veinipeeker 10. Ha Pluton Allilma jumal, Granaatõun des ehk surnute Pluto valitseja 11. He Vulcano Sepatöö Sepavasar, phaistos s jumal, tangid seppade kaitsja. Kunstnike ja käsitööliste hoidja 12. He Vestita Kodukolde Koldetuli stia jumalanna, perekonna kaitsja 13. Her Mercuri Rändurite, Reisikaabu, mes us ehk lambakarjuste tiivulised Mercuri , kirjanike, sandaalid, o sportlaste, heeroldikepp varaste jumal 14. Pos Neptun Vete valitseja Kolmhark, eidon us kala
Zeusi vend, allmaailma sünge valitseja Tema hüüdnimeks on Maa-alune Zeus Inimesed kartsid ja vihkasid teda, sest tema riigist polnud mingit lootust naasta. Hadese nimi tähistas hiljem ka kogu surnuriiki, allmaailma. Hestia Zeusi õde, kodukolde jumalanna ja perekonna kaitsja Hestia ei lahkunud kunagi Olümposelt, see tõttu on temast ka vähe lugusid. Kui Dionysos sai Olümoslaste hulka, olevad Hestia vabatahtlikult loobunud oma troonist. Sümboliks koldetuli Hera Zeusi naine ja õde, kreeka kõrgeim jumalanna, taevakuninganna Abielunaiste ja sünnitajate kaitsja Kui troojalane Paris oli otsustanud Erise kuldõuna anda Aphroditele, muutus solvunud Hera kõigi troojalaste vaenlaseks. Sümboliks lehm ja paabulind Ares Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal Sõdurite kaitsja Inimesed ei armastanud Arest ning isegi jumalad vihkasid teda. Aphrodite ja Arese armastuse viljana sündis Eros
mere. Hera (Vanaroomas Juno) Taevajumalanna ja abielu kaitsja. -Sümbolid: Lehm ja paabulind. -Päritolu: Titaanide Kronose ja Rhea tütar. -Iseloomustus: Tohutult armukade ja vahepeal raevukas. -Kui troojalane Paris andis Erise kuldõuna Aphroditele, muutus Hera kõikide troojalaste vaenlaseks. Hestia (vanaroomas Vesta) Koldetule ja kodukolde jumalanna. -Sümbol: Koldetuli. -Päritolu: Titaanide Kronose ja Rhea tütar. -Iseloomustus: Tagasihoidlik (ei lahkunud kunagi Olümposelt) ja vähenõudlik. - Kui Dionysos sai olümposlaste hulka, olevat Hestia vabatahtlikult loobunud oma troonist Hades (Vanarooma Pluto) Allmaailma ja surnute valitseja. -Sümbol: kolmepäine koer Kerberos. -Päritolu: Titaanide Kronose ja rhea poeg. -Iseloomustus: halastamatu, järelandmatu, kuid õiglane
Hermes teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg ja hingede juht allmaailma Demeter viljakuse ja viljajumalanna (peale Persephone röövimist lahkus jumalate hulgast) Persephone Demeteri tütar, Hadese naine. Jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhjapiiril. Kreeka pühamu keskpunkt oli altar seal toodi jumalate ohvreid (paiknes lageda taeva all). Tähtsamates pühamutes oli jumala koda e. tempel. Templis hoiti jumala kuju, väiksel altaril põles väike jumala koldetuli. Peamiselt toimusid rituaalid altaril ja templisse tavainimesed sisenesid harva. Preestrid pärinesid kindlatest suursugustest suguvõsades. Nad ei moodustanud omaette seisust, elasid sama elu mis aristokraadidki. Preestri amet oli nn auamet. Tähtsaim rituaal oli vereohver loomade tapmine altaril. Tapetud looma liha küpsetati ja söödi kohapeal, altar määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalate inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi (vaagnaluu ja saba)
