E kc ~ T1/2 Aexp(- A ) (2) RT ning statistilise mehaanika järgi E kc ~ TAexp(- A ) (3) RT Piiratud temperatuurivahemiku korral võib lugeda võrrandit (1) piisavalt täpseks, kuna sõltiivus astmefunktsioonist on suurem kui temperatuurist T või T1/2. Selleks, et määrata koefitsiente võrrandis (1), on otstarbekas esitada võrrand järgmisel lineaarsel kujul EA 1 1 lnkc = - - + ln k c0 (4) R T T0 kus T0, on uuritava vahemiku keskmine temperatuur, EA kc0=Aexp(- ), (5) RT0 EA
esmalt arvuti võimalust teha print screenshot ning kleepisin pildi painti programmi, kus sain juurde lisada vajalikud jooned ning andmed: lisasin maaüksustele numbrid ,,Text Box" abil. Edasi kopeerisin selle pildi Wordi teksti, kus kasutasin pildi redigeerimiseks (lõikamiseks) pildi vormindamise tööriistu. Enesereflektsioon: Antud tööga õppisin hindama maaüksuste kuju kasutades selleks erinevaid maaüksuse kuju iseloomustavaid koefitsiente. Koefitsientide kasutamine annab võimaluse anda hinnanguid maaüksustele ühtsetel alustel, kuna kõikide maaüksuste puhul leitakse näitajad samade kriteeriumite alusel. Keeruline oli tööd alustada, sest puudus täpne ettekujutus, kuidas peaks vajalikud mõõtmised ja arvutused tegema. Lisaks valmistas veidi raskusi joonise koostamine, kuid lõpuks olid töövõtted enam-vähem selged, misjärel oli vaja vaid aega ja kannatust. Minu jaoks oli huvitav uurida maaüksuste ruumilisi omadusi.
Peale seda avasin pildi Paintis, kus täiendasin seda vajalike kirjetega: lisasin maaüksustele numbrid ,,Text Box" abil, illumineerisin maaüksuste piirid punaste joonte abil, märkisin peale katastriüksuste pikkused (sinised jooned). Kui vastavalt vormistatud plaan oli valmis, siis salvestasin selle kettale ning pärast lisasin Wordi dokumenti ,,Lisa pilt" abil. Enesereflektsioon: Antud tööga õppisin hindama maaüksuste kuju, kasutades selleks erinevaid maaüksuse kuju iseloomustavaid koefitsiente. Koefitsientide kasutamine annab võimaluse anda hinnanguid maaüksustele ühtsetel alustel, kuna kõikide maaüksuste puhul leitakse näitajad samade kriteeriumite alusel. Tööd tehes sain rohkem aimu Maa-ameti kodulehel olevatest tööriistadest ja nende funktsioonidest. Nüüd tean, kus midagi Maa-ameti kodulehel asub ja olen pädevam orienteeruja kui enne. Peale selle sain meelde tuletada erinevate programmide kasutamise.
pikkused samuti eelmise funktsiooni abil, lisasin maaüksuste kohta andmed pindala, pikkuse ja tegeliku ümbermõõdu kohta, ,,text" funktsiooni abil. Kasutades ,,select" funktsiooni, lõikasin pildi välja ning kopeerisin pildi Wordi, kus redigeerisin seda edasi vajalikku suurusesse pildi vormindamise tööriistu kasutades. Enesereflektsioon: Antud tööga õppisin hindama maaüksuste kuju kasutades selleks erinevaid maaüksuse kuju iseloomustavaid koefitsiente, mis alul tundusid ebamäärased, kuid hiljem töö käigus said asjad selgemaks ja mõistsin miks ja mida mingi teatud parameeter iseloomustab. Mainimistväärt probleeme töö koostamise käigus ei esinenud, kuna etteantud juhend oli põhjalik ning üheselt mõistetav, mis on antud ülesannete lahendamisel väga oluline. Samuti oli tegemist peaasjalikult vähemalt minule isiklikult elementaarsete vajalike oskustega mis kergendasid töö koostamise ja vormistamise protsessi
induktiivtakistus ise tuleks pöördvõrdeline kiiruse ruuduga(nagu see tegelikult ongi). Seetõttu on induktiivtakistuse koefitsient pöördvõrdeline kiiruse neljanada astmega. Õige vastus on: pöördvõrdeline kiiruse neljanda astmega. Kuidas mõjub lennuki kaalu suurenemine lennuki kogutakistusele? Lennuki kaalu suurendamine ei mõju lennuki väliskujule, seega parasiittakistusele. Küll aga on vaja suuremaid tõstejõu koefitsiente (kohtumisnurki) just väiksematel kiirustel. Seega suureneb põhiliselt induktiivtakistus, sest see on võrdeline tõstejõu koefitsiendi ruuduga ja see mõjutab lennuki kogutakistust põhiliselt just väiksematel kiirustel. Õige vastus on: Suureneb takistus põhiliselt väiksematel kiirustel sest vajalikud suuremad kohtumisnurgad. Kuidas mõjub teliku väljalaskimine lennuki kogutakistusele? Teliku väljalaskmine muudab lennuki väliskuju ja seega suurendab lennuki parasiittakistust.
