Mõisate arv kasvas, aga talupoegadelt võeti maad ära. Koormised kasvasid ja tõkestus väliskaubandus- Rootsi vajas ise vilja. Teotöö oli talvel 6 päeva nädalas, aga suvel 12 päeva nädalas , põllul pidi olema 2 inimest korraga. Maavabad muutusid talupoegadeks. Vabad talupojad-adratalupoegadeks. Üksjalad ja träälid kaovad. Vabadust ei saanud enam osta. Adrad langesid nagu pärisorjusesse. Kadusid külaõigused, pidi külavanemalt luba kõsima. Kaob kohtuõigus- mõisnik. Kehtestatakse pärisorjus ja võetakse ära relvakandmis õigus. Karistuseks sai peksa. Võeti ära metsaõigus ja kehtestati teede orjus.Algas nõjajaht, lutherid ei saalind neid. Hiljem tuli mõisate riigistamine ja tubakas. Milliseid negatiivseid tagajärgi tõi endaga kaasa põlluharimise ja karjakasvatuse tulek koriluse küttimise kõrvale. Küttimiseks ja koriluseks kasutatavad metsad põletati põldude juurde saamiseks. Inimesed
suuremeelsus. Kolm zanri: kangelaseeposed- traditsioonilisest mütoloogiast, ajaloolistest sündmustest. Prantsuse Rolandi laul., sakslaste Nibelungide laul. rüütliromaanid- muistsed pärimused, luulevormis, kangelan ekunn artur, 12 ümarlauarüütlit, armastusluule- daamikultust väljendad kõikse eredamalt, trubaduurid- Prantslased. Talupojad ja mõisamajandus Agaarühiskond- elati põhiliselt maal ja elatuti põllumajandusest. Talupojad sunnimaise, feodaalile kuuluv maa, isandal kohtuõigus, karistada ihunuhtlusega ka surma mõista. Talupere- peremehest ja perenaisest, nende lastest. Koormised Kohustus maksta renti, teha teotööd, mõis oli naturaalmajanduslik suurmajand, tööjõud sunnimaised talupojad. Loonusrendi-raharent linnastumise ajal. Vabaks osta, linna põgeneti, rentnikuna külla edasi.. Talupojad enamasti kirjaoskamatud. Talupoegade ellusuhtumise konservatiivsus. Lepiti traditsiooniliste kohustuste ja kommetega. Sügavalt usklikud. Kristlik kommetega põimunud.
kuid kes armastajale sageli kättesaamatuks jäi. (Lisaks ülistati rüütli truud armastust mõne aadlineiu ehk südamedaami vastu) 12. Iseloomustage talupoegkonna ja maaisanda vastastikust õiguslikku ja majanduslikku sõltuvust (2 tunnusega). Majanduslik: Talupojad sõltusid oma isandatest. Maa mida nad haridis kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi olid sunnismaised ja sunnitud isanda heaks tööd tegema: haridsid põlde või maksid andamit. Õiguslik:Isandal oli talupoja üle ka kohtuõigus, sealhulgas õigus teda ihunuhtlusega karistada ja paljudel juhtudel ka surma mõista. Talupoeg maksis andamit? Isanada ülesanne oli teda kaista. 13. Põhjendage väidet ,,Mõis oli naturaalmajanduslik suurmajand" (2 argumendi/näitega). Linnu oli vähe ja kaubandus nõrgalt arenenud, seega olid isandad huvitatud, et talupojad hariksid mõisapõllud ja varustaksid mõisa eluks tarvilikuga. Mõis oli seega naturaalmajanduslik suurmajand, kus peamise tööjõu moodustasid sunnismaised talupojad