o sümboliks kannel · Ares o sõjajumal o oda, kull, koer · Artemis o jahindus jumalanna o neitsilikuse kaitseja o sümboliks vibu · Zeus o peajumal o välgunool, kotkas · Poseidon o merejumal o kolmhark · Hades o allilma valitseja o kolme peaga koer · Hestia o kodukolde jumalanna o ei lahkunud kunagi olümposelt o koldetuli · Hera o kõrgein jumalanna o lehm, paabulind · Athena o Zeusi tütar o tarkusejumalanna o sündis Zeusi peast o öökull, madu, kiiver, oda Vaasimaal · maalide taset saab teada vaasimaalide näol · 8. saj. eKr geomeetrilise mustriga vaasid · Protokorintlik stiil, korintose vaasid, Rhodose vaasid · 600 eKr. mustafiguuriline stiil · u. 530 eKr punasefiguuriline stiil (valgefiguuriline stiil)
Mina olen senaator Lucius. Ma kuulun senatisse, ningi olen endine magistraat. Minu amet on eluaegne . Ma olen kogenud riigimees, kes tunneb rahandust ja sõjaasju. Olen sõjaväe ülem. Senatis juhime me riigi sise-kui ka välispoltiikat. Meie heakskiiduta ei panda ühtegi seaduseelnõud rahvakoosolekule arutlusele. Me ei võta vastu seadusi, aga kaudselt juhime me siiski riiki. Minu seisusesse tõusmiseks peab olema piisavalt jõukas. Kuna ma olen pärit rikkast perekonnast,siis pole see mulle probleemiks osutunud. Ka mu isa oli senaator, see amet pärineb tihti ka põlvest põlve. Ma olen suurmaavaldaja. Mul on palju põllumaad, mida harivad orjad . Sealt teenin ka ühe osa oma sissetulekust. Samuti on mul orjadena ka osavaid käistöölisi, kes teenivad mulle raha. Mind võib juba juba eemalt ära tunda minu toogat ehtiva purpurpunase triibu järgi. Seda panen ma alati selga oma orja abiga, kuna kõik peab olema korrektne, kui ei taha saada laimu ja irvitu...
Vana-Rooma eluolu Rooma impeerium oli arenenud linnriigist ning roomlased hakkasid arendama uute linnade tekkimis. Paljud jõukamad inimesed elasid linnas ning nõukogud korraldasid maapiirkonna elu. Roomlaste jaoks oli tsiviilelu ja linn väga tihedalt seotud. Samuti hinnati väga esivanemate vaimset pärandit. Küll aga vallutussõdade tagajärjel hakkas levima kreeka kultuur ning seetõttu õpiti kreeka keelt, kirjandust, ning elati ka kreeka kommete ja uskumuste järgi. Kuid kuna osa roomlastest kartis kultuuri hävingut, oldi osaliselt kreekale vastu. Sellest hoolimata säilitas rooma oma traditsioone. Rooma seisuslikus ühiskonnas oli kõige kõrgemal pärilik senatiaristokraatia. Senaatorid olid suurmaaomanikud, neil oli koht kõrgetes riigiametites. Senaatori tundis ära toogat ehtiva purpurpunase triibu järgi. Senaatoritele järgnes ratsanikeseius, mis koosnes samuti inimestest, kes olid teatava rikku...
