Probleemid ilmnesid juba koostöö alguses- Pearu lasi vee kraavidesse ilma Andrese juuresolekuta ning peagi ujutas Pearu üle Andrese maad selleks mitmeid kordi tamme ehitades. Pearu ja Andrese sulase Matu vahelise niiöelda tammikakluse käigus lasi Pearu Matu koera maha. Selle tõttu käisid Pearu ja Andres ka esimest korda kohtis ning ehkki liiga oli tehtud Andresele ja tema sulasele Matule, tuli Pearu mõningaid krutskeid kasutades kohtusaalist võitjana välja. Andres oli sellest löödud: ta ei suutnud tõde jalule seada ega saanud ka oma õigust kätte. 2) Liisi tüli isaga Andrese jaoks oli vastuvõetamatu, et tema pere lapsed võiksid Oru omadea suhelda. Eriti marru läks Andres siis, kui Pearu süüdistas tema tütart litsilöömises. Varsti pärast seda sai Andres teada, et Liisi on Joosepist rase ning mees oleks oma tütre vaeseomaks peksnud, kui Mari poleks sekkunud. Andres viskas Liisi oma
kinnipeetavatega olen jätkanud regulaarseid kohtumisi. Et ka nemad usuksid inimlikkuse leidmise ja säilitamise võimalikkusesse nii ebainimlikus keskkonnas nagu seda on vangla ja neis enestes. Nende aastatega olen hakanud uskuma, et Anatoli Nikolajev ei ole süüdi talle inkrimineeritud nelikmõrvas. Olen kohtunud tema kasutütre, tema õe ja tema pojaga. Tean, et prokurör ei esitanud Nikolajevile süüdistust ja adokaat soovitas mees otse kohtusaalist vabastada. Olen lugenud mitmeid kohtumaterjale ning need ei ole olnud veenvad. Otsuse motivatsiooniosa on puudulik, tõendeid praktiliselt ei ole. Vanglavaimulikuna teadsin ka isikuid, kes juhtisid toona konkureerinud allilma grupeeringuid ning keda ei võetud vastutusele Jelena Erlichi ja teiste tapmisega seoses. Olen üsna kindel, et selles oli oma osa miilitsast politseiks ümbernimetatud aga vanadel väärtustel ja suhetel püsivasse struktuuri kuulunud isikute sidemetes allilmaga.
Varjates ja salates oma naise eest Meleski surmaga seotud sündmusi, lükkab ta Karini üha enam ja enam võõraste meeste käte vahele. Indreku ükskõiksus ja hoolimatus sunnivad Karinit otsima hellust ja hoolt teistelt meestelt. See kõik viib välja traagilise lõpplahenduseni. Indrek tühjendab Karini suunas revolvri – mitte armukadedusest, vaid pimedast vihast oma naise inimliku madaluse üle. Lasud läksid põhiliselt mööda ja kohus karistab Indrekut tingimisi. Kohtusaalist väljudes jookseb Karin Indrekule järele, märkamata lähenevat rongi. Ta saab rongilt surmava löögi. Nüüd on Indreku kord öelda: „Kallis, sa armastasid ikka rohkem, kui mina suutsin uskuda.“ See on neljanda jao lõpplause
naabruses. Kuna tal polnud täpset aadressi, siis pidi ta hakkama õiget ruumi selles korterelamus otsima. Talle tuli vastu üks pesunaine, kes viis ta kohtusaali. Peale enese tutvustamist protesteeris ta enda kohtlemise üle ning mõistis hukka kohust ja selle ametnikke. Kui ta oli oma kõne lõpetanud, märkas ta, et kohturuum oli täitunud ametnikega. Talle öeldi, et ta oli oma käitumisega tõsiselt kahjustanud oma kohtuprotsessi. Josef keeldus istungist osa võtmisest ning lahkus kohtusaalist. Siiski otsustas ta järgmisel nädalal kohtusse tagasi minna. Seekord ei olnud kohtu töös. Pesunaine näitas talle kohtusaali. Õigusteaduse õpilane viis pesunaise ära. Tuli kohtusekretär, kes pakkus Josefile ekskursiooni kohturuumidesse. Unarusse jäetud ruumides nägi Josef veel teisigi süüdistatavaid. Korraga tundis Josef umbses ruumis nõrkust ning ta saadeti värske õhu kätte, kus ta kiiresti toibus. Tööl kolikambriust avades avastas ta et, seal peksti kahte
