Hingamisakt ja selle osad, mehhanism Hingamisakti osad: 1) Väline ehk kopsuhingamine st õhu liikumist atmosfäärist kopsu alveoolideni sisehingamise ajal õhu liikumist ja vastupidi väljahingamisel alveoolidest atmosfääri. 2) Gaaside transport hapnik imendub(difundeerub) alveoolidest verre ja transporditakse verega kudedeni. Kudedest verega transporditakse kuni alveoolideni CO2. 3) Sisemine ehk koehingamine kudedesse sisenenud hapniku ärakasutamine aine ja energiavahetuse käigus. Selle käigus vabaneb CO2, mis juhitakse kudedest ja rakkudest läbi. Sisse- ja väljahingamise mehhanismid Sisse ja väljahingamise mehhanismi aluseks on rindkere õõne mahu ja rõhu muutused. Mahu suurenemine põhjustab rindkereõõnes rõhu vähenemise ja selletõttu õhk imetakse atmosfäärist kopsudesse. Väljahingamisel vastupidi rindkereõõne ruumala väheneb,
Hingamis füsioloogia 1.Hingamisprotsessi erinevad osad väline hingamine- See on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri(ventilatsioon). Siia kuulub ka gaasivahetus alveoolide ja vere vahel(difusioon). Siia on haaratud need osad, mis toimuvad hingamisteedes ja kopsudes. gaaside transport- See on hapniku transport verega kudedesse ja CO2 transport verega kudedest kopsudesse. Koehingamine- gaasivahetus kudedest kapillaarvere ja kudede vahel-difusioon, rakusisene hingamine. 2.Inspiirium sissehingamine, selle ajal kontraheeruvad välimised roiete vahelised lihased, roided tõstetakse ülespoole, kontraheerub ka diafragma, nende protsesside käigus suureneb rindkere õõs ning lanegb rõhk. Kopsukelme välimine leste liigub negatiivse rõhu suunas seega pleuraõõne ruumala suureneb, rõhk muutub veelgi negatiivsemaks.
Hingamisakt ja selle osad Hingamisakti osad on: 1) Väline e kopsuhingamine õhu liikumine atmosfäärist kopsu alveoolideni sisehingamise ajal ja väljahingatava õhu liikumine alveoolidest atmosfääri. 2) Gaaside transport O imendub (infundeerub) alveoolidest verre ja transporditakse verega kudedesse, kudedest venoosse verega alveoolideni transporditakse CO2. 3) Sisemine e koehingamine kudedesse sisenenud O ära kasutamine aine-ja energiavahetuse käigus. Vabaneb (ja tekib) CO2, mis juhitakse kudedest ja rakkudest verre. Sisse- ja väljahingamise mehhanismi aluseks on rindkere õõne mahu ja rõhu muutused. Mahu suurenemine põhjustab rindkere õõnes rõhu vähenemise ja seetõttu õhk imetakse atmosfäärist kopsudesse. Väljahingamisel vastupidi rindkere õõne ruumala väheneb, rõhk tõuseb ja õhk surutakse kopsudest välja
See protsess koosneb põhiliselt kolmest osast: 1. Välimine hingamine See on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri - ventilatsioon. Siia kuulub ka gaasivahetus alveoolide ja vere vahel toimub gaaside difusioon. Seega on siin haaratud gaasivahetuse need osad, mis toimuvad hingamisteedes, kopsudes. 2. Gaaside transport S.o. hapniku transport verega kudedesse ja süsihappegaasi transport verega kudedest kopsudesse. 3. Sisemine e. koehingamine s.o. gaasivahetus kudedes kapillaarvere ja kudede vahel - difusioon - ning rakusisene hingamine. Hingamise mehhanism Sissehingamise (inspiirium) mehhanism: Sissehingamine on aktiivne protsess, mis toimub hingamislihaste osavõtul. Sissehingamise ajal kontraheeruvad välimised roietevahelised lihased, roided tõstetakse ülespoole ja enam külgedele. Samal ajal kontraheerub ka diafragma diafragma kuppel lameneb. Nende kahe protsessi käigus rindkere õõs suureneb nii
