Taustkehaks nimetatakse keha, mille suhtes vaadeldakse liikumist. Kehade vastastik mõju Keha kiirus muutub mingi teise keha tõttu. Ühe keha mõju teisele kehale iseloomustab jõud. Gravitatsiooniks ehk gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks nimetatakse kehade vastastikkuse tõmbumise nähtust. Gravitatsioonijõudu, millega maa tõmbab mingit maalähedast keha, nimetatakse raskusjõuks. Hõõrdumine on teineteise suhtes liikuvate pindade kokkupuutekohtades esinev vastastikmõju, mis takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõu abil iseloomustatakse hõõrduvate kehapindade vahel esinevat mõju. Deformatsioon on plastiline, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha ei taasta oma esialgset kuju. Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha taastab oma esialgse kuju. Elastsusjõuks nimetatakse jõudu, mida elastselt deformeeritav keha avaldab deformeerivale kehale. Kehad meie ümber
lülikaarest ja jätketest. Selgrookanalis paikneb seljaaju. RINNAKORV Selle moodustavad selgroo rinnalülid, roided ja rinnak. Iga rinnalüliga on ühendatud üks paar roideid. Ülesandeks kaitsta südant ja kopse. LUUDEVAHELISED ÜHENDUSED Liidused Liigesed Liigestes on luuotsad kaetud kõhrega, mis tasandavad liigutusi. Kõhresid ümbritseb liigesekihn, milles asub liigesevõie. LIIGESED Luude kokkupuutekohtades on liigesed. Luud ise ei paindu, inimese keha- osad liiguvad liigeste kohalt. Kera-, plokk- ja silinderliigesed. LIIGESED keraliigesed silinderliigesed plokkliigesed plokkliigesed KÕÕLUS Valgulise ehitusega tõmbele ja venitusele vastupidav sidekude, mille abil kinnituvad lihased luudele. HAIGUSED OSTEOPOROOS -Luud muutuvad hapramaks.
liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest. (Benguela hoovus, Golfi hoovus, Läänetuulte hoovus, Peruu hoovus). Hoovuste liigid: Triivhoovus-püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul tekkiv hoovus. Äravooluhoovus-ookeani pinnataseme erisuste tõttu tekkiv hoovus. Vesi voolab kõrgemalt madalamale. Tihedushoovus-tekib erineva temperatuuri ja soolsusega vete kokkupuutekohtades. Vesi liigub suurema tihedusega alalt väiksema tihedusega alale. Kompensatsioonihoovus-äravoolava vee kompenseerimiseks tekkinud ajutine hoovus. Infiltratsioon on sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse. Hüdrosfäär on maad ümbritsev veekiht. Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse; ravimtoimega põhjavesi.
Võimsus näitab, kui suur töö tehakse ajaühikus. Kehade vastastik mõju · Keha kiirus muutub mingi teise keha tõttu. · Ühe keha mõju teisele kehale iseloomustab jõud. · Gravitatsiooniks ehk gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks nimetatakse kehade vastastikkuse tõmbumise nähtust. · Gravitatsioonijõudu, millega maa tõmbab mingit maalähedast keha, nimetatakse raskusjõuks. · Hõõrdumine on teineteise suhtes liikuvate pindade kokkupuutekohtades esinev vastastikmõju, mis takistab kehade liikumist teineteise suhtes. · Hõõrdejõu abil iseloomustatakse hõõrduvate kehapindade vahel esinevat mõju. · Deformatsioon on plastiline, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha ei taasta oma esialgset kuju. · Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha taastab oma esialgse kuju. · Elastsusjõuks nimetatakse jõudu, mida elastselt deformeeritav keha avaldab deformeerivale kehale. Kehad meie ümber
· Mida suurem on keha mass, seda tugevamalt maa keha enda poole tõmbab. · Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine · Hõõrdumine on teineteise suhtes liikuvate pindade mass. kokkupuutekohtades esinev vastastikmõju, mis takistab · Raskusjõuks nimetatakse maa külgetõmbejõudu. kehade liikumist teineteise suhtes. · Jõudu, millega keha rõhub alust, nimetatakse · Hõõrdejõu abil iseloomustatakse hõõrduvate rõhumisjõuks. kehapindade vahel esinevat mõju. · Rõhk näitab keha poolt ühikulisele pinnale mõjuvat · Deformatsioon on plastiline, kui deformeeriva mõju rõhumisjõudu