Poisid otsustavad, et peaks üllatama teisi inimesi sellega, et tuleks just sellel hetkel sinna kui matused on pooleli ja kõik oleks uuesti rõõmsad. Nii nad teevadki ja neid võetakse väga hästi jälle vastu. Kui Potter läheb kohtu ette mõrva süüdistusega otsustab Tom süütundest, et peaks üles tunnistama. Kui Tom läheb kohtu tunnistama on ja indiaani Joe seal. Tom kõhkleb aga tunnistab ikkagi üles kuidas ta nägi mehi surnuaias. Potter vabastatakse aga indiaani Joe põgeneb kohtusaalist akna kaudu. Kui suvi läheneb, otsustavad Tom ja Huck, et peaks õige varandust otsima. Nad otsivad paljude puude alt ja siis otsustavad, et peaks minema majja kus kummitab, et seal on kindlasti põranda all varandus. Kui nad sinna jõuavad, mõtlevad, et ei peaks just sellel päeval seda tegema ja jätavad labida ning kirka sinna. Nad tulevad sinna uuesti laupäeval ja kui nad sinna jõuavad näevad nad kahte meest liginemas majale. Poisid jooksevad hirmust ülevale
Prokurör Rita Siniväli Kaitsja Rein Kiviloo Kriminaalasi KarS § 114 p1,3 Süüdistatav Juri Danilisen. Kannatanu Ljudmilla Potsina. Kui kohtunik siseneb kohtusaali, siis rahvas tõuseb püsti. Istumiseks annab loa kohtunik. Kohtunik avab istungi sissejuhatavate sõnadega ning rääkis tunnistajatele nende kohustusest rääkida tõtt. Siis luges ta ette süüdistatava õigused ning pärast seda kannataja õigused. Edasi luges kohtunik ette kohtu koosseisu. Järgnevalt saadeti tunnistajad kohtusaalist välja. Kuna süüdistatav ja mõned tunnistajad ei osanud eesti keelt, siis oli kohtusaalis kohal ka tõlk. Algas prokuröri süüdistuskõne. Kõigepealt andis ta ülevaate juhtunust: 19. 21. juulil 2011 aastal tapeti Süsta 14-11 Sergei ja Andrei Potsin tahtlikult ja julmalt viisil. Edasi luges ta ette, mis täpselt kannatanutega tehti. Järgnevalt annab prokurör lühiülevaate juhtunust: Sergei, Andrei ja Juri läksid kolmekesi Sergei ja Andrei korterisse alkoholi tarbima
Härra Y küsis, kas tal on isiklikud põhjused selle vastu, aga mees vaikis. Järsku ütles mees, et ta peab ka ometi elama, aga kohtunik ütles, et see on just see, mida ta ei pea. Mees küsis, kas ta ei saaks ajapikendust, aga kohtunik ütles, et ta juba sai ajapikenduse 27. jaanuaril 1943. rohkem ei saa ta seda enam teha. Nähtavasti oli otsus juba tehtud. Mind polnud enam olemas, mõtles mees. Teda ootas väljas auto, kuhu ta pidi minema. Mees läks kohtusaalist välja, ta oli koridoris, kus oli hämar valgus. Ta eksles tükk aega koridoris, kuni jõudis ühte ruumi see oli avar siseõu katusega ja keset õue oli bassein. Nüüd nägi mees Bobbyt, kes läks basseini vastaskaldal seisva baari juurde. Nad olid ainsad inimesed seal õues. Mees aga hakkas väljapääsu otsima. Ta läks pimedasse käiku, kus tema käevarrest haaras kinni kaks pehmet sooja kätt. See oli Toto, kes
a. kohtualune ja keelata kohtusaalis fotografeerimine ja filmimine. Kohtuistungi osad: 1) Ettevalmistav ehk rakendav osa kohtunik kuulutab istungi avatuks, tutvustab mis asi tuleb arutamisele, kes on kohtu koosseis, kes on tõlk, seejärel tehakse selgeks kannatanutele ja tunnistajatele nende õigused ja kohustused. Tunnistajaid hoiatatakse vastutusest valede ütluste esitamise eest. Seejärel tunnistajad kõik eemaldatakse kohtusaalist ja alustatakse kohtuistungit. Tunnistajad kutsutakse hiljem kohtusaali ükshaaval ning kuulatakse üle. 2) Kohtulik uurimine ning see algab süüdistusakti ettelugemisega, et keda täpselt milles süüdistatakse 3) Kohtualuse ülekuulamine ning küsitakse, kas ta tunnistab end süüdi või mitte. 4) Tunnistajate ükshaaval sissekutsumine ja ülekuulamine 5) Kohtulik vaidlus, sellest võtavad osa prokurör(süüdistuskõne), kannatanu ja
