Kaasaaitamiskohustus Essee Thea Rehepapp FS090 Kaasaaitamiskohustuse legaaldefinitsiooni võib leida maksukorralduse seaduse (MKS) 5. peatükist. MKS § 56 lg 1 sätestab, et maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. MKS § 58 kohaselt peab maksukohustuslane kaasaaitamiskohustuse tõttu säilitama maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente. MKS § 62 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult dokumentide esitamist. See tähendab maksukohustuslase aktiivset maksumenetluses osalemist. Teatama peab maksu- ja tolliametit kõikidest teadaolevatest asjaoludest, millel võib maksustamise seisukohast tähendus olla. Ühtlasi ei tohi maksumaksja oma tegevusega maksuhaldurit kontr...
50 20% 60 16 25% 20 18 50% ? A 27 B 28 C 31 D 34 E 36 2) Koolis esitati viktoriinil 30 küsimust. Iga õige vastuse eest sai õpilane 7 punkti, iga vale vastuse eest võeti maha 12 punkti. Mitu õiget vastust andis õpilane, kes sai 77 punkti? A 7 B 13 C 15 D 21 E 23 3) Tartu Ringkonnakohus vaatas 2002. aastal läbi teatud hulga esimese astme vaidlustatud kohtulahendeid. Nendest 101 puhul otsustati esimese astme kohtulahendit muuta. See on 7,93% vaidlustatud kohtulahenditest. Umbes iga mitmenda läbivaadatud kohtuasja puhul muudeti kohtulahendit ringkonnakohtus? A umbes iga 4 B umbes iga 8 C umbes iga 13 D umbes iga 6 E umbes iga 10 4) Ruudu ABCD diagonaalile AC on märgitud punktid K ja M ning diagonaalile BD punktid L ja N nii, et kumbki diagonaal on jaotatud kolmeks võrdseks lõiguks. Leia ruudu ABCD pindala. (1) Ruudu ABCD pindala on 9 korda suurem ruudu KLMN pindalast. (2) Ruudu KLMN diagonaali pikkus on 2 cm. Vajaminev informatsioon sisaldub väites:
...........................................................................5 1.1 MAKSUKOHUSLASE POOLT MAKSTAV INTRESS..........................6 1.2. MAKSUKOHUSLASELE MAKSTAV INTRESS................................7 2. INTRESSI MÄÄR..............................................................................8 3. INTRESSI ARVESTAMISE AEGUMINE................................................9 4. INTRESSI MITTEARVESTAMINE......................................................11 5. NÄITED KOHTULAHENDITEST.......................................................13 5.1 RIIGIKOHTULAHEND NR 3-3-1-45-10.......................................13 5.2 RIIGIKOHTULAHEND NR 3-3-1-48-10.......................................14 KOKKUVÕTE......................................................................................16 SISSEJUHATUS Antud referaadis käsitleme maksuintressiga seonduvaid probleeme kohtulahendite näitel. Referaat koosneb sissejuhatusest, intressi mõiste ja intressi määra mõistete
Vabariigi Valitsuse loal. Luba antakse kohaliku omavalitsuse motiveeritud taotluse alusel. Selle normi loogilise struktuuri määramine on keeruline, kuna see norm on väga pika lausena sõnastatud. Norm koosneb kahest eraldi normist, mis on ühte lausesse pandud ning mõlema puhul on dispositsioon paigutatud hüpoteesist ettepoole. Dispositsioon on samal ajal keeruline ja alternatiivne. 5. Leia ajakirjandusest, kohtulahenditest vm allikatest üks juhtum, mille puhul 3 on sinu meelest tegu faktide tuvastamise raskustega. Esita lühidalt juhtumi sisu ning põhjenda, miks antud juhul on raske fakte tuvastada Noorte tutvumisportaalis tegi mitmete noormeestega tutvust ennast hispaanlannana tutvustav isik, kes kogus poiste kohta intiimseid kompromiteerivaid fotosid ja videolõike ning hiljem ähvardas neid ja soovitas koguni suitsiidi teha
