Peatükk 10 Vene rahvuslik käsitöö - No ja mis see võis olla? jätkas Andres endale küsimuste esitamist - Kui su vanaisa oli talupoeg, siis see võis olla rahvuslik käsitööndus? oletas Natasa - Mis? Matrjoskad? - Kas sa mõtled, et Venemaal ainult Matrjoskad on? - Ei, ma ei arva nii. Aga mis veel on? Samovarid? - Jaa, halvasti tead Venemaad. Meil on Hohloma, Gzel, Paleh. - Pea,pea! Räägi täpsemalt! peatas teda Andres. - No näiteks hohloma. See on niisugune lakitud puuanum. Sa kindlasti oled näinud. Sinna on harilikult joonistatud marjad ja lilled. See on erk, puna-must kuldne nõu. - Kuldne? - Seda nimetatakse nii ,,kuldne hohloma" - Kas ta on kullast? - Ei, puust. - Puu ei ole kallis. - Ära ütle! Näiteks meil on laekad Palehast ja Fedoksinost.Nad on tehtud kartongist. Aga nad maksavad väga palju, mida väksem laegas, seda hinnalisem. - Kartongist. - Jah, kujuta ette! Hinnatakse mitte materj...
Nimed jagunevad: kohanimed ehk toponüümid ja isikunimed ehk antroponüümid. Nimeuurimine sai alguse kohanimede uurimisest, alles hiljem hakati uurima kohanimesid. Eestis hakkasid kohanimesid uurima Eestis elavad baltisakslased 19.sajandil. Nad uurisid põhiliselt vere lõpulisi nimesid. Tänapäevane nimeuurimine Eestis sai alguse 1960. aastatel. Keskne nimeuurija oli siis Valdek Päll, kes oli keskendunud peamiselt Põhja-Tartu kohanimedele. Hetkel tegeleb kohanimedega Marja Kallasmaa, kes on keskendunud Saaremaa kohanimedele. Hiljem on ta uurinud ka Läänemaa kohanimesid ning vanu isikunimesid. Teised kohanimeuurijad, kes teevad oma põhilist tööd Võrumaal, on Evar Saar ja Marika Paster. Uuema aja uurija on veel Marit Alas, kes on lõpetanud Tallinna Ülikooli ja uurinud kohanimede muutumist ning Saaremaad 20. sajandil. Nimed tekivad nendele kohtadele, mida on vaja nimetada. Kohanimed muutuvad seoses looduse muutumisega
Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Soome on tuntud kui tuhande järve maa: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m2), aga ka 179 584 saart Nime Suomi päritolu ei ole kindel, kuid võimalikuks päritolusõnaks peetakse balti sõna zeme (maa, pind). Soome keeles tähendab suo sood, mis on tavaliseks Soome biotüübiks, arvatakse et Soomet kutsuti varajaste soomlaste poolt Suomaaks (soomaa) Eksonüüm Finland on sarane Skandinaavia kohanimedega nagu Finnmark, Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast kütt-korilaste kohta, finn. Miks ja millal see hakkas tähendama soomlasi on teadmata. ÜLDANDMED Pealinn: Helsingi Pindala: 338 145 km2 Riigikeel(ed): soome ja rootsi Riigihümn: Maamme (Vårt land) Rahvaarv: 5 276 955 (2006) Rahvastiku tihedus: 17,2 in/ km2 President: Tarja Halonen Peaminister: Matti Vanhanen
Olge endas kindel, ärge jätke helistajale muljet, et teil on probleeme või olete segaduses ja ebakindel. See on teie, mitte helistaja asi. Saate alati ju vabandada ja öelda, et olete hõivatud ja helistate vabanedes kliendile tagasi. Vead ja väär arusaamine võivad tekkida siis, kui suheldakse võõrkeeles ning kasutatakse liiga keerukaid või kliendile tundmatuid termineid. Olge eriti hoolikas isiku- ja kohanimedega. Vajaduse korral hääldada tähthaaval. Soovitatav on kasutada rahvusvaheliselt tuntud tähendusi (näiteks A alfa, H hotel). Helistaja võib rääkida telefonis väga pikalt ja palju ebaolulist. Teie peate olema suuteline eristama olulise ebaolulisest. Telefonisuhtluse ajal võivad paljud asjad teie tähelepanu kõnelt kõrvale juhtida keegi tuleb ruumi, keegi kõnetab teid, näete läbi akna väljas midagi põnevat jne.
