Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

KODUTöö AINES "MASINATEHNIKA" - sarnased materjalid

võll, tigu, liist, pöördemoment, tiguülekanne, ülekandearv, radiaal, 5300, hõõrdenurk, varutegur, sidur, ülekoormus, ajami, süsinik, pingid, projektarvutus, nurkkiirus, rihmülekanne, pöörlemissagedus, reast, telgede, vahekaugus, lihvitud, tapi, läbimõõdud, 2400, liistude, laagrid, tihend, võnkumised, masinatehnika, projekteerimine
thumbnail
25
doc

PROJEKT: ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS

........................................................................................................ 17 1. Projekteerimise objekt ja lähted Projekteerimiseks on esitatud elektriajamiga vints kandevõimega 680 kg ja maksimaalse tõstekiirusega 0,1 m/s. Ajamiks on silindriline- või tigu-mootorreduktor, mis on kettülekanne kaudu ühendatud vintsi trumliga. Trummel on terasdetailidest keevitatud konstruktsioon. Terase mark ­ S235J2G3 EN 10025. Trummel kahte rummude kaudu toetub võllile. Võll on trumli täispikkusel. Võlli materjal ­ teras C45E EN10083. Pöördemoment võllilt trumlile kantakse liistudega mõlema rummu kaudu. Võll toetub iseseaduva laagritele. Laagrisõlmed on kruvidega ühendatud raamiga. Raam on terastorudest (materjal ­ S355J2H) ja/või UNP profiilidest (materjal ­ S235JRG2) keevitatud konstruktsioon. Projekteerimisel tuleb tagada konstruktsiooni võimalikult väiksema massi ja gabariitmõõtmeid.

Masinatehnika
102 allalaadimist
thumbnail
18
odt

ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS

.......................................................19 1. Projekteerimise eesmärk ja lähteandmed. Projekteerimiseks on esitatud elektriajamiga vints mille kandevõime on 800 kg ja maksimaalne tõstekiirus on 0,1 m/s. Ajamiks on silindriline- või tigu-mootorreduktor, mis on kettülekande kaudu ühendatud vintsi trumliga. Trummel on terasdetailidest keevitatud konstruktsioon. Terase mark ­ S235J2G3 EN 10025. Trummel toetub võllile kahe rummu kaudu. Võlli materjal ­ teras C45E EN 10083. Pöördemoment võllilt trumlile kantakse liistudega mõlema rummu kaudu. Võll toetub iseseaduvatele laagritele. Laagrisõlmed on kruvidega ühendatud raamiga. Raam on terastorudest (materjal ­ S355J2H) ja/või UNP profiilidest (materjal ­ S235JRG2) keevitatud konstruktsioon. Projekteerimisel tuleb tagada konstruktsiooni võimalikult väikesed massi ja gabariit- mõõtmed. Materjalide mehaanilised omadused: teras S235 voolavuspiir ­ Reh (Y) = 235 MPa

Masinatehnika
131 allalaadimist
thumbnail
11
doc

ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT

Tugevustingimus Maksimaalne pingutusjõud Fmax = m g = 450 * 9,81 4415 N . Varutegur [S] = 5 [6]. Pidades silmas trossi keeramist ainult trumlil (mitte alt olevate trossi keerdude peal) valime tross TEK 21610 [7], mille Ft = 59,5 kN Siis Trossi mõõt d = 10 mm. Siis trumli läbimõõt kus e = 20 Valime D = 200 mm reast 160; 200; 250; 320; 400; 450; 560; 630; 710; 800; 900; 1000 mm 3. Mootorreduktori valik Trumli pöörlemiseks vajalik võimsus kus T ­ pöördemoment, Nm; T - nurkkiirus, rad/s. Pöördemoment kus F - tõstejõud. Fmax = m g = 450 * 9,81 4415 N Kus g 9,81 m/s ­ raskuskiirendus; m ­ tõstetav mass. D 0,2 Siis T = F = 4415 441,5 Nm 450 Nm 2 2 2v 2 0,1 Nurkkiirus T = D = 0,2 = 1 rad/s Siis vajalik võimsus PT = T T = 441,5 1 = 442W 0,45 kW Mootorreduktori minimaalset vajaliku võimsust saab tingimusest