Maavärinate epitsentrid, 19631998 Maavärinad ei toimu igal pool sama tihedalt. Maavärinate tõenäosus on suurim seal, kus on tektooniliste laamade liitumiskohad. 1960. aastatel kasutasid Ameerika ühendriigid seismomeetrite (maapinna liikumisi registreeriv seade)süsteemi, et jälgida tuumapommide katsetusi maailmas. Need seismomeetrid registreerisid ka kõik üle maailma toimunud maavärinad ja nii avastatigi, et suur osa neist toimub maakoore lamade kokkupuutekohtades. Uurimislugu Vanal ajal eristati juba merevärinat, langatusvärinat ning püst- ja rõhtsihiliste tõugete tagajärjel tekkivat maavärinat. Rohkest antiikaja kirjandusest maavärinate kohta on säilinud ainult Seneca "De terrae motu" ("Maa liikumisest"). Rahvauskumustes on maavärin alati olnud jumala viha märk. Maavärina tugevus Maavärina tugevust (magnituudi) hinnatakse nimelise mõõtühikuta arvuga kümnendiku täpsusega
Läbi kapillaaride annab veri kõikidele keha rakkudele toitaineid ja hapnikku ning saab vastu süsihappegaasi ja jääkaineid.Kapillaarid ühinevad ja moodustavad taas suuremaid veresooni. Need on VEENID. Veenides liigub veri südame poole tagasi. TUGIELUNDKONDTugielundkonna moodustavad luud ja liigesed.Luud on kehale toeks ja kaitsevad siseelundeid.Luustiku keskne osa on SELGROOG. Selgroo külge kinnituvad KOLJU, ROIDED, VAAGEN ning KÄTE ja JALGADE LUUD. Luude kokkupuutekohtades on LIIGESED. Luud ise ei paindu, inimese kehaosad liiguvad liigeste kohalt. Selleks, et liigeseid liigutada, peavad luule kinnitunud LIHASED kokku tõmbuma. Ringeelundkond. Selleks, et varustada keharakke eluks vajalike toitainete ja gaasidega on inimestel ringeelundkond. Veri ringleb kehas veresoonte võrgustikus, mis ulatub kõikidesse kehaosadesse. Veri vabastab toitaineid ja hapnikku seal, kus neid vajatakse ning kannab ära jääkaineid. Veri aitab kehasoojusel
TIHEDUS näitab,kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass (kg/m3, g/cm3) tihedus=mass/ruumala =m/V MEHAANILINE LIIKUMINE on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi aja vältel (m/s, km/h) kiirus=teepikkus/aeg v=s/t 54km/h=54*1000/3600=15m/s GRAVITATSIOON-kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. Gravitatsioonijõudu,millega keha tõmbab mingit maalähedast keha, nim RASKUSJÕUKS. HÕÕRDUMINE-teineteise suhtes liikuvate pindade kokkupuutekohtades esinev vastastikumõju,mis takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõu abil iseloomustatakse hõõrduvate kehapindade vahel esinevat jõudu. ELASTSUSJÕUD-jõud,mida elastselt deformeeritav keha avaldab deformeerivale kehale JÕUD=mass*10 F=mg (põhiühik N(njuuton)) RÕHK näitab keha poolt pinnale mõjuvat rõhumisjõudu (Pa-pascal) rõhk=jõud/pindala p=F/S VEDELIKUSAMBA RÕHK on võrdeline samba kõrgusega p=gh
kontuuri külgede vahele lisa-rõhtelektroodid sellise arvestusega, et nt keldri põranda mis tahes punktist ei oleks kaugus maanduselektroodini suurem kui 10 m. Väga suure põhipinnaga hoonete (nt paljude trepikodadega korruselamute) korral kujuneb vundamendimaandur rõhtsaks võrkmaanduseks silma laiusega mitte üle 20 m. Sarrusbetoonvundamendis elektrokeemilise korrosiooni vältimiseks tuleb kasutada tsinkimata terast, sest tsingitud maanduselektrood ja tsinkimata sarrus võivad kokkupuutekohtades moodustada galvaanilise paari raud-tsink ning kutsuda esile elektrokeemilise korrosiooni. Kui põhjavee kõrge taseme korral nähakse vundamendiplaadi all ette hüdroisolatsioon, paikneb vundamendimaandur hüdroisolatsioonist allpool, eraldi sarrusbetoonplaadis. Maandus-allaviik kulgeb sel juhul väljaspool hüdroisolatsiooni. Samal põhimõttel teostatakse vundamendimaandus ka vannitaolise soojusisolatsiooni korral. Nagu maandustel üldse, nii ka vundamendimaandusel koosneb maandustakistus
