● maailm jagunes kahe tugevama suurriigi NSVL ja USA vahel ○ USA oli heal majanduslikul järjel, asus demokraatlike Euroopa riikide eesotsa ○ NSVL saavutas võimu Ida-Euroopas ning Aasias ● Saksamaa ja Jaapan kaotasid ajutiselt iseseisvuse, Saksamaa tükeldati ○ sõjakulud maksid kaotajariigid ● võitsid ka Inglismaa ja Prantsusma b) sõjakurjategijate karistamine (Nürnbergi protsess); ● 20 kohtualust- Natsi- Saksa riigi- ja sõjaväejuhti ○ Stalini roll sõja puhkemises lükati kõrvale ● 4 võitja riigi (NSVL, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa) kohtunikud mõistsid kohut ● Esimene kohtuprotsess, kus süüdistati inimsusvastastes kuritegudes ● Inimsusvastased kuriteod kuulutati aegumatuteks ● 12 kohtualust mõisteti surma, teistele määrati erineva pikkusega vanglakaristused
Lühendite selgitusi: USA – Ameerika Ühendriigid, NSVL – Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, GBR – Suurbritannia, FRA – Prantsusmaa, LÄÄNE-EUR – Lääne-Euroopa, GER LV – Saksamaa Liitvabariik, JPN – Jaapan, GER DV – Saksamaa Demokraatlik Vabariik, CHN – Hiina Rahvavabariik Nürnbergi protsess 20.11.1945-01.10.1946. Rahvusvahelise tribunali peetud kohtuprotsess Hitleri- Saksamaa partei-, riigi- ja sõjaväejuhtide üle. Kaksteist kohtualust mõisteti surma, kolm said eluaegse vanglakaristuse ning neljale määrati vanglakaristus. Kaks kohtualust mõisteti õigeks. Samalaadne kohtuprotsess toimus ka Jaapani riigijuhtide üle (tuntud kui Kaug-Nürnbergi protsess), kus mõisteti süüdi 25 sõjakurjategijat. Külm sõda – ideoloogilised ja majanduslikud pinged ühelt poolt NSVL-i ja tema liitlaste (eelkõige Ida-Euroopa kommunistlikud riigid) ning teiselt poolt USA ja Lääne-Euroopa maade vahel 1945- 1990
avalik õigus õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid eraõigus õigusvaldkond, mis reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid kaasus kohtuasi advokaat kohtualuse ametlik esindaja , kaitsja ja eestkõneleja kohtuprotsessil apellatsioonikaebus - I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse , et asi uuesti läbi arutataks kassatsioonikaebus II astme kohtu otsuse edasikaebamine Riigikohtusse , et asi seal läbi vaadataks kriminaalasi kohtualust süüdistatakse kuriteos , tema poolt ja tema vastu esitavad argumente advokaat ( kaitsja ) ja prokurör ( süüdistaja ) tsiviilasi kahe eraisiku vaheline vaidlus , kellest ühte (hagi esitajat) nimetatakse hagejaks ja teist kostjaks, pole rikutud üldist õiguskorda. ( nt. Abielulahutus ) õiguskantsler ametiisik , kelle Riigikogu nimetab ametisse 7 aastaks. On sõltumatu ja valvab, et riigi ning kohaliku omavalitsuse õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja muudele seadustele. Õigus
väljastab kohtunik. 2) Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta 3) Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist tema selgitab arreteerimise põhjust, tutvustab õigusi ja kohustusi. 4) Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel: 1) Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi eeluurimise aeg ei tohi ületada ühte aastat. 2) Õigus süütuse presumptsioonile kohtualust tuleb kohelda süütuna nii kaua, kui kohus pole teinud süüdimõistvat otsust. 3) Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel 4) Poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine 5) Eneseinkriminatsiooni ehk enesesüüdistuse välistamine inimest ei tohi sundida tunnistama iseenda või lähedaste vastu. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtujärgsel perioodil: 1) Korduva süüdimõistmise välistamine kedagi ei tohi ühe ja sama süüdistuse alusel mitu korda kohtusse kaevata