00025 M = 0.25 mmol/L CMn= 0.00016398 ∙ 2 = 0.00033 M = 0.33 mmol/L 3.3 Kokkuvõte ja järeldused II osa kohta Tulemused on kõik ühes suurusjärgus, kuid kalibratsiooni kaudu saadud kontsentratsioonid on 0.1mM kõrgemad kui neeldumiskoefitsientide abil arvutatud. Kalibratsioonigraafiku meetod tundub olevat usaldusväärsem, kuna on väiksem tõenäosus teha arvutusvigu, mis tulemust mõjutaks. Neeldumiskoefitsientidega arvutades on tähtis võtta koefitsiente, mis vastavad saadud absorptsioonidele. KMnO4 konts (M) K2Cr2O7 konts (M) Kalibratsiooni Kalibratsiooni Neeldumis- Kalibratsiooni Neeldumis- kaudu kaudu koefitsiendi kaudu koefitsiendi …… nm 525 nm kaudu 350 nm kaudu - 0.44 mM 0.33 mM 0.35 mM 0.25 mM
Keemiliste reaktsioonide soojusefekti arvutamine põhineb Hessi seadusel: Reaktsiooni soojusefekt sõltub süsteemi alg- ja lõppolekust, aga mitte protsessi läbiviimise viisist ega reaktsiooni vahestaadiumidest Hessi seadus võimaldab arvutada ka selliste reaktsioonide soojusefekte, mida reaalelus pole võimalik läbi viia. Kirchhoffi seadus: Reaktsiooni soojusefekti temperatuurikoefitient on võrdne reaktsioonist osavõtvate ainete soojusmahtuvuste aritmeetilise summaga, arvestades stöh. koefitsiente ning et lähteainete stöh. koefitsiendid on negatiivsed. TD I seadus: q = dU + w Termodünaamika esimene seadus sätestab, et keha siseenergia (U) saab muutuda tänu soojushulgale (Q), mis saadakse väliskeskkonnast ning tööle (A), mida süsteem teeb välisjõudude vastu: U = Q - A, TD II seadus : Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe
kui temperatuuri tõstmine ei muuda aine agregaatolekut (keemilist koostist). Soojusmahtuvuse ühikuks on [J/K]. 38. Järeldused Hessi seadusest, tekke- ja põlemissoojused. Entalpiamuut (soojusefekt) sõltub süsteemi alg- ja lõppolekust, mitte aga protsessi läbiviimise teest või reaktsiooni vahestaadiumitest! Produktide standradsete tekkeentalpiate summast lahutame lähteainete tekkeentalpiate summa, arvestades stöhhiomeetrilisi koefitsiente. St. tekkentalpia – soojusefekt 1 mooli aine tekkimisel puhastest lihtainetest nende standardolekus. St. põlemisentalpia – soojusefekt 1 mooli orgaanilise aine täielikul oksüdeerumisel CO2 -ks ja veeks (ja lisaks N2 -ks, kui ühend sisaldab lämmastikku). 39. Termodünaamika II seadus, termodünaamiliselt pöörduvad ja mittepöörduvad protsessid. Ei ole võimalik selline protsess, kus kogu soojus muutetaks tööks ning pole võimalik
tekitamiseks 2 lämmastikhappe molekuli, mis reaktsioonivõrrandi vasakul poolel lämmastikhappe molekulivalemi jaoks leitud koefitsiendis ei kajastu. Leitud koefitsient tuleks kirjutada ammooniumnitraadi molekulivalemi ette, sest ammooniumis oleva lämmastiku oksüdatsiooniaste muutus, kuid sel juhul ei pea me kinni eespool kirjeldatud metoodikast. 2. Kui redoksreaktsiooni võrrandis reegliga 1 kirjeldatud olukorda ei esine, siis tuleb koefitsiente hakata leidma sealtpoolt, kus oksüdatsiooniastet muutva aatomi sümbolil on paarisarvuline indeks. Ülesanne. Tasakaalustada redoksreaktsiooni võrrand II V III II FeSO4 + HNO3 + H2SO4 = Fe2(SO4)3 + NO + H2O. 2III (-) 2II Fe2 + 2e = 2Fe 3 1II (-) 1V 6 N - 3e = N 2 Redokssüsteemi algolekuks tuleb võtta võrrandi parem pool, kus liidetud ja loovutatud