abiootilistel teguritel olla otsustav mõju koosluse koosseisule, kus ilmneb nende tegurite ühtmoodi reageerivate liikide suurenenud esinemus. Biotsönoos on igal juhul vähem integreeritud kui organism või populatsioon. Samal ajal ühte biotooppi hõlmavad populatsioonid mõjutavad teineteist mingil määral ja see annab biotsönoosile mõningase terviklikkuse. Biotsönooside vahelised piirid on veel ebamäärasemad kui populatsioonide vahel, eri biotsönooside kokkupuutekohtades on alati olemas üleminekopiirkond - ökoton. Ökotonis ilmneb servaefekt, mis seisneb populatsioonide arvu ja tiheduse suurenemises. Ökosüsteemi raamides on biotsönoos selle elusosaks. Biotsönoosi ei kuulu mitte ainult kõigi ökosüsteemi raames pidevalt elavate liikide organismid, vaid ka organismid, mis asuvad selles vaid aeg-ajalt. See käib esmajoones rändeluviisiga (nagu sõralised), vaid ka osa oma
Standardpotensiaal Galvaanielemendi emj, milles üheks elektroodiks on vesinikelektrood, teiseks uuritav elektrood. Uuritav2a elektroodid pot. saadakse võrdlemise teel vesinikelektroodi potensiaaliga, mille väärtus loetakse nulliks. Arvutamine: E= Eo H+ - Eox kus Eo H+ > Eox Suurus: oleneb metalli ioonide konstruktsioonile lahuses. Järjestus: Al(-1,66V), Zn(-0,76V), Fe(-0,44V), Sn(-0,14V), Cu(0,34V) Kontaktkorrusioon Korrusioon erinevate metallide kokkupuutekohtades. (Al ja Cu, Cu ja teras) Ühtlane, laiguline, pisteline, pilu-, hõõrde-, kontakt-, kiht-, kihtide vaheline, kristallide vaheline ja sisene, väsimus. Ühtlast ja laigulist korrosiooni vähendatakse pinna katmisega, pisteliselt sobiva materjali valikuga Piirpinna korrosioonile tuleb valida sobiv keevituse tehnoloogia ja ka materjal, Pilu korrosiooni korral tuleb pind hoida puhas jne. 31. NERNSTI võrrand Eme = EoMe + RT / nF * ln[Men+] , kus
soojuse eraldumine ja energiakadu (pöörisvoolukadu). Soovimatute pöörisvoolude vähendamiseks magnetsüsteemi ferromagnetilistes osades, valmistatakse trafosüdamik isoleerlakiga kaetud teraslehtedest. Südamiku ristlõige jagatakse üksteisest isoleeritud osadeks, mille tulemusena ei saa pöörisvoolud liituda ja seetõttu vähenevad pöörisvoolust põhjustatud kaod. Trafosüdamiku koostamisel tekivad paratamatult õhuvahed üksikute trafopleki kokkupuutekohtades. Mida suurem on õhupilu, seda suurem on vajalik magneetimisergutus ja tühijooksuvool antud suurusega magnetvoo tekitamiseks. Seetõttu asetatakse südamiku plekid südamiku koostamisel üksteisele järgnevates kihtides vaheldumisi, et plekkide kokkupuutekohad ei ühtiks. Sammastele paigutatakse mähised, kusjuures madalama pingega mähis asub südamikule lähemal. Jõutrafod on kolmefaasilised. Ühefaasilise trafo teooria kehtib kolmefaasilise trafo ühe faasi kohta
kontsentratsioonid lahustes 1M) nimetatakse standardpotentsiaalideks. Mida suurem (positiivsem) on Eo, seda tugevam oksüdeerija, mida väikse (negatiivsem) on E o, seda tugevam redutseerija. Katoodiks on elektrood, mille Eo on suurem. Standardpotensiaalide järgi on koostatud metallide aktiivsuse rida (pingerida). Suurenemise järjekorras 1. Al 2. Zn 3. Fe 4. Sn 5. Cu. Kontaktkorrosioon on korrosioon erinevate metallide kokkupuutekohtades (ei tohi ühendada otseselt Al ja Cu elektrijuhtmeid, vahetus kokkupuutes ei tohi olla Cu ja teras veetorud, tuleb vältida vase pinnalt voolava vee sattumist Al, Fe ja Zn pinnale). Hävib anoodiks oleva metalli see osa, mis on vahetult katoodi ümber. Metallide korrosioonis on anoodpiirkond piirkond, kus toimub oksüdeerimine, omab positiivseid laenguid. Katoodipiirkond on aga piirkond kus metall loovutab oma elektrone anoodile, muutudes ise positiivsemaks.
