ilutaimed. Uuendused 1960.aastatel uued ehituskonstruktsioonid ja vormid, millega kaasnes tööstuslik- modernistlik kultuur, tüüplahendused ja suur ehituskiirus. Linnaehituses toimunud muudatused peegeldusid ka maal. 1960. keskpaigas olid kolhoosid majanduslikult nii kindlustatud, et hakati välja ehitama kolhoosikeskusi. Neid arendati kui linnlikku tüüpi asulaid, kuhu koondati tootmishooneid, haldus- ja ühiskondliku funktsiooniga hooned ja kolhoosnike elumajad. Tootmishoonetes ja elamuehituses kasutati enamasti tüüpprojekte. Nt sangaste mõisakomplekti on ehitatud kolhoosielamud. Hummulis on põllumassiivil põllumaad lähedal ning iseloomulik on katlamaja korsten. Pealegi Laatre on hea näide. Laatre keskusehoonetesse on ka koondatud mitmeid asustusi kokku. Nt kauplus ja söökla. Individuaal Kolhoosnike individuaalmajapidamised säilitasid avatud kõlvikud ka seal, kus see suurtootmise korral ära ei tasunud
Natsionaliseerimine - riigistamine ehk natsionaliseerimine on protsess, mille läbi riik omandab eraomanikele kuuluva vara. Eesti ajaloos toimus laialdane riigistamine Eesti okupeerimise ja annekteerimise järel Nõukogude Liidu poolt 1940.1941. aastal. Kolhoos - oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev (ühis)majand. Ametliku versiooni järgi oli tegemist vabatahtlikul ühinemisel põhineva ühistuga, kus tootmisvahendid ja töö olid formaalselt ühiselt kolhoosnike omand ja ainult maa kuulus riigile. Sisuliselt määrati kolhoosi esimees ikka kõrgemalt poolt ja kõikvõimalike määruste abil juhiti kolhoosi samuti riiklikult, ehkki pisut vähem kui sovhoose ja see pisut suurem iseseisvus võimaldas hilisemal perioodil kolhoosi liikmel paremini elada kui samasugust tööd tegeval sovhoositöötajal. PTG õpetaja: V. Uussaar
minevikku vajunud teoorjuse päevad, vabadiku-sulasepoisi kindlusetus, sundkollektiviseerimine. Jätkugu sul nüüdki jõudu, tahet isaisade hoolega haritud põllule truuks jääda! Kolhoos (vene keeles: , lühend sõnadest , 'ühismajand') oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev majand. Ametliku versiooni järgi oli tegemist vabatahtlikkusel põhineva ühendusega, kus tootmisvahendid ja töö olid formaalselt ühiselt kolhoosnike omand ja ainult maa kuulus riigile. Sisuliselt määrati kolhoosi esimees ikka kõrgemalt poolt ja kõikvõimalike määruste abil juhti kolhoosi samuti ikka riiklikult kuid pisut vähem kui sovhoose ja see pisut suurem iseseisvus võimaldas hilisemal perioodil elada kolhoosnikul paremini kui sovhoosnikul. Kõrvuti kolhoosidega eksisteerisid Nõukogude Liidus ka sovhoosid, kus kasutati ametlikult riigile kuuluvaid tootmisvahendeid ja oli kindel palk ning töödistsipliin nagu töölistel
• massiküüditamine - Küüditamine on inimeste sunniviisiline ümberasustamine. Massiline küüditamine võib olla toime pandud genotsiidi täidesaatmisel. • kolhoosid/sovhoosid - Sovhoos oli NSV Liidus riikliku alluvusega, kolhoos aga ühismajand, mis kuulus kolhoosnikele. • natsionaliseerimine - riigistamine, inimeste omandid (maad, loomad, töömasinad) muutuvad riigiomandiks ning on kõik talupoeg-kolhoosnike jaoks ühiseks kasutamiseks. Inimesed ei teeni enam kasumit nagu vanasti. 10. Kes on fotol? vasakul - J. Ribbentrop , keskel - Jossif Stalin, paremal - V. Molotov
