gastrocnemius, soleus, tibialis anterior). Põlve fleksioon kerge puusa siserotatsiooniga (mm semimembranosus, gastrocnemius, rectus femoris, vastus medialis, vastus lateralis). Puusa fleksioon, abduktsioon ja siserotatsioon (mm iliopsoas, rectus femoris, gluetus medius, gluetus maximus, biceps femoris).4 Jalgrattasõitu mõjutavad aspektid Mass: sõitmise ajal on jõud proportsionaalne nõlvakalde ja ratturi-jalgratta kogumassiga. Niisiis, mida suurem kalle ja kombineeritud mass, seda suurem gravitatsioonijõud mõjub.3 Impulssjõud: kiiruse hüppeliseks kasvamiseks on vaja kogumassi vähenemist. Energiakadu pidurdamisel kuulub samuti selle jõu valdkonda.3 Asend: et parandada sõidutulemust, tuleb hoida korrektset sõiduasendit. Siia alla kuuluvad vaagna stabiilsus, tasakaal ja koordinatsioon. Samuti, mida lähemal esirattale sportlane istub, seda rohkem energiat ta säästab
2003 a. tõi Eesti Raudtee 74 Nõukogude Liidus toodetud veduri asemele General Electricu vedurid 56 vedurit C36-7 on varustatud sama firma V-16 diiselmootoriga võimsusega 3600 HP * 18 vedurit C30-7A V-12 on varustatud diiselmootoriga võimsusega 3000 HP * Veduritel on mikroprotsessor-juhtimissüsteem BrightStar Veduri maksimaalne töömass on 190 tonni Veduri piirkiirus 112 km/h Selline vedur võib Eesti oludes vedada rongi kogumassiga kuni 4000 tonni Kaksikvedurina võib vedada kuni 8000 tonni *) USA-s kasutatava AAR (Ameerika Raudteede Assotsiatsioon) normide kohaselt on jõuallika veduri veo tarbeks minev võimsus ameerika hobujõududes (1 HP = 0,7457 kW) ja veduri maksimaalmass naeltes. Andrus MURUMAA AMEERIKA VEDURID 8 MÕTTETERA
aatomist lahkuda Thomson esitas 1903 aatomi ehituse "rosinasaia" mudeli ehk Thomsoni aatomimudeli. Selles mudelis on aatom suur positiivse elektrilaenguga laetud kera, mille sisse on kinnitunud väiksed negatiivse laenguga elektronid. 4. Rutherfordi mudel • Enamus aatomist on tühi. • Aatomi keskel asub massiivne tuum, millesse on koondunud positiivne elektrilaeng. • Tuuma mass on ligikaudu võrdne aatomi kogumassiga. • Elektronid “hõljuvad” tuumalähedases ruumis nagu õhupallid. 5. Bohri mudel • Niels Bohr’i häiris Rutherfordi elektronide “õhupallikäsitlus” – negatiivse laenguga elektronid peaksid langema tuumale, mille tulemusena aatom häviks. • Bohr võrdles aatomit Päikesesüsteemiga, mille keskel asub positiivselt laetud massiivne tuum (nagu Päike) ning mille ümber tiirlevad kindlatel orbiitidel negatiivselt laetud elektronid (nagu planeedid).