ajaloolistest sündmustest (Rolandi laul) · Rüütliromaan muistsed pärimused kõrgkeskaja ettekujutuses (kuningas Artur) 5) Iseloomustage talupoegkonna ja maaisanda vastasikust õiguslikku ja majanduslikku sõltuvust · Talupojad sõltusid oma isandatest feodaalidest: maa kuulus isandale, enamik talupoegi sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema · Isandal talupoja üle kohtuõigus, ihunuhtlusega karistamine kuni surma mõistmiseni 6) Kuidas mõjutas hoogustuv linnastumine kõrgkeskajal mõisa- ja põllumajanduse arengut? · Mõisnikul oli tulus kasutada talupoegade töö asemel palgasulaste tööjõudu · Mõisad spetsialiseerusid müügile linnades või teistes maades · Talupoegadelt nõuti loonusrendi asemel raharenti · Talupoegadel tekkis võimalus oma kaupa müües rikastuda, külaühiskond kihistus
1. Missugune majandusala oli keskajal peamiseks toimetulekuallikaks? Põllumajandus 2. Missugune selle tegevusalaga seotud ühiskonnakiht oli kõige arvukam? Ühiskonna üldlaad/talupojad 3. Mida tähendas talupoegade sõltuvus feodaalist? Millised õigused olid feodaalil talupoja suhtes? Millel see põhines? Feodaalid olid isandad, nemad omasid talupoega poolt haritud maad. Talupojad olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema. Isandal oli talupoja üle kohtuõigus (õigus karistada või isegi surmata) 4. Miks oli talupere reeglina suurem kui kaasaegne perekond? Oleks rohkem inimesi, kes tööd saaksid teha. 5. Mida kujutas endast külakogukond? Selle liikmed otsustasid tähtsamaid asju ühiselt ja astusid välja ühiselt oma õiguste eest ka suhetes isandaga. 6. Miks hariti maid külakogukonnas sageli üheskoos? Igale perele omaette harimiseks olid talupõllud liiga väikesed ning eri
4)rüütliks löömise traditsioonis kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned c) relvastus 1)piik-püüti vastast sadulast piasata 2)mõõk -kasutati lühivõitluses 3)kiiver-kaitses nägu 4)kilp- kaitses,kandisperekonna vappi TALUPOEGADE ÕIGUSLIK JA MAJANDUSLIK OLUKORD 1)sõltusid oma isandast-feodaalides 2)olid sunnismaised 3) nad harisid põlde või maksid andamit 4)isandal oli talupoja üle kohtuõigus,õigus ihunuhtlusega karistada ja ka surma mõista5 )talupojad pidid ise linnas oma toodangu maha müüma 6)talupoegadel oli nüüd võimalus rikastuda 7)talupoegade liikuvus, linnadesse põgenemine 8)said ennast raha eest vabaks osta 9)jõukamad talupojad ostsid talu päriseks 10) pidid maksma loonusrenti- pool oma põllusaagist KESKAEGSED LINNAD a) valitsemine 1)linn moodustas omavalitsusliku kogukonna, mille eesotsas oli linnanõukogu,kuhu kuulusid
vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteisele vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku. Piigid purunesid ja lahing kasvas üle mõõgavõitluseks, kus iga rüütel valis endale sobiva vastase. Hobuse seljast paisatud rüütlid jätkasid võitlust jalameestena TALUPOEGADE MAJANDUSLIK JA ÕIGUSLIK OLUKORD:: sunnismaised, kohustatud isanda heaks tööd tegema. Isandal oli talupoja üle kohtuõigus, teda karistada, koormised(teotöö, rent) Loonusrent. Mõisad hakkasid tootma müügitarbeks. Loonurendi asemel hakkasid maksma raharenti, sest see vabastas isanda talupoegade toodangu turustamisest. Talupojad pidid ise linnas oma toodangu maha müüma. Talupoegadel oli nüüd võimalus rikastuda. Talupoegade liikuvus, linnadesse põgenemine. Said ennast raha eest vabaks osta. Jõukamad talupojad ostsid talu päriseks.
