Ernest Hemingway "Vanamees ja meri" 1.Teose tegevus toimub 20.sajandil, septembri kuus. Tegevuspaik kaluriküla Kuuba saarel. 2.Teose peategelane Santiago. Oli vanamees, hallipäine, habemega. Iseloomult julge, järjepidev ja tahtejõuga mees. Armastas väga kalu ning suhtles väikese poisi Manoliniga, kes temaga koos kalal käis(esimesed 40 päeva). 1) suhtus ülesannetesse ja kohustusse järjepidevusega, ei kaotanud usku ja lootust. 2)naistesse ja armastusse pealiskaudselt, ei pööranud oma naisele tähelepanu. 3)- 4)elumõtet nägi nii-öelda kalapüügis, kuna see oli ainus asi mida ta järjepidevalt tegi. Ja seoses sellega muutus ta muust maailmast eraklikuks. 3.Santiago ei suhelnud kellegiga väga, ainult poisiga, kes oli tema õpilane. Poiss armastas samuti kalu ja kalapüüki ning nad käisid koos kalal. Poiss hoolitses Santiago eest ning oli
tänapäeva ja Rooma pärimisõigust. Arvan, et võrdlemise puhul mõned asjad muutuvad rohkem arusaadavateks ja isegi ilmub midagi uut, mis sa lugemise käigus võiksid mitte märgata. Enne seda, kui ma Rooma pärimisõigusest rääkima hakkan, tahaksin selgeks teha, mida tähendab mõiste ,,pärimine". Et oleks rohkem arusaadamav, tsiteerin selle mõiste definitsiooni: ,,Pärimiseks nimetatakse ühe isiku- pärija- teise isiku- pärandaja- õigustesse ja kohustusse astumist viimase surma puhul." Pärimisõiguse peatükki puhul kirjeldatakse pärija ja pärandaja vahelised suhted, kohustused ja pärimise liigid. Loomulikult kaasaegne pärimisõigus väga erineb Rooma pärimisõigusest. Näiteks ,lähtudes meie tänapäeva pärimisõigusest, abielu mitte mingil juhul ei mõjuta pärimisõigust, aga Vana Roomas ,,cum manu" abielu juhul naine ( cum manu-naine täielikku mehe võimu all) kaotab oma absoluutse pärimisõiguse. Selliseid
vormi heaks? , , . . : , . , , , , . , , , , . 10. CSR; EETIKAKOODEKSID 1. Kuidas on kombeks liigitada ettevõtte sotsiaalset kohustust ühiskonna suhtes? Neist millise liigi täitmist saab ühiskond ettevõttelt nõuda? :** ( , .) ,** ( , ) , ** ( , , ,) . 2. Kuidas võib liigitada ettevõtteid vastavalt oma suhtumisele (lähenemisele) sotsiaalsesse kohustusse? ** , , , .(). , , , . .*** stakeholder-approach , , , . ( ) *** « » (stewardship approach), , . 3. Kas ühiskond saab ettevõtet kohustada koostama eetikakoodeksit? , , , . 4. Mis vahet on huvilisi-arvestaval-põhimõttel (stakeholder-approach) ja hea-karjase-lähenemisel
eetilistele veendumustele ja tavadele) mida ühiskond ettevõttelt ootab · õigusjärgsed ja majanduslikud (kohustus pidada kinni seadusest, seadusega kooskõlas olevaist lepingutest ja kohustus taotleda majanduslikku efektiivsust, s.o vältida hoolimatusest või kuritahtlusest põhjustatud pankrotte) mille täitmist ühiskond saab ettevõttelt nõuda. 2. Kuidas võib liigitada ettevõtteid vastavalt oma suhtumisele sotsiaalsesse kohustusse? Vastavalt suhtumisele sotsiaalsesse kohustusse õib ettevõtteid liigitada ligikaudu kolme suurde rühma: · Fundamentaalne lähenemine, mille puhul ettevõte leiab, et tal ei ole ühiskonna ees rohkem kohustusi kui õigusjärgsed ja majanduslikud. Fundamentalismi avaramaks vormiks võib nimetada isiklikku huvitatust sotsiaalsest vastutusest siin leiab ettevõte, et vahete-vahel on siiski mõistlik võtta endale mõningaid
