Subsidiaarsuspõhimõte Arvestades EIK lahendada olevate kaebuste arvu pidevat suurenemist, on konventsiooniga loodud järele- valvemehhanismi subsidiaarsus – s.t valitsuste, kohtute ja parlamentide põhiroll inimõiguste tagamisel ja kaitsmisel riigi tasandil – üks enim rõhutatud põhimõtetest, mille aktiivsemat järgimist oodatakse nii riiki- delt kui ka EIK-lt.*5 20. aprillil 2012 vastu võetud Brightoni deklaratsioonis otsustasid konventsiooniosali- sed riigid, et seni EIK kohtupraktikaga kujundatud subsidiaarsuse ja kaalutlusõiguse doktriini põhimõtted tuleb läbipaistvuse ja kättesaadavuse tagamiseks sõnaselgelt sätestada ka konventsiooni preambulis.*6 Ka Velleste ja Andrejevi otsustes kordas EIK esmalt, et riigisiseste õiguskaitsevahendite ammenda- mise nõude eesmärk on pakkuda konventsiooniosalistele riikidele võimalust ennetada või heastada oma 1 Ülevaadet selle kohta, millised tingimused peavad olema EIK-sse pöördumisel täidetud, vt M. Kuurberg
.........14 Menetlusekulud...........................................................................................................14 Keeltekasutuse kord.....................................................................................................14 Kohtumenetluse skeem................................................................................................14 Euroopa Kohus Euroopa Liidu õiguskorras................................................................15 Kohtupraktikaga kehtestatud aluspõhimõtted.............................................................17 Euroopa Kohus Euroopa Liidu kodaniku elus.............................................................18 Kaupade vaba liikumine..........................................................................................18 Isikute vaba liikumine.............................................................................................18 Teenuste vaba osutamine.........................
kohtupraktikat. Ametiasutuste vastu võetud eeskirjad Ühtlustama valdkondi käsitlevad eeskirjad Kui konkreetses valdkonnas puuduvad teisese õiguse aktid, võivad liikmesriigid vastu võtta oma siseriiklikke eeskirju nii, nagu nad seada sobivaks peavad. Need eeskirjad ei tohi siiski olla vastuolus ELi toimimise lepingus sisalduvate põhinõuetega ega Euroopa Kohtu poolt lepingu artiklite tõlgendamisel loodud kohtupraktikaga. Direktiive üle võtvad eeskirjad ELi direktiivi ülevõtmiseks võetud meetmetega tuleb saavutada direktiivi otstarve ja eesmärk. Kui direktiiviga ühtlustatakse valdkond täiel määral, puudub üldiselt võimalus lisada puhtalt siseriiklikke nõudeid. Sellise direktiivi tulemusena kohaldatakse ELi nõudeid kõikides liikmesriikides eranditeta. Võib esineda olukordi, kus direktiiviga reguleeritakse ainult valdkonna teatavat osa või sätestatakse ainult teatud miinimumnõuded