kirjutatud sõnakunsti. Põhiline vorm on rahvuskirjandus, mis ei välista kontakte teiste rahvuskirjandustega (nt kreeka motiivid rooma kirjanduses) Maailmakirjandus- universaalsema tähendusega teosed, mille levik ühe rahva juures teise juurde toimub tõlgete vahendusel. Maailmakirjandus on kõigi rahvuskirjanduste kogusumma. Eesti kirjandusloo algust hakatakse arvama alates 13.sajandist, oli sel ajal tegemist vaid üksikute eesti isiku- ja kohanimedega. Alles 16.sajandil trükiti kiriklike jumalateenistuste tarbeks esimesed eesti keelsed raamatud. 19.sajandi alguses tekkis esimene eestikeelne teadlik kirjandus. Esimeseks rahvuskirjanikuks peetakse Kr. J. Petersoni. 13.sajandi algus Henriku Liivimaa kroonika 13.sajandi algus Taani Hindamisraamat 1525 teated Lübeckis arestitud eesti keelt sisaldavast trükisest 1535 Wandradti ja Koelli katekismus, esimene osaliselt säilinud eestikeelne trükis
Nime algne tähenduskavatsus läheb igapäevases suhtluses enamasti kaotsi, sest nimi on üsna argine asi. Kohanimi peab olema kergesti meelespeetav ega tohi teiste omasugustega segi minna . Ta peab olema keeleliselt korras ega tohi tähendada midagi heade kommete vastast. Ka ei tohi kohanimi olla liiga pikk, nagu nt olid ideoloogilised nimed Eesti Punaste Küttide väljak, Osmussaare Kaitsjate nimeline väljak, NSV Liidu 50. Aastapäeva nimeline väljak. 1 Kohanimedega on tihedasti seotud rahvanimed ehk etnonüümid, mis eesti keeles kirjutatakse väikese algustähega. Nt karjalane, liivlane, isur, komi, prantslane, sakslane, usbekk. Etnonüümide hulka kuuluvad ka väiksema paikkonna elanike nimed, nagu hiidlane, virulane, tartlane, pärnakas, mulk . Veel on oma loomu poolest kohanimedele lähedased kosmonüümid, s.o mujal maailmaruumis asuvate objektide nimed . 1 P.Päll, “Eesti murded ja kohanimed” Tallinn, 2002
hoopis ote nime all (vrdl Otepää). Karula on vana kihelkonna nimi, mis arvatakse tulevat sõnast “karune” ehk „karm“, mis iseloomustab hästi siinseid raskesti haritavaid ja ligipääsetavaid metsaseid künkaid. (Keskkonnaamet) “Karulas on tuntud jutud vanadest asula-, matuse-, talukohtadest, pillimeestest ja kõrtsinaljadest, aga ka pajatused metsloomadest ning uskumused järvedes elavatest vaimudest. Siinne pärimus on tihedalt seotud maastikega, väga palju on kohanimedega seotud rahvajutte. Iseloomulik on ka rahvaarsti- ja nõiatraditsioon. On ka lugusid tondi- ja vaimunägemise kohtadest, ravitoimega ojadest ja allikatest ning inimeste või loomade ärakaetamisest.“ (Keskkonnaamet) Karula kihelkond kuulub võru keele läänerühma, millel on ühisjooni nii tartu kui mulgi keelega. Siinsed kohanimed on kauni kõlaga: Lajassaarõ, Peräkonnu, Värtemäe, Tsirgasmäe, Taropedäjä, Pirrupuusaarõ
"häälel", "rõõmus" ja "rõemus". Ka kasutatakse nime Peterburi, siis jälle 6 Peeterburi. Loomulikult erinevad ka kokku-lahkukirjutamisreeglid, (nt "liht teenistuses"). Põnevaid sõnu leiab muidugi ka, nt "valvaka-juusteline mees", tõeline kaunissõna : "kapstas" (ehk "kapsas"). Veel grammatika-alaseid tähelepanekuid: vähene osastava käände kasutatavus, selle asemel omastav. Kõik riikide jm kohanimedega seotud sõnad on kirjutatud suure tähega: Eestlane, Riialane, Venekeel, Saksakeel (üks sõna!). Komakasutuse kohapealt tundub asi olevat üsna juhuslik. Samuti on arusaaamtused gi ja ki liite kasutamises. Kõla järgi? Nt millesgi, misgi, oleksgi, aastatgi, minutitgi, vähematgi, aga ka vähematki, sõnakestki, tuleleegistki, sügavusestki. Käesoleva teksti lõpetuseks aga mõned tarkuselaused ja muidutsitaadid. 7
Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Soome on tuntud kui tuhande järve maa: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m2), aga ka 179 584 saart Nime Suomi päritolu ei ole kindel, kuid võimalikuks päritolusõnaks peetakse balti sõna zeme (maa, pind). Soome keeles tähendab suo sood, mis on tavaliseks Soome biotüübiks, arvatakse et Soomet kutsuti varajaste soomlaste poolt Suomaaks (soomaa) Eksonüüm Finland on sarane Skandinaavia kohanimedega nagu Finnmark, Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast kütt-korilaste kohta, finn. Miks ja millal see hakkas tähendama soomlasi on teadmata. 4 2 ÜLDANDMED Pealinn: Helsingi Pindala: 338 145 km2 Riigikeel(ed): soome ja rootsi Riigihümn: Maamme (Vårt land) Rahvaarv: 5 276 955 (2006) Rahvastiku tihedus: 17,2 in/ km2 President: Tarja Halonen
Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Soome on tuntud kui tuhande järve maa: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m2), aga ka 179 584 saart. Nime Suomi päritolu ei ole kindel, kuid võimalikuks päritolusõnaks peetakse balti sõna zeme (maa, pind). Soome keeles tähendab suo sood, mis on tavaliseks Soome biotüübiks, arvatakse et Soomet kutsuti varajaste soomlaste poolt Suomaaks (soomaa) Eksonüüm Finland on sarane Skandinaavia kohanimedega nagu Finnmark, Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast kütt-korilaste kohta, finn. Miks ja millal see hakkas tähendama soomlasi on teadmata. 4 ÜLDANDMED Pealinn: Helsingi Pindala: 338 145 km2 Riigikeel(ed): soome ja rootsi Riigihümn: Maamme (Vårt land) Rahvaarv: 5 276 955 (2006) Rahvastiku tihedus: 17,2 in/km2 President: Tarja Halonen
mehhanism, konstruktsioon, ehitis või muu seadis, mis ei kuulu riiklikule registreerimisele; Saateauto on §-is 14 toodud nõuete kohaselt tähistatud B-kategooria auto, mida kasutatakse veol liikluse ohutuse tagamisel ja teiste liiklejate hoiatamisel suur- ja/või raskeveosest; Vedaja on vedu teostav isik, kes võib olla ka veotee kooskõlastuste ja eriloa hankija; Veotee on loal teenimedega või teenumbrite ja -nimedega (kohanimedega) määratud teed ja/või teelõigud, mida mööda peab eriveos liikuma. 1.3 Eeskirja kohustuslikkus Eeskiri on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, sõltumata sellest, millises riigis erisõiduk on registreeritud. 2. Vedu 2.1 Üldnõuded eriveose veol Suuri ja/või raskeid veoseid võib vedada mootorsõidukiga ainult siis, kui veost pole võimalik vedada osade kaupa või teise transpordiliigiga. Erandina võib loa väljastaja lubada ka sellise
Dialoog autos. Lühike sisu: Andrese uus tuttav Kristjan õpib MGU-s (ilmselt on mõeldud Moskva riiklikku ülikooli) ja omab eesti juuri. Ta pakub oma abi sugulaste ja varanduse otsingul. Tegelased: Andres ja tema uus tuttav Kristjan Tegevuskoht: auto, mis kiiresti sõidab vaksalist ,,Marinoi rostsi" rajooni. - Me, muide, ei ole veel tuttvad. Mind kutsutakse Kristjaniks, aga teid? küsis noor inimene. - Mind Andres. Teil on Essti nimi. - Jah, mu juured on eestis. - Tõsi? Räägime siis eesti keeles. - Kahjks ma ei räägi eesti keelt. Aga ma tahan õppida eesti keelt. - Kas te ammu sõitsite eestist ära? - Väga ammu. Mu vanaisa elas venemaal. - Säh sulle, milline kokkusattumus! Aga mina just tulin siia otsima eestlasi, kes elavad venemaal. Mu vana- vanaisa kunagi ammu ka elas siin ja jättis mulle...Andres peatus. Ta sai aru, et ütles liiga palju. - Jättis mida? huvitus Kristjan. - Jättis... Ühe asja. - Aga...