Mudeli valiku määrab eeskätt kasutuseesmärk, aga ka võimalus mudeli parameetreid piisava täpsusega määrata Muutujad ja parameetrid- Suhteliselt aeglaselt muutuvaid muutujaid nimetatakse parameetriteks. Matemaatilise mudeli muutujad (ajast sõltuvad liikmed) kirjeldavad süsteemis toimuvaid dünaamilisi protsesse ja on üldiselt (vähemalt põhimõtteliselt) mõõdetavad. Lisaks sisaldavad võrrandid suurusi (koefitsiente), mida nimetatakse süsteemi (või selle elementide) parameetriteks ja mis võivad olla konstandid, sõltuda ajast või ka mudeli muutujatest. Elementide ning süsteemi parameetrite vahelised seosed on igal süsteemil eripärased. Matemaatilise mudeli muutujad (ajast sõltuvad liikmed) kirjeldavad süsteemis toimuvaid dünaamilisi protsesse ja on üldiselt (vähemalt põhimõtteliselt) mõõdetavad. Orienteeritud süsteemis, kus on valdavalt tegemist informatsioonilise
Programm taandatakse tingühikule või produktsiooni tingliigile. Ümberarvutuse koefitsientide meetod. Seda kasutatakse esemete suure valiku puhul. Kõik programmi esemed jaotatakse rühmadesse, milledesse kuuluvad sarnase konstruktsiooniga ühesuguseid konstruktiivseid elemente sisaldavad esemed, st esemed peaaegu ühesuguse tehnoloogilise protsessiga. Igas esemete rühmas valitakse kõige iseloomulikum ja sellele taandatakse kõik teised, kasutades ümberarvestuse koefitsiente või esemete valmistamise omahinda. saadakse programm 3-5 korda väiksem kui esemete arv tegeliku programmi järgi. Koostude kaalutud keskmise viis. Selle viisi kasutamisel kõik esemed jaotatakse põhielementideks: prussikuteks, raamideks, kilpideks ja karpideks. Põhielemendid ühendatakse rühmadesse. Näiteks ühte rühma kõik peaaegu ühesugust konstruktsiooni ja mõõteid omavad raamid, millede pikkused on näiteks piirides 1000 - 1500 mm, laiused 450 - 600 mm, paksused 25 - 30 mm
o Ajaloolise analoogia meetod- mineviku olukordade analüüs. Hea kui on sarnane ettevõte, lähimineviku analüüs. Kasutame ära teisi juba varem uuritud juhtumeid. Juhtumeid on kasulik ja õpetlik uurida, kuid kas tase on võrreldav? o Matemaatilise analoogia meetod- ei hinnata ise mudelit, võrrandit, vaid püütakse leida sarnane mudel. Kas see olukord, tagapõhi on võrreldav meie omaga? Koefitsiente ei saa võtta üheselt üle, ainult mudeli põhikuju ja põhitegurid võivad kattuda. x Ennetava informatsiooni meetodid: patentmeetod, publikatsioonide meetod o Patentmeetod seotud tehnika, tehnoloogiaga. Võidakse aluseks võtta. o Publikatsioonide meetod- võetakse aluseks artiklid, jooksev informatsioon, kuidas olukorrad võivad muutuda ja need sisaldavad prognoose. Võib aluseks võtta, kuid ei tasu pimesi uskuda. 2
H°298 = - 233,8 kJ Indeksid näitavad, millistele tingimustele vastab antud soojusefekt. H°298 - reaktsioonist osavõtvad ained on standardolekus, P=100000 Pa, T = 298,15 K või standardtingimustel, P = 101325 Pa, T = 298,15 K. Reeglid · Enatalpia muut (H) sõltub koefitsientidest reaktsioonivõrrandis Termokeemilises võrrandis toodud soojusefekt vastab reaktsioonivõrrandi koefitsientidega võrdsete arvude moolide ainetega toimuvale reaktsioonile. Kui reaktsioonivõrrandi koefitsiente korrutada või jagada mingi arvuga, tuleb ka soojusefekti korrutada või jagada sama arvuga. · H märk muutub protsessi suuna pööramisel Pärisuunalise reaktsiooni soojusefekt on absoluutväärtuselt võrdne ja märgilt vastupidine pöördreaktsiooni soojusefektiga. · Enamike reaktsioonide soojusefekt sõltub temperatuurist Soojusefektide ümberarvutamisel (konstantsel rõhul) ühelt temperatuurilt teisele tuleb arvesse võtta H sõltuvust temperatuurist.
