted: Histoloogia- õpetus kudedest; uurib rakkude, kudede ja ka organite ehitust ja talitlust mikroskoopilisel tasandil
Lümfisooned sarnanevad ehituselt ja omadustelt veenidele: · lümfikapilaarid · lümfisooned · lümfitüved Kehaosade tüved koonduvad 2 lõppjuhaks: · Rinnajuha inimkeha suurim lümfisoon, kogub lümfi alakehast ja vasakust ülemisest poolest. · Parem lümfijuha suubub paremasse venoosnurka, kogub lümfi paremast ülemisest kehapoolest. Lümfikude on üks retikulaarse sidekoe liik. Lümfikoe moodustavad kollageenkiudude võrgustik, seda tootvad fibrotsüüdid ja osalt kiududele kinnitunud, osalt vabad lümfotsüüdid, makrofaagid ja teised rakud. Lümfikoes toimub lümfotsüütide kloneerimine. Lümfikude esineb kas difuusse lümfikoena elundite seintes või koondunud lümfifolliikuliteks. Lümfifolliikulid on siseelundite seinte limaskestas ja lümfisüsteemi elundites asuvad lümfikoe kogumikud. Tonsillid e mandlid on suurte lümfifolliikulite ja difuusse lümfikoe kogumikud.
Nahatööstus tegeleb peamiselt imetajate nahkadega. Kõigi imetajate nahk on põhimõtteliselt ühesuguse ehitusega (evolutsiooniline testimine andis parima tulemuse). Nahatööstust huvitab põhimiselt pärisnahk ehk derma. Teised nahaosad eemaldatakse naha töötlemise käigus. Karusnaha tööstuses tuleb aga säilitada ka marrasknahk (epidermis) koos karvkattega. Pärast ülearuste osade (marrasknaha ja aluskoe) eemaldamist nimetatakse pärisnahka mälvaks. Mälva põhiosa moodustavad kollageenkiudude kimbud koos elastiini- ja retikuliinikiududega. Elastiin ja retikuliin on kollageenile lähedase koostisega. Kiudude vahel on mitmesugused lahustuvad või sültjad ained (albumiinid, globuliinid, polüsahhariidid). Ka need eemaldatakse 32 töötlemise käigus enamasti kõik. Pärast epidermise (marrasknaha) eemaldamist jääb naha pinnale iseloomulik muster e maare, sest karvade ümbruses ulatub
· märgsoolamine; · kuivsoolamine; · happega soolamine. Õhuga kuivatamine Nahkade kuivatamisel ei kasutata konservante. Kuivatamisruumis peab niiskuse tase olema alla16%, sest siis ei toimu nahas mikroorganismide arengut. Kuivamisprotsessi käigus kindlustatakse ja jälgitakse õhu tsirkulatsiooni. Kuivatamine toimub temperatuuril 25 - 35º C, õhu suhteline niiskuse juures 35 50%. Kuivatamise temperatuur ei tohi olla üle 40° C, siis võib toimuda naha kollageenkiudude elatinatsioon, mille tulemusena võib esineda mälvapoole sarvestumist. Märgsoolamine See meetod põhineb soola omadusel veetustada osaliselt nahka. Tungides naha sisemusse, takistab ta roisubakterite arengut. Nahk hõõrutakse soolaga kokku, soola kogus on 30 50% naha kaalust. Kuivsoolamine Nahk hõõrutakse esmalt soolaga kokku ja siis kuivatatakse. Seda meetodit kasutatakse väiksemate nahkade puhul. Happega soolamine
annaabi.ee 