sõnavabaduse poolt kaitstud (nad võivad autonoomsete subjektidena otsustada, millist infot levitada ja millist mitte).21 19 RKTKo 3-2-1-17-05 Riigikohtu kohtulahendite register 20 ,,Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne" lk 317 21 ,,Riigiõigus" Taavi Annus 2006, lk 314 11 KOKKUVÕTE Sõnavabaduse, laiemas mõistes väljendusvabaduse, kaitse on Eestis tagatud nii põhiseaduse kui ka olemasoleva kohtupraktikaga. Rahvusvahelises mastaabis saab toetuda Euroopa inimõiguste konvensioonile, samuti leiab toetuspinda Euroopa inimõiguste kohtu lahenditest. Nimetatud vabaduse tagamine on seda vajalikum, et tegemist on ühe demokraatliku riigi olulisima vabadusega. Seni, kuni eksisteerib sõnavabadus ja isiku õigus enda mõtteid ja arvamusi väljendada, eksisteerib ka demokraatia. Kui isiku väljendusvabadust hakatakse piirama, on tegemist tsensuuri kehtestamisega
ii) Õigus võrdsele kohtlemisele (PS § 12) iii) Õiguskindluse põhimõte (PS § 10) iv) Õigusselguse põhimõte (PS § 13) c) Halduse kaalutlusõiguse korral (HMS § 4): diskretsioonivigade puudumine – diskretsioonivead on olemas, sest ei nähtu vaidlustatud käskkirjast eelnevalt viidatud kohtupraktikaga kooskõlas olevat üksikjuhtumi asjaolusid ning süüteo toime pannud isikut arvestavat kaalumist. Käskkirja põhjendusest ei selgu, kas ja kuidas kaebaja iseloomustus on mõjutanud karistuse valikut. Meil on otsustusdiskretsioon kas karistada, siis on valikudiskretsioon kuidas karistada. Kui kaalutlusõigust teostame ja hakkame erinevate
olulisemateks reguleerijateks kui õigusvälised normid. Inglismaal on tacade roll kahene: ühelt poolt reguleerivad tavad spetsiifilisi suhteid, teiselt poolt tulev arvestada, et common law on arenenud kohtuprotseduuri käigus. Tavanormid reugleerivad seega peaasjalikult poliitilise eluga ja kohtuprotsessi läbiviimisega seotud probleeme. Kehtib pm, et tava on täitmiseks kohustuslik, kui tegemist on vana tavaga. Nii pea kui tava kinnitatakse seadusega või kohtupraktikaga, kaotab ta tavaiseloomu ja võimaluse tavana püsima jääda ning areneda. Tava muutub kas õigus-või kohtunormiks. 5. Euroopa Liidu õigus (allikad). EL moodustati 1992. a Maastrichti lepinguga. Euroopa õiguse allikad on asutamislepingud ja nendega seutud lepingus või kokkulepped; asutamislepingus; uute liikmesriikide liitumislepingud; asutamislepingute ja liitumislepingute suhtes abistava iseloomuga protokollid; konvetsioonid ja aktid;...
korrastamise ajakohastamine kujuneb kohtupraktika arvessevõtmisel olemasoleva massiivi ümberkujundamine kohtupraktika alusel ei seisne täielikult uute regulatsioonide vastuvõtmises, vaid on selline poolreformiv meetod, mis aitab korrastada kehtivaid regulatsioone. 1.2.2. konstantne kodifitseerimine konstantne kodifitseerimine administreerimine korrastav tegevus, mis vajadusel võib midagi ümber sõnastada, kuid uut ei loo, ei ole seotud kohtupraktikaga . 1.2.3. konsolideerimine ja kompilatsioon konsolideerimine loogilisse, kronoloogilisse, tähestikulisse jne järjekorda seadmine sisulisi muutusi kehtivasse õigusesse ei tehta. Sätete sisu ei muudeta. Õiguse konsolideerimise vajadus on seotud sellega, et aja jooksul kuhjub õiguskorda suur hulk normatiivset materjali, millel on analoogiline õigusliku reguleerimise ese. Sageli sisaldab selliselt kujunenud õiguslik massiiv vastuolusid. Nende kõrvaldamiseks võib kasutada
