Dadaism · 1916. aastaks kogunes Zürichisse seltskond eri maadest pärit anarhistlikuvõitu kirjamehi ja kunstnikke. · Rühmituse nimi " dada " päritolu on senini segane. · Rühmituse kuulusid sakslased Peale Tzara ja Janco, Hans Ricter, Max Oppenheimer, Richard Hülsenbeck, Parantsusmaalt pärit Hans Arp. Hiljem lisandusid veel Max Ernst ja Kurt Schwitters. · Kurt Schwitters (1887-1948) lõi kommertstrükistest kollaaze, Merzbild. · Samalaadne liikumine sündis peaaegu samaaegselt ka New Yorgis ja selle eesotsas olid Marcel Duchamp, Francis Piabia ja Man Ray. · Dadaiste on suuresti mõjutanud esimene maailmasõda ja dadaiste ühendas viha sõja vastu. · Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks. · Dadaistid leiavad, et kunsti enda tähendus ja eesmärk on muutunud küsitavaks.
kunstivõõrastest materjalidest konstruktsioone. Üpris tuntuks on saanud tema töö "L.H.O.O.Q", mille puhul Duchamp Mona Lisale pliiatsiga vuntsid ja habeme ette joonistas. Marcel Duchamp(1887-1968) L.H.O.O.Q. 1919. Hans Arp(1886-1966) Inimkonkretsioon. 1933. Dada kunstnikud, näiteks Hans Arp eelistasid kollaaze ja montaaze juhuslikest ja väärtuseta materjalidest. Dadaistlikud meeleolud levisid ka Saksamaal. Kurt Schwitters lõi kommertstrükistest kollaaze, mida ta nimetas Merzbild 'ideks. Väga omapärane oli tema ateljees kõrgunud
eneste töid kui ka sõjaeelsete kunstnike teoseid. Valiku aluseks oli võimalikult rabav uudsus. Dadaismi tunnused · mängulisus, mõnitamine ja pilkamine · agressivne suhtlemine publikuga · provokatsioonid · luule visuaalse külje tähtsustamine · kõlaefektidele rajatud luuletused · automaatkirjutamise rakendamine · dogmade, loogilise mõtlemise eitamine Dada kunstnikud, näiteks Hans (Jean) Arp (1887-1966) eelistasid kollaaze ja montaaze juhuslikest ja väärtuseta materjalidest. Arp. Enne minu Arp. Mets Arp. Inimkonkretsioon sündi Sama laadi sündmused toimusid ka ookeani taga New Yorgis. Sinnagi oli sõjatules Euroopast põgenenud äärmuslikult meelestatud kunstnikke, kellest olulisim oli Marcel Duchamp (1887-1968). Juba varem oli laialdast tähelepanu äratanud tema teos "Trepist alla tulev akt". See kasutas ta kubismi ja
publikuga; provokatsioonid; luule visuaalse külje tähtsustamine; kõlaefektidele rajatud luule; automaatkirjutamise rakendamine; dogmade, loogilise mõtlemise eitamine. Dadaistid laenavad ilma valehäbita teistelt suundadelt - kubistidelt kollaazitehnika, futuristidelt tüpograafilised trikid, ekspressionistidelt vaba värvikasutuse, püüde suurema spontaansuse ja keele foneetilisuse poole. Tuntumad dadaistid: · Hans (Jean) Harp (1887-1966) eelistas kollaaze ja montaaze juhuslikest ja väärtusteta materjalidest. Nt: ,, Enne minu sündi" · Marcel Duchamp (1887-1968) nt: ,,Trepist alla tulev akt" · Kurt Schwitters (1887-1948) - lõi kommertstrükistest kollaaze, mida ta nimetas Merzbild 'ideks. Nt: ,,Merzbild nr. 29a" · John Heartfieldi (1891-1968) nt: ,,Adolf supermees" Dada jäi suhteliselt lühiajaliseks nähtuseks. Paljud dadaistid liitusid sürrealistidega. Kuid