a. kohtualune ja keelata kohtusaalis fotografeerimine ja filmimine. Kohtuistungi osad: 1) Ettevalmistav ehk rakendav osa kohtunik kuulutab istungi avatuks, tutvustab mis asi tuleb arutamisele, kes on kohtu koosseis, kes on tõlk, seejärel tehakse selgeks kannatanutele ja tunnistajatele nende õigused ja kohustused. Tunnistajaid hoiatatakse vastutusest valede ütluste esitamise eest. Seejärel tunnistajad kõik eemaldatakse kohtusaalist ja alustatakse kohtuistungit. Tunnistajad kutsutakse hiljem kohtusaali ükshaaval ning kuulatakse üle. 2) Kohtulik uurimine ning see algab süüdistusakti ettelugemisega, et keda täpselt milles süüdistatakse 3) Kohtualuse ülekuulamine ning küsitakse, kas ta tunnistab end süüdi või mitte. 4) Tunnistajate ükshaaval sissekutsumine ja ülekuulamine 5) Kohtulik vaidlus, sellest võtavad osa prokurör(süüdistuskõne), kannatanu ja
Varjates ja salates oma naise eest Meleski surmaga seotud sündmusi, lükkab ta Karini üha enam ja enam võõraste meeste käte vahele. Indreku ükskõiksus ja hoolimatus sunnivad Karinit otsima hellust ja hoolt teistelt meestelt. See kõik viib välja traagilise lõpplahenduseni. Indrek tühjendab Karini suunas revolvri mitte armukadedusest, vaid pimedast vihast oma naise inimliku madaluse üle. Lasud läksid põhiliselt mööda ja kohus karistab Indrekut tingimisi. Kohtusaalist väljudes jookseb Karin Indrekule järele, märkamata lähenevat rongi. Ta saab rongilt surmava löögi. Nüüd on Indreku kord öelda: ,,Kallis, sa armastasid ikka rohkem, kui mina suutsin uskuda." See on neljanda jao lõpplause. Teost muudavad värvikamaks ka mitmed seltskondlikud sündmused, näiteks pankrotimeister Köögertali (pidu)söömingud ja joomingud ning Itamite beebi surm. ,,Tõe ja õiguse ,, neljas köide on tulvil tõde
Kuues patt on viha ja selles süüdistatakse pastor Roth'i. Seitsmendaks tunnistajaks osutub Jutustaja ise. Teda süüdistatakse laiskuses. Süüdistusest hargneb aga hoopis teisi asjaolusi. Autor tahab sellega väljendada oma igatsust, mitte just kodumaa, vaid just Kodu suhtes. Ristikivi ei saanud oma pagulasaastate jooksul kordagi üle tundest, et ta on võõras, sissetungija. Ta häbenes, et on pagulane. Peatüki lõpus põgeneb Jutustaja kohtusaalist. Ükski politseinik või keegi muu ei takista teda. Algab viimane peatükk pealkirjaga ,,Lahkumine". Jutustaja satub koridoride rägastikku. Muu hulgas satub ta ka tagasi piiripunkti. Lõpuks märkab ta ühes koridoris Bobby't. Ta ei jõua Bobby'le järgi, kuid jõuab ühte ruumi, avarasse siseõue, mille keskel on väike bassein purskkaevuga. Basseini vastaskaldal seisab paarike. Nende juurde läheb Bobby, kes pakub neile mingit rohelist likööri
Teda süüdistatakse liigsöömises ja joomises. Kuues patt on viha ja selles süüdistatakse pastor Roth'i. Seitsmendaks tunnistajaks osutub Jutustaja ise. Teda süüdistatakse laiskuses. Süüdistusest hargneb aga hoopis teisi asjaolusi. Autor tahab sellega väljendada oma igatsust, mitte just kodumaa, vaid just Kodu suhtes. Ristikivi ei saanud oma pagulasaastate jooksul kordagi üle tundest, et ta on võõras, sissetungija. Ta häbenes, et on pagulane. Peatüki lõpus põgeneb Jutustaja kohtusaalist. Ükski politseinik või keegi muu ei takista teda. Algab viimane peatükk pealkirjaga ,,Lahkumine". Jutustaja satub koridoride rägastikku. Muu hulgas satub ta ka tagasi piiripunkti. Lõpuks märkab ta ühes koridoris Bobby't. Ta ei jõua Bobby'le järgi, kuid jõuab ühte ruumi, avarasse siseõue, mille keskel on väike bassein purskkaevuga. Basseini vastaskaldal 8 seisab paarike