oktoobril. Saavutati ehk vaid seda, et Tunise sultan lubas kristlastel Tunises vabalt kaubelda ja munkadel ja preestritel linna siseneda. Talupojad ja mõisamajandus Lääne-Euroopa talupojad sõltusid kõrgkeskajal oma isandatest- feodaalidest. Maa, mida talupojad harisid, kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema: nad harisid põlde või maksid andamit. Isandal oli talupoja üle ka kohtuõigus, sealhulgas õigus teda ihunuhtlusega karistada ja paljudel juhtudel ka surma mõista. Omaenda maad harivaid ja koormistest vabasid talupoegi oli õige vähe. Neid oli rohkem Euroopa hõredamalt asustatud ääremaadel, näiteks Skandinaavias. Enamik talupoegi elas külades. Põldudest ümbritsetud talumajad koos väheste abihoonetega paiknesid lähestikku. Küla suurus varieerus mõnest perest peaaegu väikelinna mõõtmetes asulani ja mõned neist olid ka kindlustatud
· Armastusluule daamikultus (rüütel truu oma väljavalitule, keda kirglikult ihaldas ja ennastohverdavalt teenis, kuid kes armastajale sageli kättesaamatuks jäi (Guenevere)) · Pt21.1 Iseloomustage talupoegkonna ja maaisanda vastastikust õiguslikku ja majanduslikku sõltuvust. · Talupojad sõltusid oma isandatest feodaalidest: maa kuulus isandale, enamik talupoegi sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema · Isandal talupoja üle kohtuõigus, ihunuhtlusega karistamine kuni surma mõistmiseni · Pt21.2 Põhjendage väidet "Mõis oli naturaalmajanduslik suurmajand". · Talupojad harisid mõisapõlde (teotöö) ja varustasid mõisa kõige eluks vajalikuga · Loonusrent peaaegu pool põllusaagist, lisaks kohustus viia mõisasse loomi ja toiduaineid · Mõis sundis talupoegi vilja jahvatama mõisa veskis · Pt21.3 Kuidas mõjutas hoogustuv linnastumine kõrgkeskajal mõisa- ja põllumajanduse arengut?
Rüütel oli truu oma väljavalitule, keda ta ihaldas ja ennastohverdavalt teenis. Kuid kes jäi sageli rüütlile kättesaamatuks. 14.Talurahva õigusliku seisuse erinevused Euroopa erinevates piirkondades §21 Enamik elanikkonnast olid talupojad. LääneEuroopa talupojad sõltusid oma isandatesfeodaalidest.Maa kuulus isandale ja ise olid nad sunnimaised. Isandal oli talupoja üle kohtuõigus(ihunuhtlus). Euroopa hõredamalt asustatud piirkondades oli omaenda maad harivaid talupoegi rohkem. Nt. Skandinaavias, kus pärisorjust ei kujunenudki. 15.Talupoegade koormised (teotöö, loonusrent, raharent) §21 Koormised jagunesid kaheks: kohustus maksta renti ja teha teotööd isnda majapidamises e. Mõisas. Teopäevi oli aastas mõne nädala jagu kogu perele. Loonusrendina pidi talupoeg maksma kuni poole oma põllusaagist, sellele lisandus kohustus viia
Mässud, anarhia, revolutsioonid Ühiskondade eesmärk on olukord stabiliseerida ja lepitada rahvast. Talupoegade olukorra paranemine: Riia kindral kuberner 1765 John Brown, rahvuselt iirlane. Annab välja positiivsed määrused: Õigus vallasvarale; kauplemisõigus; ülemmäär peksule – 30 hoopi – oli mõisnikke, kes peksid oma talupojad surnuks; taastatakse linnakodaniku õigused – peale Põhjasõda on mõisnike võim nii suur, et linnakodanikud ka peavad töötama; “Kohtuõigus” – nende mõisnike peale on õigus kaevata, kes rikkuvad neid määruseid. See on jutumärkides, sest talupojal oli suhteliselt problemaatiline minna ja kaevata mõisnikke peale. Sest mõisnik võis teda peatada; ülempiir koormistele; 1802/04 – “Iggayks”: ülempiir peksupiir 15 hoopi, 2 päeva vangistust, peremehed üldse vabad ;vallakohtud; päranduv kasutusõigus – kui talupoeg on oma