Krediitpanga hoone Tallinnas. Kubism: looduses nähtavates esemetes näha põhivorme ja püsivaid struktuure, mõju avaldas Aafrika neegriplastika, geomeetrilised kujundid, algus Pariisist, inimelu sünged küljed, vägivaldne inimese anatoomia moonutamine, tuhmid värvid. Analüütiline: säilitati looduslik motiiv, kuid ainering on piiratud, esemetel geomeetriline vorm, side loodusega väike, kubistid hakkisid maailma tükkideks, väljendusvormiks pinnad ja jooned, tehti kollaaze. Sünteetiline: Kunstnik paneb esmalt paika vormid ja värvid ja alles siis mõtleb välja motiivi, tavaliselt natüürmordi, erksamad ja puhtamad värvid. Pablo Picasso: Kaks rändnäitlejat, Vaesed rannal, Istuv naine, Akrobaatide perekond, Tüdruk pallil, Avignoni neiud, Horta de Ebro. Georges Braque: Tütarlaps kitarriga, Portugallane, Majad Estaques. Jacques Lipchitz: Kümblev naine. Constantin Brancusi: Noormehe torso.Juan Gris: Kitarr noodilehega. Robert Delaunay: Ringid, Hommaaz
realistlikult kartmalööva väljapanekuga. Tema teoste üldpilt võin kohati tunduda eelmisega äravahetamiseni sarnane, kuid lähemal uurimisel selgub tõde, et need on täiesti erinevad. Selline ideede rohkus meeldis mulle tema teoste juures väga. Üleüldiselt on tegelikult tema loomet väga raske iseloomustada, saab iseloomustada vaid tunnet, mis sa saad, kui Kari näitust külastad. Muidugi leidus peale fotodel põhinevate loomeatraktsioonide ka maalil põhinevaid nn. kollaaze. Antud väljenduslaadist meenub mulle koheselt jahipüssi kollaaz, mis jällegi väga sürrealistlikult näis. Kokkuvõtteks tahan öelda, et kui on vähegi võimalik siis tuleb kindlasti Regina Kari teostega tutvuda, kuna võin lõpmatuseni korrata, kui originaalse ning kohati hirmuäratavalt huvitava loomega on tegu.
Just vaba käitumisnormidest, mis UK klassisüsteemis veel selgelt olemas olid. See kõik ähvardas UK kunstnikke mõtteid uuest stiilist ja kultuurist, mis oli kõikehõlmav, nooruslik kultuur, millel oleks sotsiaalsed mõjud massi meediast. Ning nad janunesid selle järele tohutult. Popkunst saigi nende väljendamise viisiks, et nende poolset muutust läbi viia ning selle n-ö keel tulened Dada stiililt, kus kasutatakse samamoodi kollaaze ning assamblaaze (kunstiteos, mis on kokku pandud erinevatest objektidest). Popkunsti terminit kuuldi esimest korda Inglise kunstikriitiku Lawrence Alloway suust, kes selle sõnaga kirjeldaski perfektselt kunsti, mis tulenes populaarsest kultuurist. Popkunsti arengut USAS on massiliselt tõlgendatud kui Dana räägitud abstraktse ekspressionismi tolleaegsete domineerivate ideedele vastamine ning nende ideede laiendamine
