· Viimasoon- veri läheb seda kaudu ära. · Ümbritsev Bauman kapsel koosneb kahest lestmest- sisemine ja väline leste. · Kahe lestme vahele jääb kihnu õõs. Torukeste süteemi osad on: · Proksimaalsed väänilised torukesed ehk esimese järgu, need on glomeerulise kõige lähemal · Henle ling- kaks säärt- alanev ja ülenev säär (dessendeeruv ja assendeeruv). · Distaalsed väänilised torukesed ehk teise järgu väänilised torukesed. · Viimane osa on kogumistorukesed. Nefroni osad paiknevad koores ja säsis erinevates piirkonades- säsis on Henle ling ja kogumistorukesed. Eferentne ehk viimasoon, aferentne ehk toomasoon. Uriini teke Toimub nefronites, kujutab enesest kaheetapilist protsessi. · Esmasuriin tekib filtratsiooni teel glomeerulis. · Vereplasma läheb veresoontest (kapillarides, mis moodustavad päsmakese) filtratsiooni teel läbi kapilaari seina ja läbi kihnu sisemise lestme kihnu õõnde.
Eespind - tüüpiline kooreaine on sõmerja struktuuriga , värvuselt - parem neer kollakaspunane facies hepatica MIKROSTRUKTUUR facies duodenalis - neeruparenhüümis on nefronid ja kogumistorukesed facies colomesocolica Nefron – nephronum facies jejunalis - neerukehake + nefronitoruke - vasak neer - uriini produtseeriv aparaat - pikkus kuni 5 cm facies gastrica
juurde. Jukstaglomerulaaraparaat: Glomeruluse juures - toomasoone, lähema torukese ja viimasoone vahel, paikneb mitu gruppi aktiivseid rakke, mis reguleerivad vererõhku glomeruluses (ahendavad kas toomasoont või viimasoont). NB! Kui kõik need aparaadid töötavad ühes suunas, siis on neil kokku väga suur mõju kogu organismi vererõhule! Neeruvaagen (pelvis renalis): Neeruvaagen on hargnenud koti kujuline uriinitee osa, mis paikneb neeruurkes. Temasse suubuvad kogumistorukesed neeru seest, temast algab ureeter. Osad: väikesed karikad, suured karikad ja neeruvaagen kitsamas mõttes. Uriini väljutusteed: Kusejuha e. ureeter: ca 30 cm pikk õhukeseseinaline toru kõhuõõne tagaseinal, viib uriini (peristaltika abil) neeruvaagnast põide. Kusepõis e. (vesica urinaria, urocystis): ca 0,2-1l mahutavusega ümar uriini reservuaar väikevaagnas, (kuju ja maht sõltub täituvusest!) Kusiti e. ureetra (urethra): torujas osa põiest edasi, kusitisuue avaneb keha välispinnal
See puhastumine jääkainetest leiab aset neeru funktsionaalsetes ühikutes ja selleks ühikuks on nefron. Nefroneid on kummaski neerus umbes miljon. Palja silmaga neid neerudes ei eristagi. Nefroni moodustab veresoonte päsmake koos teda ümbritseva Bowman'i kapsliga ja teine osa on torukeste süsteem. Torukesed jagunevad: esimese järgu ehk proksimaalsed (ülemine) väänilised torukesed, Henle link (millel on alanev ja ülenev säär), teise järgu väänilised (distaalsed) torukesed ja kogumistorukesed. 2. Esmas- ja lõpliku uriini teke. 1. Esmase uriini teke toimub filtratsiooni teel, kusjuures veri filtreerub päsmakeste veresoontest kapsli e kihnu õõnde. Kihnu õõs jääb kihnu e kapsli sisemise ja välimise lestme vahele. Uriin erineb vere poolest selle tõttu, et ei sisalda vormelemente (punalibled, valgelibled, erütrotsüüdid). Filtratsiooni rõhk(F) : F= A-(B+C) 25=70-(30+15)
ja juuste ainevahetuses Menstruatsioon kestab tavaliselt 21-28 päeva. Hüpotalamus reguleerib. Kujutab munaraku valmimist, küpsemist ja lõhkemist. Emakas on lihaseline, et see rasenduse ajal veniks. Sisemist limaskesta on vaja, kui munarakk jõuab emakasse, siis saab ta seal ilusti kinnituda ja kasvada. Meeste suguelundkond Munandid – Valmivad ja paljunevad mehe sugurakud, produtseeritakse meessuguhormoone. Munandimanused – Munandi pealsed väänilised spermatosoidide kogumistorukesed enne seemnejuhasse üleminekut. Seemnejuhad – Sperma väljutamine. Seemnepõiekesed – Näärmed, mille nõre vedeldab spermat Eesnääre – Nõre lisandub spermale ja muudab spermatosoidid aktiivselt liikuvaks. Sugutisibulanäärmed – Nõre muudab seemnevedeliku limajaks. Suguti – Uriini ja seemnevedeliku väljutamine. Munandikott – Nahast mahuti, milles paiknevad munandid koos manustega ja seemneväädi algusosa.