E.N.E.L.; EKo 17.12.1970, 11-70, Internationale Handelsgesellschaft, p 3; EKo 09.03.1979, 106/77, Amministrazione delle Finanze dello Stato vs. Simmenthal SpA, p 21. Lissaboni lepingule lisati deklaratsioon ülimuslikkuse kohta järgmises sõnastuses: „Konverents tuletab meelde, et vastavalt Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud praktikale on aluslepingud ja liidu poolt aluslepingute alusel vastu võetud õigusaktid liikmesriikide õiguse suhtes ülimuslikud nimetatud kohtupraktikaga kehtestatud tingimustel.“ 6 Itaalia Konstitutsioonikohtu 16. detsembri 1965 otsus Acciaierie San Michele, p 2. – Gazzetta Ufficiale 1965/326. 7 Saksa Liidukonstitutsioonikohtu otsus BVerfGE 123, 30.06.2009 (Lissabon). – BVerfGE 123, lk 267, p 298. 8 Tšehhi Konstitutsioonikohtu 8. märtsi 2006. a otsus Pl. US 50/04. Ingliskeelne versioon on kättesaadav arvutivõrgus: http://angl.concourt. cz/angl_verze/doc/p-50-04.php. 9
Riigikohtule esitada üksnes Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu; samuti esimese, teise ja kolmanda astme kohtud. Riigikogu võib esitada Riigikohtule ka taotluse anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega, kui põhiseaduse tõlgendamine omab otsustavat tähtsust Euroopa Liidu liikme kohustuste täitmiseks vajaliku seaduse eelnõu vastuvõtmisel. Kohtupraktikaga lisandunud individuaalkaebus: Igaühel, kes leiab, et õigustloov akt on põhiseadusega vastuolus, on õigus pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole selle õigustloova akti põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks. 149. Milliseid asju lahendatakse PS järelevalve menetluses vastavalt PSJKS-le? • Normikontroll – Abstraktne (eel- ja järelkontroll) – Konkreetne (ainult järelkontroll: konkreetses
Pole võimalik, riigikogu ei jõua ise kõiki küsimusi lahetada, vb ka ei oska. Tava-tavaline pikemajaline käitumine. Miks on vaja tava õigusallikan? sellepärast, et tagada eraõiguse põhimõtted ehk vabaduse põhimõte. Tava saab muuta lepingut, mitte aga seadust. Kõike ei ole võimalik reguleerida ja seetõttu võetakse kasutusele tava, on vabaduse põhimõte.Seadus ei jõua kõike reguleerida ja ei ole ka vaja Kohtupraktika pole õigusallikas. Analoogiliste asjade lahendamine. Kohtupraktikaga arvestatakse, aga tegelikult ei pea. Sest meie õigussüsteemis pole kohtupretsentsenti.Riigiteataja, kriminaalmenetluse seadus – koht, kus kohtupraktika on õigusallikas. Miks arvestatakse?Seadus on üldine, ainult kohtus selgub, mis on tava ja sellepärast on mõtekas seda praktikat tunda. Miks on seadus liiga üldine?Ei ole võimalik kõike ette kirjutada ega tohikski, sest see on piirang, eraõiguses on aga kõik lubatud.
seaduse täitmiseks-madalam akt ei tohi minna vastuollu seadusega 68. Miks on vaja tava õigusallikana? Seadus ei jõua kõike reguleerida ning ei ole ka vaja. Kõike pole võimalik reguleerida sp võetakse kasutusele tava. 69. Kas kohtupraktika on õigusallikas? Ei ole, seda kasutatakse analoogiliste asjade lahendamisel. Kohtupraktigaga arvestatakse, aga tegelikult ei pea, sets meie õigussüsteemis pole kohtupretsedentsi. 70. Miks arvestatakse kohtupraktikaga? Seadus on üldine ja alles kohtus selgub, mis on tava, sp on mõistlik seda praktikat tunda. 71. Miks seadus on liiga üldine? Sest kõike ei ole võimalik ette kirjutada ega tohigi, sest avalikus õiguses on piirang, eraõiguses kõik lubatud. 72. Õigusjärgluses kõikide või osade õiguste üleminek? successio universalis-kõik õigused lähevad üle(pärimine) . Successio singularis-osad õigused lähevad üle. 73. Miks meil on kaks õigussüsteemi?