eetilistele veendumustele ja tavadele) mida ühiskond ettevõttelt ootab õigusjärgsed ja majanduslikud (kohustus pidada kinni seadusest, seadusega kooskõlas olevaist lepingutest ja kohustus taotleda majanduslikku efektiivsust, s.o vältida hoolimatusest või kuritahtlusest põhjustatud pankrotte) mille täitmist ühiskond saab ettevõttelt nõuda. 2. Kuidas võib liigitada ettevõtteid vastavalt oma suhtumisele sotsiaalsesse kohustusse? Vastavalt suhtumisele sotsiaalsesse kohustusse õib ettevõtteid liigitada ligikaudu kolme suurde rühma: Fundamentaalne lähenemine, mille puhul ettevõte leiab, et tal ei ole ühiskonna ees rohkem kohustusi kui õigusjärgsed ja majanduslikud. Fundamentalismi avaramaks vormiks võib nimetada isiklikku huvitatust sotsiaalsest vastutusest siin leiab ettevõte, et vahete-vahel on siiski mõistlik võtta endale mõningaid lisakohustusi, kui sellest tuleneb mainekuse tõus tõotab ettevõttele ka ainelist kasu.
eetilistele veendumustele ja tavadele) mida ühiskond ettevõttelt ootab; õigusjärgsed ja majanduslikud (kohustus pidada kinni seadusest, seadusega kooskõlas olevaist lepingutest ja kohustus taotleda majanduslikku efektiivsust, s.o vältida hoolimatusest või kuritahtlusest põhjustatud pankrotte) mille täitmist ühiskond saab ettevõttelt nõuda. 2. Kuidas võib liigitada ettevõtteid vastavalt oma suhtumisele sotsiaalsesse kohustusse? Vastavalt suhtumisele sotsiaalsesse kohustusse õib ettevõtteid liigitada ligikaudu kolme suurde rühma: Fundamentaalne lähenemine, mille puhul ettevõte leiab, et tal ei ole ühiskonna ees rohkem kohustusi kui õigusjärgsed ja majanduslikud. Fundamentalismi avaramaks vormiks võib nimetada isiklikku huvitatust sotsiaalsest vastutusest siin leiab ettevõte, et vahete-vahel on siiski mõistlik võtta endale mõningaid
mittekaitstavaid teoseid. Kogumikud on iseseisvad teosed. Koostajal tekib autoriõigus kogumikule kui sellisele. 14. Võrdle ühisautorsust ja kaasutorsust. + · Ühisautorsuse puhul moodustab teose ühe jagamatu terviku, · Kaasautorsuse puhul koosneb teos iseseiva tähendusega osadest, mida on võimalik kasutada sõltumatult teistest osadest ning mille loojad on igaüks eraldi identifitseeritavad. 15. Mis on orbteos? Millisel tingimusel võib orbteost kasutada (Selgita hoolika otsingu kohustusse puutuvat)? (essee küsimus) Orbteos on teos, mille autoriõiguste omanikku ei ole ka hoolika otsimise korral võimalik leida. Hoolika otsingu kohustus - Et teha kindlaks, kas teos või fonogramm, mida avalik mäluasutus või Eesti Rahvusringhääling soovib kasutada, on orbteos, tagab nimetatud asutus, et iga õiguste objekti puhul tehakse heas usus hoolikas otsing eesmärgiga tuvastada või leida teosele või fonogrammile õigusi omav isik