isikute hulka, visata iga korrarikkuja saalist välja, k.a. kohtualune ja keelata kohtusaalis fotografeerimine ja filmimine. Kohtuistungi osad: *Ettevalmistav ehk rakendav osa – kohtunik kuulutab istungi avatuks, tutvustab mis asi tuleb arutamisele, kes on kohtu koosseis, kes on tõlk, seejärel tehakse selgeks kannatanutele ja tunnistajatele nende õigused ja kohustused. Tunnistajaid hoiatatakse vastutusest valede ütluste esitamise eest. Seejärel tunnistajad kõik eemaldatakse kohtusaalist ja alustatakse kohtuistungit. Tunnistajad kutsutakse hiljem kohtusaali ükshaaval ning kuulatakse üle. *Kohtulik uurimine ning see algab süüdistusakti ettelugemisega, et keda täpselt milles süüdistatakse *Kohtualuse ülekuulamine ning küsitakse, kas ta tunnistab end süüdi või mitte. *Tunnistajate ükshaaval sissekutsumine ja ülekuulamine *Kohtulik vaidlus, sellest võtavad osa prokurör(süüdistuskõne), kannatanu ja tsiviilkostja ning seejärel sõna advokaadile(kaitsekõne) ja
(sundraha kaasneb iga kriminaalasjaga, kohus määrab karistuse, kohtukulude alla läheb sundraha, ning sundraha tuleb maksta riigile, mille suuruseks on kergemate kuritegude puhul 1,5 miinimumpalka, raskematel 2,5 miinimumpalka Kohtuliku arutamise üldtingimused: Kohtunikul on õigus piirata saalis viibivate isikute hulka; võib keelata filmimise, ülekanded, jäädvustused; Kohtunikul on õigus eemaldada kõik need isikud kohtusaalist, kes rikuvad korda, sealhulgas kohtualune; kohtualuse osavõtt on kohustuslik; ilma kohtualuseta võib istungit pidada ainult siis, kui kohtualune on tagaotsitavaks kuulutatud, kui kannataja ei ilmu kohtuistungile, siis kohus otsustab või siis lükatakse edasi kohtuistung. Alla 14.aasta vanused isikud ei lubata kohtusaali, ainult kohtuniku loal võivad viibida. 19
2) sekretär kannab ette, kes menetlusosalistest ja tunnistajatest on saabunud 3) kohtunik selgitab tõlgile tema õigused ja kohustused ja teda hoiatatakse teadvalt vale tõlke eest 4) kohtunik selgitab kohtualuse isiku ja kas ta on kätte saanud süüdistuskokkuvõtte 5) tunnistajate hoiatamine teadvalt valetunnistuste andmise eest (võetakse allkiri) ja tunnistaja eemaldatakse kohtusaalist 6) kohtunik selgitab kohtualusele õigused ning kohtualusel endal õigus avaldada taotlusi ja taandusi kohtunik otsustab kas rahuldab neid 29 7) kohtunik teatab, et algab kohtulik uurimine 8) süüdistuskokkuvõtte ettelugemine 9) kas kohtualune tunnistab end süüdi 10) järgneb kohtualuse ülekuulamine
2) sekretär kannab ette, kes menetlusosalistest ja tunnistajatest on saabunud 3) kohtunik selgitab tõlgile tema õigused ja kohustused ja teda hoiatatakse teadvalt vale tõlke eest 4) kohtunik selgitab kohtualuse isiku ja kas ta on kätte saanud süüdistuskokkuvõtte 5) tunnistajate hoiatamine teadvalt valetunnistuste andmise eest (võetakse allkiri) ja tunnistaja eemaldatakse kohtusaalist 6) kohtunik selgitab kohtualusele õigused ning kohtualusel endal õigus avaldada taotlusi ja taandusi kohtunik otsustab kas rahuldab neid 7) kohtunik teatab, et algab kohtulik uurimine 8) süüdistuskokkuvõtte ettelugemine 9) kas kohtualune tunnistab end süüdi 10) järgneb kohtualuse ülekuulamine 11) tunnistajate kuulamine (kes üle kuulatud, see saab istungile jääda) 12) kannatanu ülekuulamine