kuid kohtualune ei pidanud seda oluliseks. Valud jätkusid nind kannatanu pöördus uuesti kohtualuse poole, kes suunas ta sama kliiniku teise arsti vastuvõtule ultraheliuuringule. Ultraheli näitas raseduse edasikestmist. Raseduse jätkumisest ultraheliuuringut läbi viinud arst patsienti ei teavitanud, vaid palus kannatanul järgmine päev tagasi tulla, et viia läbi narkoosi all järelpuhastus. Ultraheliuuringu läbi viinud arst teavitas kohtualust ebaõnnestunud abordist ning palus tal abort uuesti läbi viia. Teistkordne abordikatse viidi läbi pea kaks kuud esimesest hiljem. Abordi tegemise päeval nägi kohtualune kannatanut alles operatsioonilaual ja narkoosi all. Kohtualine eeldas, et eelmisel päeval ultraheliuuringu läbi viinud ja patsienti operatsiooniks ette valmistanud arst on patsiendile viimase olukorda ning ettevõetavat protsetuuri selgitanud. Abordi käigus läbistas arst emaka seina
Jaapani ja NSVL'i vahele jäi valitsema sõjaseisukord, samamoodi säilis sõjaseisukord SM ja tema liitlaste vahel. Nürnbergi protsess ja selle ajalooline tähtsus (11.194510.1946) Nürnbergi protsess rahvusvahelise tribunali peetud kohtuprotsess HitleriSM partei,riigi ja sõjaväejuhtide üle. 12 kohtualust mõisteti surma, 3 said eluaegse vanglakaristuse ning neljale määrati vanglakaristus. Kaks kohtualust mõisteti õigeks. See oli uuema aja ajaloos esimene juhtum, kui suure riigi juhtidele määrati kriminaalkaristus inimkonnavastaste kuritegude eest. Juriidilist vastutust riigi nimel või võimude käsul sooritatud kuritegude eest kandis igaüks ise. Riiklike huvide realiseerimine agressiivse sõja kaudu arvati nüüdsest kriminaalkuritegude hulka.
taas end sõjaliselt kindlustama (Hitler viis väed Reini tsooni), MRP sõlmimine, Rahvasteliidu nõrkus, suurriikide vahelised vastuolud. sõja tulemused lääne demokraatia saavutas võidu, kuid kommunistliku diktatuuri mõju kasvas, suured inimkaotused 60 milj inimest, suur areng sõjatööstuses (tuumapommid), saksamaa ja tema liitlased pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume, väikeste riikide iseseisvumine, Nürnbürgi protsessil mõisteti surma 12 kohtualust, uue poliitilise süsteemi tekkimine (nn Teine Maailm, kommunistlik blokk), riigi piiride muutumine, Euroopa ning hiljem kogu maailma lõhestumine ning külma sõja algus.
St seadused,.mis reguleerivad riikidevahelisi, riigiasutustevahelisi, riigi ja inimese vahelisi suhteid. Eraõigus reguleerib eraisikute omavahelisi probleeme. Eraõiguse mahukamaks haruks on tsiviilõigus. Lisaks kuulub eraõiguse alla majandusõigus, kaubandusõigus, võlaõigus, tööõigus, asjaõigus, perekonnaõigus.- st erinevad seadused, mis reguleerivad eraisikute elu. Kohtus jagunevad kohtuasjad kriminaalasjadeks ja tsiviilasjadeks. Kriminaalasjas süüdistatakse kohtualust kuriteos ja kohtualuse poolt ja vastu esitavad argumente advokaat (kaitsja) ja prokurör (süüdistaja). Advokaadi võib kohtualune ise valida, kuid prokurör määratakse riiti poolt ja ta esindab riiki kohtukaasuses. Lisaks kohtunikele on ka kirminaalasjas kaks kaasistujat, kelelks võib olla 25-65 aastane Eesti kodanik, kellel on õigusmõistmisel kohtunikuga võrdsed õigused. Kriminaalõigus kuulub avaliku õiguse alla, kuna süüdistatav on väidetavalt eksinud riigi seaduste vastu
