Parlamendis fraktsioonid ja komisjonid, opositsioon - ? Hääletamine Riigikogus -lihthäälteenamus, koosseisu hälteenamus, vajalik häälte arv nt. presidendi val. Täidesaatev võim - valitsus Kuidas moodustatakse? Kellest koosneb? Kes juhib? Millega valitsus tegeleb? (ülesanded?) Riigi kolmas võim kohtuvõim Millega tegeleb? Eesti kohtusüsteem mitme astmeline? Millised on Eesti kohtuastmed? Mis on : haldusasjad, tsiviilasjad, kriminaalasjad millises kohtuastmes arutatakse- lahendatakse? Eesti Riigikohus kus asub? Kes ja kui pikaks ajaks selle kohtunikud ametisse nimetab? Hageja Kostja Advokaat Prokurör Tunnistaja(d) Apellatsioon Kassatsioon Kohalik võim Volikogu kuidas moodustub? Kes valida saavad? Kui sageli valitakse? Millega kohalik volikogu tegeleb? Volikogu juht Pärnus? Valla- või linnavalitsus kuidas moodustatakse? Millega tegeleb? Kes juhib? Kes Pärnus? Põhiseadus Mis on PS ? Millal hakkas kehtima praegune põhiseadus
nõuab teiselt vanemalt elatise väljamõistmist, siis saab teise isiku huvide kaitsel kohtusse pöördumisena vaadelda näiteks vanemat. Eraldi on sätestatud esindaja määramine kohtu poolt (näiteks protsessiteovõimetule isikule ja alaealisele hagita perekonnaasjades). Lisaks advokaadiesindusele saab kasutada nõustaja instituuti (TsMs § 237). Nõustaja kaudu ( st nõustaja ise ei saa menetlusosalise nimel teha) võib menetlusosaline sooritada menetlustoiminguid igas kohtuastmes. VÕISTLEVUSE PÕHIMÕTE Tsiviilkohtumenetluses on võistlevuse printsiip Eesti taasiseseisvumisest peale. Tsiviilasju menetletakse kas hagimenetluses või hagita menetluses. Hagimenetluses domineerib võistlevuse printsiip, mis vastandab ja eraldab pooli üksteisest ja kohtust. Hagimenetluses on pooltel vastandlikud huvid, hageja soovib, et nõue rahuldataks ja kostja soov on vastupidine. Võistlevuse printsiibi kaudu teostatakse tsiviilasja asjaolude igakülgse
andmete kogumine ja kolmandatele isikutele edastamine lubatud, kui see kahjustab ülemääraselt andmesubjektide õigustatud huve. Nimetatud piirangu kohaldamisel tuleb hinnata andmesubjekti õigustatud huvide kahjustamise määra ehk iga kord konkreetse juhtumi asjaoludele tuginedes kaaluda, kas vajadus isiku nõusolekuta isikuandmete edastamiseks kolmandatele isikutele kaalub üles andmesubjekti õiguste ja huvide riive, seisab riigikohtu lahendis. Seega kaotas EMT vaidluse kõigis kolmes kohtuastmes ning kohtuvaidluse menetluskulud jäävad riigikohtu otsusel poolte kanda. (Riigikohtu lahend 3-3-1-70-11) Kui varasemalt oli juttu n-ö tavainimestest, siis pisut teisiti tuleb eetikaregulatsioonide ja EIK praktika järgi käsitleda avaliku elu tegelasi. Eesti ajakirjanduseetika koodeksi (1998) punkt 1.6 ütleb: “Poliitilist ja majanduslikku võimu ning avalikkusele olulist informatsiooni valdavaid inimesi käsitleb ajakirjandus avaliku elu tegelastena, kelle
3) isiku, kes on tema otseliinis sugulane või muu lähedane käesoleva seadustiku § 257 lõike 1 järgi, asjas; 4) asjas, milles ta on või on olnud menetlusosalise esindaja või nõustaja või milles ta osales või milles tal oli õigus osaleda menetlusosalise seadusliku esindajana; 5) asjas, milles ta on üle kuulatud tunnistajana või arvamuse andnud eksperdina; 6) asjas, milles ta on osalenud kohtueelses menetluses, eelnevas kohtuastmes või vahekohtumenetluses lahendi tegemisel; 7) kui esineb muu asjaolu, mis annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses. 7. Kohtusse kutsumise kord ja selle õiguslikud tagajärjed Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teavitamiseks toimetab kohus kohtukutsed kätte menetlusosalistele ja teistele isikutele, kes tuleb kohtuistungile kutsuda. Kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele peab jääma vähemalt kümme päeva. Menetlusosaliste nõusolekul võib tähtaeg olla ka lühem.