siseehitust. Tuuma massi ja laengu klapitamiseks arvati osa elektrone olevat tuuma sees. Sellega oli tuumafüüsika sündinud. Ta viis läbi kuldlehe katse ja esitas siis oma mudeli (õhupallimudeli), mille kohaselt enamus aatomist läbimõõduga 100pm on tühi; aatomi keskel asub väike (umbes aatomi mõõtudest 10 tuhat korda väiksem) massiivne tuum, millesse on koondunud positiivne elektrilaeng; tuuma mass on ligikaudu võrdne aatomi kogumassiga ning elektronid „hõljuvad“ tuumalähedases ruumis nagu õhupallid. https://www.taskutark.ee/m/wp-content/uploads/sites/2/2015/02/44.png 3. Miks oli vaja N. Bohri postulaate – mida ei suutnud füüsikud aatomi juures selgitada. - Bohri aatomimudel, kus elektronid tiirlevad ümber tuuma nagu planeedid ümber päikese: https://www.taskutark.ee/m/wp-content/uploads/sites/2/2015/02/46.jpg
vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi. — Archimedese seadus ehk üleslükkejõud – Kui keha on osaliselt või täielikult voolises siis mõjub talle üleslükkejõud, jõu suund on vertikaalselt üles ja arvuliselt on võrdne keha poolt välja tõrjutud voolise kaaluga. — Veeväljasurve - Mahuline veeväljasurve on võrdne laeva veealuse osa ruumalaga ning väljendatakse ruumalaühikutes. Kaaluline koguveeväljasurve võrdub laeva ja tema lasti kogumassiga, väljendatuna massiühikutes. — Bernouelli võrrand - seob voolava vedeliku rõhu, voolu kiiruse ja asendi potentsiaalse energia ning kirjeldab energia tasakaalu voolava vedeliku joas. — Torricelli seadus – Määrab anumast ava kaudu väljavoolava vedeliku kiiruse. — Aerodünaamiline üleslükkejõud - kui lennuki tiib läbi õhu liigub, siis on õhul lennuki tiiva peal vaja läbida pikem teekond kui tiiva all, seega õhk
Rühmasulus 1. Arvuta piimatoodang ja piima rasvatoodang viimasest kontrollpäevast 15.10 (piima 8 kg, rasvasisaldus 5,2%) kinnijäämiseni 12.11. 2. Arvuta välja söödaväärindus kanamunade tootmisel. Lähteandmed: Kanade munevus 85%, munade massikategooriad: 50% M ja 50% L S alla 53 grammi Muna keemiline koostis: kuivaine 25%, proteiin 12,5%, rasv 10,5% M 53-63 grammi Söödaväärindus = Aastas sööta/munade kogumassiga L 63-73 grammi Aastas muneb 365*85%/100% = 310 muna, 155 M ja 155 L suurusega. Munade kogumass 155*63 + 155*73 = 9765 + 11315 = 21080g = 21,08 kg. XL üle 73 grammi Päevas sööb 120g. Aastas: 365*120g = 43,8kg. 1kg sööta maksab 0,5. Aastane kulu: 43,8*0,5 = 21,9 kulub söödale. Söödaväärindus: 43,8kg / 21,08 = 2,07 kg/kg 3
suunas ühteviisi (aukudega pudel). 25. Archimedese jõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud. Üleslükkejõud võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga ja on jõud mis surub vedelikku või gaasi asetatud keha üles. nt pall vee alla. 26. Mahuline veeväljasurve on võrdne laeva veealuse osa ruumalaga ning väljendatakse ruumalaühikutes. Kaaluline koguveeväljasurve võrdub laeva ja tema lasti kogumassiga, väljendatuna massiühikutes. 27. Isoprotsessi käigus ei muutu üks olekuparameetritest ja vastav parameeter taandub gaasi olekuvõrrandist välja. Isotermilise protsessi käigus ei muutu temperatuur. Isobaarilise protsessi käigus ei muutu rõhk a=pdeltaV. Isohoorilise protsessi käigus ei muutu ruumala, gaas ei paisu ja järelikult tööd ei tee. 28. Iga aine võib olla kolmes olekus: gaasilises, vedelas või tahkes. Neid nimetatakse ka aine agregaatolekuteks
31. Pascali seadus rõhk kandub vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi 32. Archimedese seadus, üleslükkejõud mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 33. Veeväljasurve Mahuline veeväljasurve on võrdne laeva veealuse osa ruumalaga ning väljendatakse ruumalaühikutes. Kaaluline koguveeväljasurve võrdub laeva ja tema lasti kogumassiga, väljendatuna massiühikutes 34. Bernouelli võrrand Toru kitsenemine 35. Torricelli seadus määrab anumast ava kaudu väljavoolava vedeliku kiiruse. S1 v1 S2 v2 = 36. Aerodünaamiline üleslükkejõud Lennuki tiivad
Lihtsuse mõttes oletame, et raketile ei mõju väljastpoolt mingeid jõude, nagu Maa gravitatsioonijõud või õhutakistus. Liikugu rakett parajasti kiirusega v paigaloleva vaatleja suhtes, temas sisalduva kütuse mass olgu m. Raketi impulss liikumatu vaatleja suhtes oleks siis p 0 = ( M + m )v . M +m v Raketist suunatakse tahapoole gaasikogum massiga dm, s.t. mille mass on kütuse kogumassiga võrreldes lõpmata väike. Selle kiirus on eelöeldu põhjal raketi suhtes vg v + vg , liikumatu vaatleja suhtes . Raketi kiirus kasvab selle tulemusel lõpmata väikese muudu dv võrra, mass väheneb suuruse dm võrra. Süsteemi rakett- gaasikogus summaarne impulss liikumatu vaatleja suhtes on p = ( M + m - dm)(v + dv ) + (v + v g )dm.