Põhiõppe projekt
278 allalaadimist
thumbnail
29
docx

Põhiõppe projekt

05.2010.a. Töö väljaandja: I.Penkov 1. Projekteerimise objekt ja lähted Projekteerimiseks on esitatud elektriajamiga vints kandevõimega 600 kg ja maksimaalse tõstekiirusega 0,06 m/s. Ajamiks on silindriline-mootorreduktor, mis on kettülekanne kaudu ühendatud vintsi trumliga. Trummel on terasdetailidest keevitatud konstruktsioon. Terase mark ­ S235J2G3 EN 10025. Trummel kahe rummu kaudu toetub võllile. Võll on trumli täispikkusel. Võlli materjal ­ teras C45E EN10083. Pöördemoment võllilt trumlile kantakse liistudega mõlema rummu kaudu. Võll toetub iseseaduvatele laagritele. Laagrisõlmed on poltidega ühendatud raamiga. Raam on terastorudest (materjal ­ S355J2H) ja UNP profiilidest (materjal ­ S235JRG2) keevitatud konstruktsioon. Materjalide mehaanilised omadused [1]: teras S235 voolavuspiir ­ ReH (Y) = 235 MPa; tõmbetugevus ­ Rm (U) = 370 ­ 470 MPa; teras S355 voolavuspiir ­ ReH (Y) = 355 MPa; tõmbetugevus ­ Rm (U) = 490 ­ 610 MPa; teras C45E

Tootmistehnika alused
198 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Tiguülekande arvutus

Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 22.05.2014 Tiguülekanne Antud: Teo materjal ­ teras 15Cr3, karastatud HRC 46...50 (ReH = 750 MPa, Rm = 1500 MPa) Tiguratta materjal: hammasvöö ­ tinapronks G-SnBz12 (Rm = 290 MPa, lubatav kontaktpinge [ ]H = 220 MPa, lubatav paindepinge [ ]F = 70 MPa) rumm ­ teras E295 (ReH = 295 MPa, Rm = 490 MPa) Ülekandearv u = 94, pöördemoment tigurattal T2 = 250 Nm. A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 u 38 47 66 76 94 38 47 66 76 94 B 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 T, Nm 200 200 250 250 300 300 350 350 450 450 Leida: Teha tiguülekande projektarvutus.

Masinelemendid II
6 allalaadimist
thumbnail
34
docx

ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS

ühendatud vintsi trumliga. Üldised tehnilised nõuded: - Trossi kandevõime 1100 kg - Trossi liikumiskiirus 0,15 m/s - Ühendusviis – kettülekanne - Tagada konstruktsiooni võimalikult väike mass ja gabariitmõõtmed. Põhimaterjalid: Trummel on terasdetailidest keevitatud konstruktsioon. Terase mark – S235J2G3 EN10025. Trummel kahte rummude kaudu toetub võllile. Võll on trumli täispikkusel. Võlli materjal – teras C45E EN10083. Pöördemoment võllilt trumlile kantakse liistudega mõlema rummu kaudu. Võll toetub iseseaduva laagritele. Laagrisõlmed on kruvidega ühendatud raamiga. Raam on terastorudest (materjal – S355J2H) ja/või UNP profiilidest (materjal – S235JRG2) keevitatud konstruktsioon. teras S235 voolepiir – ReH (Y) = 235 MPa; tõmbetugevus – Rm (U) = 370 – 470 MPa;

Põhiõppe projekt
90 allalaadimist
thumbnail
25
pdf

Lintkonveieri ajam 5

teg ulü = = 15,385/4,4 = 3,5 ü Valime mootori 4A100L4 mille nimivõimsus on 4 kW ja pöörlemissagedus nimireziimil 1435 pööret minutis. Ülekandearvud: u = 15,385, reduktori ukü = 3,5 ja kiilrihmülekande ulü = 4,4. 14. Ajami kinemaatiline- ja jõuarvutus Ajami elementide tähistused: m ­ mootor K ­ reduktori kiirekäiguline võll A ­ reduktori aeglasekäiguline võll 4 tm ­ töömasina ajamivõll Kinemaatiliste parameetrite arvutus iga ajami elemendi kohta: m K A tm nom Pöördesagedus nnom = 1435 n1 = = n2 = 1 ntm= n2=

Masinaelemendid
69 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Reduktori projekt

Valin elektrimootori 100L4 , mille võimsus on 4kW ja tegelik pöörlemiskiirus ne = 1430 min Valitud elektrimootori nurkkiiruse: ne 3,14 1430 rad el = = = 149,67 ( ) 30 30 s Ülekande põhiparameeterarvutus el 149,67 Üldine ülekandearv: iüld = = = 11,97 k 12,5 Hambumise täpsustatud ülekandearv valitud elektrimootori rihmülekande ir = 4 puhul n D 1400 0,32 3,14 i h'' = el k = = 2,74 2Vk 30i r 2 2 30 4 4 Arvutan pöördemomendi erinevatel võllidel: Pel 4000 1