52. Mis on isikuandmed? Isikuandmed on mis tahes andmed füüsilise isiku kohta, mis võimaldavad isikut tuvastada otse või kaudselt. Isikuandmeteks on näiteks inimese nimi, pilt, sõrmejäljed, perekonna andmed, elu- ja töökoht. 53. Milline peab olema andmesubjekti nõusolek, et see kehtiks? (3 tingimust) • Vabatahtlik • Selge/konkreetne • Informeeritud/teadlik 54. Mis on orbteos? Millisel tingimusel võib orbteost kasutada (Selgita hoolika otsingu kohustusse puutuvat)? (essee küsimus) Orbteos on teos, mille autoriõiguste omanikku ei ole ka hoolika otsimise korral võimalik leida. Hoolika otsingu kohustus - Et teha kindlaks, kas teos või fonogramm, on orbteos, tagab nimetatud asutus, et iga õiguste objekti puhul tehakse heas usus hoolikas otsing eesmärgiga tuvastada või leida teosele või fonogrammile õigusi omav isik. Otsingu tegemiseks kasutatakse kohaseid allikaid ning see tehakse enne teose või fonogrammi kasutamist. Otsing
Rahvusvaheline leping, iseäranis aga rahuleping, tähendab seevastu riigi kindlat sidumist, millest saab taganeda vaid rangelt piiratud erijuhtudel. Lepinguist tuleb kinni pidada. See vankumatu norm on kogu rahvusvahelise õiguse alus ja nii iidne, et läänes kõneldakse sellest enamasti ladina keeles: pacta sunt servanda. Tartu rahuleping on võetud ÜRO kehtivate rahvusvaheliste lepingute registrisse nr 11LTS29 all. Mis puutub rahvaste enesemääramise õigusse kui kõigi riikide kohustusse, siis kakskümmend aastat hiljem kuulutati see välja Atlandi Hartas, mis varsti mandus tühjaks deklaratsiooniks, ja alles ÜRO põhikiri fikseeris 1945. aastal rahvaste enesemääramise põhimõtte üldkohustuslikul viisil, ülla kohustusena kõigile koloniaalriikidele. 14 Kokkuvõte Eesti vabadussõda oli eestlastele tähtis pöördepunkt nende ajaloos. Kuigi sõja vältel tuli
heategevusfondides osalemine) 2)eetilised kohustused, mis tulenevad ühiskonna ootusest ettevõtte suhtes ettevõtte hea käitumine väljaspool seadusega määratud piire vastavalt ühiskonnas valitsevatele eetilistele veendumustele ja tavadele. 3)Õigusjärgsed ja majanduslikud kohustused, mille täitmist saab ühiskond ettevõttelt seaduse alusel nõuda. 2. Kuidas võib liigitada ettevõtteid vastavalt oma suhtumisele (lähenemisele) sotsiaalsesse kohustusse? 1) fundamentaalne lähenemine, mille puhul ettevõte leiab, et tal pole ühiskonna ees rohkem kohustusi kui õigusjärgsed ja majanduslikud. Fundamentalismi avaramaks vormiks võib nimetada isiklikku huvitatust sotsiaalsest vastutusest. ettevõte leiab, et vahetevahel on siiski mõistlik võtta endale mõningaid lisakohustusi, kui sellest tulenev mainekuse tõus tõotab ettevõttele ka ainelist kasu.