sisemine ja välimine. Seda kapslit kutsutakse ka kihnuks. Kahe lestme vahele jääb kihnu õõs. (KIHNU VIRVE!) 2) Torukeste süsteem proksimaalsed väänilised torukesed. 3) Henle link (alanev ja ülenev säär) 4) Distaalsed väänilised torukesed 5) Kogumistorukesed, tulevad nefronitest ja koonduvad Uriin tekib nefronis ööpäeva jooksul pidevalt, eristatakse 2 järku, esmasuriini teke, lõpliku uriini teke. Need protsessid toimuvad parallleelselt, öösel tekib vähem, päeval rohkem. Esmasuriini teke: /Toob verd glomerulis toomasoon ehk aferentse, eferentse viib ära ehk viimasool vms. / 3 membraani. Sisemine veresoonte endoteel, seal avaused ehk poorid
tühjeneb kusiti kaudu. Nefron koosneb glomerulist ehk neerukehakesest ja torukeste süsteemist (vt. joonis 3). Glomeruli moodustavad veresoonte põimik ehk päsmake (1) ja seda ümbritsev Bowmani kihn ehk kapsel (2). Kihnul on kaks lestet -- sisemine ja välimine; nende vahele jäävat ruumi nimetatakse kihnu õõneks. Glomeruli poolt alates on torukeste süsteemil järgmised osad: proksimaalsed väänilised torukesed (3), Henle ling (4), distaalsed väänilised torukesed (5) ja kogumistorukesed (6). Neerude funktsioonid Neerud täidavad organismi talitluses järgmisi funktsioone: (1). reguleerivad kehavedelike osmootse rõhu ja mahu püsivust; (2). reguleerivad kehavedelikes dissotseerunud ioonide (Na+, K+, Cl-, HCO3 -) sisaldust; (3)
seinas. Jukstaglomerulaarsed rakud võivad teatavates tingimustes toota ensüümi reniin, mis mõjub kaudselt verevarustusele, mõjutab verevoolu neerus. Vererõhu langus neerus indutseerib reniini sünteesi. 10. Nefroni ehitus Nefroni alaosad: Põhiühik on nefron, mis koosneb glomeerulist ja teda ümbritsevast kihnust ja tuubulite süsteemist- proksimaalne vään- ja sirgtuubul, ülejuhteosa, distaalne- sirg- ja vääntuubul, kogumistorukesed. Neerukehake koosneb verekapillaaride päsmakesest ehk glomeerulustest ja seda ümbritsevast päsmakesekapslist. Päsmakese kapillaaride vahel on mesangium. Kihnu sisemise lestme moodustavad podotsüüdid. 1) Proksimaalsed tuubulid a. Vähe rakke b. Diameeter 40-60 mikromeetrit c. Raku basaalses osas mitokondrid d. Apikaalsel pinnal harjasääris e. Rakud suured, kõrged, ebaselgete piirjoontega 2) Distaalsed tuubulid
Koor moodustab neeruparenhüümi välimise kihi ja samuti neerusambaid, mis jäävad säsiosa üksuste – püramiidide vahele Säsi moodustub mitmest püramiidist, nendest tungivad kooreosasse säsikiired – iga püramiid koos tema kohal oleva kooreosaga moodustab neerusagara Kooresagarikud moodustuvad säsikiirtest koos neid ümbritseva kooreosaga Koores paiknevad neerukehakesed ja vääntuubulid, säsis paiknevad sirgtuubulid ja kogumistorukesed Neerude põhiühikuks on nefron, mille moodustavad kaks põhikomponenti: Glomeerul e päsmake teda ümbritseva kihnuga Tuubulite süsteem (kortikaalne ja medullaarne) Proksimaalne vääntuubul Proksimaalne sirgtuubul Ülejuhteosa (Henle lingu kitsas osa) Distaalne sirgtuubul Distaalne vääntuubul