2)Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas kohustav. Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata. 3)Otsused (ingl. k. decisions) - adressaadi suhtes siduvad üksikaktid. 4)Soovitused, arvamused (ingl. k. recommendations and opinions) - kaudne õiguslik mõju, kuid ei ole adressaadile siduvad. Tulevad EL institutsioonidelt. 1.3. Kirjutamata ehk pretsedendiõigus Kirjutamata õiguse alla kuulub nii tavaõigus kui ka pretsedendi õigus, mis tuleneb eelkõige kohtulahenditest. Ka liidu õiguse põhimõtted, mis tulenevad üldisest rahvusvahelisest õigusest. Pretsedendiõiguse tähtsus on liidus olnud suurem kui enamikus liikmesriikides, seda eelkõige tänu Euroopa Kohtu jõulisele tegevusele seadusandluse ja lepingu põhimõtete kohaldamisel. VI EL peamised regulatiivsed õigusaktid 1.1. Määrused (regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. Määrus on üldine
materiaalset haldustegevust. Seadusevabast haldusest saab siiski räkida üksnes tinglikult ja seda selles tähenduses, et vastavad toimingud ei ole konkreetse seaduse poolt determineeritud. Puhast õigusvaba haldust meie õiguskord ette ei näe! 2. Haldusõigus on tervikuks seondunud õigusnormide kogum, on õigusharu, mis kuulub avaliku õiguse hulkka, vastandub eraõigusele. Haldusõiguse allikad haldusõiguse allikate puhul räägitakse ka tavaõigusest, kohtulahenditest, nn autonoomsest õigusest jne. Tähtsaimad määratlused: 1) õigusallikad õigustloovate allikate tähenduses (inimeste ettekujutused ja hoiakud, algavad vastava maa religioonist ja kliimast kuni tootmissuheteni välja). 2) Õigusallikad õigushinnangute allikate tähenduses (õiglus, võrdsus, õiguskindlus, arukus jne). 3) õigusallikad õiguse tunnetamise allikate tähenduses (seadused, määrused jne).
2 Common law kui pretsedendile rajaneva õigussüsteemi kujunemise traditsiooniliseks algoritmiks on kohtuotsustele antud siduv jõud ning kohtute sõltumatus muude võimalike õiguse allikate suhtes. Common law all mõistetakse erinevaid nähtusi, millest ainult üks võimalus on seotud siduva kohtuotsusega. Meie käsitluses seondub common law pretsedendiõiguse tähistamisega. 3 Common law tunnistab pretsedenti kui üksikjuhu puhul tehtud otsust ôiguse allikana. Common law koosnebki kohtulahenditest. Õiguse allikate liigituse aluseks vôib olla ka nende koht ôiguskorras lähtudes juriidilisest jôust. Nii ôiguse allikaid liigitades saame (hierarhiline): 1. seadused; 2. seadusest madalamal olevad ôiguse allikad. Tegu on ôiguse vertikaalse liigitusega. Liigituse aluseks vôib olla ka ôiguse allikate kuulumine teatud ôigusvaldkonda. Nii liigituvad ôiguse allikad: 1. eraôigusesse kuuluvateks; 2. avalikku ôigusesse kuuluvateks. Tegu on ôiguse allikate horisontaalse liigitusega.