elamiseks ja et riigil on kõik vajalik olemas,mida inimesed vajavad.NSVL-i juhte ülistati ja propaganda näitas neid kui hoolivate ja armastavate inimestena.Televisioonis näidati, et inimesed on rahul oma eludega ning nad toetavad NSVL juhte omal valikul, kuigi paljud otsused, otsustati rahva eest ära ning inimestel ei antud võimalust ise otsustada. Põllumajandus ja tööstus olid ühed eluvadkonnad, mis ära propageeriti. Propagandistidele tuletati meelde ,et kolhoosnike ja tööliste hulgas leidub veel eraomanikke, "üksiktaluniku hingeelu jäänuseid, omakasupüüdlikust ja ükskõikset suhtumist sotsialistlike majandite huvides".Noori kasvatati rangelt, nad pidid olema tugevad, vaprad ning mehised.Nõukogude propaganda tegeles rohkem fiktsioonidega kui faktidega, inimesed teadsid, et fiktsioonid ei vasta tõele, kuid siiski suhtusid nad neisse, kui reaalsusesse. Nõukogude Liidus pidi inimese kasvatamine olema pidev ja järjekindel, selleks kasutatigi
a jooksul suurendati veelgi maksusurvet ning riiklikke normkoormisi ning kulakute arvu. Talupoegade vastupanu murtigi ulatusliku küüditamisega 1949. a märtsis. Märtsiküüditamise järellaines ja sellega kaasnenud hirmuõhkkonnas algas talupoegade massiline “vabatahtlik” kolhoosidesse astumine. Igal aastal pidid kolhoosid kohustuslikus korras andma riiginormina ära enamiku põllusaagist ja loomapidamissaadustest. Kolhoosnike töötasu oli äärmiselt armetu. Et kuidagi ära elada, pidid nad oma isiklikul maal kõvasti tööd tegema. Inimestel kadus tööind ja põllumajandus käis alla. Põldude viljakus kahanes ja kariloomade arv ja teraviljasaagid langesid madalale. Tänan tähelepanu eest!
SOTSIALISTLIK MAAILMASÜSTEEM 1. Näide „tootmisrekordite“ saavutamisest. Lihamüük riigile Venemaa Rjazani oblastis: 1958 - 50 000 t 1959 – 150 000 t 1960 – 180 000 t 1961 - 30 000 t Rekordite nimel saadeti tapamajadesse kogu noorkari, osa piimakarjast ja kolhoosnike isiklikud loomad.Rjazani oblastikomitee I sekretär A. Larionov kuulutati 1959 sotsialistliku töö kangelaseks. A. Adamson, Lähiajalugu, Argo: 2003, lk 177. 1.1. Missugused on nõukoguliku majanduspoliitika iseloomulikud jooned? 2p Rekordite tagaajamine, ebamajanduslikkus, kampaanialikkus, eraomandi puudumine,
insenerid, kellel olid võõrad väärtused ning ei olnud korralikku üldhariduski. 7. Plaanimajandus NSV Liidus (F lk 146 ) Plaanimajandus tekkis näljahäda tõttu.Kolhoosidelt ei võetud enam nende toodangut vastavalt riigi vajadusele, vaid koostati plaan, mille järgi nad pidid andma riigile teatud koguse vilja, liha, piima jmns igalt põllumajandusliku maa hektarilt. Ülejäägid võis talupoeg jagada kolhoosnike vahel vastavalt töötatudpäevadele. Kolhoosnikel võis olla majapidamine ning lubati müüa oma toodangut kolhoositurul. Kaardisüsteem tühistati.Hinnad määras kindlaks riik. Teine viisaastakuplaan nägi ette masinaehitusettevõtete rajamist. Ühele ostjale kehtisid müüdava kaubakoguse piirnormid.Linnas maksti töö eest mingitki palka, , kolhoosides töödati peaaegu tasuta. Seati sisse passid ja sissekirjutused.
eraomandi kaotamine ja ühismajandite- sovhooside / kolhooside loomine. Kollektiviseerimise käigus likvideeriti kulakud (jõukad talupojad), riik rekvireeris neilt kogu vara ning küüditas Siberisse. Ülejäänud talupojad (keskmised ja kehvikud) sunniti ühismajanditesse ülikõrgete maksude kehtestamise ning repressioonidega. Ühismajanditele kehtestati kohustuslikud varumisnormid; riiklikud kokkuostuhinnad olid madalad; kolhoosnike liikumisvabadus oli piiratud (passid korjati ära / ilma passita liikuv inimene võis sattuda vangilaagrisse). Kollektiviseerimise käigus hukkus 10 kuni 14 miljonit inimest (nälga- 6-7 miljonit; ülejäänud repressioonide käigus). toiduainete ja esmatarbekaupade defitsiidi tõttu mindi üle kaardisüsteemile. alustati Punaarmee moderniseerimisega. Ümberrelvastumise käigus loodi tanki-, laeva- ja lennukitööstus; alustati uute relvade tootmist; loodi motoriseeritud väeosi.