valitsevatele eetilistele veendumustele ja tavadele) mida ühiskond ettevõttelt ootab,3.õigusjärgsed ja majanduslikud (kohustus pidada kinni seadusest, seadusega kooskõlas olevaist lepingutest ja kohustus taotleda majanduslikku efektiivsust, so vältida hoolimatusest või kuritahtlusest põhjustatud pankrotte) mille täitmist saab ühiskond ettevõttelt nõuda Kuidas võib liigitada ettevõtteid vastavalt oma suhtumisele (lähenemisele) sotsiaalsesse kohustusse? 1.Fundamentaalne lähenemine, mille puhul ettevõte leiab, et tal ei ole ühiskonna ees rohkem kohustusi kui õigusjärgsed ja majanduslikud. Milton Friedman2.Huvilisi arvestav lähenemine, kus ettevõte teadlikult ja süstemaatiliselt püüab oma juhtimis ja moraalipoliitikas taotleda kõigi oma huviliste rahulolu ja võtab endale selles suhtes seaduslikest laiemaid kohustusi. Eric Rhenman3.Hea karjase lähenemine, kus
14. Võrdle ühisautorsust ja kaasautorlust. ● Ühisautorsus – teos moodustab ühe jagamatu terviku ● Kaasautorsus – teos koosneb iseseisva tähendusega osadest (võimalik kasutada sõltumatult teistest teose osadest), mille loojad on igaüks eraldi identifitseeritavad. 15. Mis on orbteos? Millisel tingimusel võib orbteost kasutada (Selgita hoolika otsingu kohustusse puutuvat)? (essee küsimus) Orbteos on teos (raamatud, ajalehed, filmid jne), mis on hõlmatud autoriõigusega, kuid mille omanikke ei ole võimalik tuvastada ega leida . Hoolika otsingu kohustus Tuleb teha kindlaks, kas teos, mida soovitakse kasutada, on orbteos, iga õiguste objekti puhul tehakse heas usus hoolikas otsing eesmärgiga tuvastada või leida teosele õigusi omav isik
Tööandjale Filmi produtsendile Füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle initsiatiivil ja juhtimisel loodi kollektiivne teos Isikule, kellele autor autorilepingu alusel: Loovutab oma õigused Annab kasutusloa ehk litsentsi (lihtlitsents, ainulitsents) Riik seaduses ettenähtud juhtudel Pärimisel 16. Mis on orbteos? Millisel tingimusel võib orbteost kasutada (Selgita hoolika otsingu kohustusse puutuvat)? (essee küsimus) Orbteos - on teos (raamatud, ajalehed, filmid jne), mis on hõlmatud autoriõigusega, kuid mille omanikke ei ole võimalik tuvastada ega leida. Orbteose kasutamine – alates AutÕS § 272 Hoolika otsingu kohustus - Et teha kindlaks, kas teos või fonogramm, mida avalik mäluasutus või Eesti Rahvusringhääling soovib kasutada, on orbteos, tagab nimetatud asutus, et iga
tavadele - olla aus, rääkida tõtt, pidada kinni kokkuleppest, lubadus reklaami kaudu) o Legaalne ja majanduslik - seadus on ülemuslik; kohustus taotleda majanduslikku effektiivsust (vältida pahatahtlikust tulenevat pankrotti) selle täitmist saab ühiskond ettevõttelt nõuda 2. Kuidas võib liigitada ettevõtteid vastavalt oma suhtumisele (lähenemisele) sotsiaalsesse kohustusse? ® Fundamentaalne - Legaalne ja majanduslik kohustus Leiab, et peab austama seadusi ja maksimeerima kasumit. Ettevõte leaib, et on mõnikord mõistlik võtta endale mõningaid lisakohustusi, kui sellest tulenev mainekuse tõus tõotab ettevõttele ka ainelist kasu. ® Huvilisi arvestav lähenemine ettevõte püüab kõigi huviliste huve rahuldada ja võtab endale seaduslikest laiemaid kohustusi (keskkonnahuvid)