Jõulud tähistavad: algselt talvist pööripäeva 4. Saj. Ristiusu järgi Jeesuse Kristuse sündi aastavahetust uue tööhooaja algust rahvakalendris talviste e.talsipühasid(toomapäevast 21.dets.-nuudlipäevani 7.jaan.) Jõulukombed: Jõulupuu Hällipaigaks peetakse Saksamaad Traditsioon kujunes 17. Sajandil Eestisse tuli möödunud sajandi lõppveerandil Algselt kehastas elujõudu,kestmist, taasärkamist Tuli Koldetuli või lõke on ürgsemaid jõulutavasid Tulel oli kaitsev ülesanne Jõululõkke tuhka ja tukke kasutati maagilisteks toiminguteks Jõulukombed-järg : Kinkimine Kinkimine ja andmine kuulus ja kuulub jõuluaega Santimine Pärit eelkristlikust ajast. Jõulusokk-külluse sümbol Jõulukaru-tervise sümbol Mängud ja jõukatsumised Maadeldi, veeti vägikaigast ja mängiti osavusmänge Surnute austamine
· Hadese nimi tähistas hiljem ka kogu surnuteriiki, allmaailma Styks Okeanosest allilma voolav jõgi Hestia · Zeusi õde, kodukoldejumalanna ja perekonna kaitsja · Hestia ei lahkunud kunagi Olümposelt, seetõttu on temast ka vähe lugusid · Kui Dionysos sai olümposlaste hulka, olevat Hestia vabatahtlikult loobunud oma troonist · Sümboliks koldetuli 7 Hera · Zeusi naine ja õde, kreeka kõrgeim jumalanna, taevakuninganna · Abielunaiste ja sünnitajate kaitsja · Tema võistlejaid jälitasid Hera kiivus ja raev · Kui troojalane Paris oli otsustanud Erise kuldõuna anda Aphroditele, muutus solvunud Hera kõigi troojalaste vaenlaseks · Sümbolid lehm ja paabulind Ares · Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Quirinuse pühad täiskuupäevad oli iidid. Jupiter saatis vihma ja müristamist ning oli võidutooja. Mars oli sõjajumal. Peajumalate kolmik asendati etruskite mõjul: Jupiter, Juno ja Minerva. Tähtsamad jumalad olid veel Ceres, Mercurius, Fortuna, Venus, Saturnus, Neptunus ja Vulcanus (kolm viimast etruski päritolu). Etruskite mõjul hakati püstitama ka templeid. Talupojad austasid laaride kõrval geniust, kellest sai maja kaitsevaim ja koldejumalad tenaadid. Igavene koldetuli asus Vesta templis. Oli erinevaid preestrite vennaskondi (arvaalid nurmevennad, maajumalate teenijad, saliused hüppajad, tantsupreestrid, luperkused Faunuse preestrid, osalesid pidustustel e lupergaalidel, kus joosti nahka riietatult mööda Rooma linna ümber Palatinuse künka). Tähtsaimad preestrid olid pontifexid. Pontifexide esimees oli eluagne Pontifex Maximus. Kultus seisnes põhil veretute ohvrite toomises. Püha tseremoonia oli letisternium e jumalate võõrustamine
tormi- ja piksejumal, jumalate valitseja, poseidon merejumal, hades allmaailma ja surnute valitseja, aphrodite armastuse ja viljakuse jumalanna, dionysos veini ja viinamarja kasvatuse jumal, jumalaid tuliaustada, rääkida nendest lugupidavalt ja tuua ohvreid, pidi hoiduma ülekohtust teiste vastu, ülekohust karistati kättemaksuga, templid pühamu keskpunktiks oli altar, , kus toodi ohvreid, pühamutes oli jumala koda e tempel, kus hoiti jumala kuju ning põles koldetuli, oluline oli välisilme, kuna rituaalid toimusid vabas õhus, ei pandud suurt rõhku surmajärgsusele, kuna karistused tabasid isikut eleajal, olümpiamängud peeti iga 4 aasta tagant zeuzi pühamus olümpias, osalesid hellenitest mehed, varasem võistlus kiirjooks, peale selle võisteldi veel: rusikavõitlus, maadlus, viievõistlus, kaarikute võidusõit, olümpiavõitjate nimed kirjutati üles, peeti zeusi auk ja nende