9. aprillil 1940 sisenesid Norrasse Saksa väed ning hoolimata Suurbritannia ja Prantsusmaa osutatud sõjalisest abist ei jäänud Norral muud valikut kui alistuda. Kuninglik perekond, valitsus, mõned kaitseministeeriumi juhttegelased ja tähtsad tsiviilametnikud põgenesid Suurbritanniasse. Okupeeritud Norra riigikomissariks määrati Josef Terboven. Norra pakkus oma liitlastele vastutasuks oma kaubalaevastikku, millesse kuulus üle 1000 laeva, kogumassiga üle 4 miljoni tonni. Suurbritannias ehitati Norra sõjavägi taas igakülgselt üles. Muist üksusi osales merelistes operatsioonides Atlandil, Mandri-Euroopa vallutamisele järgnenud lahingutes ning Ühendkuningriikide ja mandri kohal toimunud õhulahingutes. Sõja lõpupoole lubasid rootslased Norral oma sõjalisi üksusi koondada ka Rootsi territooriumil. Osa neist jõududest osales ka aktsioonides Saksa vaenuvägede vastu pärast seda, kui Nõukogude väed olid
● üleslükkejõud ehk Archimedese jõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud. ● Üleslükkejõud võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 26. Veeväljasurve ● ujuva laeva või mõne mu aluse poolt enda alt väljatõrjutud vee hulk. ● mahuline veeväljasurve on võrdne laeva veealuse osa ruumalaga ning väljenatakse ruumalaühekutes ● kaaluline koguveeväljasurve võrdub laeva ja tema lasti kogumassiga, väljendatuna massiühikutes. 27. Isoprotsessid ● isotermiline protsess (T=const.) p1 V 1 = p2 V 2 V1 V2 ● Isobaariline protsess (p=const.) T1 = T2 p1 p2 ● isohooriline protsess ( V=const) T1 = T2 28. Aine agregaatolekud ● Iga aine võib olla kolmes olekus: gaasiline, vedel, tahke. Neid nnimetatakse ka agregraatolekuteks.
detailid, aga praeguseks ajaks vahevöö aktiivsus on sumbunud. Vahevöö on kaetud koorega, mille paksus on keskmiselt ca 50 km. Erinevalt Maast, Marsi koor ei koosne laamadest ja ei näita laamade tektoonika tunnuseid. Samas eeldatakse, et see mehhanism toimis ca 4 mlrd aastat tagasi. Eesti kosmosebüroo kodulehekülg 7. JUPITER Jupiter on suurim planeet Päikese süsteemis: tema mass on 2,5 korda suurem võrreldes teiste planeetide kogumassiga, kuid ca 1000 korda väiksem Päikese omast. Jupiteri raadius ületab Maa oma 11 korda, mass on 318 korda suurem. Nagu teisetki gaasihiiud, koosneb Jupiter enamasti vesinikust ja heeliumist. Jupiteril on tugev magnetväli, üle 60 kaaslase ja ringide süsteem. Suure punase laigu ümbrus. Pilt: NASA, 1979 http://www.nasa.gov kaudu. Jupiteri atmosfääris on tsükloneid, mis pöörlevad päripäeva ja antitsükloneid, mis
Liikugu rakett parajasti kiirusega v paigaloleva vaatleja suhtes, temas sisalduva kütuse mass olgu m. Raketi impulss liikumatu vaatleja suhtes oleks siis p 0 = ( M + m )v . M +m v Raketist suunatakse tahapoole gaasikogum massiga dm, s.t. mille mass on kütuse kogumassiga võrreldes lõpmata väike. Selle kiirus on eelöeldu põhjal raketi suhtes v g , liikumatu vaatleja suhtes v + v g . Raketi kiirus kasvab selle tulemusel lõpmata väikese muudu dv võrra, mass väheneb suuruse dm võrra. Süsteemi rakett-gaasikogus summaarne impulss liikumatu vaatleja suhtes on p = ( M + m - dm)(v + dv ) + (v + v g ) dm.