Ivan Generalic "Puuraiujad" Ivan Generalic "Isahirvede pulm", maaling klaasil. Niko Pirosmanasvili Niko Pirosmanasvili loomamaalid. KUNST 1. MAAILMASÕJA AJAL · Paljud kunstiinimsed pettusid kogu ühiskonnas ja selle väärtustes · Põlati nn. keskmist kodanikku · Absurdsustega sokeerimine ja endast välja viimine · Väärtuste (ilu, heade kommete, poliitiliste ideaalide) naeruvääristamine DADAISM · 1917 dada kunstigalerii rabav uudsus · Eelistati kollaaze ja montaaze juhuslikest väärtuseta materjalidest · Kõrvaline oli traditsiooniliste, püsivast materjalist kunstiteoste loomine · Visuaalsete kujundite osalemine etendustes või sõnalise loomingu lisana · Levist trükistena (ajakirjad, plakatid, lendlehed) · New York: Marcel Duchamp, Francis Picabia · Saksamaa: Kurt Schitters, George Grosz, John Heartfield · Itaalia: Giorgio de Chirico Marcel Duchamp `'Trepist alla tulev akt'' Marcel Duchamp `'Jalgratta ratas''
Dadaism: kõige mässumeelsem sündmus. Euroopa kunstnikud põgenevad Sveitsi. Keskuseks Voltaire kabaree. M.Duchamp maal "Trepist alla tulev akt". Ta tegutseb New Yorgis. Kubism ja futurism on teda mõjutanud. Ta hakkab tegelema ready-made kunstiga. "Purskaev". Merzbild teevad kollaaze rämpsust. Metafüüsiline maal: metafüüsiline- eelmises kunstis pettunud kunstnikud. Kujutavad inimeste varje linnatänavatel ilma inimesteta. Perspektiivi reegleid on nihestatud e on ebareaalne maailm. Marc Chagall kunstnik, kes on mõjutanud surrealisti, on valgevene juut, pärit Vitebskist, Ta armastas maalida kodulinna ja unenägusid, Maal "Madonna reega", "Mina ja küla". G.Chirico "Prohvet", "Tänava melanhoolia ja müsteerium". Popkunst: (1955-64), suhtumine elukeskkonda on irooniline
Tema esimene tütar Marguerite sündis 1894. aastal. 1898. aastal abiellus Henri Amélie Noellie Parayre'ga, Henri Matisse sai temaga kaks poega: Jean (1899) and Pierre (1900). Matisse esimene soolonäitus oli Ambroise Vollard'i galeriis 1904. aastal Elulugu (3) Lisaks lõi Matisse tänu sõprade abile Pariisi Académie Matisse kunstikooli, mis toimis ainult 1907-1911. Aastal 1947 avaldas ta Jazz, piiratud väljaannetega raamatu, mis sisaldab värvilisi pilte, paberist lõigatud kollaaze, millele on lisatud tema kirjalik mõtteid. 1951. aastal Matisse lõpetas oma 4-aastase sisustamise projekti, klaasist aken ja dekoratsioonid Chapelle du Rosaire de Vence kohta. Matisse suri südamerabandusse 84- aastasena 1954-ndal aastal. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Looming
ainetest. Portrait de femme aux allumettes, No 1 1923 1925 I see again in memory my dear Udnie õli, lõuend Ici, c'est ici Stieglitz (See siin on Stieglitz) 1915 joonistus amorous parade 1917 õli alusel la fille nee sans mere 1916-1917 akvarell, segatehnika cézanne'i portree 1920 segatehnika 18871966 Saksamaa/Prantsusmaa Alguses eelistas kollaaze ja montaaze juhuslikest väärtuseta materjalidest, hiljem hakkas tegema abstraktseid, aga elava looduse vorme meenutavad skulptuure. Enne minu sündi 1914 abstraktne kompositsioon, 1915, puust reljeef Automaatne joonistus 1918 Pliiats, paber Linnud akvaariumis 1920 Puust reljeef sinine kahe kontsaga king musta võlvi all 1925 maalitud puu
