Haldusprotsess Avalik haldus · Haldus kõige laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgipärane tegevus. Halduse mõistet saab vaadelda erinevatest aspektidest. · Haldus esineb ka eraõiguses, nt majandusõiguses ja ühinguõiguses. Halduse kandjaks võib olla inimene, äriühing, mittetulundusühing. Sellest tulenevalt võime rääkida tööstus- jm ettevõtete haldamisest, ühingu asjade haldamisest. · Halduse kandjaks võib olla ka riik ja tegemist on riigihaldusega laiemas tähenduses ning seda sisustab avalik haldus, mis moodustab haldusõiguse sisu. Avaliku halduse tüüpilised tunnused Tüüpilised tunnused ja kui kõik tunnused ei esine alati, kuid ikkagi esinevad reeglipäraselt ja on olemuslikud avalikule haldusele. 1. Haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus. 2. Haldus on suunatud avalikele huvidele. 3. Haldus on suunatud tulevikku. 4. Halduse sisuks on konkreetsete abinõude rakendamine üksi...
1. Analüüsi objekt I. V. (V.) kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 8. jaanuari 2010. a korralduse nr 12.2-3/8398-13 tühistamiseks (nr 3-3-1-30-11) 2. Analüüsi skeem 2.1 Valiku põhjendus On teada, et väga paljud isikud on käinud kohtuteed, et vabaneda Maksu- ja Tolliamet`i (MTA) nõudmistest. Samuti on teada ka seda, et MTA on kaotanud enamus kohtuistungeid. Otsustasingi käsitleda antud kohtuotsust, et näha, mis põhjustel tekkivad MTA-l nõudmised, mis jõuavad kohtupinki. Uurida asja sisu, lähenemist ja tulemust. 2.2 Hinnang faktiliste asjaolude kajastamise selgusele Riigikohtu otsuses Faktilised asjaolud olid minu jaoks kajastatud Riigikohtu otsuses arusaadavalt ning piisavalt selgelt välja toodud, otsus oli ilusti põhjendatud, mille tulemusena ei tekkinud küsimusi ega agasid. 2.3 Õiguslikud probleemid kohtuotsuses (materiaal- ja menetlusõig...
See võimaldab tuvastada kriitilised komponendid (mille tõrge mõjub mitmele IT teenusele). 2. Mis on Vigade puu analüüs? Vigade puu analüüs (FTA - Fault Tree Analysis) - tehnika mida kasutatakse probleemini viiva sündmuste ahela koostamiseks. 3. Mida saab tuletada komponendi tõrke mõju analüüsiga? Selle metoodika abil saab tuletada info, mille alusel toimib IT teenuse talitluspidevuse haldusprotsess. 4. Mis on kriitilised teenused? Kriitilised teenused (Critical services), mille toimimine sõltub mitmetest komponentidest 5. Mis on üksainus tõrkeallikas? Üksainus tõrkeallikas (SPOF - Single Point of Failure) - konfiguratsioonielement, mille tõrge tekitab kohe intsidendi ja mille puhul vastumeetmeid pole veel rakendatud. SPOF võib olla isik, protsessi või tegevuse samm või IT infrastruktuuri komponent.
Guido Leibur Peamised probleemid haldusprotsessi korraldamisel Olulisemad probleemid: Klient · kasutajatugi ei toimi korralikult · vähe tähelepanu on pööratud kliendi vajaduste rahuldamisele · klientide madal usaldus IT suhtes · ei suudeta kiiresti reageerida muutuvatele ärivajadustele IT juhtkond · haldusprotsess on alajuhitud ja seal on liialt vähe ressurssi · pidevalt korduvad samad probleemid · muutuste haldamine on pidev peavalu · ei ole piisavat juhtimisinformatsiooni · konfliktid arendusega 15 Guido Leibur Väärtuste
4. Ajalooline areng Eestis Enne II maailmasõda oli Eestil tolle aja kohta väga kaasaegne haldusõigus, samuti vastav teoreetiline baas, viimast eeskätt tänu A.-T. Kliimanni teostele. Enne esimest EW haldusõigusteadusest Eestis rääkida ilmselt ei saa. A.-T. Kliimann väidab, et haldusõiguse õppetool loodi 1919. a seoses riigiõiguse õppetooliga. Iseseisev haldusõiguse õppetool loodi 1923. a, millest 1927. a eraldati haldusprotsess. 30.12.1935 andis riigivanem dekreedina administratiivmenetluse seaduse (RT 1936, 4, 25), mis reguleeris haldusmenetluse läbiviimist (sh küllaltki sarnaselt kehtiva HMS-ga). Sisaldas järgmisi peatükke: asjade alluvus, ametnikkude taandamine, asjaosalised ja nende esindajad, asjade algatamine ja avalduste esitamine, protokollid ja aktimärkmed, aktide vaatamine ja nendes väljavõtete andmine, väljakutsumine, kirjade kättetoimetamine, tähtajad, selgitav