juhendis); 5. Normhälbetegur t = 1,32 (vt. L1.T4 Elastsete teekatendite projekteerimise juhendis); 6. Variatsioonitegur v = 0,1(vt. L1.T4 Elastsete teekatendite projekteerimise juhendis); 7. Normkoormuseks on A tüüpi veoauto V1. Arvutusveok V1 veoauto, buss või troll, mõni muu maantee- või linnaliikluseks lubatud spetsiaalveok ja masin, mille rattakoormus on redutseeritud normkoormuse rattakoormuseks ning mille redutseerimistegur on 0,05; ligikaudu vastab sellele auto kogumassiga 75 kN. Sellest tulenevalt sõiduautod üldse ja reeglina väikebussid ning -veoautod pole arvutusveokiteks V1, mistõttu katendi tugevusarvutustes neid ei arvestata. Viimased kaks võivad osutuda arvutusveokiteks nende suure hulga (>500 auto ööpäevas) puhul, kui kogumass on 25kN. p=0,6 MPa ; d=37 cm 8. Ennustuslik koormussagedus katendi kasutusaja lõpus Q = 1000 autot/ööp ; 9. Tee asetseb 3. niiskuspaikkonnas; 10. B) peenrad on kaetud kruusa või killustikuga 11
liikumine ei mõjuta mehaanikaliselt teiste liikumist. Süsteemis mõjuvatest jõududest rääkides tuleb arvestada seda, et jõudude jaotamine sise- ja välisjõududeks on suhteline ja sõltub sellest, mida me punktide süsteemi all parajasti mõistame. 11. Panna kirja valem süsteemi masskeskme kohavektori arvutamiseks? rc=sum(miri)/M (kogumass) masside ja kohavektorite korrutiste summa jagatud süsteemi kogumassiga. 12. Sõnastada süsteemi masskeskme liikumise teoreem. Kirjutada ka valem. Süsteemi masskese liigub nagu punktmass, millesse on koondatud kogu süsteemi mass ja millele on rakendatud kõik süsteemile mõjuvad välisjõud. Mac=sum(Fke) 14. Kas välisjõud mõjutavad süsteemi masskeskme liikumist? Sisejõud? 2.süsteemi masskeskme liikumise jäävuse seadus Kui kõigi süsteemile mõjuvate välisjõudude geomeetriline summa on null, siis süsteemi
Kui suur oli löögi jõud, kui laua läbistamise tõttu kaotas kuul ¾ oma kiirusest? (28 kN) 3.8 Kui palju tööd tuleb teha, et venitada vedru, mis oli tasakaaluasendist 1 cm võrra välja viidud veel 5 cm pikemaks? Vedru jäikus on 200 N/m. (0,35 J) 3.9 Keha libiseb hõõrdumiseta mööda kaldpinda alla. Milline on keha kiirus hetkel kui ta on läbinud poole teest? Kaldpinna kõrgus on 1 m, keha algkiirus oli võrdne nulliga. (3,1 m/s) 3.10 Auto kogumassiga 1,2 t sõidab kiirusega 54 km/h tagant otsa samasugusele paigalseisvale autole. Oletades, et autode kokkupõrge on absoluutselt mitteelastne, leida autode kiirus peale otsasõitu ja autode deformatsiooniks (,,mõlkimiseks") kulunud energia. (7,5 m/s, 68 kJ) 3.10 Toimus kahe ühesuguse auto laupkokkupõrge. Leida autode kiirus peale kokkupõrget ja deformatsiooniks (,,mõlkimiseks") kulunud energia, kui mõlema auto mass on 1,2t ja autod sõitsid mõlemad kiirusega 54 km/h. (0 m/s, 270 kJ)
2.2 Kaks keha liiguvad võrdsete jõudude mõjul esimene kiirendusega 1 m/s2, teine 4 m/s2. Esimese keha mass on 6 kg. Kui suur on teise keha mass? (1,5 kg) 2.3 Auto massiga 2400 kg, alustades sõitu, saavutab 12 s möödudes kiiruse 32 m/s. Eeldades, et auto liikumine oli ühtlaselt kiirenev, leida autole mõjuv kiirendav jõud. (6,4 kN) 2.4 Auto massiga 2 t liigub kiirusega 12 m/s. 8 s möödudes on auto kiiruseks 30 m/s. Kui suur on autot kiirendav jõud? (4,5 kN) 2.5 Reaktiivlennuk kogumassiga 125 t peab õhkutõusmiseks saavutama kiiruse 216 km/h. Kui suur peab olema lennukile mõjuv tõmbejõud, et tõusta õhku 2 km pikkusel stardirajal? (Õhutakistust lennukile ei arvestata.) (110 kN) 2.6 Naela lüüakse puusse haamriga, mille mass on 1,5 kg. Haamer tabab naela pead kiirusega 6 m/s, löök kestab 0,001 s. Kui suur on naelale mõjuv keskmine jõud? Kui palju liigub nael ühe haamrilöögiga puusse? (9 kN, 3 mm) 2