Algselt ainult avalik õigus. Ülesanne: krooni nimel ja kasuks, s.t. ilmaliku avaliku võimu nimel ennistada rahu ja tasakaal iga tekkinud üksikjuhul mil seda rikuti. Tegeldi üksikjuhtumiga siis, kui see aset leidis, ei olnud ühiskondlikku süsteemset õiguskorda. Kaasajal era- ja avalikuõiguse jagamine tähtsusetu. Õigusnorm ei ole üldine ega abstrahheeritud nagu RG stisteemis. CL- on olemuselt kaasuistlik, kohaldatav üksnes üksikjuhtudel, kuid kohtulahenditest võib välja lugeda õigusnormi, mida saab kasutada samadel juhtudel. Tuleb hoolikalt kaaluda juhtumite tehiolusid, sest need ei ole kunagi identsed. Seega iga uus lahend erineb eelmisest, nii muutub ja täieneb CL süsteem pidevalt. Suure arvuliste seaduste kohaselt selekteerub üldreegel e. printsiip. Õigusteadlaste ja juristide osa on tehiolude hoolikas eristamine iga üksiku kaasuse kaupa. Siiski toimub viimasel ajal CL süsteemi riikides kodifitseerimine, kuid ka see kohtulahendite alusel
menetlusele..." (*) "...ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega, otsustab nõukogu, missuguseid meetmeid tuleb ühendusel võtta, et saavutada artiklis 174 seatud eesmärgid." (*) - viide kaasotsustamismenetlusele 31.Kirjutamata õigus e. Pretsedendiõigus - Euroopa Kohtu tõlgendused EL õigusele ja sellega kaasnev käitumisreeglite kindlaksmääramine Kirjutamata õiguse alla kuulub nii tavaõigus kui ka pretsedendi õigus, mis tuleneb eelkõige kohtulahenditest. Ka liidu õiguse põhimõtted, mis tulenevad üldisest rahvusvahelisest õigusest 32.Solidaarsuskohustus Asutamislepingutest tulenevad põhimõtted * Solidaarsuskohustus (TEC, art. 10, end. art. 5) Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad käesolevast lepingust või ühenduse institutsioonide võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele.
sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega, otsustab nõukogu, missuguseid meetmeid tuleb ühendusel võtta, et saavutada artiklis 174 seatud eesmärgid.” (*) - viide kaasotsustamismenetlusele 31.Kirjutamata õigus e. Pretsedendiõigus - Euroopa Kohtu tõlgendused EL õigusele ja sellega kaasnev käitumisreeglite kindlaksmääramine Kirjutamata õiguse alla kuulub nii tavaõigus kui ka pretsedendi õigus, mis tuleneb eelkõige kohtulahenditest. Ka liidu õiguse põhimõtted, mis tulenevad üldisest rahvusvahelisest õigusest 32.Solidaarsuskohustus Asutamislepingutest tulenevad põhimõtted * Solidaarsuskohustus (TEC, art. 10, end. art. 5) Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad käesolevast lepingust või ühenduse institutsioonide võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele.
menetlusele..." (*) "...ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega, otsustab nõukogu, missuguseid meetmeid tuleb ühendusel võtta, et saavutada artiklis 174 seatud eesmärgid." (*) - viide kaasotsustamismenetlusele 31.Kirjutamata õigus e. Pretsedendiõigus - Euroopa Kohtu tõlgendused EL õigusele ja sellega kaasnev käitumisreeglite kindlaksmääramine Kirjutamata õiguse alla kuulub nii tavaõigus kui ka pretsedendi õigus, mis tuleneb eelkõige kohtulahenditest. Ka liidu õiguse põhimõtted, mis tulenevad üldisest rahvusvahelisest õigusest 32.Solidaarsuskohustus Asutamislepingutest tulenevad põhimõtted * Solidaarsuskohustus (TEC, art. 10, end. art. 5) Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad käesolevast lepingust või ühenduse institutsioonide võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele.
menetlusele..." (*) "...ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega, otsustab nõukogu, missuguseid meetmeid tuleb ühendusel võtta, et saavutada artiklis 174 seatud eesmärgid." (*) - viide kaasotsustamismenetlusele 31.Kirjutamata õigus e. Pretsedendiõigus - Euroopa Kohtu tõlgendused EL õigusele ja sellega kaasnev käitumisreeglite kindlaksmääramine Kirjutamata õiguse alla kuulub nii tavaõigus kui ka pretsedendi õigus, mis tuleneb eelkõige kohtulahenditest. Ka liidu õiguse põhimõtted, mis tulenevad üldisest rahvusvahelisest õigusest 32.Solidaarsuskohustus Asutamislepingutest tulenevad põhimõtted * Solidaarsuskohustus (TEC, art. 10, end. art. 5) Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad käesolevast lepingust või ühenduse institutsioonide võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele.