eestseisja), Artemis-Apolloni kaskikõde(jahijumalanna ja metsloomade kaitsja), Hermes(teekäijate kaitsja,jumalate käskjalg), Aphrodite(ilu,armastuse,seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna), Dionysos(veini ja viinamarjakasvatuse jumal) Pühamud ja jumalateenistused Kreeka pühamu keskpunkt oli altar, millele toodi jumalatele ohvreid ja paiknes tavaliselt lageda taeva all. Kõigis tähtsmates pühamutes oli kajumala koda, ehk tempel, kus hoiti jumala kuju, väikesel altaril põles jumala koldetuli. Rituaalid toimusid templi kõrval väljas, sisse mingi harva. Rituaale viisid läbi preestrid ja preestrinnad kogu kogukonna nime. Tähtsaim rituaal oli vereohver:loomade tapmine altaril, liha söödi ära, kuid inimkõlbmatud osad pandi altarile jumalatele. Jumalate austamine e. usupidustused ühendasid tervet riigi elanikkonda(nii mehi kui naisi). Järgnes pidusöök ja muud lõbustused. Surmajärgsus Erilist tählepanu elule pärast surma ei pööratud
Mõnede allikate väitel ka granaatõun. Hestia Koldetule ja kodurahu jumalanna, seeläbi ka perekonna kaitseja. Kreeklased uskusid, et Hestia viibib alati koduse tulekolde juures, seepärast kandsid kreeka neiud ka tule eest hoolt. Ta oli tagasihoidlik, lihtne ja vähenõudlik. Hestiast ei ole väga palju lugusid, kuna ta ei lahkunud kunagi Olümposelt. Surelikud armastasid Hestiat kõikidest jumalatest kõige rohkem, talle toodi toidu- ja joogiohvreid. Hestia sümboliks on koldetuli. Ares Sõjajumal, peajumal Zeusi ja tolle naise Hera poeg, Aphrodite kallim. Ares oli julm, hävingut ja kannatusi toov jumal, keda ei armastatud ega kummardatud. Ta oli julge, kuid taltsutamatu ja väikese aruga. Isegi jumalad vihkasid teda. Kreekas ei olnud Arese kultust. Arest kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga. Arese sümbolid on raisakotkas, oda, kiiver ja kilp. Athena Sõja- ja tarkusejumalanna, kes hoidis ühiskonnas alal õiglust. Tuntud ka kui linnamüüride valvur
Panteon kõigi jumalate tempel, suurim kuppelehitis. Polybios Kreeka ajaloolane, rääkis religioonist Rooma riigis. Juno jumalanna - abielu ja sünnituse kaitsja. Tacitus Rooma ajaloolane, rääkis kristlaste tagakiusamisest. Tertullianus kristlik kirjaviis, rääkis samuti kristlaste tagakiusamisest. Jupiter Taeva-,pikse-ja tormijumal, tähtsaim pühamu tempel Kapitooliumil. Vesta Kodukolde jumalanna, tema auks põles alati koldetuli linna foorumil. Minerva tarkusejumalanna ja hoidis ühiskonnas alati õiglust. Saturnus peajumala Jupiteri isa. Ta kaitses eelkõige põllutööd ja viljakasvu. Janus üks omapärasemaid Rooma jumalaid, sõjajumal, uste, piiride kaitsja,lõpu ja alguse kehastus. Kogudus kristlaste ühendus Sino kirikukogu, piiskoppide ja peapiiskoppide kokkutulek, kus arutati tähtsamaid kiriku küsimusi. Dogmaatika tõestuseta seisukohti käsitlev teoloogia haru.