alustavad talitlemist ainevahetuse intensiivistumise korral. Nefron algab neerukoorest keraja neerukehakesena, mis koosneb veresoonte päsmakesest ja seda ümbritsevast päsmakesekihnust. Nefron koosneb: • Päsmakesest koos Neeru kehakesega (Bowmani kapsel) • Proksimaalne vääniline toruke • Henle ling • Distalne vääniline toruke. Distaalsed väänilised torukesed ühinevad ühendavate torukeste kaudu ja moodustavad kogumistorukesed. • Kogumistorukesed 1. neerukehake - sinna kuuluvad: verekapillaaride päsmakeste ja seda ümbritsev päsmakesekapsel. Päsmakesse suubub toomaarteriool ja väljub peenike viimaarteriool. 2. Neerutoruke - Proksimaalne vääniline neerutoruke ja proksimaalne sirge neerutoruke. Filtratsioon Ööpäevas moodustub umbes 180 liitrit. Koostiselt sarnane plasmale, ent valguvaene. Päsmakeses toimub vereplasma ultrafiltratsiooni põhimõttel esmasuriini moodustumine.
Neerud kattuvad väliselt kiud- e. fibrooskihiga, mis patoloogiliselt muutumata neeru pinnalt on kergesti maharebitav (raskesti maharebitav fibrooskiht viitab probleemidele. Kiudkihnust väljaspool asetseb rasvkihn, mille ülesandeks on amortiseerida põrutusi. Mäletsejaliste vasaku neeru rasvkihn on täielikult ümbritsetud kõhukelmega. Neer koosneb neerukoorest ja kiirja ehitusega neerusäsist. Neeru ehituslikeks ja talitluslikkudeks elementideks on neerutorukesed, milles eristatavad kogumistorukesed kannavad uriini edasi. Kuseteed algavad neerukarikate ja neeruvaagnaga. Veisel avanevad neerukarikad peente varte abil kusejuhasse ilma laienenud osa – neeruvaagnat – moodustamata. Kusejuha avanemismoodus takistab uriini tagasivoolu kusejuhadesse ning selle lihaskesta liigutuste abil kantakse uriin tilkhaaval põide. Kusepõis on muutuva suurusega uriinireservuaar. Põiekaelas moodustab lihaskest tugeva silelihaskiulise põiesulguri, millele lisandub väljastpoolt vöötlihaskiuline
Kui osmootne rõhk tõuseb, suureneb ADH produktsioon. Kui osmootne rõhk langeb, siis ADH produktsioon väheneb. Suur vere mahu ja vererõhu langus stimuleerivad samuti ADH produktsiooni (nt vere või vedelikukaotus). Igapäevases regulatsioonis ADH produktsioon vererõhust väga ei sõltu (sest vererõhk väga ei kõigu normaalsetes oludes). Kuhu toimib: o neerudes nefroni kogumistorukesed – kui osmootne rõhk on tõusnud, siis ADH tekib rohkem, kogumistorukestest imendub rohkem organismi tagasi ning lõppuriini hulk on väiksem (nt 1 liiter/norm on 1,5 l) o ADH mõjul ahenevad arterioolid silelihaste kokkutõmbumise tõttu ja vererõhk tõuseb. Ühtlase võimaldab see väiksemal kogusel ringleval verel veresooni paremini täita. ADH