Hingamiselundkond. Hingamiselundkond elundkond, mis võtab õhust hapnikku ja eemaldab organismist süsinikdioksiidi. Hingamine on keemiline protsess, milles lagundatakse orgaanilisi aineid, et vabastada energiat. · Rakuhingamine ehk koehingamine ehk sisemine hingamine toimub raku sees, lagundatakse orgaanilisi aineid (nt glükoos), selle tulemusel vabaneb energia. · Välimine hingamine: osaleb hingamiselundkond, toob hapnikku kõikide rakkudeni, et sisemine hingamine võiks aset leida. · Anaeroobne hingamine hingamine, mille puhul pole vaja vaba hapnikku. Glükoosi lagundatakse osaliselt, energiat väheneb vähesel määral. Moodustuvad piimhape, etanool
kopsupõletikud tekivad neil kergemini. Kopsukelme e pleura on lastel väga õhuke, kui sinna põletiku korral koguneb vedelikku, siis pleuraõõs venib kergesti välja ja hakkab peale suruma südamele ja suurtele veresoontele. 2. Hingamisakt ja selle osad. Sisse- ja väljahingamise mehhanism. Hingamisakti osad on: Väline ehk kopsuhingamine s.o õhu liikumine atmosfäärist hingamisteid mööda alveoolideni. Gaaside transport veres Sisemine e. koehingamine - s.o hapniku ärakasutamine oksüdatsiooniprotsessides rakkudes ja kudedes. Sisse- ja väljahingamise mehhanismid Sisse-ja väljahingamisel on põhiline rindkere õõne mahtude ja rõhkude muutumine hingamislihaste tegevuse tagajärjel. Sissehingamine: Sissehingamisel tõmbuvad kokku välised roietevahelised lihased, nad tõstavad roideid ülesse poole ja külgedele. Diafragma tõmbub sissehingamisel
kõikidesse teistesse organitesse ning tänu kopsualveoolides toimuvale gaasivahetusele vabaneb organism süsihappegaasist väljahingamise faasis ja sissehingamise faasis rikastub uuesti hapnikuga. Kopsude ventilatsioonile ehk gaasivahetusele, väliskeskkonna ja kopsualveoolide vahel, järgneb gaasivahetus alveolaarõhu ja kopsude kapillaarvere vahel, seejärel toimub hapniku ja süsihappegaasi transport verega, gaasivahetus kapillaarvere ja organismi kudede vahel ning lõpuks rakusisene ehk koehingamine. Seega sõltub hingamiselundite normaalsest funktsioneerimisest otseselt kogu organismi tervis. 1 Kopsud on paarisorganid ja võtavad enda alla peaaegu kogu rinnaõõne. Põhilised hingamislihased on diafragma ja roietevahelised lihased. Sisse- ja väljahingamise aluseks on rinnaõõne mahu perioodilised muutused. Hingamise regulatsioon toimub hingamiskeskuse vahendusel
Hingamine on füsioloogiline protsess, mille käigus organism omastab välisõhust hapnikku ja vabaneb ainevahetuse käigus tekkinud süsihappegaasist. 1. Välimine hingamine See on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri ventilatsioon. Siia kuulub ka gaasivahetus alveoolide ja vere vahel toimub difusioon 2. Gaaside transport Hapniku transport verega kudedesse ja süsihappegaasi transport verega kudedest kopsudesse 3. Sisemine e. koehingamine Gaasivahetus kudedes kapillaarvere ja kudede vahel (difusioon), ning rakusisene hingamine 4. Hingamises osalevad lihased Roietevahelised lihased ja diafragma 5. Hingamisteede ülesanded 1) Atmosfäärõhu juurde toomine sissehingamisel 2) Alveolaarõhu äraviimine väljahingamisel 3) Sissehingatava õhu puhastamine Osakesed kinnituvad hingamisteede limakihile. Lima transporditakse hingamisepiteeli ripsmete pidevate rütmiliste liigutustega kõri suunas ja neelatakse lõpuks alla