vastased, kõik nn klassivõõrad elemendid hävitati, s.t lasti maha või saadeti GULAG-i · 1934 tegi Nõukogude juhtkond mõningaid järeleandmisi majanduse valdkonnas. Selleks sundis 1932.- 1933. aasta nälg. Aastaid 1929-33 võib nimetada teiseks sõjakommunismi perioodiks, alates 1934. aastast algas aga nn stalinlik nep. · Kolhoosidelt ei võetud enam nende toodangut vastavalt riigi vajadustele, vaid koostati plaan. Ülejäägid võis jagada kolhoosnike vahel vastavalt töötatud päevadele. Kolhoosnikel võis ametlikult olla isiklik majapidamine rangelt piiratud suuruses ja neil lubati müüa oma toodangut kolhoositurul · Kaardisüsteem tühistati, hinnad määras kindlaks riik · Teine viisaastakuplaan (1934-38) nägi ette masinaehitustehaste (põhiliselt sõjatehaste) rajamist. Põllumajandus ja kergetööstus ei suutnud tagada tarbekaupade vabamüüki. Kõikjal valitses defitsiit ja järjekorrad
ning riiklikke normkoormisi. Talupoegade vastupanu murti ulatusliku küüditamisega 1949. aasta märtsis. Märsiküüditamise järellaines ja sellega kaasnenud hirmuõhkkonnas algas vabatahtlik kolhoosidesse astumine. Need kes ei astunud kolhoosidesse, nendel suurendati makse veelgi või kästi oma majapidamine likvideerida. Paljud suundusidki linnadesse. Kolhoosid pidid kohustuslikus korras andma riiginormina ära enamiku põllusaagist ja loomapidamissaadustest. Kolhoosidel oli vähe raha ja kolhoosnike töötasu oli tänu sellele äärmiselt väike. Kiirendatud industrialiseerimine Hakati arendama rasketööstust, suurem rõhk pandi põlevkivi- masina- ja kergetööstusele. 1945. aasta juunis võeti vastu määrus, mille alusel hakati Virumaa põlevkivipiirkonnas suurejooneliselt laiendama põlevkivitööstust. Virumaa pidi gaasiga varustama Leningradi ja tootma mootorikütust Balti sõjalaevastikule. Piirkonna keskused Kohtla-Järve ja Sillamäe said endale linnaõigused. Laiendati ka
Kokkuvõttes kogu asi ei õnnestunud. 22. Seleta ühismajandite loomisega seotud mõisteid: 1) sovhoos; 2) kolhoos. Sovhoos-NSV Liidus riiklik põllumajandusettevõte, mille maa ja vara(hooned, masinad, transpordivahendid, istandused, niisutussüsteemid jne) kuulusid riigile Kolhoos- NL'is põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev ühismajand. Ametliku versiooni järgi oli tegemist vabatahtlikul ühinemisel põhineva ühistuga, kus tootmisvahendid ja töö olid formaalselt ühiselt kolhoosnike omand ja ainult maa kuulus riigile, aga sisuliselt määrati kolhoosi esimees kõrgenalt poolt ja määruste abil juhiti kolhoosi riiklikult 23. Mis oli 1949. aasta suurküüditamise eesmärk ning kuivõrd täitis see oma eesmärki? 23. (See oli suunatud metsavendade ja varasemate kultuuritegelaste vastu). NSVL'i sihiks oli Eesti sundkollektiviserrimine, milleks otsustati rahvast sundida hirmutamisega, küüditades kümneid tuhandeid inimesi oma kodukohtadest Siberisse
· 10. sept. kolhoos Võit Põlva vallas Võrumaal · 27. okt. kolhoos Oktoobri Võit Kuigatsi vallas Valgamaal · 3. dets. kolhoos Ranna Lihula vallas Läänemaal. 1948.-1949. aastal loodud kolhoosid ei olnud suured. Keskmiselt oli ühel kolhoosil 463 ha põllumajandusmaad, sealhulgas põldu 204 hektarit. 1950. aastal hakati väikseid ja hästi juhitavaid kolhoose ühendama suurteks. Samas algas ka kolhooside allakäik. Aastail 1950 1954 vähenes maarahvastik 57 400 inimese võrra. Kolhoosnike tasustamine toimus normipäevade alusel. Alates 1959. aastast hakati maksma rahalist töötasu. Kolhooside ja sovhooside tekkimisega kadus maalt ka peremees. Eesti majandus NSV Liidu rahvamajanduskompleksis Eesti NSV kuulus Balti majanduspiirkonna osana üleliidulisse tööstuskompleksi. Eriti arendati üleliidulise tähtsusega tootmisharusid. Põlevkivitööstuse kõrval pöörati suurt tähelepanu: · masinaehitusele · metallitöötlemisele · tekstiilitööstusele