Kaja tuleb esitada tagaseljaotsuse teinud kohtule. Menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu. Kui pool taastatud menetluses kohtuistungile ei ilmu ja tema vastu tehakse uus tagaseljaotsus, ei ole tal enam õigust kaja esitada. 38) Menetluskulud ja nende tasumine Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Igas kohtuastmes peab kohus arvestust asjas kantud menetluskulude, muu hulgas asja läbivaatamise kulude kohta. Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Tasutakse hagi esitamisel, vastuhagi korral, kaebusel, avaldusel. Maksab avaldaja toimingu tegemiseks ette. Pool sellest tagastatakse, kui pooled jõuavad kokkuleppele või hageja loobub hagist. Kassatsioonikautsjon
ning prioriteetsetes asjades lühem. Konkreetselt tsiviilasjade kohta on raportis märgitud, et mõistliku aja nõude rikkumiseks võib lugeda keerulise tsiviilasja menetlemist rohkem kui 8 aastat ja prioriteetse asja menetlemist üle 2 aasta. Raporti järgi ei ole samas rikkumiseks peetud lihtsa tsiviilasja arutamist esimeses astmes 1a ja 10k, teises astmes 1a ja 8 k ning kassatsiooniastmes 1a ja 9 k, seega kokku 5a ja 3 kuud kolmes kohtuastmes ning töövaidluse (prioriteetne vaidlus) arutamist 5a ja 1 k, sealjuures esimeses astmes 1a ja 7k ning teistes kohtuastmetes mõlemas 1a ja 9 k. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) kasutab terminit mõistlik aega nii menetluse üldise kestvuse kui ka eraldiseisvate menetlustoimingute suhtes. Näiteks peab kohus hagi menetlusse võtmise otsustama mõistliku aja jooksul. Üksikute menetlustoimingute puhul saab
Rahvakohtunik ei või olla kõrge ametnik ega poliitik 58. Halduskohtud Eesti valitsemissüsteemis millises astmes paiknevad, millega tegelevad, struktuur, juhtimine, haldamine. 59. Ringkonnakohtud Eesti valitsemissüsteemis - millises astmes paiknevad, millega tegelevad, struktuur, juhtimine, haldamine. 60. Riigikohus Eesti valitsemissüsteemis tegevus kassatsioonikohtuna, struktuur, juhtimine, haldamine. 61. Põhiseaduslikkuse järelevalve millises kohtuastmes toimub, kuidas võib asi jõuda põhiseaduslikkuse järelevalve menetlusse, mis tulemuseni võidakse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses jõuda. 62. Kuidas toimub järelevalve kohtute üle Eesti valitsemissüsteemis? kohtu esimees teostab järelvalvet oma kohtu üle kohtumaja juht oma kohtumajade üle ringkonnakohtu esimees esimese ja teise astme kohtute üle justiitsminister kohtu esimehe, ja kohtudirektori üle
Antud juhul on nõue üks, ühine. Iseseisva nõudega kolmas isik aga esitab vaidluseseme (objekti) suhtes oma nõude, mis erineb hageja nõudest. Kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendataks ühe poole kasuks, võib menetlusse astuda hageja või kostja poolel. Iseseisva nõudeta kolmas isik saab menetlusse astuda ning teda võib menetlusse kaasata menetluse igas staadiumis igas kohtuastmes kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kolmandal isikul, kes ei esita iseseisvat nõuet, on kõik menetlusosalise õigused ja kohustused, kuid puuduvad need õigused, mida omavad pooled, see tähendab - tal ei ole õigust muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada nõuet, loobuda hagist või hagi õigeks. 20. esinduse liigid ja volitused Menetlusosaline (hageja, kostja, kolmas isik) võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu.