Äravooluhoovus ookeani pinnataseme erisuste tõttu tekkiv hoovus. Näiteks suurte jõgede suudmetes või pikkade vihmasadude tulemusel kerkib meretase mõnes kohas kõrgemale ja sealt hakkab vesi madalamate kohtade suunas ära voolama. Kompensatsioonihoovus äravoolava vee kompenseerimiseks tekkinud ajutine hoovus. Vahemerest Atlandi ookeani. Tihedushoovus hoovus, mis tekib erineva temperatuuri ja soolsusega vete kokkupuutekohtades. Tihedam vesi on madalama veetasemega ja selle kompenseerimiseks voolab väiksema veetihedusega piirkonnast vett suurema tihedusega piirkonda. Vahemere vesi on Atlandi ookeani omast tihedam ja seetõttu on Vahemerel veetase madalam. Külma ja sooja hoovuse mõju kliimale Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse, pehmendades sealset kliimat. Külmad hoovused seevastu jahutavad soojade merede vett ja rannikute kliimat
saab selleks märgistamise kaudu riigi sunniaparaadi poolt. Inimene muutub seega kurjategijaks mitte seetõttu, et rikub seadust, vaid stigmatiseerimise protsessis, mille kaudu võimud annavad talle sellise staatuse. Kui inimene on märgistatud, on tal sellest raske vabaneda ning ta võtab märgi ning sellele vastava käitumise omaks. · Kultuurikonflikti teooria põhines arusaamal, et maailmas eksisteerib palju erinevaid kultuurisüsteeme ning nende kokkupuutekohtades tekivad konfliktid, mis väljenduvad kuritegevuses kui hälbivas käitumises. · Kuritegeliku subkultuuri teooria seisukoht, et kurjategijatele on omane oma kultuurinormide süsteem, mis on erinev normikuulekate omast, ning selles süsteemis ei ole tegemmist normist kõrvalekalduva tegevusega. 77. 78. 79. 80. 14. Rahvuvaheline avalik õigus, rahvusvaheline eraõigus.
füüsikalistest, keemilistest ja bioloogilistest protsessidest. Mida kobedam ja struktuursem on muld, seda kiiremini vesi mullas liigub. Ka vee temperatuuri tõus, samuti mullas olevad lõhed, vihmausside käigud, elusad ja surnud taimejuured suurendavad filtratsioonimoodulit. 9. Kuidas liigub kapillaarvesi ja kui suur võib olla kapillaartõus? Kapillaarvesi liigub mulla poorides ja allub pindpinevusjõule. Kui vaba vett on vähe, paikneb ta mullaosakeste kokkupuutekohtades ja on piiratud liikumisvõimega. Sellist kapillaarvett nimetatakse rippuvaks kapillaarveeks e. rippveeks (joon. 1.1). Kui vett on mullas rohkem, siis rippvee tilgakesed ühinevad ja muutuvad liikumisvõimelisemaks. Kui põhjavesi on lähedal, satub kapillaarvesi viimasega ühendusse. Veehulga suurenemisel mulla poorid täituvad veega ning kapillaarvee liikuvus suureneb. Põhjaveega ühenduses olevat kapillaarvett nimetatakse toetuvaks kapillaarveeks