Seadusest madalamal seisvad õigusaktid (nt. määrused, eeskirjad) -> määrused ja eeskirjad peavad olema välja antud seaduse alusel ning seaduse täitmiseks. Antud seaduse alusel tähendab, et iga õigusakti välja andmiseks peab olema see seaduse alusel. Seaduse täitmine tähendab, et madalam akt ei või minna vastu ollu seadusega. Tava on vaja sellepärast, et ei ole võimalik kõike seadusega reguleerida. Kas kohtupraktika on õiguallikas? Kohtupraktika ei ole õigusallikas. Kohtupraktikaga arvestatakse, aga tegelikult ei pea. Sest meie õigussüsteemis pole kohtupretsentsenti. Riigiteataja, kriminaalmenetluse seadus koht, kus kohtupraktika on õigusallikas. Miks arvestatakse? Seadus on üldine, ainult kohtus selgub, mis on tava ja sellepärast on mõtekas seda praktikat tunda. Miks on seadus liiga üldine? Ei ole võimalik kõike ette kirjutada ega tohikski, sest see on piirang, eraõiguses on aga kõik lubatud. Miks on konspektis 4 õigusallikat aga seaduses 2?
ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga). 9 Võlgniku rikastumine tähend, et talle peab olema midagi üle antud, rikastumise all mõeldakse just varalise kasu üleandmist (nt. omandiõigus, nõude omandamine, kohustusest vabanemine). Samamoodi võib võlgnik rikastuda valduse saamise teel ja kinnistusrmt-s positsiooni saamine. Sooritus on teadlik ja eesmärgipärane teise isiku vara suurendamine. Kohtupraktikaga on mõistet kitsendatud. 111-11, kus leiti, et sooritusega tegu juhul, kui VU-ja tahtis täita mingit olemasolevat või tulevast kohustust võlgniku ees. St, VU-ja oleks pidanud silmas pidama mingisuguse kohustuse täitmist võlgniku ees. 122-14, kus RK leidis, et hageja nõude rahuldamiseks peab hageja tõendama, et võlgnik sai temalt midagi kohustuse täitmiseks. Olukorras, kus A kannab B-le raha üle ilma õigusliku aluseta, ei pruugi A-l lihtne olla B-lt raha tagasi saada
põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusele Riigikohtule esitada üksnes Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu; samuti esimese, teise ja kolmanda astme kohtud. Riigikogu võib esitada Riigikohtule ka taotluse anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega, kui põhiseaduse tõlgendamine omab otsustavat tähtsust Euroopa Liidu liikme kohustuste täitmiseks vajaliku seaduse eelnõu vastuvõtmisel. Kohtupraktikaga lisandunud individuaalkaebus: Igaühel, kes leiab, et õigustloov akt on põhiseadusega vastuolus, on õigus pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole selle õigustloova akti põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks. 106. Mis tingimustel tohib KOV volikogu PS järelevalve menetluse algatada? § 7. Kohaliku omavalitsuse volikogu taotlus Kohaliku omavalitsuse volikogu võib esitada Riigikohtule taotluse tunnistada
Seaduse täitmine -> madalam akt ei või minna vastu ollu seadusega Tava (kohtulahend) ! Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava - Miks on konspektis 4 õigusallikat aga seaduses 2? Seadustega on hõlmatud madalamad õigusaktid. Ja põhiseadus on niikuinii. Madalamad õigusaktid on seaduse alusel täitmiseks. Miks on õigusallikad hierarhias? nad on tähtsuse järjekorras Miks on PS kõige tähtsam? sest see on vastu võetud rahva poolt - !!! Kas kohtupraktika on õiguallikas? Kohtupraktikaga arvestatakse, aga tegelikult ei pea. - Miks arvestatakse? Seadus on üldine, ainult kohtus selgub, mis on tava ja sellepärast on mõtekas seda praktikat tunda. - Miks on seadus liiga üldine? Ei ole võimalik kõike ette kirjutada ega tohikski, sest see on piirang, eraõiguses on aga kõik lubatud. 2. Loeng Tsiviilõiguse ajalooline areng, ajaloolised allikad Prantsuse tsiviilkoodeks Code Civile (1800 algus) - Romaani õigusperekond
põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusele Riigikohtule esitada üksnes Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu; samuti esimese, teise ja kolmanda astme kohtud. Riigikogu võib esitada Riigikohtule ka taotluse anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega, kui põhiseaduse tõlgendamine omab otsustavat tähtsust Euroopa Liidu liikme kohustuste täitmiseks vajaliku seaduse eelnõu vastuvõtmisel. Kohtupraktikaga lisandunud individuaalkaebus: Igaühel, kes leiab, et õigustloov akt on põhiseadusega vastuolus, on õigus pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole selle õigustloova akti põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks. 106. Mis tingimustel tohib KOV volikogu PS järelevalve menetluse algatada? § 7. Kohaliku omavalitsuse volikogu taotlus Kohaliku omavalitsuse volikogu võib esitada Riigikohtule taotluse tunnistada
Riik tsiviilõigusliku suhte poolena on eraõiguses käsitletav võrdse partnerina. Omanik otsustab oma vara üle, aga riik peab siiski lähtuma üldistest huvidest. Kas Eestis on tsiviilseadustik ?- funktsionaalses mõttes on olemas, kuid faktiliselt on tsiviilseadustik 5 osaseadust. Kohtupraktika õiguse allikana? Kohtupraktika ei ole õiguse allikas. Kohtupraktika kaudu kujuneb seaduse tõlgendamise ja rakendamise praktika, sellest seisukohast oluline. Kohtupraktikaga ei looda uut õigust juurde. tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine kehtivus - territoriaalne- seadused kehtivad kogu Eesti territooriumil v.a KOV volikogu õigusaktid. Kollisiooninormid: rakendatavus ei ole seotud territooriumiga; ajaline- seadus hakkab kehtima alles jõustumisest; kehtivus isikute suhtes- enamus norme on üldkehtivad kõikide isikute suhtes (füüsiliste ja juriidiliste);
asjaolusid täies mahus ning seetõttu peab olema isikul maksimaalne garantii oma õiguste suhtes. Kaebemenetluses ei ole õiguste garantii nii lai, eelkõige seetõttu, et uute tõendite eitamine on kaebemenetluses piiratud. Avalikkus Kohtumenetluse ja kohtulahendi avalikkus tagab kohtumenetluse läbipaistvuse ning avalikkuse kontrolli kohtute tegevuse üle. Kohtuotsuste avalikkus peab tagama ka õiguskindluse, sest isikul on võimalik tutvuda kohtupraktikaga ning analüüsida enda käitumist ja tuvastada enda õiguste võimalikku rikkumist. Avalikkuse põhimõte on tagatud sellega, et kohtuistungid ja kohtulahendid on avalikud ning kohtuistungi kinniseks kuulutamine saab toimuda vaid kindlate kriteeriumide esinemisel. Samas ei ole avalikkuse põhimõte absoluutne, sest menetlusseadus võimaldab kohtuasja kirjalikku menetlemist kõigis kohtuastmetes, kuigi esimeses astmes on see võimalus piiratud. Kohtuistungi kinniseks kuulutamisel kaalub
süüdistatava vara võimalikku konfiskeerimist või selle asendamist. Kohtulahendit, millega mõistetakse ühelt isikult välja mingi vara, ei ole võimalik täita teise isiku vara arvel. Erandiks on vaid juhtum, kus see teine isik annab ise nõusoleku kohtulahendi täitmiseks enda vara arvel. (Vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuli 2013. a otsus asjas nr 3-1-2-4-12, p 41 koos seal viidatud kohtupraktikaga.) 30. Kolleegium märgib, et käesolevas asjas kohaldatava karistusseadustiku redaktsiooni järgi on kolmanda isiku suhtes võimalik kohaldada 1 2 1 konfiskeerimise asendamist, kui kolmas isik on omandanud KarS § 83 lg-s 2 või § 83 lg-s 2 sätestatud asjaoludel KarS § 83 lg-s 1 või 2
annaabi.ee 