See võib olla ka lihtsalt tüve osa. ja-lõpp on tuletussufiks. Ajalooliselt on see olnud osa pikemast tüvest, on lühenenud (-jala, -jõe, -koja, -oja, -välja, -Jaagu). na-lõpp on sage (kokku 160 nime). Üldiselt on lühenetud pikemast nimest: -kanna, -nina, -n+aja, -ranna, Jürna, on olnud ka vene sufiks (nt Kuksina). Kagu-Eestis (Setu-, Põlva- ja Võrumaal) esineb rohkem. Asukoht viitab sellele, et võib olla kokkupuude Vene kohanimedega. ma(a)-lõpp on populaarne: 241 nime üle Eesti. See on samuti lühenenud, ent ei teata täpselt millest, sest variante on palju: -maa, -aseme, -metsa, -mõisa, -mäe, -nurme, -võhma, -Tooma. Tartumaa ida- ja lõunaosas selliseid nimesid pole, aga mujal on. va-lõpp kohanimedes on palju võimalikke lähtesõnu: -haua, -pea/pää, -vahe, -õue, deverbaalsufiksist või denominaalsufiksist (nt Orava, Jõgeva) tekkinud, laenatud vene sufiksiga nimedest (nt Kalatsova, Antkruva)
6) Suuremõõtmeline veos (edaspidi suurveos) on koormaga või koormata sõiduk (autorong), mille üksainuski mõõde ületab «Liiklusseaduse» § 15 lõike 1 alusel teede- ja sideministri poolt kehtestatud suurimat lubatud suurust või kui koorem ulatub sõidukist (autorongist) ette- või tahapoole üle 1 m; 7) Vedaja on vedu teostav isik, kes võib olla ka veotee kooskõlastuste ja eriloa hankija; 8) Veotee on loal teenimedega või teenumbrite ja -nimedega (kohanimedega) määratud teed ja/või teelõigud, mida mööda peab eriveos liikuma. §3. Eeskirja kohustuslikkus Eeskiri on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, sõltumata sellest, millises riigis erisõiduk on registreeritud. 2. peatükk Vedu §4. Üldnõuded eriveose veol (1) Suuri ja/või raskeid veoseid võib vedada mootorsõidukiga ainult siis, kui veost pole võimalik vedada osade kaupa või teise transpordiliigiga
propageerimise eeltingimuseks kaasautorluse.Chusck Berry populaarsete laulude loetelu on üsnagi pikk.Algas see 1955 aastal lauluga "Maybelline", oli oli algselt kavandatud kantristiilis loona; edasi tulid "Sweet little sixteen" ja "Schooldays"( mõlemad olid suunatud otse noorsoo kõrvadesse), "Rock'n roll music","Johonny B Good" jt.Väärib märkimist , Chuck Berry armastas oma lauludesse tuua otsest Ameerika olustikku koos kohanimedega, mis võisidki olla üks põhjus tema vangisaatmise pärast.Nii on laulus "Thirty days"(kolmkümmend päeva) juttu kohtunikest ja nende kohtupidamisest, "no money down"(raha pole vaja) tögab krediidisüsteemi autode ostmisel, ameerika elulaadi kohta kriitikat võib leida ka laulust "Too much monkey business"(liiga palju sulitempe) jne.Paljud loevad Berryt suurimaks poeediks , ja sõnadekirjutajaks , kes Rock `n' rollis kunagi olnud on