eraomandi kaotamine ja ühismajandite sovhooside ja kolhooside loomine. Kollektiviseerimise käigus likvideeriti kulakud (jõukad talupojad), riik rekvireeris neilt kogu vara ning küüditas Siberisse. Ülejäänud talupojad (keskmised ja kehvikud) sunniti ühismajanditesse ülikõrgete maksude kehtestamise ning repressioonidega. Ühismajanditele kehtestati kohustuslikud varumisnormid, riiklikud kokkuostuhinnad olid madalad, kolhoosnike liikumisvabadus oli piiratud (passid korjati ära ja ilma passita liikuv inimene võis sattuda vangilaagrisse). Kollektiviseerimise käigus hukkus 10 kuni 14 miljonit inimest (nälga suri 6-7 miljonit; ülejäänud hukkusid repressioonide käigus). Toiduainete ja esmatarbekaupade defitsiidi tõttu mindi üle kaardisüsteemile. Samal ajal alustati Punaarmee moderniseerimisega ning ümberrelvastumise käigus loodi
Ülejäänud talupojad (keskmised ja kehvikud) sunniti ühismajanditesse ülikõrgete maksude kehtestamise ning repressioonidega. Ühismajanditele kehtestati kohustuslikud varumisnormid, riiklikud Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 7 kokkuostuhinnad olid madalad, kolhoosnike liikumisvabadus oli piiratud (passid korjati ära ja ilma passita liikuv inimene võis sattuda vangilaagrisse). Kollektiviseerimise käigus hukkus 10 kuni 14 miljonit inimest (nälga suri 6-7 miljonit; ülejäänud hukkusid repressioonide käigus). Toiduainete ja esmatarbekaupade defitsiidi tõttu mindi üle kaardisüsteemile.
maksud ja karmid toodangu riigile müügi määrad. Juba 1947- 1950. aasta mais teatasid ametivõimud, et suured kolhoosid on efektiivsemad ja sellepärast vähendati kolhooside arvu tunduvalt, samal ajal kasvas nende suurus. 1952. aasta lõpus oli kolhoose 1018, neist 84 kalurikolhoosi. Kollektiviseerimine tõi kaasa põllumajanduse tootlikkuse kokkuvarisemise. Puudus oli masinatest ja vahenditest, millega põldu harida ja näljapalka teenivate kolhoosnike töömoti- vatsioon oli nõrk. 1953. aastal oli Nõukogude Eesti põllumajandus viletsamas olukorras kui 1944., ainuüksi vilja tootmine langes 451 000 tonnilt 228 000 tonnile. Veel 1950. aastate lõpus moodustas Balti alade põllumajanduse • Tööstuse taastamine Nagu muu majanduselu, nii seoti ka tööstus üleliidulise tsentraalse plaanimajanduse süsteemiga, mida juhiti Moskvast. Kuna Nõukogude Eesti oli suure terviku kinnisosa, kuulus ühisesse vereringesse, siis oli
kõrgemad), viidi läbi märtsi küüditamine 1949. Enne seda oli kolhoosidega liitunud talude hulk väike, kuid pärast seda kasvas see väga järsult. Esialgu oli tegemist väike kolhoosidega. Enamasti kolhoos ühe küla piires. Töö tegemine käis ühiselt. Rahapalka maksti esialgu väga vähe. Oli kasutusel omamoodi mõõtühik: normipäev. 2 ha maa kündmine andis ühe normipäeva. Aasta lõpus liideti kõikide kolhoosnike poolt tehtud NP tulud kokku. Tulud olid ülejäägid riigile makstu eest, traktorijaamale makstu ülejääk. See rahasumma, kartul ja teravili jagati normipäevadega. Inimese normipäevadega korrutati sellega läbi. Ning saadigi teada, kuidas peaks talupojale maksma. Kolhoosnik teenis oma aiamaa pealt. Kellel oli võimalus lahkuda, läks linna. Selle takistamiseks kehtis passisüsteem
SOTSIALISTLIK MAAILMASÜSTEEM I TÖÖ ALLIKAGA 1. Vastake küsimustele allika ja oma teadmiste põhjal. (4p) Näide „tootmisrekordite“ saavutamisest. Lihamüük riigile Venemaa Rjazani oblastis : 1958 - 50 000 t 1959 – 150 000 t 1960 – 180 000 t 1961 - 30 000 t Rekordite nimel saadeti tapamajadesse kogu noorkari, osa piimakarjast ja kolhoosnike isiklikud loomad. Rjazani oblastikomitee I sekretär A. Larionov kuulutati 1959 sotsialistliku töö kangelaseks. (A. Adamson, Lähiajalugu, Argo: 2003, lk 177) 1.1. Missugused on nõukoguliku majanduspoliitika iseloomulikud jooned? (2p) a ………………………… a ………………………………… 1.2. Millised olid nõukoguliku majanduspoliitika tagajärjed Eestile? Esitage kummagi valdkonna kohta näide: (2p) Põllumajandus…………….