Erinevus hügroskoopsusveest on selles, et kilevett siduvad jõud on tunduvalt väiksemad ja seetõttu kilevesi on mullaosakestega ka nõrgemalt seotud. Kilevesi võib mullas aeglaselt liikuda tüsedamalt kilelt õhemale, mille tõttu kilede paksused ühtlustuvad. Kilevesi on taimedele osaliselt kättesaadav. Kapillaarvesi liigub mulla poorides ja allub pindpinevusjõule. Kui vaba vett on vähe, paikneb ta mullaosakeste kokkupuutekohtades ja on piiratud liikumisvõimega. Sellist kapillaarvett nimetatakse rippuvaks kapillaarveeks e. rippveeks. Kui vett on mullas rohkem, siis rippvee tilgakesed ühinevad ja muutuvad liikumisvõimelisemaks. Kui põhjavesi on lähedal, satub kapillaarvesi viimasega ühendusse. Veehulga suurenemisel mulla poorid täituvad veega ning kapillaarvee liikuvus suureneb. Põhjaveega ühenduses olevat kapillaarvett nimetatakse toetuvaks kapillaarveeks. Tavaliselt tekib rippvesi
elektr ajal toimub keem muundumine (lahustuv). Standardpotentsiaal (E°) on galvaanielemendi elektromotoorjõud, milles üheks elektroodiks on vesinikelektrood, teiseks uuritav elektrood. Uuritava elektroodi pot saadakse võrdlemise teel vesinikelektroodi potentsiaaliga, mille väärtus loetakse nulliks. Standardpotents suurus oleneb met ioonide konstruktsioonist lahuses Järjestus: Al(-1,66V), Zn(-0,76V), Fe(-0,44V), Sn(-0,14V), Cu(0,34V). Kontaktkorrosioon on korrosioon eri metallide kokkupuutekohtades (ei tohi ühendada otseselt Al ja Cu elektrijuhtmeid, vahetus kokkupuutes ei tohi olla Cu ja teras veetorud, tuleb vältida vase pinnalt voolava vee sattumist Al, Fe ja Zn pinnale). Kontaktkorrosiooni kohad: vasest veetorud ühendatud teras/tsinktorudega, terasest torudel messingist ventiilid/kraanid, elektriühendused Cu-Al, Cu katuselt vesi Al, Fe või Zn katusele. 29. Nersti võrrand: RT n+ E Me = E Me 0 + ln[ C Me ]
galvaanielemendi emj, milles üheks elektroodiks on vesinikelektrood, teiseks uuritav elektrood. Uuritava elektroodi pot saadakse võrdlemise teel vesinikelektroodi potentsiaaliga, mille väärtus loetakse nulliks. Stand potentsiaali arvut: E = E°H+ - E°X, kus E°H+ > E°X. Standardpotents suurus oleneb met ioonide konstruktsioonit lahuses. Järjestus: Al(-1,66V), Zn(-0,76V), Fe(-0,44V), Sn(- 0,14V), Cu(0,34V); Kontaktkorrosioon on korr eri met kokkupuutekohtades (ei tohi ühendada otseselt Al ja Cu elektrijuhtmeid, vahetus kokkupuutes ei tohi olla Cu ja teras veetorud, tuleb vältida vase pinnalt voolava vee sattumist Al, Fe ja Zn pinnale). Ühtlane, laiguline, pisteline, keevitatud juures, pilu-, hõõrde-, kontakt-, kiht-, kihtide vaheline, kristallide vaheline ja sisene, väsimus. -------------- 26. Millest olenevad reaalsed elektroodide potentsiaalid (Nernsti võrrand)...