täielikul põlemisel eraldub 1 mooli metaani kohta 890 kJ soojust. CH4(g)+ 2O2(g) = CO2(g)+ 2H2O(v) H = -890 kJ Reaktsioonientalpia Hr on sama suur, kuid tema ühikuks on kJ/mol. Reaktsiooni soojusefekti arvutamine (Hessi seadus) Entalpiamuut (soojusefekt) sõltub süsteemi alg- ja lõppolekust, mitte aga protsessi läbiviimise teest või reaktsiooni vahestaadiumitest! *produktide standradsete tekkeentalpiate summast lahutame lähteainete tekkeentalpiate summa, arvestades stöhhiomeetrilisi koefitsiente. Hr°= nHf° (saadused) - nHf° (lähteained) Miks on Hessi seadus hea? Hessi seadus võimaldab arvutada ka selliste reaktsioonide soojusefekte, mida reaalelus pole võimalik läbi viia. Me ei saa süsinikku põletada nii, et tekiks ainult CO, alati tekib ka CO2. Küll aga saame küllaldase hapniku olemasolul kätte CO2. Samuti saame määrata süsihappegaasi süsinikmonooksiidiks reageerimise soojusefekti. Hessi seaduse rakendamine H? = H1 + H2 C + O2 CO2 CO2 + C 2CO
põlemisel eraldub 1 mooli metaani kohta 890 kJ soojust. CH4(g)+ 2O2(g) = CO2(g)+ 2H2O(v) H = -890 kJ Reaktsioonientalpia Hr on sama suur, kuid tema ühikuks on kJ/mol. Reaktsiooni soojusefekti arvutamine (Hessi seadus) Entalpiamuut (soojusefekt) sõltub süsteemi alg- ja lõppolekust, mitte aga protsessi läbiviimise teest või reaktsiooni vahestaadiumitest! *produktide standradsete tekkeentalpiate summast lahutame lähteainete tekkeentalpiate summa, arvestades stöhhiomeetrilisi koefitsiente. Hr°= nHf° (saadused) - nHf° (lähteained) Miks on Hessi seadus hea? Hessi seadus võimaldab arvutada ka selliste reaktsioonide soojusefekte, mida reaalelus pole võimalik läbi viia. Me ei saa süsinikku põletada nii, et tekiks ainult CO, alati tekib ka CO2. Küll aga saame küllaldase hapniku olemasolul kätte CO2. Samuti saame määrata süsihappegaasi süsinikmonooksiidiks reageerimise soojusefekti. Hessi seaduse rakendamine H? = H1 + H2 C + O2 CO2 CO2 + C 2CO
2. Hobusesõnnik - väga hea väetis 3. Kanasõnnik kontsentreeritud, kuivainerikas 4. Seasõnnik - tihti muudab põllumulla halvemaks Vee sisaldus on seasõnnikus väga kõrge orgaanikat väga vähe sisaldab väga suurtes kogustes umbrohuseemet' Toiteelementide ümberarvutamine ja kasutamine Väetise pakendil on fosfori- ja kaaliumisisaldus esitatud enamasti oksiididena P2O5 ja K2O. Elementidena P ja Ksisalduse leidmiseks tuleb kasutada järgmisi ümberarvestuse koefitsiente: · P = P2O5 x 0,44 P2O5 = P x 2,3 · K = K2O x 0,83 K2O = K x 1,2 Toiteelemente tuleb kasutada tasakaalustatult. N-väetise normi peab oluliselt korrigeerima, kui põllule ei anta PK-väetisi vastavalt vajadusele . Taim ei suuda "liias" antud toiteelementi efektiivselt kasutada, mistõttu väheneb väetamise tasuvus ja saagi kvaliteet Vajaliku väetisekoguse arvutamine Väetisenormid antakse tavaliselt toimeaines. Teada tuleb väetise toimeaine sisaldust ja kogust, mida on