Osmootne rõhk aga sõltub vee ja mineraalainete suhtest veres. Kui osmootne rõhk tõuseb, suureneb ADH produktsioon. Kui osmootne rõhk langeb, siis ADH produktsioon väheneb. Suur vere mahu ja vererõhu langus stimuleerivad samuti ADH produktsiooni (nt vere või vedelikukaotus). Igapäevases regulatsioonis ADH produktsioon vererõhust väga ei sõltu (sest vererõhk väga ei kõigu normaalsetes oludes). Kuhu toimib: neerudes nefroni kogumistorukesed – kui osmootne rõhk on tõusnud, siis ADH tekib rohkem, kogumistorukestest imendub rohkem organismi tagasi ning lõppuriini hulk on väiksem (nt 1 liiter/norm on 1,5 l) ADH mõjul ahenevad arterioolid silelihaste kokkutõmbumise tõttu ja vererõhk tõuseb. Ühtlase võimaldab see väiksemal kogusel ringleval verel veresooni paremini täita. ADH avaldab vererõhku tõstvat mõju siis, kui teda tavapärasest rohkem
transpordi teel. ADH teke oleneb vaheajus asuvate, koevedelike osmootse rõhu suhtes tundlike osmoretseptorite aktiivsusest. · Veepuudusel: Suureneb koevedelike ja vere osmootne rõhk. Mis põhjustab osmosensoreilt lähtuva impulsside voo tõusu nucleus supraopticus'sse Produtseeritakse rohkem ADH-d ADH märklauaks on distaalsed väänilised neerutorukesed ja kogumistorukesed Nende epiteeli veeläbilaskvus suureneb Uriiniga väljaviidava vee hulk väheneb ja osmootne rõhk kudedes normaliseerub Kui sellest ei piisa, tekib janu ja veevajadus rahuldatakse joogiga · Ja vastupidi, ilma ADH toimeta on kogumistorukeste epiteel veele väheläbitav, uriini jääb rohkem vett ja uriini hulk suureneb. Aldosteroon: · On neerupealiste koore mineralokortikoid, mis:
transpordi teel. ADH teke oleneb vaheajus asuvate, koevedelike osmootse rõhu suhtes tundlike osmoretseptorite aktiivsusest. · Veepuudusel: Suureneb koevedelike ja vere osmootne rõhk. Mis põhjustab osmosensoreilt lähtuva impulsside voo tõusu nucleus supraopticus'sse Produtseeritakse rohkem ADH-d ADH märklauaks on distaalsed väänilised neerutorukesed ja kogumistorukesed Nende epiteeli veeläbilaskvus suureneb Uriiniga väljaviidava vee hulk väheneb ja osmootne rõhk kudedes normaliseerub Kui sellest ei piisa, tekib janu ja veevajadus rahuldatakse joogiga · Ja vastupidi, ilma ADH toimeta on kogumistorukeste epiteel veele väheläbitav, uriini jääb rohkem vett ja uriini hulk suureneb. Aldosteroon: · On neerupealiste koore mineralokortikoid, mis:
Kuidas toimub kusjuhapunga/metanefrilise mesenhüümi vaheline interaktsioon/induktsioon. kusejuhapungad indutseerivad moodustuva metanefrose mesenhüümi rakke koonduma enda ümber ja muutuma epiteliaalseteks struktuurideks, mis diferentseeruvad funktsionaalseteks neeru nefroniteks Millised struktuurid arenevad Wolffi juhast millised struktuurid arenevad metanefrilisest mesenhüümist. indutseerub paarilistest nefrilistest juhadest arenema kusejuhapungad, millest arenevad kogumistorukesed ja kusejuha, mis suunab uriini kusepõide. Millest areneb kusepõis ja kusiti? Külgplaadi/lateraalplaadi mesoderm (ekstra-embrüonaalne mesoderm, somaatiline ja splanhiline mesoderm -> millised struktuurid sellest arenevad) sellest kujunevad süda, veresooned, vererakud, kehaõõnte vooderdus, vaagna- ja jäsemeluud; jaguneb 2 kihiks - somaatiline ja splanhiline mesoderm; sellest pärineb ka ekstraembrüonaalne mesoderm