nimetatakse ekspressionismiks. Sarnaselt foovidega üritatakse väljendada kunstniku sisemisi tundeid. Üsna pea tekkis ka kubism, mille üks kuulsamaid esindajaid oli Picasso. Kubistidele oli iseloomulik erineva värvikäsitluse kasutamine (eristatakse näiteks sinist või roosat perioodi Picasso puhul) ning ka inimese anatoomia vägivaldne moonutamie. Põhiliseks väljendusvahendiks olid pinnad, jooned ja heletumedusega modelleeritud mahud (mitte värv nagu foovidel). Hakati valmistama kollaaze (liimitud pildid). Itaalia noori huvitas tulevik ja sooviti luua kunsti, mis katkestaks sidemed minevikuga. Seetõttu tekkis kunstivool, mida hakati nimetatama futurismiks. Neid huvitas see, et milline võiks olla maailm ja kunst tulevikus. Väljendati ajastu dünaamikat ja selle jaoks kasutati võimalikult teravaid värvikombinatsioone. Tihti üritati ka liikumist edasi anda. Viimane otsustav samm, millega loobuti nähtava ümbruse jäljendamisest absoluutselt oli abstraktsionism
algusaastatele. Näitusele on kogutud töid ja muud informatiivset materjali nii muuseumi- kui erakogudest alates aastast 1966. Selle näituse kuraatoriks on Sirje Helme, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli kunstiajaloo erialal ning alates 2005. a on ta ka Kumu kunstimuuseumi direktor. Näituse kujundajaks on Andres Tolts, kes on eesti maalikunstnik ja graafik. 1973. aastal lõpetas ta ERKI tööstuskunstnikuna. Ta on tegutsenud vabakunstnikuna; loonud muu hulgas maale, kollaaze, raamatugraafikat ning osalenud külmnetel näitustel. Näitusel kõlav muusika on pärit ansamblilt ,,Optimistid," mis tegutses aastatel 1965-1969. Näitus ,,POPkunst forever!" on jagatud neljaks osaks : · ,,Rõõmus pop" selles osas leidub väga palju erksavärvilisi guassmaale. · ,,Union-pop" esitab kahe rühmituse - ,,Visarid" ja ,,SOUP 69" kunstnike loomingut. · ,,Linnautoopia" see osa räägib põlvkonna utoopiatest, igatsusest dünaamilise
a. Saksamaa Väljendasid rahulolematust, negatiivseid tundeid. Selleks kasutati teravaid värvikontraste või "poriseid värve" Tähtis osa graafika. Palju musta pinda ja jõulist joont. Nt: E. Nolde (pildil), L. Kirchner Kunstirütmitus "Die Brücke" Kubism 1907.a. Prantsusmaa Ümbritseva kujutamine läbi geomeetriliste vormide. Esemed jaotati osadeks ja pandi uuesti teistmoodi kokku. Tehti kollaaze. Nt: P.Picasso "Awigoni neiud" (pilt), G.Braque Futurism 1909.a. Itaalia Kujutleti linnaelu, kaasaegsed tööd ja masina liikumist. Jäeti mulje liikumisest Vorme ja värve sulandati üksteise sisse. Arhidektuur: kavandid olid tulevikku linnadest (pilvelõhkujad, mitmetasandilised teed). Nt: G. Balla (pilt), G.Severini Abstraktsionism 1910.a. Teos on abstraktne,
korralikud kodanikud on kuriteokaaslased. Naeruvääristati kõike ilus väärtusi, kombeid, poliitilisi ideaale. Taheti näidata kaost, pimedust ja kõike võimsust. Juhuse kaudu leidsid nimetuse: dada. 1917.aastal asutasid nad Dada kunstigallerii. Seal eksponeeriti ka mitmete sõjaeelsete kunstike teoseid. Valikualuseks oli see, et tähtis ei olnud vormiline sarnasus ega ühtne stiil, vaid kõik teosed pidid olema uudsed pidid sellega rabama. Dadaistid ise, ntks Hans Arp, eelistasid kollaaze või montaaze (ehitatakse kokku). Neid tehti väärtuseta materjalidest, juhuslikest, kättesaadavast. Nende jaoks siiani kunstis kasutati väärtuslikke materjale ja väärtuslikke teoseid, see oli dadaistidele vastunäidustatud. ,,Väike Meudoni Veenus". Hiljem hakkab tegema skulptuure,mis on abstraksed aga meenu´tavad nat.looduslikke vorme. Oluline on see, et visuaalne osa etenduses on oluline sõnaline looming. Kunstiteoste loomine oligi nagu üks suur etendus