Toimeaine mõiste võeti kasutusele XX sajandi alguses ja fosfori, kaaliumi ja teiste puhul on nad segadust tekitavad sümbolid, sest P2O5 on fosforit vaid 43,6% ja K2O-s kaaliumit 83%. Kui näiteks lihtsuperfosfaadis on P2O5-na väljendatud fosforit ligi 20%, siis tegelikult on fosforit vaid 8...9%. Kui väetise pakendil on toiteelementide sisaldus väljendatud toimeainena, siis üleminekuks toimeainelt toiteelementidele võib kasutada alljärgnevaid koefitsiente: P%=P2O5×0,436 P2O5 %= P%×2,294 K%=K2O×0,830 K2O %= K%×1,205 Ca%=CaO%×0,715 CaO%=Ca%×1,399 Mg%=MgO%×0,603 MgO%=Mg%×1,65 VÄETISTE ANDMISAJAD JA VIISID Sõltuvalt väetiste andmise ajast, eesmärgist, külviviisist eristatakse külvieelset ehk põhiväetamist, külviaegset väetamist ja kasvuaegset väetamist.
selle lahendi järgi võib teha järelduse. Selleks, et süsteem oleks stabiilne peavad kõik reaalosa lahendid olema negatiivsed ja kõikidel kompleks lahenditel reaalosad negatiivsed. Stabiilsuse kriteeriumid. Nendega saab kergendada stabiilsuse määramist. Nad kõik baseeruvad diferentsiaal võrrandil ja neid on mitu. 1) Routh. See on algebraline kriteerium ja stabiilsuse määramiseks kasutatakse diferentsiaal võrrandis olevaid koefitsiente. a4 p 4 + a3 p 3 + a2 p 2 + a1 p1 + a0 = 0 paaris a4 a2 a0 0 paarit a3 a1 0 0 u a3 a2 - a4 a1 a3 a0 - a 4 0 a3 0 - a 4 0 0 a31 = a32 = a33 = =0
lahendid olema negatiivsed ja kõikidel kompleks lahenditel reaalosad negatiivsed. Stabiilsuse kriteeriumid. Nendega saab kergendada stabiilsuse määramist. Nad kõik baseeruvad diferentsiaal võrrandil ja neid on mitu. 1) Routh. See on algebraline kriteerium ja stabiilsuse määramiseks kasutatakse diferentsiaal a4 p 4 + a3 p 3 + a2 p 2 + a1 p1 + a0 = 0 võrrandis olevaid koefitsiente. paaris a4 a2 a0 0 paarit a3 a1 0 0 u a3 a2 - a4 a1 a3 a0 - a4 0 a3 0 - a4 0 0 a31 = a32 = a33 = =0
(standardhälve jagatud keskmisega). Kindlusekvivalendi plussid: 1. Võrreldes riskiga korrigeeritud tulumääraga suudab paremini eristada riski (iga rahavoog muudetakse riskivabaks). Esimese puhul eeldatakse, et risk on ajas konstantne, kuid kindlusekvivalent võimaldab riski ajas korrigeerida. 2. Arvestab raha ajaväärtust (läbi riskivaba tulumäära). Kindlusekvivalendi miinused: 1. Keerukas määrata korrektseid kindlusekvivalendi koefitsiente – võivad ajas muutuda, erineda otsustajate lõikes ning see võib viia valede projektide aktsepteerimiseni. 2. Sarnaselt NPV-le eeldab, et teenitud rahavoog on võimalik investeerida sama tulumääraga nagu oli projekti diskontomäär. Kindlusekvivalent on üldjuhul praktikas väga harva kasutatav, populaarsem on riskiga korrigeeritud tulumäär. 29. Milles seisneb tasuvuspunkti analüüs?