1954. a hakati ENSV-s kolhoosnikele maksma osaliselt töötasu rahas. 1950. aastate lõpus muudeti see kord üldiseks ning samal ajal kaotati isiklikelt abimajapidamistelt kohustuslikud riigimüüginormid. Põhjalikum murrang 1958. a, kui kaotati MTJ-d, nende masinapark müüdi kolhoosidele ja sovhoosidele. Keerukas ja ebaõiglane põllumajandussaaduste jaotussüsteem asendati saaduste kokkuostuga sobiva, mittel pelgalt sümboolse hinnaga. Kõrged maksud ja kolhoosnike iskliku aiamaa saagi osaline konfiskeerimine lõpetati. Ümberkorraldused suurendasid natuke talurahva iseotsustusõigust ja panid aluse põllumajanduse toibumisele. Kolhooside ja sovhooside juhtkondadele anti vabamad käed. „Loomuliku valiku“ teel täitusid põllumajandusjuhtide kohad kompetentsemate ja töökamate inimestega. Kolhooside majanduslik olukord paranes ja sissetulekud tõusid. Põllumajanduse taastumine siiski vaevaline
eestis traditsioonilised tööstusharud- kerge ja toiduainetööstus- küllatki olulise koha. Põllumajndus: Looduslike ja majnduslike tingimuste tõttu oli Eesti põllumajnduses kujunenud peamiseks haruks loomakasvatussaaduste tootmine(peamiselt kasvatai veiseid ja ka sigu), 70% andis see haru põllumajndusse. Investeeringud põlumajandusee olid väiksed, kuid tänu mõningale iseotsustamisõigusele ja eestlaste töökusle püsis tööviljakus põllumajanduses NSV Liidu keskmisest kõrgem. Kolhoosnike töötasu suurenes võrreldes varasema ajaga ja ka elatustase tõusis. Likvideerit väiksed kolhoosid ja loodi hiigelmajandid. Peamiselt kasvatati teravilja. Saagikuse tõstmiseks kasutati üha enam mineraalväetisi. Hakati ka viima läbi küllaltki ulatuslikku maparandust. Eesti NSV tööstus ja põllumajandus 1980. aastatel Eesti nsv juhtiv haru oli tööstus, mis rajanes peamiselt sisseveetaval toorainel. Kohalikul toorainel töötavad harud andsid vaid komandiku tööstustoodangust
kirjanduse ajalukku jäänud nähtus, ka tema otsib uusi viise, kuidas luua kirjandust nii, et see oleks mõjukas, huvitav ja võimaldaks probleeme esile tõsta teravamalt, vahetumalt jne. See on viinud Õnnepalu klassikalisest fiktsioonist eemale. Sel sajandil autobiograafilise kallakuga proosa, päevikud, kirjad, isiklik essee jms. Puudutab pigem neid intiimsemaid asju ja räägib nendest asjadest, mis tema elu puudutab, mitte kõikide kolhoosnike elusid. Läbimurdeteos ,,Piiririik" (1993) tuntumaid raamatuid 90ndatel, tõlgitud paljudesse maailma keeltesse (25 keelde tõlgitud). Üleminekuaja eestlaste, Ida-Euroopa defektselt portreteeritud raamatromaan, mille põhikujund on piirikujundajad. Piiri mõistet, olemust ja tähendust mängitakse ja mõeldakse läbi erinevate nähtuste taustal. Tuleb välja, et tugevamad piirid on enda sees (psühholoogilised piirid). Teemad Õnnepalu raamatutes: Lääne-ja Ida-Euroopa
jetavaldav: alates aprilli algusest moodustati riiginormina ära enamiku põllusaagist ja mingi aja jooksul iga päev umbes sada uut loomapidamissaadustest. Normipäevade eest kolhoosi. 1950. aasta alguseks oli juba 80% Eesti maksmiseks jäeti kolhoosile äärmiselt vähe taludest kollektiviseeritud. Aasta pärast teravilja ja raha. Kolhoosnike töötasu laevastiku tarbeks. Põlevkivirajoonis rajati Tööstuse arendamisel kasutati sõjajärgses järjest uusi kaevandusi ja asulaid. 1948. aastal Eesti NSVs kuni 1940. aastate lõpuni ula valmis KohtlaJärvel maailma esimene, ent tuslikult ka sõjavangide tööjõudu. Juba 1944.