kogu läänekultuur on suremas, elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks, neid ühendab viha sõja vastu, eeldus I MS, mis kunstnikes tekitas pahameelt ja muutis nad mässumeelseks, eesmärk mõistlike inimeste sokeerimine, et neid mõistma panna maailmas toimuvast, Hans Arp (Lill-vasar, Naise torso, Mets) Elassi päritolu maalikunstnik, dadaismi rajaja, eelistas kollaaze ja montaaze juhuslikest ja väärtuseta materjalidest, Marcel Duchamp (Trepist alla tulev akt, Sokolaadiveski, Jalgratta ratas) prantsuse-ameerika maalikunstnik, "Trepist alla tulev akt". See kasutas ta kubismi ja futurismi võtteid, kuid mõjub ühtlasi paroodiana nendele vooludele, ta esitas sageli oma töödena tavalisi tarbeesemeid või kunstivõõrastest materjalidest konstruktsioone ja tema tööde puhul on raske rääkida ilust, pigem püüavad need inimest
publikule esitati seosetuid poeeme, kakofoonilist muusikat ja tihti karjuti näkku lausa solvanguid.Koostati mitmeid manifeste, milles jõuti järeldusele et dada ainuke programm on programmi puudumine ja kõige tavapärase totaalne eitamine.1917. aastal asutati ka dada kunstigalerii, milles eksponeeriti nii dadaistide eneste töid kui ka sõjaeelsete kunstnike teoseid. Valiku aluseks oli võimalikult rabav uudsus. Dada kunstnikud, näiteks Hans (Jean) Arp (1887- 1966) eelistasid kollaaze ja montaaze juhuslikest ja väärtuseta materjalidest. Marcel Duchamp - 1917. aastal pani ta näitusele välja skandaalse kuulsuse omandanud teose "Fontään", mis kujutas endast tavalist avaliku käimla pissuaari. Sellest peale esitaski Duchamp sageli oma töödena tavalisi tarbeesemeid või kunstivõõrastest materjalidest konstruktsioone. Üpris tuntuks on saanud tema töö "L.H.O.O.Q", mille puhul Duchamp Mona Lisa reprole pliiatsiga vuntsid ja habeme ette joonistas
konstruktivismi. Kui suhtumine kunsti hakkas Venemaal muutuma, siis Berliini emigrantide arvule lisandusid ka mõned Vene kunstimaailma keskmes olevad kunstnikud, nt. Gabo ja Kandinsky (kõige kuulsamad). Piscator, ja ta kunstnikest sõbrad G.Grosz, J.Heartfield ja kirjanik W.Herzfelde astusid Saksamaa Kommunistlikku parteisse. Nad moodustasid Berliini dada vasakpoolse tiiva. Nad otsustasid, et sõda tuleb pidada kodus ning Grosz ja Heartfield hakkasid koos kollaaze looma, Herzfelde asus raamatuid välja andma, mille illustreerisid siis kas Grosz või Heartfield. Kollaazidel oli ka fotograafilisi detaile kasutatud, Heartfield kasutas fotosid ja filmimaterjale oma kunsti toormaterjalidena. Heartfield pani aluse fotomontaazile.Vene kunstnikud imetlesid Groszi ja Heartfieldi töid, maalikunst kuulutati surnuks. Rodtsenko ja Majakovski tegelesid fotomontaazi ja luulega. Rodtsenko lisas Majakovski luuletusele fotosid luuletuse esileedi Lilija