Standardpotentsiaal (E°) on galvaanielemendi elektromotoorjõud, milles üheks elektroodiks on vesinikelektrood, teiseks uuritav elektrood. Uuritava elektroodi potentsiaal saadakse võrdlemise teel vesinikelektroodi potentsiaaliga, mille väärtus loetakse nulliks. Standardpotentsiaali suurus oleneb metalli ioonide konstruktsioonist lahuses Järjestus: Al(-1,66V), Zn(-0,76V), Fe(-0,44V), Sn(-0,14V), Cu(0,34V). Kontaktkorrosioon on korrosioon eri metallide kokkupuutekohtades. Kontaktkorrosiooni kohad: vasest veetorud ühendatud teras/tsinktorudega, terasest torudel messingist ventiilid/kraanid, ühenduses olevad Al ja Cu elektrijuhtmed. Kontaktkorrosiooni tõrjumiseks vältida vastavate metallide ühendust või vältida ühenduste sattumist vesilahustesse vm kohtadesse, kus tekiks elektrivool; eraldada kontaktid keskkonnast, mis soodustavad korrosiooni teket. 32
edasi pikaajalisse mällu - kirjeldab mingit osa maailmast kuid see ei ole töömälu vaid toores lühiajalise mälu keskne element - 7 +/- 2 jääb meelde asju kui eriti ei pinguta Alan Baddeley 2 muudatust - Kuskil on mingi ruum, keskne täidesaatja, kus informatsiooni hoitakse ja menetletakse. Teatud sekkumisega saab stimulatsioone kokku võtta - Stimulatsioon võib olla erinevatest kanalitest. Nende vahel toimub töötlus kokkupuutekohtades. Omavahel on teatud piirini sõltumatud. - Lähtusid sellest et tavalisel inimesel on süsteemid sõltumatud – seda saab näidata: saab teha kahte asja korraga, sest üks ei sega teist. Sarnased süsteemid segaksid üksteist - Kui pead tegelema verbaalse informatsiooniga siis visuaalne ei sega seda eriti, aga teine verbaalne info segaks. 2 teemat - Fonoloogiline ladu – sisemine kõrv
vesinikelektrood, teiseks uuritav elektrood. Uuritava elektroodi potentsiaal saadakse võrdlemise teel vesinikelektroodi potentsiaaliga, mille väärtus loetakse nulliks. Standardpotentsiaali arvutamine: E = E°H+ - E°X, kus E°H+ > E°X. Standardpotentsiaali suurus oleneb metalli ioonide konstruktsioonist lahuses. Järjestus: Al(-1,66V), Zn(-0,76V), Fe(-0,44V), Sn(- 0,14V), Cu(0,34V). Kontaktkorrosioon on korrosioon eri metallide kokkupuutekohtades (ei tohi ühendada otseselt Al ja Cu elektrijuhtmeid, messingit terasega, vahetus kokkupuutes ei tohi olla Cu ja teras-veetorud, tuleb vältida vase pinnalt voolava vee sattumist Al, Fe ja Zn pinnale). Liigid: ühtlane, laiguline, pisteline, keevitatud juures, pilu-, hõõrde-, kontakt-, kiht-, kihtide vaheline, kristallide vaheline ja sisene, väsimus. Kontaktkorrosiooni vältimine: kasutada samast materjalist neete, polte või isoleerida (ümbritsevast keskkonnast)
Uuritava elektroodi potentsiaal saadakse võrdlemise teel vesinikelektroodi potentsiaaliga, mille väärtus loetakse nulliks. Standardpotentsiaali suurus oleneb metalli ioonide konstruktsioonist lahuses. Standardpotentsiaali arvutamine: E = E°H+ - E°X, kus E°H+ > E°X. Standardpotentsiaali suurus oleneb metalli ioonide konstruktsioonist lahuses. Järjestus: Al(-1,66V), Zn(-0,76V), Fe(-0,44V), Sn(-0,14V), Cu(0,34V). Kontaktkorrosioon on korrosioon eri metallide kokkupuutekohtades. Kontaktkorrosiooni kohad: vasest veetorud ühendatud teras/tsinktorudega, terasest torudel messingist ventiilid/kraanid, ühenduses olevad Al ja Cu elektrijuhtmed (EI TOHI), tuleb vältida vase pinnalt voolava vee sattumist Al, Fe ja Zn pinnale. Kontaktkorrosiooni tõrjumiseks vältida vastavate metallide ühendust või vältida ühenduste sattumist vesilahustesse vm kohtadesse, kus tekiks elektrivool; eraldada kontaktid keskkonnast, mis soodustavad korrosiooni teket.
sõprusgrupid ning sise- ja välisturistid nii väikeste kui suuremate gruppidena. Turistid ja lapsed teevad üldjuhul suhteliselt palju lärmi, samas kui ettevõtted vajavad seminari pidamiseks rahu ja vaikust. Situatsioon, kus lapsed mängivad pargialal samal ajal seminari pidamisega võib ettevõtte jaoks osutuda ohukohaks ja selle riski maandamisega on arendajatel vaja põhjalikult tegeleda. Mõeldes läbi klienditeekonna mõlema sihtgrupi korral on võimalik kokkupuutekohtades probleeme vältida ja lastesõbralikkusega luua ettevõtete jaoks lisaväärtust. Nimelt on tegemist suurepärase kohaga korraldamaks mitmepäevaseid seminare, kuhu osalejad saavad pere kaasa võtta. Teemapark on ka hea koht firma suvepäevade pidamiseks, kuna suvepäevi võib ühendada seminariga. 29 2.2. Uuring: lastega perede soovid ja vajadused teemapargis
annaabi.ee 