0,001 0,01 0,1 d10 1 d60 Terasuurus mm Joonis 2.12 Lõimisekõver. 1) Mölline liiv, 2)peenliiv, 3) keskliiv, 4) kruusliiv, 5) madala plastsusega savi, 6) keskmise plastsusega savi 16 leitakse iga läbimõõdu kohta sellest peenemate terade massi suhe kaalumiseks võetud kogumassiga. Tulemused kantakse graafikule, mille horisontaalteljel on tera läbimõõdu logaritm ja vertikaalteljel antud läbimõõdust väiksemate (vastava avasuurusega sõela läbinud) terade massi ja kogumassi suhe protsentides (joonis 2.12). Ühendades graafikule kantud punktid saame nn. lõimisekõvera. Lõimisekõver annab võimaluse hinnata uuritava pinnase terade suurust ja jaotust. Jaotuse iseloomu saab üldjoontes hinnata visuaalselt. Graafiku horisontaalne osa viitab
Inimtegevuse mõjul võivad muutused olla ka pöördumatud. Kui saastatus ületab enamiku organismide taluvusläve, siis elukooslus ei asendu teisega. 1 Atmosfäär Atmosfäär: *kihid; *koostis; *saasteained Atmosfääri kihid o Troposfäär o Stratosfäär o Mesosfäär o Termosfäär o Eksosfäär Atmosfäär *50% õhu massist paikneb 5,6 km paksuses kihis *Õhurõhk on võrdne mõjutatava pinna kohal oleva õhukihi kogumassiga *Maapinnal on õhurõhk 101,3 kPa ehk 1 atm ehk 1 bar *Kõrguse suurenedes rõhk väheneb (5,6 km kõrgusel on rõhk pool maapinna lähedal olevast õhurõhust) Joonis 1. Rõhu ja temperatuuri sõltuvus kõrgusest allikas: http://reference.findtarget.com/search/Atmosphere%20of%20Earth/ Eksosfäär *Eksosfäär on atomosfääri ülemine kiht, mis ulatub kuni 1000 km kaugusele maapinnast planeetidevaheliseks ruumiks *Tegemist on atmosfääri üleminekukihiga Termosfäär
Igale sõelale jäänud terad kaalutakse. Leitakse iga seejärel asetatakse uus, suurem koormis ja määratakse jälle proovi kõrgus määrab pinnase omadused. P-se struktuuri kujunemist mõjutavad läbimõõdu sellest peenemate terade massi suhe kaalumiseks võetud stabiliseerunud vajumi juures. Kogu protsessi korratakse kuni kavandatud pinnaseosakeste kuju, suurus, mineroloogiline koostis, pinnasevee koostis, kogumassiga. Tehakse graafik lõimisekõver, millega hinnatakse uuritava lõppkoormuseni. Seejärel vähendatakse astmekaupa koormust ja fikseeritakse pinnase genees ja hilisemad mehaanilised ning keemilised mõjud. Struktuuri pinnase terade suurust ja jaotust. mida pikem gr, seda erinevama läbimõõduga igal koormusastmel proovikeha kõrgus. Koormise vähendamist nimetatakse käsitlemisel jaotatakse pinnased: liivad ja savid
poolt välja tõrjutud vesi. Kui vesi ei ole mage ja omab teist erikaalu (tihedust) kui magevesi siis =V Merevee tiheduseks teoreetilistes arvutustes on võetud =1,025t/m3. Veeväljasurve- veehulk, mille ujuv laev välja tõrjub. Veeväljasurvet mõõdetakse ruumala- ja massiühikutes. Mahuline veeväljasurve võrdub laeva veealuse osa ruumalaga, kaaluline veeväljasurve laeva ja antus hetkel pardal oleva lasti ning varude kogumassiga. Eristatakse veeväljasurvet tühjalt ja täielikku veeväljasurvet. Püsiva kaalulise veeväljasurve korral võivad mahuline veeväljasurve ning laeva süvis muutuda olenevalt vee tihedusest (soolsusest). Mahuline veeväljasurve V on laeva veealuse osa maht kuupmeetrites (m 3) Kaaluline veeväljasurve on laeva kaal tonnides. Nii V kui suurus oleneb laeva süvisest. Ekspluatatsioonis veeväljasurve pidevalt muutub. Väikseim veeväljasurve on tühja laeva veeväljasurve 0