maksimeerivad enda kasulikkust. Subsiidiumi kinnitamine muudab eelarvekõverat ning toob kaasa asendusefekti tarbimise mahu kasvu näol. 182. Kuidas hinnata avaliku sektori sekkumise mõju jaotuse õiglusele? Avaliku sektori sekkumise mõju jaotuse õiglusele vast et ei saagi hinnata. Jah, majanduslikus mõttes saab, kui me räägime jälle õiglusest kui sissetulekute võrdusest – siis võime võrrelda enne ja pärast Gini koefitsiente jms, kuid kas see ka tegelikku õiglust peegeldab, on teine küsimus. 183. Kes saab lühiajaliselt ja pikaajaliselt kasu perede eluasemetoetustest? Lühiajalised – elamispinna pakkujad Pikaajaliselt – elamispinna pakkujad ja elamispinna saajad 184. Milles seisneb progressiivse ja regressiivse ümberjaotamise olemus? Progressiivsed ümberjaotused on need, kus vaesem elanikkond võidab rohkem kui rikkam
Välistellingute maht = fassaadi vertikaalne projektsioon Sisetellingute arvestatakse laudise horisontaalprojektsioon. Tööliigid: 1) METALLKONSTRUKTSIOONID konstruktsiooni mass määratakse tüüpsete detailjooniste alusel arvestamata metall kaitse kihti. Tehase tööjooniste järgi ei näe SNIP ette konstruktsiooni massi täpsustamist. Lammutamast arvestatakse demontaaz montaazinormide alusel, rakendades teatud koefitsiente. Montaazi tööde tööjõule rakendatakse koefitsient 0,6. 2) PUITKONSTRUKTSIOONID on vaja teada, kas on valmistatud ehitusplatsil või tehases. Normid on diferentseeritud ka puidu kõvaaluse järgi pehme puit (nt mänd, kuusk, nulg). Tamm, saar jne kasutatakse tegurit 1,2. Keskmise kõvaduse (kask, lehis) on tegur 1,1. Seinte maht määratakse m2 arvestades maha avade pinna. Välisseina pikkus võetakse välisseina mööda Lk 25 teine pool
Korrelatsiooni kvantitatiivseks väljenduseks on korrelatsiooni koefitsient, mis väljendab nii seose suunda kui tugevust. Korrelatsiooni suund võib olla nii positiivne kui negatiivne. Positiivne korrelatsioon näitab, et ühe muutuja väärtuste suurenedes ka teise muutuja väärtused suurenevad, ja vastupidi (; ); negatiivne korrelatsioon tähendab, et ühe muutuja väärtuste suurenedes teise muutuja väärtused vähenevad, ja vastupidi ( , ). Korrelatsiooni koefitsiente on erinevaid, psühholoogias üks sagedamini kasutatavaid on Pearsoni r ehk lineaarse korrelatsiooni koefitsient (Pearson's product-moment correlation coefficient), mis võib varieeruda vahemikus 1,0..0,0..+1,0 (märk ei näita tugevust, ainult seose suunda!). Korrelatsiooni graafiliseks esituseks on hajuvusdiagramm (scatter diagram; scatterplot). Kui andmepaaridele vastavad punktid on hajuvusdiagrammil tõusvalt, väljendab see positiivset korrelatsiooni; kui langevalt, siis
30 kus S teravilja mass enne kuivatamist kg Teravilja kaalu suurenemine ja kahanemine: x = 100(w2-w1)/(100-w2); x = 100(w1- w2)/(100- w2) kus x kaalu kahanemine või suurenemine % w1 teravilja algniiskus % w2 teravilja lõppniiskus % Kui ühte ja sama kultuuri kasutatakse mitmeks otstarbeks (siloks, heinaks, kuivsiloks, seemneks jne), siis arvestatakse omahind igale toodanguliigile eraldi, kasutades ümberarvutusteks koefitsiente, mille alusel kogu kulutuste summa erinevatele toodanguliikidele jaotatakse. Loodusliku heina omahind leitakse tegelike kulutuste alusel; kultuurheina- ja karjamaade rajamise kulud mis lülitatakse esialgu lõpetamata tootmise kuludesse, kantakse toodangu omahinda proportsionaalselt tegeliku kasutamisaja jooksul. Silo omahind tehakse kindlaks tegelike kulutuste alusel. Haljasmassi ja muude komponentide maksumus kantakse kuludesse vastavalt nende tegelikule
annaabi.ee 