metsloomade kaitsja), Hermes(teekäijate kaitsja,jumalate käskjalg), Aphrodite(ilu,armastuse,seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna), Dionysos(veini ja viinamarjakasvatuse jumal) Pühamud ja jumalateenistused Kreeka pühamu keskpunkt oli altar, millele toodi jumalatele ohvreid ja paiknes tavaliselt lageda taeva all. Kõigis tähtsmates pühamutes oli kajumala koda, ehk tempel, kus hoiti jumala kuju, väikesel altaril põles jumala koldetuli. Rituaalid toimusid templi kõrval väljas, sisse mingi harva. Rituaale viisid läbi preestrid ja preestrinnad kogu kogukonna nime. Tähtsaim rituaal oli vereohver:loomade tapmine altaril, liha söödi ära, kuid inimkõlbmatud osad pandi altarile jumalatele. Jumalate austamine e. usupidustused ühendasid tervet riigi elanikkonda(nii mehi kui naisi). Järgnes pidusöök ja muud lõbustused. Surmajärgsus Erilist tählepanu elule pärast surma ei pööratud
lootust naasta. Kui ta aga surnute riiki pidi minema, saabus maa peale talv. Hadese nimi tähistas ka kogu surnuteriiki, allmaailma. Hestia (Vesta) Koldetule- ja kodurahujumalanna, Zeusi õde. Hestia ei lahkunud kunagi Olümposelt, sellepärast on temast ka nii vähe lugusid. Ta oli tagasihoidlik, lihtne ja vähenõudlik. Kui Dionysos sai olümplaste hulka, olevat Hestia vabatahtlikult loobunud oma troonist. Surelikud armastasid teda kõikidest jumalatest kõige rohkem. Tema sümboliks oli koldetuli. 5 Hera (Juno) Hera oli Zeusi õde ja naine ning tema oli taeva-, abielu- ja sünnitusjumalanna. Ta kandis alati kuldset peaehet laubal ja ta kaitses abielu ja naisi. Hera kasvas üles hesperiidide maal ja ta oli väga kaunis, kuid ta ei muutunud sellest upsakaks. Kui troojalane Paris oli otsustanud Erise kuldõuna anda Aphroditele, muutus solvunud Hera kõigi troojalaste vaenlaseks. Tema sümboliteks olid lehm ja paabulind. Ares (Mars)
jaanuar. Roomlaste peajumal oli piksenooli pilduv taeva valitseja Jupiter. Tema sarnaneb kreeklaste peajumala Zeusiga. Jupiteri abikaasa Juno oli taevakuninganna, kes on sarnane kreeklaste peajumala naise Heraga. Kõrgelt austati ka sõjajumal Marsi, kes kaitses roomlaste kodusid külvi ja põllusaaki. Tagasihoidlikum kodukoldejumalanna Vesta oli siiski roomlaste jaoks väga tähtis. Igas majas põles Vesta auks koldetuli ja keset foorumit seisis ümmargune Vesta tempel ja mille altaril põlevat tuld ei tohtinud iial kustuda lasta. Selle eest kandsid hoolt Vesta preestritarid, keda kutsuti Vesta neitsiteks. Rooma linnades, aga elas mitut sorti rahvast kes olid sinna rännanud mitte ainult Itaaliast, vaid ka erinevatest provintsidest ja eriti Idamaadest. Seal said kokku erinevate keelte ja uskumustega rahvad kes
1030. tegi Jaroslav Tark sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid a rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nim, Jurjeviks. Muinasaja lõpp Rahvaarv vähemalt 150 000, keskmine eluiga ligikaudu 30 a. äärmiselt suur lastesuremus. Põhiline elatusala oli maaviljelus. Kasutati kolmevälja süsteemi. Keskmisele taluperele kuulus üks adramaa. Karja-, heina ja metsamaad olid küla ühisvaldus. Elati üheruumilses palkhoones. Nim regeelamu. Köeti korstnaga kerisahjuga. Valgust andis koldetuli, põletati pirde. Ka vilja kuivatati samas ruumis ja ka külma ilmaga toodi loomad sisse. Käsitöö; Riided, tööriistad, liiklusvahendid valmistati enamasti igas peres ise. Keerulisemaid metallitöis tegid sepead, kes kasutasid soomaagist saadud rauda. Kujunesid rauatootmiskeskused, kus sulatati Eesti varustamiseks 100 tonni rauda. Sepad spetsialiseerusid relvaseppadeks ja ehtemeistriteks. Kaubandus: Eestit läbisid viikingite kaubalaevad, mis viisid Novgorodi
jumal, maavarade järeleandmatu, t-uks jumal kardetud, õiglane tegev kiiver Hestia/Vesta Kronose ja Rhea tütar kodukoldejumalann Tagasihoidlik, koldetuli a sõbralik, surelike lemmik jumalanna Ares/Mars Zeusi ja Hera poeg sõjajumal Vägivaldne, Raisa- vihatud kotkas Atheena/Minerva Zeusi tütar, legendi Tarkuse, Zeusi lemmiklaps Oda ja