tõrjutud vesi. Kui vesi ei ole mage ja omab teist erikaalu (tihedust) kui magevesi siis =V Merevee tiheduseks teoreetilistes arvutustes on võetud =1,025t/m3. Veeväljasurve- veehulk, mille ujuv laev välja tõrjub. Veeväljasurvet mõõdetakse ruumala- ja massiühikutes. Mahuline veeväljasurve võrdub laeva veealuse osa ruumalaga, kaaluline veeväljasurve laeva ja antus hetkel pardal oleva lasti ning varude kogumassiga. Eristatakse veeväljasurvet tühjalt ja täielikku veeväljasurvet. Püsiva kaalulise veeväljasurve korral võivad mahuline veeväljasurve ning laeva süvis muutuda olenevalt vee tihedusest (soolsusest). Mahuline veeväljasurve V on laeva veealuse osa maht kuupmeetrites (m3) Kaaluline veeväljasurve on laeva kaal tonnides. Nii V kui suurus oleneb laeva süvisest. Ekspluatatsioonis veeväljasurve pidevalt muutub. Väikseim veeväljasurve on tühja laeva veeväljasurve 0
poolt välja tõrjutud vesi. Kui vesi ei ole mage ja omab teist erikaalu (tihedust) kui magevesi siis =V Merevee tiheduseks teoreetilistes arvutustes on võetud =1,025t/m3. Veeväljasurve- veehulk, mille ujuv laev välja tõrjub. Veeväljasurvet mõõdetakse ruumala- ja massiühikutes. Mahuline veeväljasurve võrdub laeva veealuse osa ruumalaga, kaaluline veeväljasurve laeva ja antus hetkel pardal oleva lasti ning varude kogumassiga. Eristatakse veeväljasurvet tühjalt ja täielikku veeväljasurvet. Püsiva kaalulise veeväljasurve korral võivad mahuline veeväljasurve ning laeva süvis muutuda olenevalt vee tihedusest (soolsusest). Mahuline veeväljasurve V on laeva veealuse osa maht kuupmeetrites (m 3) Kaaluline veeväljasurve on laeva kaal tonnides. Nii V kui suurus oleneb laeva süvisest. Ekspluatatsioonis veeväljasurve pidevalt muutub. Väikseim veeväljasurve on tühja laeva veeväljasurve 0
mass olgu m. Raketi impulss liikumatu vaatleja suhtes oleks siis r r p 0 = ( M + m )v . M +m r v 4 Raketist suunatakse tahapoole gaasikogum massiga dm, s.t. mille mass on kütuse r kogumassiga võrreldes lõpmata väike. Selle kiirus on eelöeldu põhjal raketi suhtes v g , r r liikumatu vaatleja suhtes v + v g . Raketi kiirus kasvab selle tulemusel lõpmata väikese muudu r dv võrra, mass väheneb suuruse dm võrra. Süsteemi rakett-gaasikogus summaarne impulss liikumatu vaatleja suhtes on r r r r r p = ( M + m − dm)(v + dv ) + (v + v g )dm. dm M + m − dm
10.1 Sõelanalüüs Lõimise määramiseks sõelutakse 200 kuni 2000 grammi eelnevalt kaalutud kuiva pinnast läbi sõeltekomplekti. Pinnase hulk sõltub terade suurusest mida jämedamad terad seda suurem peab olema sõelutav kogus. Eestis kasutatakse tavaliselt sõelu avadega 10, 5, 2, 1, 0,5, 0,25 ja 0,1 mm. Igale sõelale jäänud terad kaalutakse. Edasi leitakse iga läbimõõdu kohta sellest peenemate terade massi suhe kaalumiseks võetud kogumassiga. Tulemused kantakse graafikule, mille horisontaalteljel on tera läbimõõdu logaritm ja vertikaalteljel antud läbimõõdust väiksemate (vastava avasuurusega sõela läbinud) terade massi ja kogumassi suhe protsentides (joonis 2.12). 8 100 Summaarne sisaldus % 90 80 3
annaabi.ee 