1739) 1849 B. Gildenmann, Mailma made öppetus, 1854 M. Kauzmann, E. W. W. Schultz, Keograhwi, ehk öppetus Ma-ilma surussest ja Ma-ilma madest. Koli-Ramat. Wies jaggo. Teine geograafiaõpik eestlastele, khk koolidele, ilmus 4 trükki ja 9500 ex, selles esimene koolikaart Eüropa ja Palästina. Laialt levis 1873 C. R. Jakobsoni kooliatlas. 1883 andis Ado Grenztein välja esimese täpsema eestikeelse kaardi ,,Eestimaa kaart" rahva hulgast kogutud kohanimedega. Aluseks kolmeverstaline topograafiline kaart. 1997 ilmus eesti esimene täielikult arvutiga valmistatud teedeatlas ja hakkas tööle kaardiserver. Suuremad kollektsioonid ja kättesaadavus: · Rahvusraamatukogus on digiteeritud vanad kaardiharuldused, on kirjanduse temaatiline andmebaas ja Eesti Looduse artiklite andmebaas. · Rahvusbibliograafia registreerib Eestis ilmunud ja eesti kohta käivad kaardid.
kasutuselevõtuks (kaartidel leidus küllalt palju kunagi Vene või Nõukogude mereväelaste pandud nimesid), koostas talunimede korrastamise juhendi jm. 4.2.1 Kohanimeseadus Kohanimeseadus võeti vastu 11. detsembril 1996 (RT I 1997, 1, 2 jj). See oli rahvusvaheliseltki tähelepanuväärne selle poolest, et kõik kohanimekorralduse põhisätted on koondatud ühte õigusakti. Varem oli kohanimeseadus vastu võetud üksnes Norras 1990. aastal, kuid see ei käsitlenud kõiki kohanimedega seotud aspekte, vaid peamiselt kirjakuju fikseerimise põhimõtteid ja nimede ametlikustamise protseduure. Kohanimeseaduse 26 paragrahvi hõlmavad järgmisi küsimusi: a) kohanimede määramise pädevus (nimesid määravad asutused ja ametiisikud, nimepaneku kooskõlastamine ja avalikustamine); b) kohanimede suhtes esitatavad nõuded (keelsus, õigekirjareeglid, rööpnimed, samanimelisuspiirangud, kohanimevalik); c) vähemusrahvuste kohanimed;
inimloomusi, mida on raske avastada. Maskide kontakt on kõige eredam näidis formaalsest suhtlemisest. II PEATÜKK. TELEFONISUHTLUS Ka telefoni teel suheldes saab jätta positiivset või negatiivset esmamuljet endast ja oma asutusest. · sinu kehaasend määrab paljus hääletooni · räägi aeglaselt ja selgelt · keskendu telefonikõnele · naerata telefonile · ole eriti hoolikas isiku ja kohanimedega VASTUVÕTJA: · telefon heliseb alati siis, kui sa seda kõige vähem ootad · ole valmis ootamatusteks ja ebameeldivusteks · segaduse ja ebakindluse korral võta aeg maha ning leia aeg tagasi helistamiseks · kõne mujale suunamine vajab täiendavat selgitust · hõivatuse korral on viisakas ise tagasi helistada, mitte aga lasta tagasi helistada
Euroopast. Perekonnanimed hakkasid tekkima, sest tekkis maaeraomandus. Aadlikud said kuningatelt maa pärisomandiks. Selleks, et kindlustada pärimine suguvõsa liini pidi, selleks oli perekonnanimi oluline tunnistus. Kui perekonnaliikmed kannavad üht nime, siis perekonna võsul on õigus maad saada. Seos pärimise ja perekonnanime tekkimise vahel on otsene. Ei tekkinud tühjale kohale, tekkis mitmetest kasutuselolevatest elementidest. Perekonnanimed põimunud lisanimedega, kohanimedega ja isanimedega. Kõigepealt lisanimed need, mis inimesele antud eristamiseks. Aegade jooksul lisanimed võisid muutuda päritavateks. Nt kirjanikunimed. Isanimed perekonnanime allikaks. son lõpulised nimed nt Andersson, tähenduses kellegi poeg. Kohanimed aadlipartiklid. Perekonnanimed olid seotud seisuse tekkega. Esmalt said aadlikud perekonnanimed. Teised ühiskonnaklassid pürgisid kõrgema seisuse poole. Aegade jooksul nimede kasutamine laienes