................................................................................................... 2 Teise maailmasõja lõpp Teine maailmasõda lõppes Nürnbergi protsessiga 20.11.1945-01.10.1946. Rahvusvahelise tribunali peetud kohtuprotsess Hitleri-Saksamaa partei-, riigi- ja sõjaväejuhtide üle. Kaksteist kohtualust mõisteti surma, kolm said eluaegse vanglakaristuse ning neljale määrati vanglakaristus. Kaks kohtualust mõisteti õigeks. Samalaadne kohtuprotsess toimus ka Jaapani riigijuhtide üle (tuntud kui Kaug-Nürnbergi protsess), kus mõisteti süüdi 25 sõjakurjategijat. Pingutustest hoolimata ei jõudnud Roosevelt näha maailmasõja lõppu. Sel ajal ta ei olnud palju avalikkuse ees, isegi mitte neljanda presidendikampaania ajal. Siiski suutis ta need napilt võita. Järgmise aasta 12
ja ilma sõda kuulutamata. Ja siis loevad needsamad miljonid inimesed marssal Zukovi memuaaridest: "Saksamaa valitsus kuulutas meile sõja." Zukovi memuaarid anti välja sadades keeltes. Kuid millegi pärast keegi lugejaist ei taipa, et kommunistlike agitaatorite poolt kuulutatud tõde ei lähe ots-otsaga kokku. Ka ei vaevunud läänemaailm seda "väikest viga" märkama. Nürnbergi protsessil mõisteti kaks kohtualust õigeks, kaheksa erinevateks tähtaegadeks kuni eluks ajaks vangi ning üksteist surma poomise läbi. Viimaste hulka kuulus ka Göring, kes lõpetas elu enne hukkamist enesetapuga. Järgnevatel väiksematel kohtuprotsessidel mõisteti veel 24 kohtualust surma, 35 õigeks ja 114 erinevateks tähtaegadeks vangi. Suur hulk sõjakurjategijaid anti kohtu alla riikides, kus nad olid kuritegusid sooritanud. Võitjate kuritegusid ei arutatud
riigilõivuseaduses. · hagiavalduse esitatakse reeglina sellele kohtule, mille tööpiirkonnas on kostja elukoht. Võistlevuseprintsiip · Pikk menetlus, karistatav pole ennast süüdi tunnistanud ja siis kuulatakse üle kõik tunnistajad, uuritakse fakte ja tõendeid. · ristküsitlus - vastastikku tõendeid pidevalt ja aktiivselt kontrollima. Kriminaalmenetluses arvatase, et ristküsitlus kaitseb kohtualust paremini. · Tänu ristküsitlusele on kohtutöö vähenenud. · võistlevuseprintsiip on välismaal tuntum ja kasutatum. · See on pärit inglismaalt juba 17.sajandist, kuid on arenenud edasi. kuulduste keelu reegel ehk kohtueelsed antud ütlused, koos kõigi teiste tõenditega kuuluvad kuulduste hulka. Peab olema ise näinud või kuulnud oma kõrvaga kohtumenetlusse kuuluva asja tõendeid. Kui sõber ütleb, et tule räägi, kunas ma helistasin sulle vahetult peale
08.1945 a. alustas Jaapan rahuläbirääkimisi ning 02.09.1945 allkirjastati USA lahingulaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt. Nürnbergi protsess ·1945 a. novembris alustas rahvusvaheline tribunal Nürnbergi kohtumõistmist natslike partei-, riigi- ja sõjaväejuhtide üle ·süüdistati kuritegudes inimsuse vastu ·vastutus sõja vallapäästmise eest pandi seejuures erandlikult Saksamaa juhtkonnale ·1946 a. oktoobris välja kuulutatud kohtuotsuses mõisteti 12 kohtualust (Ribbentrop, Keitel, Rosenberg, Göring, Borman, Hess) surma, 3 said eluaegse, 4 määrati tähtajaline, 2 mõisteti õigeks ·Toimusid Saksamaal Nürnburgi linnas Õigluse Palees 1945-1949 a. II MS tagajärjed: ·Kestis 6 aastat ja 1 päev ·Lõpeb 08.05.1945 Saksamaa ·Lõpeb 02.09.Jaapan sellega lõpebki ·Tõi kaasa väga suuri purustusi ja inimkaotusi (~60 miljonit inimest) ·suured kaotused tsiviilelanike hulgas ·II MS ei lahendanud seniseid vastuolusid ega toonud õiglast korda