Hingamisaktil kolm osa: 1) väline ehk kopsuhingamine – õhu liikumine atmosfäärist läbi hingamisteede kuni alveoolideni ja vastupidi – väljahingamise ajal alveoolidest atmosfääri 2) gaaside transport – toimub veres. Kopsu alveoolide seintes olevatest veresoontest liigub hapnik arteriaalse verega vasakusse kotta ja vasakusse vatsakesse piki veresooni kuni kudedeni. Vastupidi - venoosseid veresooni mööda süsihappegaasirikas vesi alveoolideni. 3) sisemine ehk koehingamine – hingamisakti see osa, kus kudedeni jõudnud hapnik läheb veresoontest kudedesse ja rakkudesse; asemele tuleb süsihappegaas
ül: ainevah., vereloome, kaitsefunkts., valm. immunkehi, rakkudevah. vedeliku kogum. ja suun. 7. Hingamiselundkond koosn.: hingamisteed -- ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid; kopsud, diafragma e vahelihas tööt.: kopsuhingamine -- kopsude ventil. uuend. alveoolide gaasisegu, kopsukapillaarides rikast. veri hapnikuga, annab ära süsinikdioksiidi; koehingamine -- hapniku kas. bio. oksüd., energia transform. , lõpp-prod.: süsinikdioksiid ja vesi; hapniku trans. verega -- põhil. seotult hemoglobiiniga (erütrotsüüdid) O2 siduvate om. nõrgen. -> O2 äraandm. kudedele, süsinikdioksiidi trans. verega -- peam. vesinikkarbonaadina, CO2 ja H2O -> süsihape -> vesinikkarbonaat -> asend. Cl, vaban. H ja CO2, erütrotsüüdist lahk. Cl ja osal. vesi
pectoralis major ANATOOMIA: HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM 1. Hingamine Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet 2. Hingamiselundid Ninaõõs CAVUM NASI Kõri LARYNX Hingetoru TRACHEA Peabronhid BRONCI PRINCIPALES Kopsud PULMONES 3. Kopsuhingamine Õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri 4. Koehingamine Gaasivahetus kudedes kapillaarvere ja kudede vahel 5. Hingamiselundite talitlused Gaasi vahetus õhu ja vere vahel, õhu juhtimine 6. Hingamiselundid kliinilised praktikas Ülemised ja alumised hingamisteed 7. Hingamiselundite ehituslikud iseärasuses võrreldes teiste elundkondadega Seinad tugevast luust või skelett kõhrest, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetud õhuga 8. Sissehingatav õhk ninaõões Toimub õhu puhastamine, niisutamine, soojendamine ja kontroll 9
alveoolidest atmosfääri ventilatsioon. Siia kuulub ka gaasivahetus alveoolide ja vere vahel toimub gaaside difusioon. Seega on siin haaratud gaasivahetuse need osad, mis toimuvad hingamisteedes, kopsudes. Gaaside transport:S.o. hapniku transport verega kudedesse ja süsihappegaasi transport verega kudedest kopsudesse. Sisemine e. Koehingamine s.o. gaasivahetus kudedes kapillaarvere ja kudede vahel difusioon ning rakusisene hingamine. Inspiirium Sissehingamise ajal kontraheeruvad välimised roietevahelised lihased, roided tõstetakse ülespoole ja enam külgedele. Samal ajal kontraheerub ka diafragma diafragma kuppel lameneb. Nende kahe protsessi 8
Hingamisprotsessi erinevad osad: väline hingamine-See on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri - ventilatsioon. Siia kuulub ka gaasivahetus alveoolide ja vere vahel toimub gaaside difusioon. Seega on siin haaratud gaasivahetuse need osad, mis toimuvad hingamisteedes, kopsudes. Gaaside transport:S.o. hapniku transport verega kudedesse ja süsihappegaasi transport verega kudedest kopsudesse. Sisemine e. Koehingamine s.o. gaasivahetus kudedes kapillaarvere ja kudede vahel - difusioon - ning rakusisene hingamine. Inspiirium Sissehingamise ajal kontraheeruvad välimised roietevahelised lihased, roided tõstetakse ülespoole ja enam külgedele. Samal ajal kontraheerub ka diafragma diafragma kuppel lameneb. Nende kahe protsessi käigus rindkere õõs suureneb nii külg- kui pikisuunas ja seetõttu langeb rõhk rindkereõõnes. Õhk imetakse kopsudesse.