SEADUSEST MADALAMAL OLEVAD ÕIGUSEALLIKAD See on vertikaalne liigitus. Kui võtta aluseks kuulumine teatud õigusvaldkonda: 1. ERAÕIGUSESSE KUULUV 2. AVALIKKU ÕIGUSESSE KUULUV See on horisontaalne liigitus. Common law’s kehtib pretsedente üksikjuhu puhul tehtud otsust õiguse allikana. Common law koosnebki kohtulahenditest (case law). Statue law ehk seadusõigus on alam kohtulahendite suhtes. 2.3. Õiguse allikad Eesti õiguskorras Eesti õiguskord põhineb seadusõigusel. Seadusõigus tugineb ühiskonna õigustlooval tahtel. 2.4. Seadus Seadusandlik võim kuulub Riigikogule. Seaduste vastuvõtmine on võimalik ka rahvahääletusega (referendum). Referendum on keelatud algatada erakorralise või sõjaseisundi ajal. PS ptk-sid "Üldsätted" ja "PS-i muutmine" saab muuta ainult rahvahääletusega
mõni ELi institutsioon. Liikmesriigid peavad hakkama määrust täitma. Hakkab kehtima automaatselt kõikides liikmesriikides. Liikmesriik ei pea määrusega midagi tegema hakkama ja ei tohi neid muutma hakata. 31. Kirjutamata õigus e. Pretsedendiõigus · Euroopa Kohtu tõlgendused EL õigusele ja sellega kaasnev käitumisreeglite kindlaksmääramine. · Kirjutamata õiguse alla kuulub nii tavaõigus kui ka pretsedendi õigus, mis tuleneb eelkõige kohtulahenditest. Ka liidu õiguse põhimõtted, mis tulenevad üldisest rahvusvahelisest õigusest 32. Solidaarsuskohustus · Liikmesriigis võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad käesolevast lepingust või ühenduse institutsioonide võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Liikmesriigid hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva lepingu eesmärkide
" (*) viide jätk kaasotsustamismenetlusele · kaasata Saksamaa Euroopa integratsiooniprotsessi 31. Kirjutamata õigus e. pretsedendiõigus - Euroopa Kohtu tõlgendused EL õigusele ja sellega kaasnev 38. Euroopa Komisjon keda/mida esindab? käitumisreeglite kindlaksmääramine. Kirjutamata õiguse alla kuulub nii tavaõigus kui ka pretsedendi õigus, mis tuleneb eelkõige kohtulahenditest. Ka liidu õiguse põhimõtted, mis Nt. Komisjoni liikmed volinikud ei esineda oma riiki tulenevad üldisest rahvusvahelisest õigusest. vaid peavad toimima täiesti sõltumatult. 32. Solidaarsuskohustus Asutamislepingutest tulenevad põhimõtted 39. Euroopa Komisjoni tasandid: kolleegium ja * Solidaarsuskohustus (TEC, art. 10, end. art
üksikjuhul, mil seda rikuti. Tegeleti üksikjuhtudega, ei loodud alust terviklikule õigussüsteemile. Hilisemal ajal ei ole vahetegu era- ja avaliku õiguse vahel anglo- ameerika süsteemis olnud kunagi sel määral oluline, kui kontinnetaalses süsteemis. Õigusnorm ei ole üldine ja abstraheeritud, nagu kontinentaalses. Kohus tegeleb eeskätt antud juhtumi (case) lahendamisega, arvestades varasemate saranste juhtumite pretsedente ning üldisi õiguse printsiipe. Varasematest kohtulahenditest saab välja lugeda vastava õigusnormi, mida saab kohaldada ka järgnevatel saranastel juhtudel. Pretsetendiks on õiguse allika tähenduses vaid teatud osa kohtulahendist, mida võib käsitada reegli tähenduses, muu on motivatsioon ehk juriidilised arutlused, kuidas sellise reeglini jõuti. Selline reegel on vaid orientiiriks, mitte konkreetseks retseptiks antud juhu korral. Nii muutub ja täienebki common law süsteem pidevalt.