Surma sai palju tsiviilelanikke Hävisid mitmed kultuuriehitised Inimesed surid nälga Suur majanduslik ja põllumajanduslik kahju. a) II maailmasõja võitja- ja kaotajariigid; Võitjariigid: USA, Suurbritannia, Nõukogude Liit, Hiina Vabariik, Prantsusmaa Kaotajariigid: Saksamaa, Jaapan b) sõjakurjategijate karistamine (Nürnbergi protsess); · 4 võitjariigi (NSVL, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa) kohtunikud mõistsid kohtut · 24 kohtualust Natsi-saksa Riigi- ja sõjaväejuhti · Esimene kohtuprotsess, kus süüdistati inimsusvastases kuritegudes · 12 kohtualust mõisteti surma, teistele määrasti erineva pikkusega vanglakaristus c) II ms muud tagajärjed (näiteks kahe Saksamaa tekkimine, külm sõda jms.). · Saksamaa jaotati NSVL, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel neljaks sektoriks. Sama jaotus toimus ka Berliiniga, mis asus NSV Liidu poolsel alal. · 1949a. lõhenes Saksamaa kaheks:
❧ Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud, kuid hakati sisse nõudma reparatsioone ning võeti ära Ida-Preisimaa ja teised alad ❧ 8. september 1951 kirjutati alla rahulepingud võitjariikide ja Jaapani vahel (välja arvatud NSV Liit) Nürnbergi protsess 1945–1946 ❧ Rahvusvaheline tribunal natslike partei-, riigi ja sõjaväejuhtide üle kohtumõistmiseks ❧ kuriteod inimsuse vastu ❧ vastutus sõja vallapäästmise eest ❧ 12 kohtualust mõisteti surma, kolm said eluaegse vanglakaristuse ja kaks mõisteti õigeks Teise maailmasõja tagajärjed ❧ 60 miljonit hukkunut ❧ Tsiviilohvrite hulk peaaegu sama suur kui hukkunud sõdurite oma ❧ Sõda ei toonud kaasa õiglast maailmakorda ❧ Balti riigid jäid NSV Liidu võimu alla ❧ Teise Maailma ehk idabloki teke ❧ Euroopa ja kogu maailma lõhenemine ning külma sõja algus
Neid süüdistati kuritegudes inimsuse vastu, kohtualuste väiteid, et nad täitsid kõrgemalseisvate organite või isikute käske, ei arvestatud.Vastutus sõja vallapäästmise eest pandi seejuures eranditult Saksamaa juhtkonnale. Protsessil esitatud dokumendid MRP salaprotokolli ning Stalini rolli kohta Teise maailmasõja puhkemises lükati kõrvale. 1946. aasta oktoobris välja kuulutatud kohtuotsuses mõisteti 12 kohtualust surma, kolm said eluaegse vanglakaristuse, neljale määrati tähtajaline vanglakaristus ja kaks mõisteti õigeks. Teise maailmasõja tagajärjed Teine maailmasõda põhjustas seninägematuid purustusi ning kaotusi. Kokku hukkus sõjas ligi 60 miljonit inimest, neist kõige rohkem NSV Liidus (üle 20 miljoni) ja Hiinas (10 miljonit). Varasemates sõdades moodustasid enamiku hukkunutest sõdurid, Teises maailmasõjas suurenes aga järsult hukkunud tsiviilelanike arv
Seaduse alusel võib seaduses ettenähtud abinõud kriminaalasja tehiolude igakülgseks, seda õigust piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste ning lapse täielikuks ja objektiivseks uurimiseks ning välja selgitama nii põlvnemise saladuse kaitseks, samuti kuriteo tõkestamise, kurjategija kahtlustatavat, süüdistatavat ja kohtualust süüstavad kui ka õigustavad, tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides. samuti tema vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on käesoleva paragrahvi lõigetes kaks (2) Kohtul, prokuröril ja uurijal ei ole õigust panna tõendamise kohustust ja kolm nimetatud õigused võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival
Seaduse alusel võib seaduses ettenähtud abinõud kriminaalasja tehiolude igakülgseks, seda õigust piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste ning lapse täielikuks ja objektiivseks uurimiseks ning välja selgitama nii põlvnemise saladuse kaitseks, samuti kuriteo tõkestamise, kurjategija kahtlustatavat, süüdistatavat ja kohtualust süüstavad kui ka õigustavad, tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides. samuti tema vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on käesoleva paragrahvi lõigetes kaks (2) Kohtul, prokuröril ja uurijal ei ole õigust panna tõendamise kohustust ja kolm nimetatud õigused võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival
· Eesmärgiks: rahu ja turvalisuse, võrdsete õiguste ja rahvaste enesemääramisõiguse tagamine, koostöö. · Pani paika ka ÜRO juhtorganid · Allkirjastasid 51 riiki võitjate poolelt (ka Valgevene ja Ukraina NSV). Nürnbergi protsess · Moodustati võitjariikide poolt Sõjakurjategijate Rahvusvaheline Tribunal. · töötas Nürnbergis, mis oli olnud Natsi-Saksamaa ideoloogiline keskus · Nürnbergis toodi kohtu ette 24 kõige prominentsemat kohtualust Kokkuvõtteks: · Ametlikult lõppes Teine Maailmasõda Pariisi rahukonverentsiga allkirjastati veebruaris 1947. Saksamaaga ei sõlmitudki rahu! · Inimkonna ajaloo kõige ohvriterohkem sõda. Täpset ohvrite arvu ei tea keegi. · Tõeline totaalne sõda, kus mõistetel "tagala" ja "rinne" polnud enam vahet. Suurimad ohvrid tsiviilelanikkonna seas. · Mõlemad pooled näitasid üles silmapaistvat julmust. · Saksamaa oli sõjas täielikult puruks löödud
Kohtu all oli 17 inimest, neist kõige tuntumad olid Nikolai Pjatakov, RKN aseesimees ja Kominterni üks juhtivaid inimesi, TK liige Karl Radek. Nemadki tunnistasid oma väidetava süü üles. 17-st 13 mõisteti surma, otsus viidi täide, 4 viidi sunnitöölaagrisse ja lasti maha. 1938 märtsis oli III Moskva protsess- parempoolne trotskistlik plokk. Kohtu alla anti Nikolai Buhharin ja Aleksei Rõkov, endine RKN. 21 kohtualust, kõik tunnistasid end süüdi, 18 mõisteti kohe surma ja lasti maha, ülejäänud 3 hukati sunnitöölaagrisse saadetuna. Lisaks kolmele suurprotsessile leidis aset eraldiseisnud kohtuprotsess, 1937 juunis anti kohtu alla 8 tähtsamat Punaarmee juhti, eesotsas marssal Tuhhatševskiga (Kaitse-Rahvakomissari asetäitja), teda ja tema kaaslasi süüdistati kummalises asjas- olevat ühelt poolt olnud seotud kontrrevolutsiooniliste trotskistlike org-de, teisalt aga saksa fašistliku luureorg-ga
kus kannatanu hilisemad ütlused, millele süüditunnistamine rajanebki, erinevad olulises osas kannatanu varasematest ütlustest.Kõnealuses asjas on kannatanu pärast M. Baukovi korduvat nägemist muutnud oluliselt oma ütlusi kurjategija kirjelduse osas nii, et see on hakanud vastama M. Baukovi välimusele. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kannatanu ütlusi (nii varasemaid kui ka hilisemaid) kinnitaksid. Nendest asjaoludest tekitatud kõrvaldamata kahtlused välistavad kohtualust süüstavate muude tõendite puudumisel süütuse presumptsiooni põhimõttest tulenevalt kohtualuse süüdimõistmise. Maakohtu seisukoht, et kohtul puudub alus arvata, et kannatanu valetab, sest varem ta kohtualust ei tundnud, on oletuslik ega välista kannatanu võimalikust mäluveast (isik ei peegelda oma hilisemates ütlustes algsündmust ennast, vaid mälujälge, mis on
Teate ka, kellega teil tegemist on?» Ta ägedus ei suutnud üldist rõõmupuhangut vähendada. Asi paistis kõigile nii kummaline ja pentsik olevat, et meeletu naer ulatus isegi vastuvõtusaali seersantideni, nende piigikandjateni, kelle juhmus kuulus nende mundri juurde. Ainult Quasimodo oli ikka veel tõsine, sel lihtsal põhjusel, et ta midagi aru ei saanud, mis ta ümber sündis. Kohtunik, kes üha rohkem vihastus, arvas, et ta peab samas toonis jätkama, lootes sellega kohtualust nii koledasti hirmutada, et see kaudselt pealtkuulajatessegi mõjuks ja neisse aukartust sisendaks. «Ah, teie raiskuläinud, alatu kelm, kes te olete, mõtlete veel mõnitama hakata Chätelet' kohtunikku, kelle kohus on Pariisis avalikku julgeolekut kaitsta, kelle ülesanne on järele uurida kuritegusid, seaduserikkumisi ja halbu elukombeid, valvata kõigi elukutsete üle ja mitte lubada monopoli, tänavaid korras hoida, takistada sulgloomade, kodu- ja
annaabi.ee 