juhuslikest asjadest, väärtusetust materjalist, püüdes end võimalikult uudselt väljendada. Marcel Duchamp oli Pariisi ja New Yorgi peamine dadaist. Ta hakkas oma teostena esitama tavalisi vabrikutooteid või suvalisest materjalist konstruktsioone. Näiteks esitas WC pissuaari ,,Fontäänina"; teos ,,L.H.O.O.Q."on ,,Mona Lisa" reproduktsioon (pliiatsiga ette joonistatud habeme ja vuntsidega). Hispaanlane Francis Picabia tekitas veidraid masinaid ja iroonilisi kollaaze. Töötas koos Duchampiga New Yorgis. Itaalias tekkinud dadaismi nimetatakse metafüüsiliseks kunstiks, selle looja on Giorgio deChirico. Tema maalides on mahajäetud linnad ja interjöörid, kus liiguvad mõnikord viirastuslikud inimesed. Sürrealism Tekkis 1923. aastal Pariisis ja hääbus 2. maailmasõja lõpus, kuid on aktuaalne tänaseni. Dadaismi järjena soovis see kunstivool sokeerida avalikkust eriskummaliste piltidega, milles olid olukorrad tavatutes seostes
publikule esitati seosetuid poeeme, kakofoonilist muusikat ja tihti karjuti näkku lausa solvanguid. Koostati mitmeid manifeste, milles jõuti järeldusele et dada ainuke programm on programmi puudumine ja kõige tavapärase totaalne eitamine. 1917. aastal asutati ka dada kunstigalerii, milles eksponeeriti nii dadaistide eneste töid kui ka sõjaeelsete kunstnike teoseid. Valiku aluseks oli võimalikult rabav uudsus. Dada kunstnikud, näiteks Hans (Jean) Arp (1887-1966) eelistasid kollaaze ja montaaze juhuslikest ja väärtuseta materjalidest. Sama laadi sündmused toimusid ka ookeani taga New Yorgis. Sinnagi oli sõjatules Euroopast põgenenud äärmuslikult meelestatud kunstnikke, kellest olulisim oli Marcel Duchamp (1887-1968). Juba varem oli laialdast tähelepanu äratanud tema teos "Trepist alla tulev akt". See kasutas ta kubismi ja futurismi võtteid, kuid mõjub ühtlasi paroodiana nendele vooludele. 1917
Koostati mitmeid manifeste, milles jõuti järeldusele et dada ainuke programm on programmi puudumine ja kõige tavapärase totaalne eitamine. 1917. aastal asutati ka dada kunstigalerii, milles eksponeeriti nii dadaistide eneste töid kui ka sõjaeelsete kunstnike teoseid. Valiku aluseks oli võimalikult rabav uudsus. Dada kunstnikud, näiteks Hans (Jean) Arp (1887-1966) eelistasid kollaaze ja montaaze juhuslikest ja väärtuseta materjalidest. Sama laadi sündmused toimusid ka ookeani taga New Yorgis. Sinnagi oli sõjatules Euroopast põgenenud äärmuslikult meelestatud kunstnikke, kellest olulisim oli Marcel Duchamp (1887-1968). Juba varem oli laialdast tähelepanu äratanud tema teos "Trepist alla tulev akt". See kasutas ta kubismi ja futurismi võtteid, kuid mõjub ühtlasi paroodiana nendele vooludele. 1917