Alaealise tunnistaja ülekuulamine (1) Alla neljateistaastane tunnistaja kuulatakse vajaduse korral üle lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja, psühholoogi, vanema või eestkostja juuresolekul, kes samuti võib kohtu nõusolekul tunnistajat küsitleda. Vanema kui neljateistaastase alaealise ülekuulamisele võib kohus kaasata lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja või psühholoogi. (2) Vajaduse korral võib kohus alla neljateistaastase tunnistaja pärast tema ülekuulamist kohtusaalist eemaldada. Tunnistaja ülekuulamise kord (1) Kohus teeb kindlaks tunnistaja isiku ja selgitab välja tema tegevusala, hariduse, elukoha, samuti seose asjaga ning vastastikused suhted menetlusosalistega. Enne kui tunnistaja annab ütlusi, selgitab kohus talle tunnistaja kohustust rääkida tõtt ja käesoleva seadustiku §-de 256259 sisu. (2) Vähemalt neljateistaastast tunnistajat hoiatatakse ütluste andmisest seadusliku
lõpetamist kohtuametnikuks saada. Seega olevat kõigil põhjendatud huvi asja arutamise juures viibida. Kas kohus tegi õigesti? Kohtud naudivad laia diskretsiooni üldiselt saadetakse tudengeid välja vaid äärmisel juhul. Sageli lubatakse jääda ka kinniste kohtuistungite juurde. Tal ei ole erikohtlemist, et ta on politseiametnik oleme tsiviilis! Potentsiaalsed tunnistajad sellisel juhul peaks nad kohtusaalist eemaldama, et saaks hiljem tunnistajana üle kuulata. Kui uurimine käib, siis H ja K on mõlemad potentsiaalsed süüdistatavad keegi ju põhjustas selle õnnetuse uurimise ülesandeks on välja selgitada, kes õnnetuse põhjustamise eest on vastutav. Kriminaalis on õigus enda kohta süüdistavaid ütlusi mitte anda kõik see, mida politseiametnikud kuulevad võiks olla tõendiks nende vastu kriminaalmenetluses. Isegi kui ütlused kriminaalmenetluses tõendiks ei ole, siis
kaasuste kohta.See tähendab, et kui kohtujurist määratakse kaasusele, peab ta põhjalikult läbi töötama terve kaasuse, teatavaks tegema kõik probleemid, esile tooma seotud seadusaktid ning seejärel oma kokkuvõtte kohtukoosseisule esitama. Aasta-aastalt suureneb Euroopa Kohtusse tulev kaasuste arv, mis on muutnud võimatuks igaühega täisplenaari ajal tegelemise - seega saadetakse kaasused ühte kohtu kuuest kohtusaalist ning refereeritakse kolmele kohtunikule, kui kaasus baseerub üsna selgetel faktidel, ei esita ühtki vastuolu või on eksisteerivate seadusaktide poolt eelnevalt määratud. Kaasuseid, mis on seotud keerulisemate teemadega ning uute seadusaktide rakendamisega, pole vajalik täiskogu ees esitada, need refereeritakse viie kohtuniku poolt juhitavasse kohtusaali. Kohtuprotseduurid Euroopa Kohtu protseduurid hõlmavad nii kirjalikku kui ka suulisi staadiume. Esiteks - kogu seotud
riigilõivu puhul ollakse eriti karmid riigilõiv (puudus) peaks ju olemata olema st see toiming peaks olema tehtud juba enne hagi esitamist või hagi esitamise ajal. Kohtumenetluse tagamiseks on kohtul võimalik menetlusosalisi ning teisi kohustatud isikuid trahvida, kohaldada menetlusosaliste ning menetlust toetavate isikute suhtes sundtoomist ning aresti, samuti kõrvaldada kohtumenetlust segavad isikud kohtusaalist jmt (vt TsMS § 43-48). Menetluse tagamiseks ette nähtud sunnivahendid võib jaotada järgmiselt: - Kohtulahendi täitmise kindlustamise vahendid. Kostja nähes, et kohtuasi temale ebasoodsas suunas liigub, võib kohtulahendi täitmist oluliselt raskendada või lausa võimatuks muuta, kui ta asub oma vara võõrandama või lahkub kohtu jurisdiktsioonist. Sellise käitumise peatamiseks või vältimiseks on kohtul võimalus hagi tagada (hagi tagamise kohta vaata eelnevat).