Pegasos tiivuline võluhobune Nümf loodusjumalannad, veedavad aega ringtantsude ja lauludega. Kuldlõige muutumatu jaotus. Agamemmos Mükeene müütiline kuningas, Kreeka sõjaväe ülemjuhataja Trooja sõjas. 3 Graatsiat: Aglaia Sära Thaleia Õitseng Euphrosyne -Rõõmsameelsus Pühamud: -Pühamu keskpunkt oli altar. Paiknes lageda taeva all. -Jumalakoda e tempel. Hoiti jumala kuju. Põles jumala koldetuli. -Templi sisemusest olulisem oli välisilme, tavainimesed templisse ei siseneud. -Templid silmapaistvamad ehitised. Näitas kodanike jumalakartlikkust, jõukust, võimsust. -Arvukalt pühamuid. Iga pühamu kindale jumalale. -Templiarhitektuur kujunes välja arhailisel perioodil. -Ristkülikukujuline, sammastest ümbritsetud, madal viilkatusega ehitis. -Kaunistatud reljeefidega. -Adyton preestriruum ,,see, kuhu ei tohi siseneda" Preestrid ja rituaalid:
Athena-relvastatud sõjajumalanna, linnade ja tsivilisatsiooni kaitsja ning tarkusejumalanna. Apollon- kuldjuukseline noormees, luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja. Artemis-Apolloni kaksikõde, neitsilik vibukütt, jahijumalanna ja kogu elava looduse, eriti metsloomade kaitsja. Aphrodite-ilu, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna. Dionysos-veini ja viinamarjakasvatuse jumal. Templid-pühamutes asuvad jumalate kojad, kus hoiti jumala kuju, väikesel altaril põles jumala koldetuli. Peamised rituaalid toimusid templi juures vabas õhus ja tavainimesed sisenesid templisse harva, mistõttu oli tähtis templi välis- mitte siseehitus. Preestrid ja rituaalid. Preestrid olid pühamute juures jumalaid teenivad isikud, kes pärinesid kindlatest suursugustest suguvõsadest. Nad korraldasid rituaale terve kogukonna nimel, kuna pühamud olid ühe või teise polise võimu all. Tähtsaim rituaal oli vereohver: loomade, enamasti veiste, sigade, lammaste ja kitsede tapmine
Athena-relvastatud sõjajumalanna, linnade ja tsivilisatsiooni kaitsja ning tarkusejumalanna. Apollon- kuldjuukseline noormees, luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja. Artemis-Apolloni kaksikõde, neitsilik vibukütt, jahijumalanna ja kogu elava looduse, eriti metsloomade kaitsja. Aphrodite-ilu, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna. Dionysos-veini ja viinamarjakasvatuse jumal. Templid- pühamutes asuvad jumalate kojad, kus hoiti jumala kuju, väikesel altaril põles jumala koldetuli. Peamised rituaalid toimusid templi juures vabas õhus ja tavainimesed sisenesid templisse harva, mistõttu oli tähtis templi välis- mitte siseehitus. Preestrid ja rituaalid. Preestrid olid pühamute juures jumalaid teenivad isikud, kes pärinesid kindlatest suursugustest suguvõsadest. Nad korraldasid rituaale terve kogukonna nimel kuna pühamud olid ühe või teise polise võimu all. Tähtsaim rituaal oli vereohver: loomade, enamasti veiste,
said alguse kõik inimkonna hädad. Pühamud ja templiehitus Kreeka pühamu sisuline keskpunkt oli altar. See oli madal, enamasti kividest laotud alus, millel toodi jumalatele ohvreid. Altar paiknes reeglina lageda taeva all. Suuremates pühmutes oli nii altareid kui ka templeid mitu. Altareid võis rajada ka templitest sõltumatult. Kõigis tähtsamates pühamutes oli ka jumala koda ehk tempel (kreeka keeles naos). Enamasti hoiti seal jumala kuju ja väikesel altaril põles jumala koldetuli. Kuid peamised rituaalid toimusid templi juures vabas õhus ja tavainimesed sisenesid templisse vaid erijuhtudel. Seetõttu oli templi sisemusest olulisem tema välisilme. Kreeklaste templiehitus sai alguse ja templiarhitektuur kujunes välja arhailisel perioodil. Varasemad tõeliselt monumentaalsed kivitemplid pärinevad IV sajandist eKr. Tempel kujutas endast ristkülikukujulist, enamasti sammastest ümbritsetud madala viilkatusega ehitist.