1915. aastal hävitas kõik vanad maalid ja alustas täiesti uue, abstraktsetel geomeetrilistel kujunditel põhineva laadiga. Maalikunsti vahendite kõrval kasutas ta kollaazi, vahel aga saagis kujundid välja puust. 1916. aastal avastas Arp juhuslikult hoopis iseäraliku kollaazitehnika: legendi järgi olevat Arp ükskord vihahoos katki rebinud ühe oma joonistuse. Põrandale kukkunud paberitükid moodustanud huvitava värvikombinatsiooni, mis inspireerinudki Arpi paberitükkidest käristatud kollaaze looma. Dadaistidele oli üldse omane lähtumine ,,juhuslikkuse seadusest", mis andis sageli täiesti ootamatuid ja absurdseid sõnade, helide ja kujundite kombinatsioone. Teoseid: ,,Lill-vasar" (1916), ,,Mäe laud ankurdab naba" (1925), ,,Kell ja kuulid" (1931). MARCEL DUCHAMP (1887-1968) Kunstilises mõttes hoopis radikaalsem dadaliikumine tekkis New Yorgis, peamiselt Francis Picabia ja Marcel Duchamp'i eestvedamisel. Duchamp saabus New Yorki Pariisist 1915. aastal. 1913
kujutada objekti mitmest küljest. Braque tegeles natuke aega ka fovismiga, kuid seda kõigest 2 aastat. Hiljem pöördus ta kubismi poole ning tema tuntuimad tööd on ,,Majad Estaques", ,,Tütarlaps kitarriga", ,,Portugallane." Kubismi edasine areng: algset kubismi nimetati analüütiliseks kubismiks, kus objektid lõhuti väikesteks kuubitaolisteks tükkideks. Koloriit enamasti hallikas, põhiliselt kujutati maju, puid ja natüürmorte esemetena. Kubistid hakkasid tegema ka kollaaze, mis ei jäljendanud ruumi, vaid pidid ise olema ruumilise reljeefina. Natuke hiljem tuleb sünteetiline kubism: koloriit muutub rõõmsamaks, objekte lõhutakse suuremateks tükkideks ning kujutama hakatakse lihtsamaid asju. Nt J. Gris ,,Kitarr noodilehega". R. Delaunay võtab kasutusele lausa vikerkaarevärvid ning hakkab oma rõõmsameelset kubismi nimetama orfimiks. ,,Hommaaz Bleirot'le" ning ,,Ringid" Leger nimetab on kubismi tubismiks, sest tema teostel on objektid torutaoliselt kujutatud
liikumise seas. Publikule esitati müramuusikat, seoseta sõnadest luuletusi, karjuti näkku solvanguid. Dadaistid põlgasid tavalist kodanikku, üritasid inimeste sokeerimisega neid niiöelda mõistusele tuua ja oma vaadetes veenda. Naeruvääristati kõiki väärtuseid ning oldi veendunud pimeda juhuse kõikvõimsuses. Daidaistide näitustele saamiseks polnud oluline mitte vormiline sarnasus või ühtne stiil vaid võimalikult rabav uudsus. Dadaistid esitasid kollaaze ja montaaze juhuslikest väärtuseta materjalidest. Kunstiteosed olid pigem osalised etenduses või sõnalise loomingu lisad. Dadaism levis peamiselt trükistena, millel oli rahutu välimus. NewYorgis levis futurismi ja kubismi ühendav ning üldiselt maalikunsti parodiseeriv stiil. Samuti esitati näitustel tavalisi tööstusesemeid või lihtsalt kunstile varasemast võõraid esemeid. Dadaismi puhul pole mõtet rääkida ilust, pigem oli
äärmuslikumal kujul. Naeruvääristati kõiki väärtusi- ilu, häid kombeid, poliitilisi ideaale. Inimestele taheti näidata kaose ja pimeduse juhuse kõikvõimsust. Juhuse kaudu leidsid kunstnikud oma tegevusele ka nime- dada. Nad asutasid ka dada kunstigalerii. Selles eksponeeriti mitte ainult enda, vaid ka mitmete sõjaeelsete kunstnike töid. Valiku aluseks oli võimalikult rabav uudsus. Dadaistid ise eelistasid kollaaze ja montaaze juhuslikest väärtuseta materjalidest. Olulisem oli visuaalsete kujundite osalemine etendustes või sõnalise loomingu lisana. Dadaism levis eelkõige trükistena (ajakirjad, plakatid), millele anti enneolematult rahutu trükitehniline kujundus. Sõjas lüüasaamise järel levisid mässu- ja protestimeeleolud Saksamaal väga laialt. Eriti Berliinis omandas dada vasakäärmusliku propagandakunsti ilme. Raevuka sarkastilise