Tööandjale Filmi produtsendile Füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle initsiatiivil ja juhtimisel loodi kollektiivne teos Isikule, kellele autor autorilepingu alusel: Loovutab oma õigused Annab kasutusloa ehk litsentsi (lihtlitsents, ainulitsents) Riik seaduses ettenähtud juhtudel Pärimisel 15. Mis on orbteos? Millisel tingimusel võib orbteost kasutada (Selgita hoolika otsingu kohustusse puutuvat)? (essee küsimus) Orbteos - on teos (raamatud, ajalehed, filmid jne), mis on hõlmatud autoriõigusega, kuid mille omanikke ei ole võimalik tuvastada ega leida. Orbteose kasutamine – alates AutÕS § 272 Hoolika otsingu kohustus - Et teha kindlaks, kas teos või fonogramm, mida avalik mäluasutus või Eesti Rahvusringhääling soovib kasutada, on orbteos, tagab nimetatud asutus, et iga õiguste objekti puhul tehakse heas usus hoolikas otsing eesmärgiga tuvastada või leida
määratud. Võrdõiguslikkuse juures tehakse eelis tendentsile tsentraliseerimise suunas. 7. Organisatsioonide ressursid on täiesti eraldatud nende liikmete kui üksikindiviidide ressurssidest. 8. Ametnik ei tohi ära kasutada oma positsiooni isiklikel eesmärkidel. 9. Avaliku sektori töötajad peavad suhtuma oma tööülesannetesse, 20 kui kutsumusse või nende rollist tulenevasse kohustusse. 10. Avalikus sektoris valitseb üks domineeriv huvi. See on avalik ehk ühiskondlik huvi, mis seab piirid omahuvide mõjule poliitikas ja juhtimises. 21 2.2.3. Uued rõhuasetused haldusjuhtimises Uued lähenemised ühiskondlikele institutsioonidele poliitika kujundamisele, elluviimisele ja juhtimisele on viinud erinevate rõhuasetusteni klassikalise haldusjuhtimise mudelis:
tavadele - olla aus, rääkida tõtt, pidada kinni kokkuleppest, lubadus reklaami kaudu) o Filatroopiline - mida ühiskond ettevõttelt sooviks (vabatahtlikult võetud heategevad kohustused) Kas riik saab kohustada ettevõtet olema majanduslikult efektiivne? Saab küll, läbi pankrotiseaduse. 2. Kuidas võib liigitada ettevõtteid vastavalt oma suhtumisele (lähenemisele) sotsiaalsesse kohustusse? ® Fundamentaalne - Legaalne ja majanduslik kohustus Leiab, et peab austama seadusi ja maksimeerima kasumit. Ettevõte mõistab, et on mõnikord mõistlik võtta endale mõningaid lisakohustusi, kui sellest tulenev mainetõus tõotab ettevõttele ka ainelist kasu. Seda kasutavad enamik ettevõtteid. ® Huvilisi arvestav lähenemine ettevõte püüab kõigi huviliste huve rahuldada ja võtab endale seaduslikest laiemaid kohustusi (keskkonnahuvid)
Töölepingu sõlmimisel nõuab seadus lähtumist võrdse kohtlemise põhimõttest. Selle kohaselt on seadusevastane eeliste lubamine ja andmine ning õiguste piiramine sõltuvalt töötaja või tööandja soost, rahvusest, nahavärvist, rassist, emakeelest, sotsiaalsest päritolust, ühiskondlikust seisundist, varasemast tegevusest, usulistest, poliitilistest või muudest veendumustest ja suhtest kaitseteenistuse kohustusse. Seadusevastane on ka töötaja või tööandja õiguste piiramine sõltuvalt perekonnaseisust, perekondlikest kohustustest, kuuluvusest kodanike ühendustesse ning töötajate või tööandjate huvide esindamisest. Tööleping sõlmitakse kirjalikult kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale, teine tööandjale. Ainult töö tegemiseks, mille kestus ei ületa kaht nädalat, võib töölepingu sõlmida suuliselt.