vabaneb ainevahetuse käigus tekkinud süsihappegaas See koosneb 3 osast: 1) Välimine hingamine Ventilatsioon - õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri Difusioon - gaasivahetus alveoolide ja vere vahel Haaratud on need osad, mis toimuvad hingamisteedes, kopsudes 2) Gaaside transport Hapniku transport verega kudedesse Süsihappegaasi transport verega kudedest kopsudesse 3) Sisemine ehk koehingamine Gaasivahetus kudedes kapillaarvere ja kudede vahel - difusioon Rakusisene hingamine Hingamise mehhanism 1) Sissehigamise (inspiirium) mehhanism: Aktiivne protsess Toimub hingamislihaste osavõtul Sissehingamine -> välimiste roietevaheliste lihaste kontraheerumine -> roided tõusevad üles ja külgedele & samal ajal kontraheerub ka diafragma (tema kuppel lameneb) - nende
Nähtavad ja kombatavad kõriosad-Keelluu, kilpkõhr ja sõrmuskõhr Suuremad organid keskseinandis-süda, harkeelund, söögitoru, hingetoru, suuremad bronhid, õõnesveenid, lümfisüsteemi rinnajuha Õhu teekond kõrist alveoolideni-Gaasivahetus kopsudes ehk väline hingamine, mille käigus uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust. Gaaside difusioon alveoolide ja vere vahel. Hapniku ja CO2 transport verega. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel. Koehingamine(rakkudes toimuval kudede hingamisel kasutatakse hapnikku toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil. AV lõppproduktina tekib vesi ja CO2) Miks on loote vere afiinsus kõrgem- Ema veres koosneb hemoglobiin 4 alaühikust. 2 alfa ja 2 beeta subühikut. Loote hemoglobiin koosneb küll 4 alaühikust, kuid 2 alfa ja 2 gamma oma. Raseduse ajal peab ema kandma lootele hapnikku ja CO2 eemaldama. Selleks on ema ja loote vereringed väga lähedases kontaktis platsentas
Täiskasvanu tarvitab min hapnikku 0,25-3 l ja eraldab süsihappegaasi 0,2-0,25 l. Hingamise põhietapid e hapniku tee: Kopsuhingamine ehk väline hingamine 1) Konvektiivne transport õhust kopsualveoolidesse e ventilatsioon. (Boyle seadus) 2) Difusioon kopsualveoolidest verekapillaaridesse. Ficki difusiooniseaduse põhjal. Hingamisgaaside transport verega 3)Konvektiivne transport vereringe vahendusel koekapillaaridesse. Koehingamine ehk sisemine hingamine 4) Difusioon koekapillaaridest neid ümbritsevatesse kudedesse 5) Hapniku kasutamine rakkude ainevahetuses !CO2 eemaldamine vastupidises järjekorras. Rindkere seina elastsed jõud püüavad rindkere mahtu suurendada, aga kopsude elastsed jõud ja alveoolide pindpinevus(tekib, sest alveoolide sisepind on kaetud vedelikuga) püüavad ruumala vähendada, tekib negatiivne intrapleuraalne rõhk (negatiivne atmosfäärirõhu suhtes).