Kuningas oli seega kõigi oma riigi feodaalide otsene ja ülim senjöör. See süsteem hoidis ära Inglismaa feodaalse killustatuse. 15.Talurahva õigusliku seisuse erinevused Euroopa erinevates piirkondades *LääneEuroopa talupojad sõltusid feodaalidest. Maa, mida nad harisid kuulus isandale, enamik talup olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema: nad harisid põlde v maksid andamit. Isandal oli talup üle kohtuõigus, sh teda ihunuhtlusega karistada ja surma mõista. *Euroopa hõredamalt asustatud ääremaadel, nt Skandinaavias pärisorjust välja ei kujunenudki ja talup säilitasid koos maavaldusega üldiselt ka isiku vabaduse. 16.Talupoegade koormised *teotöö(teorent)põllutöö *loomusrentannab saadusi mõisa,jahisaagi ja metsasaadused mõisnikule *relvarent *ehitustöö(töökohustus)teede,mõisade,tiikide jm ehitus 9. Feodaalsete kodusõdade(killustatuse) põhjused
Agraarühiskond-keskaegne ühiskondoli agraarühiskond, e elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest. Enamik inimesi olid talupojad ja nmad tootsid ka valdava osa ühiskonna rikkusest. Talupoegade õiguslik seisund- Lääne-Europa talopojad sõltusid kõrgkeskajal oma isandatest- feodaalidest. Maa, mida talupojad harisid, kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema. Isandal oli talupoja üle ka kohtuõigus, õigus teda ihunuhtlusega karisada ja paljudel juhtudel ka surma mõista. Omaenda maad harivaid ja koormistest vabasid talopegi oli õige vähe. Mõisamajapidamine- Mõis-oli naturaalmajanduslik suurmajand, kus peamise tööjõu moodustasid sunnismaised talupojad. Teopävi nõutiigalt perelt enamasti mõne nädala jagu aastas. Loonusrendina pidi talupoeg mõnel pool maksma peaegu poole oa põllusaagist. Sellel lisandus kohustus viia mõisasse loomi ja toiduaineid
Talupojad ja mõisamajandus 1. Agraarühiskond. Talurahva õiguslik seisund. a. Agraarühiskonnas elatuti peamiselt põllumajandusest ja elati maal: · Enamik inimesi olid talupojad, kes tootsid suurema osa ühiskonna rikkusest. · Ka väiksemate linnade elanike seas oli palju põlluharijaid. b. Õiguslik seisund: · Pärisorjus maarendi eest teotöö ja andem. · Sunnismaisus. · Isandal oli ta talupoja üle kohtuõigus s.h. anda ihunuhtlust ja surma mõista. · Vabu talupoegi oli vähe, peamiselt Skandinaavias. 2. Külad ja põllud. a. Külaelu: · Enamus talupoegi elas külades, mille suurus varieerus mõnest perest väikelinna mõõtmeteni. · Osa külasid oli kindlustatud. · Külakogukond (taluperemehed) otsustas tähtsamaid asju ühiselt, astudes koos välja ka oma õiguste kaitseks isanda ees. b. Talupere:
7. Piiratakse pärimisõigust 8. Ehituskohustused 9. Teotöö 1-2 päeva aastas Jüriöö järgne: • Saksa ordu tugevneb, Taani müüb Eesti Saksa ordule • Suhted talupoegadega lepingulised • Künnis tõusis 10%->20%->25% • Linnadega seotud ehituskohustused -Sakslased pigem linnas • Sunnismaisus, 16.sajand. Orjus, printsiipe rakendati seadusteta • Müüa võis kaupu ainult mõisale • Kohtuõigus o Trahvid tõusevad o 15.sajand vangistus o 16.sajand peksmine o Kodukariõigus o Õigus käe ja kaela üle • Teotöö tõuseb o 14-15.sajand hooajalised tööt, orjad o 16.sajand orjad kaovad, talupojad teevad tööd • Made äravõtmine Sõjad: Tagajärjed:
Sakslaste Nibelungide laul on kättemaksulise sisuga. Rüütliromaani temaatika ammutati muistsetest pärimustest. Nende kangelane oli kuningas Artur ideaalne kuningas. Keskaegne armastusluule väljendas rüütlikultuuris daamikultust. Talupojad ja mõismajandus Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond, elati maal ja elati põllumajandusest. Talupojad sõltusid oma isandast ja olid sunnismaised, nad olid kohustatud isanda jaoks tööd tegema. Isandatel oli ka kohtuõigus õigus karistada või isegi surmanuhtlust määrata. Talupojad elasid külades, taluperes oli peremees, perenaine, lapsed, raugaeas vanemad. Talud olid tehtud kivist puust või tellistest. Küla moodustas omaette kogukonna, mida esindasid taluperemehed. Põllud asusid külast eemal. Küla põldudest eemale jäid heina- ja karjamaad ning mets. Sealt said küttepuid ja toitu. Külast eemal olid metsamehed ja söepõletajad. Mägedes olid mägikarjused
määral Hitlerit kontrollida, kui määras ta kantsleriks. Natsidel oli hea propagandakampaania, spetsiifilistele gruppidele suunatud. Oldi pahased Versailles lepingu pärast, taheti seda ümber pöörata. 25. Kolmanda Reichi “kahepalgelisus” (Fraenkel) Kolmanda Reichi kahepalgelisuse all mõtles Fraenkel, et selle riigi all oli nagu kaksik-riik kahe poliitilise süsteemiga. On normaalriik, et säiliks riigi tavaline elukorraldus, seal all olid administratiiv ja kohtuõigus ning need seadused ei muutunud, need olid selleks, et tavainimeste elu oleks samasugune, kuid samal ajal oli ka nö parteiriik, mille tegevustel ei olnud piire ega seadusi ning võis üle olla tavalise riigi seadustest, seda siis selleks, et saaks tegeleda inimestega, kes olid Natsi Saksamaa vastased. 26. Füüreri kasuks töötamine (Kershaw) Kershaw oli nõus Mommseni väitega, et Hitler ei mänginud suurt rolli Natsi Saksamaa igapäevaelus ning administreerimises
Põlisrahva hulgast pärinevad linlased, läänimehed ja vaimulikud said seotuks uute õigustega. Linnaõigused lähtusid Lübecki ja Hamburgi õigusest. Kogu ladina Euroopas kehtis kanooniline õigus - kirikuelu ja kiriku poolt korraldatud eluvaldkondi (abielu) hõlmav normistik. Keelustati ära põletusmatused. Talupoegade tsiviilõiguslikud vahekorrad jäid esialgu muutumatuks. Kui puudusid pärimisõiguslikud isikud siis pärand läks maahärrale/mõisnikule. Kohtuõigus läks uute isandate kätte või toimus nende mõõtuandval osalusel. Alistumine tähendas tulude uut jaotust (Trahvisumma jaotamine kannatanu ja kohtuvõimu vahel). Vähe on teada muutustest usuelus. Säilinud on vastristitute paganlike kommete harrastamise kohta tehtud etteheited. Võimalik ristiusu levik enne vallutusi- Siin elasid rahvad ja hõimud, kelle hulgas võis olla ka ristituid üksikisikuid, kuid tervikuna piirkond ei kuulunud ühegi kirikuorganisatsiooni võimu alla
Sakslastel "Nibelungide laul". Talupojad ja mõisamajandus Agraarühiskond. Talurahva õiguslik seisund. Agraarühiskonnas elatuti peamiselt põllumajandusest ja elati maal: Enamik inimesi olid talupojad, kes tootsid suurema osa ühiskonna rikkusest. Ka väiksemate linnade elanike seas oli palju põlluharijaid. Õiguslik seisund: Pärisorjus maarendi eest teotöö ja andem. Sunnismaisus. Isandal oli ta talupoja üle kohtuõigus s.h. anda ihunuhtlust ja surma mõista. Vabu talupoegi oli vähe, peamiselt Skandinaavias. Külad ja põllud. Külaelu: Enamus talupoegi elas külades, mille suurus varieerus mõnest perest väikelinna mõõtmeteni. Osa külasid oli kindlustatud. Külakogukond (taluperemehed) otsustas tähtsamaid asju ühiselt, astudes koos välja ka oma õiguste kaitseks isanda ees. Talupere: Koosnes peremehest, perenaisest ja nende lastest, vahel ka peremehe vanematest.