omavalitsusteenistujate õiguslik seisund, avaliku teenistuse alused, tingimused ning kord, aga samuti pädevus otsustusprotsessis ja eriti: diskretsiooni ehk suva maht oma ülesannete teostamisel ning suhtlemisel rahvaga. Iga haldusõiguse normi puhul on kohustatud või õigustatud isikuks haldusorgan või ametiisik, kuid teatavatel juhtudel ka kodanikud ning juriidilised isikud. Ka haldusõiguse normid on loogilise struktuuri poolest valdavalt H - D tüüpi ning regulatiivsed. P. 2.3. Haldusprotsess ning haldusvastutus Eespool selgitati, et haldusõiguse ning haldusprotsessi (haldusvastutuse) õigusharud on sarnases süsteemses seoses kriminaalõiguse ja kriminaalkohtumenetluse ning tsiviilõiguse ja tsiviilkohtumenetluse õigusharudega. Vanema põlvkonna juristid võib-olla mäletavad veel nõukogude õiguse süsteemis palju aastaid väldanud käsituste lahknevust selles, mis on haldusprotsess - see teoreetiline vaidlus võib evida sotsiaalse mälu kaudu mõningast järelmõju praegugi
Jüri Liventaal RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTETE ÕPETUS Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI RIIK Riigi tunnused: ¤ territoorium ¤ rahvas ¤ avaliku võimu organisatsioon Riikliku korralduse vormid: Unitaarne - ühtne riik Föderatiivne - liitriik I Riigi piires ühtne võimuorganisatsioon - seadusandlik võim, täidesaatev ja kohtuvõim II Riigi piires ühtne õigussüsteem - siseriiklik positiivne õigus, kohtupraktika, rahvusvahelise õiguse normid ja tavad, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud õiguse printsiibid III Erilised institutsioonid ja riigiametnikud - ametnikud, sõjavägi, maakaitse ning sisekaitse; justiitsorganid ja korrektsiooniasutused IV Riigikassa - maksud, eelarve, riigipank, oma raha Riigi territoorium on maapinna osa, selle alumine osa, selle õhuruum ja akvatoorium. Jurisdiktsiooni ulatust ruumis piiritleb riigipiir- dokumentaalne ja looduses määratl...
Tarkvara monitooringusündmuste kui logifailide haldamiseks, mille abil on seoste leidmist võimalik automatiseerida. SHA-2 – Secure Hash Algorithm NSA loodud räsifunktsioonide pere SIP – Service Improvement Program Teenuse täiustamise plaan – tegevused, teenuse kvaliteedi parendamiseks SLA – Service Level Agreement Leping teenusepakkuja ja kasutaja vahel, kus on kirjas lepingu kehtivusaja kestel oodatav teenusekvaliteet. SLM – Service Level Management Teenustaseme haldusprotsess peab tagama, et organisatsioonile vajalikku IT teenust pakutakse piisavas mahus ja selleks vajalike ressursside kasutamine on efektiivne. SMTP – Simple Mail Transfer Protocol Üks TCP/IP protokollidest, mis on ettenähtud serveritevaheliseks e-posti sõnumite saatmiseks ja vastuvõtmiseks. SOA – System Outage Analysis ITILi meetod käideldavuse parendamiseks, identifitseerib teenuse katkestuse põhjused (underlying causes). Once these
· Koosnevad paljudest õigusnormidest. ERAÕIGUS 1. Tsiviilõigus 1.1 Võlaõigus 1.2 Asjaõigus 1.3 Perekonnaõigus 1.4 Pärimisõigus 2. Kaubandusõigus 3. Intellektuaalne omand 4. Rahvusvaheline õigus AVALIK ÕIGUS 1. Rahvusvaheline õigus 2. Riigiõigus 3. Haldusõigus 4. Karistusõigus 5. Finantsõigus 6. Protsessiõigus 6.1 Tsiviilprotsess 6.2 Kriminaalprotsess 6.3 Haldusprotsess www.etis.ee Rahvusvaheline õigus ja Euroopa Liidu õigus 1. Rahvusvaheline õigus. Rahvusvahelise õiguse olemuse mõistmiseks tuleb kõigepealt aru saada siseriiklikust õiguskorrast. Rahvusvaheliste normide kogum, mis on leidnud oma koha rahvusvahelise õiguse allikates. Mõeldud võrdsete, suveräänsete riikide omavaheliste suhete korrastamiseks. Peale