1947. aastal alustas oma tööd Kohtla-Järve soojuselektrijaam. Põllumajanduse toibumine ja industrialiseerimise laienemine: 1953 aastal alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müüginorme, tõsteti nende varumishindu ja vähendati isiklikelt abimajapidamistelt võetavaid makse. Kolhoosides hakati maksma töötasu osaliselt rahas. 1958. aastal toimus põllumajanduses murrang kui osteti masinaid järelmaksuga ja riigi toetusel. Kaotati ära kõrged maksud ja kolhoosnike isikliku aiamaa saagi osaline konfiskeerimine. Eeltoodud ümberkorraldused suurendasid mõnevõrra talurahva iseotsustamisõigust ja panid aluse põllumajanduse toibumisele kollektiviseerimisjärgsest laosest. Loodi 1951. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia. Halvasti mõjusid N. Hrustsovi eksperimendid maisikasvatamisega ja kartuli panek ruutpesiti. 1960. aastatel hakkasid põllumajandused spetsialiseeruma, osad tegelesid viljakasvatamisega, teised karjaga või linnukasvatusega. 1970
,,Ken- Su" teemaks on rahvavaenulike elementide tungimine kolhoosi. Kolmas romaan ,,Meie aja inimesed" ilmus Suure Isamaasõja päevil. Temir (1941, eesti keeles 1947) Tähtsamad tegelased raamatus on positiivsetest tegelastest Temir, negatiivsetest Borubai, Konkargajev. Temir. Mägiaiili noor Temir on jäänud pärast külakooli lõpetamist auuli. Temast kujuneb kolhoosi parteirakukese aktivist. Temir ärgitab kolhoosnike külvikampaaniale ning korraldab pärast edukat külvikampaaniat lõppu peo. Ent tagurlased ei hinda tema initsiatiivi, pidades peomaadlust rahvatraditsioonide kummardamiseks, pidu tervikuna aga laisklemiseks. Temir astub tagurlastele vastu, algul koosolekul, hiljem füüsiliselt lööb algul tagasi mägedes redutavate basmatside rünnaku, hiljem võtab aga külarahvaga basmatsid kinni. Borubai. Borubai, endine külarikas, tahab kolhoosnikust kaasajooksiku soovitusel kolhoosi astuda.
luua. 1928 loodi siiski Mordva ringkond, mis 1930 reorganiseeriti autonoomseks oblastiks ja 1934 ANSV-ks. Põlismaistamine (korenizatsija) puudutas mordvalasi seega üsna vähe. Põllumajanduse kollektiviseerimine tabas põliseid maaharijaid suhteliselt rängalt. 1930. aastail järgnesid mordva haritlaskonna vastu suunatud repressioonid. Alates 1950. aastate lõpust hakkasid mordva keelte positsioonid avalikus elus, meedias ja hariduselus halvenema. Ersa ja moksa keel tõrjuti sisuliselt kolhoosnike kodukeeleks. Koolis õpetati mordva keeli vaid esimestes klassides (peamiselt maal) ning kirjasõna ilmus neis vähem kui enne II ilmasõda. Nõukogude Liidu lagunemine tõi teatava rahvusliku taassünni kaasa ka mordvalaste juures. Sügisel 1989 algatasid peamiselt ersa humanitaarid rahvarindelaadse organisatsiooni Mastorava (Maaema) loomise. 1991 loodi Mordva ülikooli juures mordva kultuuri ja keele edendamiseks ühing Vaigel' 'Hääl'. Märtsis 1992 tuli Saranskis kokku
annaabi.ee 