osaline või vastavalt tema esindaja. 3 Lk 13 7 6. Tsiviilasja hind (hagihind) Kohtusse hagi esitamisel tuleb üldjuhul tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast, hagihinnast. Tsiviilasja hinna nimetab hageja, vastavalt TsMS § 135 või määrab kohus, vastavalt TsMS § 136 toodule. Apellatsiooni-, kassatsiooni- ja määrus- kaebuse esitamisel on tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust (TsMS § 137 lg 1). Tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind (TsMS § 122 lg 1). Hagihind on hagi- asjas hagis taotletu harilik väärtus (TsMS § 122 lg 2). Hagita asja hind on hagita asjas avaldusega taotletu või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus (TsMS § 122 lg 3). Tsiviilasja hinda määrates ei arvestata menetluskulusid (TsMS § 122 lg 4). Tsiviilasja hinda käsitlevad TsMS §-d 122-137. Hagihinna määratlemisel võib osu-
Kolmas isik (§ 401) on füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole kuriteos kahtlustatav, süüdistatav, kannatanu ega tsiviilkostja, kuid kelle õiguste ja kohustuste üle võidakse kriminaalasja lahendamisel või erimenetlusees otsustada. Isik kaastakse kolmanda isikuna menetlusse ja kõrvaldatakse menetlusest menetleja määrusega. Määruse isiku kolmanda isikuna kaasamise või menetlusest kõrvaldamise kohta võib menetleja teha menetluse igas staadiumis ja igas kohtuastmes kuni kohtuotsuse või erimenetluses tehtava määruse jõustumiseni. Isik võib enda kolmanda isikuna menetlusse kaasamist taotleda ka kohtulahendi peale esitatud kaebuses. Sel juhul lahendatakse tema kaasamine kohtulahendi peale esitatud kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel. Juriidilisest isikust kolmas isik osaleb kriminaalmenetluses oma seadusliku esindaja või pankrotihalduri kaudu, kellel on kõik kolmanda isiku õigused ja kohustused. Kolmandal isikul on õigus (§ 402):
Prokuröride töötasu peab olema konkurentsivõimeline tippjuristide tööjõuturul. Kahjuks Eesti prokuröride palgasüsteem nendele tingimustele täiel määral ei vasta. Esiteks puuduvad sea- duse tasandil prokuröride ametipalkade määramise põhimõtted, nende kehtestamine on täna edasi dele- geeritud valitsusele (ProkS § 22 lg 3). Teiseks võrdsustab jõustuv kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse redaktsioon riigi peaprokuröri palga tavakohtuniku palgaga esimeses kohtuastmes. Nimelt jõustub praeguse seisuga 1. jaanuaril 2012 ProkS § 22 lõige 32, mille järgi riigi peaprokuröri kuupalgamäär ei tohi olla kõrgem kui kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse*68 § 2 lõikes 1 nimetatud palgamäära, lõikes 2 nimetatud kõrgeima palgamäära indeksi ning koefitsiendi 0,65 korrutis. Riigikohtu esimehe ametipalga koefitsient saab samas olema 1,0; riigikohtuniku ametipalga koefitsient 0,85; ringkonnakohtu kohtuniku
Asjaomastele isikutele teatatakse istungi toimumise ajast (kuupäev ja kellaaeg) ja kohast (kohtu nimi, asukoht, kohtusaali number) allkirja vastu eelistungil või kohtukutsega. 13. Kohtuotsus Kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. Otsuse tegemine (1) Kohus teeb otsuse, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. (2) Kohtuotsusega lõpeb menetlus selles kohtuastmes. (3) Kohtuotsuse kuupäev on selle avalikult teatavakstegemise päev. . Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus (1) Kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. (2) Kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. (3) Kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik
kui abielu või püsiv kooselu on lõppenud; 3) isiku, kes on tema otseliinis sugulane või muu lähedane isik; 4) asjas, milles ta on või on olnud menetlusosalise esindaja või nõustaja või milles ta osales või milles tal oli õigus osaleda menetlusosalise seadusliku esindajana; 5) asjas, milles ta on üle kuulatud tunnistajana või arvamuse andnud eksperdina; 6) asjas, milles ta on osalenud kohtueelses menetluses, eelnevas kohtuastmes või vahekohtumenetluses lahendi tegemisel; 7) kui esineb muu asjaolu, mis annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses. Kohtu töökeel. Kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti keeles. Kohtuistung ja muud menetlustoimingud protokollitakse eesti keeles. Kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, kaebus või dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, võib kohus
Kohtute pädevus: Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Muud toimingud (nt kinnistusraamat, äriregister, abieluvararegister, pärimisregister). Halduskohtud on erikohtud (PS § 148) arutavad avalik-õiguslikke, eelkõige riigi ja erasubjektide vahelisi vaidlusi. Muud toimingud (loa andmine). Ringkonnakohtud on apellatsioonikohtud (PS § 149 lg 2), mis vaatavad läbi I kohtuastmes juba lahendatud asju õiguslikust ja faktilisest küljest. Riigikohus on kassatsioonikohus, mis kontrollib apellatsioonikohtu lahendi õigsust üksnes õiguslikust küljest. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus (PS § 149 lg 3 teine lause). Riigikohtu otsused on madalamalseisvatele kohtutele kohustuslikud. 9.5. Kohtuniku staatus ning sotsiaalsed garantiid Kohtuniku ametisse nimetamine PS § 147,150
puutuv, siis jääb isiku vastav taotlus kohtus igal juhtumil rahuldamata, sest isikule ei ole antud järelevalve alast pädevust seadusandluse üle. Tema saab kohtus kaitsta ainult iseenda õigusi. Kui kohus isiku vastava taotluse rahuldab, siis toimib ta samuti nagu siis, kui ta omal algatusel taotluse rahuldas. Kui ta aga ei rahulda taotlust/pöördumist, siis säilib võimalus pöörduda teise või kolmandasse kohtuastmesse. Kui ka kolmandas kohtuastmes leitakse, et isiku taotlus tunnistada mingi üldakt tema vaidluses põhiseadusevastaseks ja jätta kohaldamata pole põhjendatud, siis on siseriiklikud protseduurid lõppenud. § 2. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Riigikohtus PS kohaselt on Rkohus mitte ainult kassatsioonikohus, vaid ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Viimase funktsiooni teostamiseks on moodustatud eraldi 5-liikmeline põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium.