metanefros (inimesel algab areng 5. arengunädalal); lõplik funktsionaalne neer amniootidel (roomajad, linnud, imetajad) Metanefros kujuneb tänu vahelmise mesodermi päritolu epiteliaalsete ja mesenhümaalsete rakkude omavahelistele interaktsioonidele Metanefrogeenne mesenhüüm indutseerib paarilistest nefrilistest juhadest arenema kusejuhapungad, millest arenevad kogumistorukesed ja kusejuha, mis suunab uriini kusepõide Kusejuhapungad omakorda indutseerivad moodustuva metanefrose mesenhüümi rakke koonduma enda ümber ja muutuma 57 epiteliaalseteks struktuurideks, mis diferentseeruvad funktsionaalseteks neeru nefroniteks Algselt paiknevad neerud sügaval vaagnapiirkonnas, hiljem looteeas liiguvad kraniaalselt ja lateraalselt ja roteeruvad 90°, saavutades kontakti
Hüpofüüsi tagasagarasse jõuab ta aksonaalse transpordi teel. ADH teke oleneb vaheajus asuvate, koevedelike osmootse rõhu suhtes tundlike osmoretseptorite aktiivsusest. · Veepuudusel: o -suureneb koevedelike ja vere osmootne rõhk o -mis põhjustab osmosensoreilt lähtuva impulsside voo tõusu o -produtseeritakse rohkem ADH-d o -ADH märklauaks on distaalsed väänilised neerutorukesedja kogumistorukesed o -nende epiteeli veeläbilaskvus suureneb o -uriiniga väljaviidava vee hulk väheneb ja osmootne rõhk kudedes normaliseerub o -kui sellest ei piisa, tekib janu ja veevajadus rahuldatakse joogiga Ja vastupidi, ilma ADH toimeta on kogumistorukeste epiteel veeleläbimatu, uriini jääb rohkem vett ja uriini hulk suureneb. ALDOSTEROON On neerupealisekoore mineraalkortikoidide hulka kuuluv hormoon, mis:
on nefron. Nefroneid on kummaski neerus umbes miljon. Palja silmaga neid neerudes ei eristagi (loogiline:D:D) 1. Nefron ja tema ehitus Nefroni moodustab veresoonte päsmake koos teda ümbritseva Bowman'i kapsliga ja teine osa on torukeste süsteem. Torukesed jagunevad: esimese järgu ehk proksimaalsed (ülemine) väänilised torukesed, Henle link (millel on alanev ja ülenev säär), teise järgu väänilised (distaalsed) torukesed ja kogumistorukesed. 2. Uriini teke URIINI TEKE JAGUNEB : 1. Esmase uriini teke toimub filtratsiooni teel, kusjuures veri filtreerub päsmakeste veresoontest kapsli e kihnu õõnde. Kihnu õõs jääb kihnu e kapsli sisemise ja välimise lestme vahele. Uriin erineb vere poolest selle tõttu, et ei sisalda vormelemente (punalibled, valgelibled, erütrotsüüdid). Filtratsiooni rõhk(F) : F= A-(B+C) 25=70-(30+15)
annaabi.ee 