Õigus kuulata ja jälgida menetlust ning sellest osa võtta. PS 24 lg 2 annab igaühele õiguse olla oma kohtuasja arutamise juures. Süüdistatav võib ise loobuda õigusest osa võtta kohtumenetlusest. Kuid ka siis, kui süüdistatav oma õigusest ei loobu, võib tema kohtuasja arutamine toimudatema osavõtuta: 1) Süüdistatav eemaldatakse kohtusaalist tema käitumise tõttu 2) Kohtumenetlus in absentia. KrMS järgi võib kriminaalasja arutada süüdistatava osavõtuta, kui tema asukohta EV-s ei suudeta tuvastada, on alus arvata, et ta viibib väljaspool EV piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale, tema leidmiseks on tehtud mõistlikke pingutusi ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik (KrMS 269 lg 2). Alus in absentia menetluseks esineb
Või oli kogu see lugu komöödia, või kui kõnelda tolleaegses keeles, müsteerium, pealegi väga ebameeldiv müsteerium, milles tal tuli kaunis rumalat osa mängida, nimelt peksasaanud ja väljanaerdud kangelast. Kõigest sellest tundis kapten häbi, mille puhul La Fontaine tabavalt ütleb: Täis häbi rebasena, keda kana kinni püüdnud.* Siiski lootis ta, et kogu see lugu laiali ei lähe, ja kui ta kohtusse ei ilmu, siis vaevalt teda seal mainitaksegi, kohtusaalist väljaspool aga ei hakka keegi tema nime nimetama. Ses suhtes ta ei eksinud. Mingisugust «Kohtuteatajat» 327 1 9 2 tol ajal veel polnud ja vaevalt möödus nädal, kus Pariisi arvutuis hukkamispaikades mõnda vale-rahategijat elusalt ei keedetud, mõnda nõida ei poodud või ketserit ei põletatud, ning oldi juba harjunud, et vana feodaalne Temis üleskeeratud käistega ja paljaste käsivartega kõigil tänavanurkadel tapapinkide, võlla-sammaste ja häbipostide abiga oma kohust täitis, ja
aitaksid veelgi, kui saaksid.» Tom läks õnnetuna koju ja nägi sel ööl hirmsaid unenägusid. Teisel ja kolmandal päeval lonkis ta kohtuhoone ümber. Poiss tundis peaaegu vastupandamatut tungi sisse minna, kuid sundis end välja jääma. Huckiga oli sama lugu. Nad hoidusid hoolega teineteisest eemale. Mõlemad läksid aeg-ajalt ära, kuid sama sünge võlu tõi 140 nad peagi jälle tagasi. Tom hoidis kõrvad lahti, kui kohtusaalist väljus pealtkuulajaid, kuid kuulis ainult kurvastavaid uudiseid; võrk tõmbus üha armutumalt koomale vaese Potteri ümber. Teise päeva õhtul räägiti külas, et Indiaani Joe on oma tunnistuses kindel ning kõikumatu ja et pole vähematki kahtlust selle suhtes, milline tuleb kohtuotsus. Tom oli sel õhtul kaua väljas ja tuli läbi akna tuppa. Ta oli hirmsasti erutatud. Möödus mitu tundi, enne kui ta magama jäi. Järgmisel hommikul kogunes terve linn kohtuhoone juurde, sest
annaabi.ee 