asepresident). Kohtu töös osalevad 11 aadlikust kaasistujat ehk assessorit. Kui koht tühjaks jääb, leiti asemik oma kanaleid pidi, Maapäeva sel juhul ei toimunud. Ka kõik aadliga seotud asjad (nii tsiviil-, kui kriminaalasjad). Seati rahalisi algpiire, et kohus asju arutusele võtaks. Kõikidel kohtutel on olnud rohkesti kompetentsivaidlusi, eelkõige hierarhilises plaanis. Aadlikele meeldis, kui nende asju arutati võimalikult kõrges kohtuastmes. Teine vaidluskoht tekkis konsistooriumitega ilmalik kohtusüsteem leidis, et ka vaimulikud peavad oma probleemide ja asjadega neile 17 alluma. Konsistooriumid leiavad, et vaimulikud küsimused kuuluvad aga nende pädevusse (nt kui inimene otsustas lahutada). Ilmalikud inimesed leidsid, et ka need asjad kuuluvad nende pädevusse. 17
Apellatsioonikaebusega kaasneb nn devolutiivne toime - tema esitamise momendist ei tohi alama astme kohus enam tegeleda vastava vaidlusküsimusega. Otsuse lõpliku jõustumise seisukohalt võime veel öelda - suspensiivne ehk viivitav toime. Apellatsioonikohus otsustab asja reeglina sisuliselt ise, kuid erandkorras, kui see seaduses selge sõnaga sätestatud, võib ka tagasi saata algastme kohtule uuesti lahendamiseks. Kassatsioon on apellatsiooni läbivaatamine kõrgemas kohtuastmes, kus võidakse see otsus tühistada ja alama astme kohtule (uues koosseisus) uueks otsustamiseks saata. NB! Ümberkvalifitseerimine toimub siin üksnes juriidilisest aspektist - siin luuakse alus peamiselt apellatsiooniastme otsuste ümberotsustamiseks, aga ei otsustata ise ümber sisu osas. Erandlikult menetletakse kassatsiooni korras neid kohtulikke esimese kaebeinstantsi otsuseid, mis eriseaduse alusel on tunnistatud lõplikeks
esitada apellatsioon, kuna, sundides süüdistatavat läbima esimeses astmes kogu üldkorras menetlust, pöörduks käskmenetluse eesmärk - ökonoomsus - pea peale. Kolleegium leiab, et see argumentatsioon puudutab piirangu vajalikkuse hindamist, ega nõustu ka sisuliselt selle seisukohaga. Edasikaebeõiguse piirangu puhul ei ole küsimus käskmenetluse ökonoomsuses - käskmenetlus kui selline lõpeb esimeses kohtuastmes tehtud otsusega. Küsimus on edasikaebeõiguse piirangu hindamises menetlusökonoomiast lähtuvalt ja siin saab vajalikkuse osas võrrelda eelkõige kaht olukorda: kas apellatsiooni esitamise võimaluse korral oleks menetlus ökonoomsem kui selle välistatuse korral. Nagu ülal tõdetud, on seadusandja apellatsiooni välistamisel näinud ette sisuliselt selle edasilükkamise - enne apellatsiooni esitamist tuleb arutada asja üldkorras
annaabi.ee 