juhuslikest asjadest, väärtusetust materjalist, püüdes end võimalikult uudselt väljendada. Marcel Duchamp oli Pariisi ja New Yorgi peamine dadaist. Ta hakkas oma teostena esitama tavalisi vabrikutooteid või suvalisest materjalist konstruktsioone. Näiteks esitas WC pissuaari ,,Fontäänina"; teos ,,L.H.O.O.Q."on ,,Mona Lisa" reproduktsioon (pliiatsiga ette joonistatud habeme ja vuntsidega). Hispaanlane Francis Picabia tekitas veidraid masinaid ja iroonilisi kollaaze. Töötas koos Duchampiga New Yorgis. Itaalias tekkinud dadaismi nimetatakse metafüüsiliseks kunstiks, selle looja on Giorgio deChirico. Tema maalides on mahajäetud linnad ja interjöörid, kus liiguvad mõnikord viirastuslikud inimesed. Sürrealism Tekkis 1923. aastal Pariisis ja hääbus 2. maailmasõja lõpus, kuid on aktuaalne tänaseni. Dadaismi järjena soovis see kunstivool sokeerida avalikkust eriskummaliste piltidega, milles olid olukorrad tavatutes seostes
1915. aastal hävitas kõik vanad maalid ja alustas täiesti uue, abstraktsetel geomeetrilistel kujunditel põhineva laadiga. Maalikunsti vahendite kõrval kasutas ta kollaazi, vahel aga saagis kujundid välja puust. 1916. aastal avastas Arp juhuslikult hoopis iseäraliku kollaazitehnika: legendi järgi olevat Arp ükskord vihahoos katki rebinud ühe oma joonistuse. Põrandale kukkunud paberitükid moodustanud huvitava värvikombinatsiooni, mis inspireerinudki Arpi paberitükkidest käristatud kollaaze looma. Dadaistidele oli üldse omane lähtumine ,,juhuslikkuse seadusest", mis andis sageli täiesti ootamatuid ja absurdseid sõnade, helide ja kujundite kombinatsioone. Teoseid: ,,Lill-vasar" (1916), ,,Mäe laud ankurdab naba" (1925), ,,Kell ja kuulid" (1931). MARCEL DUCHAMP (1887-1968) Kunstilises mõttes hoopis radikaalsem dadaliikumine tekkis New Yorgis, peamiselt Francis Picabia ja Marcel Duchamp'i eestvedamisel. Duchamp saabus New Yorki Pariisist 1915. aastal. 1913
abstraktsetel geomeetrilistel kujunditel põhineva laadiga. Maalikunsti vahendite kõrval kasutas ta kollaazi, vahel aga saagis kujundid välja puust. 1916. aastal avastas Arp juhuslikult hoopis iseäraliku kollaazitehnika: legendi järgi olevat Arp ükskord vihahoos katki rebinud ühe oma joonistuse. Põrandale kukkunud paberitükid moodustanud huvitava värvikombinatsiooni, mis inspireerinudki Arpi paberitükkidest käristatud kollaaze looma. Dadaistidele oli üldse omane lähtumine ,,juhuslikkuse seadusest", mis andis sageli täiesti ootamatuid ja absurdseid sõnade, helide ja kujundite kombinatsioone. Teoseid: ,,Lill-vasar" (1916), ,,Mäe laud ankurdab naba" (1925), ,,Kell ja kuulid" (1931). MARCEL DUCHAMP (1887-1968) Kunstilises mõttes hoopis radikaalsem dadaliikumine tekkis New Yorgis, peamiselt Francis Picabia ja Marcel Duchamp'i eestvedamisel. Duchamp saabus New Yorki Pariisist 1915. aastal. 1913
annaabi.ee 