Selleks tuli süüvida uudise olemusse ja sellessegi, missugune roll on ajakirjanikul uudise kirjutamisel. Samuti on oluline teada, kuidas on seotud ajakirjandus ja poliitika. Teada saamaks, kuivõrd uudiste geograafia mõjutab kohalikku elanikkonda ja lehe arengut, uurib töö autor Jõgevamaa ajalehti Kolhoosnik, Punalipp ja Vooremaa välismaailma, Eesti, Jõgevamaa ja Jõgeva linna uudiste kajastamise osas. Selleks otsitakse eespoolnimetatud ajalehtedest kohanimedega seotud lauseid ja liigitatakse need kaugusele vastavalt, püütakse avaldatut mõista ning analüüsida. Vajadusel pööratakse tähelepanu õigekeelsusele. Jälgitakse ka nimetatud väljaannete kujundust ning arengut. Peaeesmärgiks on jälgida, kuivõrd on Jõgevamaa ajaleht aja jooksul ühes uudistega muutunud ning mis on erinevatel aastakümnetel olnud olulisim, et mõista ajalugu ja tänast päeva ning oma maakonna ajalehte selle arengus.
Setumaa-Setumaa kihelkonda pole olemas, on kultuuriliselt teistsugun kant. Õigem on rääkida nulgadest-eristab setu piirkondi. Saarde asub Kilingi- Nõmme juures. Tallinna kihelkonda pole ka olemas. Sageli on looduslike piiridega. 5 loeng- nimeteadus ehk onomastika Nimeteadus- vaadeldatakse tihti küll omaette teadusvaldkonnana keeleteaduse all, kuid siiski on tal tihedad kokkupuuted geograafia, eelkõige kultuurigeograafiaga. Nimelt tegeleb kultuurigeograafia kohanimedega ehk toponüümidega, isikunimedega tegeletakse vähem. Lisaks isiku- ja kohanimedel on nimed ka nt koduloomadel, taevakehadel, laevadel vääriskividel, loodusnähtustel jm. Eestis on nimeteadus suhteliselt hästi arenenud, kuid ainult toponüümidele spetsialiseerunud uurijaid on vähe. Tuntumad uurijad on Peeter Päll- maailma kohanimed, Marja Kallasmaa- Saaremaa ja Hiiumaa kohanimed, Evar Saar- Lõuna-Eesti kohanimed. Institutsioonidest tegeleb sellega eesti keele instituut tallinnas
p¨aevane), aga u ¨ldjoontes moodustavad siin Halperni toodud t¨ahendused Kanjigen vastavate t¨ahenduste alamhulga. Edaspidises piirdun seega vaid Kanjigen numeratsiooniga. Vaadates eri t¨ahendusi, tuleb t~odeda, et `j¨argnumbri' ja `j¨amedakoelisuse' u ¨hendamine samasse m¨arki on k¨ ullaltki raskesti seletatav. Anal¨ uu ¨sides teisi t¨ahendusi v~oiks o¨elda, et 3, 4, 5, 9 on seotud kohanimedega ning ilmselt laent¨ahendused35 . 7 t¨ahendus on taas laen harvakasutatavast m¨ argist, mille p~ohit¨ahendusekson `laiali loopima' (). Uksnes¨ jaapani keeles esinevad t¨ahendused ( t¨ahenduses `paar, paari- tama, vastastikku asetama') tulenevad j¨arjestatuse m~oistest. Shirakawa m¨argi et¨umoloogia abil v~oiks kujutada m¨argi eri t¨ahenduste vahelisi seoseid j¨argmise skeemina:
annaabi.ee 