konkreetses asjas halduse üksikakti väljaandmises või ametiisiku poolt haldussanktsiooni kohaldamises. Haldusõigusnormi subsumtsioon peab toimuma kindlas protseduurilises korras. Haldusõiguse allikad Õigusallika mõiste – haldusõigus koosneb paljudest õigusnormidest, mis on oma väljenduse leidnud seadustes, määrustes ja teistes õigustloovates aktides. Haldusõiguse allikate puhul räägitakse ka tavaõigusest, kohtulahenditest, nn autonoomsest õigusest jne. Õigusteoorias on valdavalt ülekaalus määratlus, mille järgi õigusallikas on positiivse õiguse tunnetuse alus. Õigusnorm kujutab endast seega sisu, õigusallikas vormis väljenduse leidnud käitumisreeglit. Õigusnorm saab tekkida üksnes õigusallika kaudu, läbi selle. Õiguse vorm on õigustloova tegevuse tulemus, ta väljendab selle vormide paljusust ja erinevusi. Õiguse allikas on õigustloova tegevuse vorm, mis sisaldab õigust.
siis, kui see aset leidis. Hilisemal ajal ei ole vahetegu era- jaavaliku õiguse vahel anglo-ameerika õigussüsteemis olnud kunagi sel määral oluline, kui kontinentaalsesõigussüsteemis.Anglo-ameerika õigussüsteemis ei ole õigusnorm üldine ja abstraheeritud, nagu kontinentaalses õigussüsteemis.Kohus tegeleb eeskätt antud juhtumi ( case ) lahendamisega, arvestades varasemate sarnaste juhtude pretsedente ning üldisi õiguse printsiipe . Varasematest kohtulahenditest võib välja lugeda vastava õigusnormi, mida saabkohaldada ka järgnevatel, sarnastel juhtudel. Kuid seejuures tuleb eelmist kohtulahendit hoolikalt kaaluda, sesteelmise ja uue juhtumi tehiolud pole kunagi samad, identsed. Seega uus lahend peab erinema samuti milleskieelnevast, olema kordumatu ning üksnes antud juhu jaoks. Pretsedendiks õiguse allika tähenduses on vaid teatudosa kohtulahendist, mida võib käsitada reegli tähenduses, muu on motivatsioon ( juriidilised arutlused
Tegudeks loetakse inimese tegevust, s.h. ka teost hoidumist, kui seadus loeb selle juriidiliseks faktiks. Teos avaldub inimese aktiivne tahteavaldus. a. õigustoimingud – nt halduse üksikaktid b. õigusvastased teod – ei vasta haldusõigusliku normi ettekirjutusele. Selline tegu toob kaasa vastutuse. 5. Haldusõiguse allikad. 5.1 Haldusõiguse allika mõiste. Haldusõiguse allikate puhul räägitakse tavaõigusest, kohtulahenditest, nn autonoomsest õigusest jne. Allikaks on õigusnormi sisaldav akt. Üksikaktid ei ole õiguse allikad. Õiguse allikate kolm määratlust 1. Õigustloovate allikate tähenduses – inimeste ettekujutused ja hoiakud, mis määravad ära õiguse. Subjektiivne õigusteadvus õiguse loojana. 23 2
Hilisemal ajal ei ole vahetegu era- ja avaliku õiguse vahel anglo-ameerika õigussüsteemis olnud kunagi sel määral oluline, kui kontinentaalses õigussüsteemis. 33 Anglo-ameerika õigussüsteemis ei ole õigusnorm üldine ja abstraheeritud, nagu kontinentaalses õigussüsteemis. Kohus tegeleb eeskätt antud juhtumi (case) lahendamisega, arvestades varasemate sarnaste juhtude pretsedente ning üldisi õiguse printsiipe. Varasematest kohtulahenditest võib välja lugeda vastava õigusnormi, mida saab kohaldada ka järgnevatel, sarnastel juhtudel. Kuid seejuures tuleb eelmist kohtulahendit hoolikalt kaaluda, sest eelmise ja uue juhtumi tehiolud pole kunagi samad, identsed. Seega uus lahend peab erinema samuti milleski eelnevast, olema kordumatu ning üksnes antud juhu jaoks. Pretsedendiks õiguse allika tähenduses on vaid teatud osa kohtulahendist, mida