said alguse kõik inimkonna hädad. Pühamud ja templiehitus Kreeka pühamu sisuline keskpunkt oli altar. See oli madal, enamasti kividest laotud alus, millel toodi jumalatele ohvreid. Altar paiknes reeglina lageda taeva all. Suuremates pühmutes oli nii altareid kui ka templeid mitu. Altareid võis rajada ka templitest sõltumatult. Kõigis tähtsamates pühamutes oli ka jumala koda ehk tempel (kreeka keeles naos). Enamasti hoiti seal jumala kuju ja väikesel altaril põles jumala koldetuli. Kuid peamised rituaalid toimusid templi juures vabas õhus ja tavainimesed sisenesid templisse vaid erijuhtudel. Seetõttu oli templi sisemusest olulisem tema välisilme. Kreeklaste templiehitus sai alguse ja templiarhitektuur kujunes välja arhailisel perioodil. Varasemad tõeliselt monumentaalsed kivitemplid pärinevad IV sajandist eKr. Tempel kujutas endast ristkülikukujulist, enamasti sammastest ümbritsetud madala viilkatusega ehitist.
Pühamud ja templiehitus Kreeka pühamu keskpunkt oli altar. See oli madal, enamasti kividest laotud alus, millel toodi jumalatele ohvreid. Altar paiknes tavaliselt lageda taeva all. Kõigis tähtsamates pühamutes oli ka jumala koda ehk tempel. Suuremates pühamutes oli nii templeid kui ka altareid mitu. Templis hoiti jumala kuju, väikesel altaril põles jumala koldetuli. Kuid peamised rituaalid toimusid templi juures vabas õhus ja tavainimesed sisenesid templisse harva. Seetõttu oli templi sisemusest olulisem välisilme. Preestrid ja rituaalid Igaüks võis jumalatele ohverdada ja neile oma palveid esitada. Kuid suuremate pühamute juures teenisid jumalaid selleks ametisse seatud preestrid ja preestrinnad. Enamasti pärinesid ka kindlatest suursugustest suguvõsadest. Kuid preestrid
või mõne vana arkebuusi laad. Ümmargune saal oli väga avar, lauad aga olid nii tihedalt üksteise ligi, joodikuid nii palju, et kõik, mis kõrtsiruumis leidus, mehed, naised, pingid, õllepotid, joojad, magajad, mängijad, terved ja sandid, kõik näis olevat segamini paisatud, kõiges oli niisama palju korda nagu tühjade austrikarpide hunnikus. Laudadel 389 põlesid mõned rasvaküünlad, kuid õieti valgustas kogu ruumi koldetuli, täites kõrtsis sama ülesannet mis lühter ooperisaalis. Kelder oli nii rõske, et koldest kunagi tuld ei lastud kustuda, isegi suvel mitte. Päratu suures väljanikerdatud kummiga koldes igasuguste raskete raudvõrede ja köögiriistadega põles suur puu- ja turbatuli niisuguse lõõmaga, nagu seda vahel öösel näeb kumavat majaseintel vastu sepikoja aknaid. Kolde ees tuhahunnikul istus tähtsalt suur koer ja keerutas lõkke ees lihatükke täislükitud praevarrast.
annaabi.ee 