Parasümpaatilised impulsid: (mediaatoraine atsetüülkoliin) toimivad veresooni laiendavalt e.vasodilatatoorselt. 37) Hingamise mõiste ja etapid. Hingamine: organismi ja välisõhu vaheline gaasivahetus, mille ülesandeks on organismi varustamine hapnikuga ja süsihappegaasi väljutamine. 5 ettappi: väline- e kopsuhingamine gaaside vahetus alveoaarõhu ja kapillaarides gaaside transport verega gaaside vahetus kapillaaride voolava vere ja kudede vahelisest sisemine e koehingamine 38) Väline hingamine ja seda iseloomustavad mõisted (hingamismaht, hingamissagedus, minutimaht, vitaalkapatsiteet, reservmahud ja residuaalmaht, ekspiratoorne tippvool). välinehingamine: ninaõõs suuõõs neel kõri hingetoru bronhid süda roided Kopsud on ümbritsetud kopsukelme e. pleuraga. Pleuraruumi täidab pleuravedelik. Sissehingamisel osalevad välimised roietevahelised lihased ja vahelihas. Tavaline sissehingamine on pasiivne.
Kopsukelme e pleura on lastel väga õhuke, kui sinna põletiku korral koguneb vedelikku, siis pleuraõõs venib kergesti välja ja hakkab peale suruma südamele ja suurtele veresoontele. 2. Hingamisakt ja selle osad. Sisse-ja väljahingamise mehhanism Hingamisakti osad on : 1. Väline ehk kopsuhingamine s.o õhu liikumine atmosfäärist hingamisteid mööda alveoolideni. 2. Gaaside transport veres 3. Sisemine e. koehingamine - s.o hapniku ärakasutamine oksüdatsiooniprotsessides rakkudes ja kudedes. Sisse- ja väljahingamise mehhanismid Sisse-ja väljahingamisel on põhiline rindkere õõne mahtude ja rõhkude muutumine hingamislihaste tegevuse tagajärjel. Sissehingamine: Sissehingamisel tõmbuvad kokku välised roietevahelised lihased, nad tõstavad roideid ülesse poole ja külgedele. Diafragma tõmbub sissehingamisel samamoodi
Parasümpaatilised impulsid: (mediaatoraine atsetüülkoliin) toimivad veresooni laiendavalt e.vasodilatatoorselt. 37) Hingamise mõiste ja etapid. Hingamine: organismi ja välisõhu vaheline gaasivahetus, mille ülesandeks on organismi varustamine hapnikuga ja süsihappegaasi väljutamine. 5 ettappi: väline- e kopsuhingamine gaaside vahetus alveoaarõhu ja kapillaarides gaaside transport verega gaaside vahetus kapillaaride voolava vere ja kudede vahelisest sisemine e koehingamine 38) Väline hingamine ja seda iseloomustavad mõisted (hingamismaht, hingamissagedus, minutimaht, vitaalkapatsiteet, reservmahud ja residuaalmaht, ekspiratoorne tippvool). välinehingamine: ninaõõs, suuõõs, neel, kõri, hingetoru, bronhid, süda, roided Kopsud on ümbritsetud kopsukelme e. pleuraga. Pleuraruumi täidab pleuravedelik. Sissehingamisel osalevad välimised roietevahelised lihased ja vahelihas. Tavaline sissehingamine on pasiivne. Sügaval
vastava verevarustuse. Vere edasiliikumise otseseks põhjuseks on rõhkude erinevus veresoonte süsteemi erinevates osades, veri voolab kõrgema rõhuga süsteemist väiksema rõhuga süsteemi. Kõrgrõhusüsteemis pumbatakse arteriaalne (hapnikurikas) veri vasakust vatsakesest kehas asuvatesse arteritesse (tuiksoontesse). Kapillaaride süsteemis toimub ainevahetus, hapniku äraandmine ja süsinikdioksiidi vastuvõtt (koehingamine). Madalrõhusüsteemis koguvad veenid kehast venoosse (hapnikuvaese) vere kokku ja parem vatsake surub selle kopsuarteri kaudu kopsudesse. Siin toimub hapniku vastuvõtt ja süsinikdioksiidi äraandmine (väline hingamine). VÕTMESÕNAD Arterid diastoolne rõhk Mikrotsirkulatsioon pärgarterid müokard portaalsüsteem pulsisagedus