k. Lex – seadus) ja juristlik (lad. k. Jus – õigus)? Germaani õiguse perekonnas määratletakse õiguse allikat kui ühiskonna tahtel põhinevat õigust. See väljendub kas seaduses või kirjutatud õiguses, st. õiguse leidmiseks on vaja pöörduda seaduse poole.(Eesti õiguskord). Teine pool on anglo-ameerika (USA) common law tunnistab just pretsedenti kui üksikjuhu puhul tehtud otsust õiguse allikana. St. common law koosnebki kohtulahenditest. Meil otsustatakse õigust seaduse järgi ehk vaadatakse seadusest missugune “käitumine” sellisele punktile vastab, siis Ameerikas otsustatakse eelmise “käitumise” pealt kuidas sarnasel juhtumi puhul tuleks käituda. 349. Milline on positiivse ja ülipositiivse õiguse vahekord? Positiivselt õiguselt oodatakse ,et temas kätketud õiguslikus lahendid oleksid head ning õiglased. Üks võimalus on õigust määratleda kehtivate õigusnormide kaudu
gaasiteenustele juurepääsu ja kasutamise suhtes kohaldatavate hindade, tariifide ja üldtingimuste kohta (lit c). Lepingut võib VÕS 13 lg 1 järgi muuta lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. See kehtib ka tüüptingimustega lepingu puhul. Tüüptingimusi kasutavale lepingupoolele ei tulene seadusest õigust muuta lepingutingimusi ühepoolselt, nagu võib järeldada kohtulahenditest. Tüüptingimuste ühepoolse muutmise õigus peab tulenema konkreetsest seaduse sättest või lepingutingimusest. Kui kostja on ühepoolselt tüüptingimusi muutnud, tuleb teha kindlaks, mis alusel ja millal jõustus muudatus hageja I suhtes. VÕS § 42 lg 3 p 14 järgi on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav (ja seega tühine) tüüptingimus, millega nähakse ette tingimuse kasutaja õigus seaduses sätestamata või lepingus nimetamata
1) normi rakendamisel tuleb lähtuda selle sisust ja eesmärgist. Vajadusel tuleb kasutada tõlgendamist ja analoogiat; 2) normi saab haldusorgan (ametnik) rakendada rangelt oma pädevuse piires. §6. Haldusõiguse allikad 1. Õigusallika mõiste Haldusõigus koosneb paljudest õigusnormidest, mis on oma väljenduse leidnud seadustes, määrustes ja teistes õigustloovates aktides. Haldusõiguse allikate puhul räägitakse ka tavaõigusest, kohtulahenditest, nn. autonoomsest õigusest jne. Õpetus õigusallikatest aitab luua selles segaduses teatud korra ja loogilise süsteemi. Kuigi esialgu tundub, et küsimus õigusallikatest on selge, ei ole see sugugi nii lihtne. Vastupidi, õigusalases kirjanduses esineb väga erinevaid määratlusi, mis teevad selle probleemi üsnagi keeruliseks. Näitena mõned tähtsamad määratlused: 1) õigusallikad õigustloovate allikate tähenduses (Rechtserzeugungsquellen). Need on
1) normi rakendamisel tuleb lähtuda selle sisust ja eesmärgist. Vajadusel tuleb kasutada tõlgendamist ja analoogiat; 2) normi saab haldusorgan (ametnik) rakendada rangelt oma pädevuse piires. §6. Haldusõiguse allikad 1. Õigusallika mõiste Haldusõigus koosneb paljudest õigusnormidest, mis on oma väljenduse leidnud seadustes, määrustes ja teistes õigustloovates aktides. Haldusõiguse allikate puhul räägitakse ka tavaõigusest, kohtulahenditest, nn. autonoomsest õigusest jne. Õpetus õigusallikatest aitab luua selles segaduses teatud korra ja loogilise süsteemi. Kuigi esialgu tundub, et küsimus õigusallikatest on selge, ei ole see sugugi nii lihtne. Vastupidi, õigusalases kirjanduses esineb väga erinevaid määratlusi, mis teevad selle probleemi üsnagi keeruliseks. Näitena mõned tähtsamad määratlused: 1) õigusallikad õigustloovate allikate tähenduses (Rechtserzeugungsquellen). Need on
annaabi.ee 