jne.; Haldusõiguse eriosa üksikud valdkonnad on suuremal või vähemal määral seadustega reguleeritud. Nii on Riigikogu vastu võtnud maanteeseaduse, lennundusseaduse, liiklusseaduse, rahvaraamatukogu seaduse, haridusseaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse, koolieelse lasteasutuse seaduse, täiskasvanute koolituse seaduse jne. Nõukogude õigussüsteemis kuulus ka haldusprotsess iseseisva õigusinstituudina haldusõiguse üldossa. Haldusprotsessina käsitleti sisuliselt haldusmenetlust. Selle 21 põhjuseks oli asjaolu, et ideoloogilistel kaalutlustel ei tunnistanud riik põhimõtteliselt halduskohut ja seega ka haldusprotsessiõigust kui iseseisvat õigusharu. Kuna Eesti Vabariigis taasalustasid 1993.a. oma tegevust halduskohtud, võib rääkida ka iseseisva õigusharu - haldusprotsessiõiguse tekkimisest. Tartu Ülikooli Õigusteaduskonnas
jne.; Haldusõiguse eriosa üksikud valdkonnad on suuremal või vähemal määral seadustega reguleeritud. Nii on Riigikogu vastu võtnud maanteeseaduse, lennundusseaduse, liiklusseaduse, rahvaraamatukogu seaduse, haridusseaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse, koolieelse lasteasutuse seaduse, täiskasvanute koolituse seaduse jne. Nõukogude õigussüsteemis kuulus ka haldusprotsess iseseisva õigusinstituudina haldusõiguse üldossa. Haldusprotsessina käsitleti sisuliselt haldusmenetlust. Selle 21 põhjuseks oli asjaolu, et ideoloogilistel kaalutlustel ei tunnistanud riik põhimõtteliselt halduskohut ja seega ka haldusprotsessiõigust kui iseseisvat õigusharu. Kuna Eesti Vabariigis taasalustasid 1993.a. oma tegevust halduskohtud, võib rääkida ka iseseisva õigusharu - haldusprotsessiõiguse tekkimisest. Tartu Ülikooli Õigusteaduskonnas
doktriini, selgitamaks välja, millega konkreetselt tegemist on. Oluline kohtuvalimise korral. Kõige üldisemalt on siis avalik õigus õigus, mis korraldab suhteid isiku ja riigi vahel ning avaliku õiguse hulka kuuluvad järgmised õigusharud: 1. rahvusvaheline avalik õigus 2. riigiõigus 3. konstitutsiooniõigus 4. kirikuõigus 5. haldusõigus 6. kriminaalõigus 7. protsessiõigus a. kriminaalprotsess b. haldusprotsess c. tsiviilprotsess 8. sotsiaalhooldusõigus 9. finantsõigus §3. Haldusõiguse määratlemine Kuna õigus objektiivses mõttes 1. on nii üksik õigusnorm 2. kui ka teatud hulk õigusnorme 3. ning lõpuks ka kõigi õigusnormide summa, siis kuulub ka haldusõigus objektiivse õiguse hulka. P. Rängel on 1934a määratlenud haldusõigust järgmistel alustel: 1. Formaalsel aluse kõik haldusasutuste loodud normid. 2
Suhtlemispsühholoogia."Valgus" Tallinn, 1986 22. Kehtiv haldusõigus.Konspekt.Autoriseerunud prof. dr.A.-T.Kliimann. Koostanud Lang, V.; Kruus, E. Tartu, 1939 23. Kergandberg, E. Kohtunikuõigusest Saksamaal. "Juridica". Nr.3, 1993 24. Kerikmäe, T. Mis on vähemus? "Juridica" nr.8, 1995 25. Kerikmäe, T. Inimõigused rahvusvahelises õiguses. “Juridica” nr 3, 1996 26. Kliimann A.-T., Administratiivakti teooria. Akadeemilise Kooperatiivi kirjastus.Tartu, 1932 27. Kliimann A:-T. Haldusprotsess. Akadeemilise Kooperatiivi kirjastus. Tartu, 1935 28. Kliimann,A.-T. Õiguskord. Akadeemilise Kooperatiivi kirjastus. Tartu, 1939 29. Konstitutsioonikohtute organisatsioon ja tegevus. Euroopa Nõukogu; Riigikohus. Tartus 3.-5. mail 1995.a. korraldatud seminari ettekanded. Tartu, 1995 30. Konverentsi "Maakondlik ja regionaalne juhtimine" materjalid. Tallinnas 1.-2. juunil 1994. Eesti Haldusjuhtimise Instituut; Tampere Ülikool; Kohaliku Omavalitsuse ja Avaliku Teenistuse Instituut (Budapest)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