Tööandjale Filmi produtsendile Füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle initsiatiivil ja juhtimisel loodi kollektiivne teos Isikule, kellele autor autorilepingu alusel: Loovutab oma õigused Annab kasutusloa ehk litsentsi (lihtlitsents, ainulitsents) Riik seaduses ettenähtud juhtudel Pärimisel 16. Mis on orbteos? Millisel tingimusel võib orbteost kasutada (Selgita hoolika otsingu kohustusse puutuvat)? (essee küsimus) Orbteos - on teos (raamatud, ajalehed, filmid jne), mis on hõlmatud autoriõigusega, kuid mille omanikke ei ole võimalik tuvastada ega leida. Orbteose kasutamine § 272. Orbteos (1) Käesolevas jaos nimetatud tingimustel on lubatud vabalt kasutada alljärgnevaid autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objekte, mis avaldati esmakordselt Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis või, kui neid ei
Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Oma iseloomult on sarnane üürilepingule. Nende eristamise kriteeriumiks on asjaolu, kas asja kasutajal on õigus selle viljadele või mitte. Rendilepingu puhul on peamine eesmärk vilja saamine, üürilepingu puhul aga kasutamine. 3. Liisinguleping. Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisingueseme) ja andma selle liisinguvõtja kohustusse, liisinguvõtja aga kohustub maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. Üldjuhul ei vastuta liisnguandja liisingueseme lepingutingimustele mittevastavuse eest, välja arvatud kui: o liisingueseme või selle müüja valis liisinguandja; o füüsilisest isikust liisinguvõtjale tekkis kahju tulenevalt mõistlikust uskumisest
vastu üles tõutsa , võimaldas neil liitlasi kontrollida. Liitlased oild siseasjades autonoomsed, kehtisid oma sisekorras, rooma ei seganud ennast liitlaste siseasjadesse, romlaste sümpaatiad oli selgelt aristokraatlikud, kriitilistes olikordades, kaldusid toetama aristokraatlike ringkondi demokraatlike vastu. Liitlaste põhikohustus, olla poliitiliest lojaalne ja anda oma sõjavägi roomlaste kohustusse. Sõjavägi koosnes peaaegu pooleks. Lisaks liitlastele andsid roomlased leebelt oma kodakondsuse, ennekõike latiinidele ( rahvuskaaslased) , aga ka seda anti erinevalt, mõndadele kondanikele anti täielik rooma kodankondsus, aga enmasti anti seda kas kodakondsus hääleõigusega aga ilma õiguseta pääseda riigiametisse, või teine võimalus anti kodakondsus ilm a hääleõiguseta. Võisid saada osa rooma ager publivast, suur majanduslik privileeg.
- krooni. Alates juulist kostja arveid ei esitanud, jättis ettevõtte äriregistrisse ümberregistreerimata, jättis omal initsiatiivil likvideerimismenetluse algatamata. Kohtulikult määratud likvideerija võttis rendivara tagasi ning esitas hagiavalduse rendivõlgnevuse 60 000.- krooni nõudes. Leiame, et nõue ei vasta seadusele. Renditasu maksmises tekkis segadus kostja hooletuse tõttu. Käibemaksuseaduse paragrahv 24 sätestab üheseltmõistetavalt arvete esitamise kohustusse. Nimetatu on oluline raamatupidamise algdokument vastavalt Raamatupidamise seaduse paragrahvile 8. Ilma algdokumendita ei ole Tulumaksuseaduse paragrahv 23 sätestatud kulusid võimalik ettevõtte tulust mahaarvata. Seega puudus hagejal alus väljamaksete tegemiseks rendisummade näol. Hageja on saatnud kostjale tähitud kirja renditasude osas selgituste saamiseks, kuid kostja ei ole sellele vastanud (lisatakse vastuhagile).
kindlat kaupa ümber punktist A punkti B, mille eest ta saab tasu vastavalt veetud kaubakogusele. Ajaprahilepingu järgi kohustub laevaomanik kindlustada oma laevaga teatud ajaperioodi jooksul prahtija poolt sooritatavate reiside toimimise. Sel juhul tasu baseerub mitte transporditud kaubakogusel, vaid ajaperioodi pikkusel, mille vältel on laev prahtija käsutuses. Selge, et nii reisi kui ka ajaprahtimine kaasavad samuti laevaomanikku kohustusse vedama teiste osapoolte kaupa, kuid mõneti erinevalt liinilaevandusest. Funktsioonide jaotus osapoolte vahel võib olla enamvähem kindlaks määratud. Mõne osa transpordiga seotud kohustusi võib võtta enda peale prahtija, siis kui ülejäänud on kanda laevaomanikul. Prahtijal on suurem võimalus jagada laevaomanikule korraldusi transportimise kohustuste ja tingimuste suhtes kui liinilaevanduses. Teisisõnu,
annaabi.ee 