Hispaanias. Sakslastel "Nibelungide laul". Talupojad ja mõisamajandus Agraarühiskond. Talurahva õiguslik seisund. Agraarühiskonnas elatuti peamiselt põllumajandusest ja elati maal: Enamik inimesi olid talupojad, kes tootsid suurema osa ühiskonna rikkusest. Ka väiksemate linnade elanike seas oli palju põlluharijaid. Õiguslik seisund: Pärisorjus maarendi eest teotöö ja andem. Sunnismaisus. Isandal oli ta talupoja üle kohtuõigus s.h. anda ihunuhtlust ja surma mõista. Vabu talupoegi oli vähe, peamiselt Skandinaavias. Külad ja põllud. Külaelu: Enamus talupoegi elas külades, mille suurus varieerus mõnest perest väikelinna mõõtmeteni. Osa külasid oli kindlustatud. Külakogukond (taluperemehed) otsustas tähtsamaid asju ühiselt, astudes koos välja ka oma õiguste kaitseks isanda ees. Talupere: Koosnes peremehest, perenaisest ja nende lastest, vahel ka peremehe vanematest.
Hispaanias. Sakslastel “Nibelungide laul”. Talupojad ja mõisamajandus Agraarühiskond. Talurahva õiguslik seisund. Agraarühiskonnas elatuti peamiselt põllumajandusest ja elati maal: Enamik inimesi olid talupojad, kes tootsid suurema osa ühiskonna rikkusest. Ka väiksemate linnade elanike seas oli palju põlluharijaid. Õiguslik seisund: Pärisorjus – maarendi eest teotöö ja andem. Sunnismaisus. Isandal oli ta talupoja üle kohtuõigus – s.h. anda ihunuhtlust ja surma mõista. Vabu talupoegi oli vähe, peamiselt Skandinaavias. Külad ja põllud. Külaelu: Enamus talupoegi elas külades, mille suurus varieerus mõnest perest väikelinna mõõtmeteni. Osa külasid oli kindlustatud. Külakogukond (taluperemehed) otsustas tähtsamaid asju ühiselt, astudes koos välja ka oma õiguste kaitseks isanda ees. Talupere: Koosnes peremehest, perenaisest ja nende lastest, vahel ka peremehe vanematest.
Hiliskeskajal laieneb lääni pärimisõigus, varem piirnes poegadega, hiljem jaguneb uutele sugulusastmetele ja naistele. Lääni tagasilangemise senjöörile tõenäosus väheneb. Lääni ostetakse, panditakse müüakse. Läänist saab omand, jäädes formaalselt lääniks. 14. sajandi läänimeesteks ka mitteaadlikke, linnakodanikele lään pandina kui aadlik pandib ja ei jaksa tagasi osta. Linnadele vähem võimu. Hiliskeskajal võis ühes külas kuuluda maa ühele, kohtuõigus teisele ja maksud kolmandale. Linnad/valitsejad koondavad võimu haarates ühel teatud territooriumil võimu ja õigused enesele. Õiguslikvahekord pole enam truuduse ja teenistuse leping kahe inimese vahel. Hiliskeskajal lastakse aadli hulka ka vabahärrad, rüütlid, linnapatritsiaat. Inimesed toimisid õiguse raames. 15 KESKAJA ÕIGUS Tähendab kehtivat raamistikku, pole sama mis seadusandlus või üleskirjutatud normistik.
annaabi.ee 