Masinaelemendid
207 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Võlli konstrueerimine ja arvutus väsimusele

Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 23.04.2014 Fr Fa l/2 l Ülesanne m d2/2 Ft m Projekteerida võll ja läbi viia võlli arvutus väsimusele. Põhjendada võlli materjali ja kuju valikut. Võlli materjal: karastatud teras C55E (ReH = 420 MPa, Rm = 700 MPa,  -1 = 0,4 · 700 = 280 MPa,  -1 = 0,22 · 700 = 154 MPa). NB! -1 =( 0,4 ...0,5)Rm;  -1 = (0,2...0,3) Rm Radiaaljõud Fr = 1360 N, ringjõud Ft = 3700 N, telgjõud Fa = 520 N Jaotusringjoone läbimõõt d2 = 210 mm Laagrite vahekaugus l = 200 mm

Masinelemendid II
35 allalaadimist
thumbnail
252
doc

Rakendusmehaanika

Masinate koostisosadeks on mehhanismid, mis muudavad üht liiki liikumist teiseks. Mehhanism – kehade (lülide) tehissüsteem, mis muundab ühe või mitme keha (vedava lüli) etteantud liikumise süsteemi teiste kehade (veetavate lülide) soovitavaks liikumiseks. Iga mehhanism või seadis koosneb detailidest, mis on ühendatud koostuks. Detail - toode (masinaelement), mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamata (kruvi, võll, valatud korpus jne.). Element - kindlat funktsiooni täitev masina elementaarosa (näit. veerelaager, aga ka enamus detaile). Koost ehk sõlm - tootvas tehases elementidest koostatud toode (koostamisüksus). Liiteid kasutatakse detailide omavaheliseks ühendamiseks. Masinates esinevad liited jagatakse kahte põhigruppi- liikuvad ja liikumatud liited. Liikuvad liited (juhikud) tagavad detailide suhtelise pöörlemis-, translatoorse või liitliikumise. Liikumatuid liiteid

Materjaliõpetus
142 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Masinaelemendid

1 2 3 4 Ajam,u 18,6 9,32 6,17 4,58 Kiilrihmaülekanne, ulü 5,31 2,63 1,74 1,3 Kooniline reduktor, ukü 3,55 3,55 3,55 3,55 Analüüs: 1. variandi mootorit ei ole otstarbekas valida kuna ajami ülekandearv on liiga suur. 2. variandi mootor on optimaalne valik. Tagab ajami kompaktsuse. 3. variandi mootorit ei ole otstarbekas valida kuna ajami ülekandearv on liiga väike. 4. variandi mootoril on pöördesagedus väike, mistõttu kannatab mootori kompaktsus. Ei ole soovitatav kasutada väikese võimsusega ajamites. Määran konveieri ajamivõlli pöörlemissageduse maksimaalse lubatud hälbe: Arvutan konveieri trummi minimaalse ja maksimaalse lubatud pöörlemissageduse:

Masinaelemendid
162 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Kettülekanne

Analüüsida kumb ülekannetest sobiks rohkem pöördemomendi ülekandmiseks mootorreduktori väljundvõllilt ja vintsi trumli võllile. Trumli pöörlemiseks vajalik moment M = T = 480 Nm. Mootorreduktori pöörlemissagedus nM = 46 min-1. Trumli pöörlemissagedus nT = 27 min-1. Ülekandearv n M 46 u= = =1,7 nT 27 Vedava ketiratta maksimaalne pöördemoment T 480 TK= = =310 Nm u ∙ η1 η2 1,7 ∙ 0,92∙ 0,99 Vedava ketiratta minimaalne hammaste arv sõltub ratta pöörlemissagedusest: suurte pöörlemissageduste korral z1min =19...23 , keskmistel z1min =17...19 , väiksematel z1min = 13...15 . Valin z1 = 19 Siis veetava ketiratta hammaste arv

Masinelemendid II
21 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Põhiõppe projekt - valts

.................................4 4. Kinemaatiline skeem........................................................................................................................5 6. Arvutused..........................................................................................................................................6 6.1. Vänt.............................................................................................................................6 6.2. I võll............................................................................................................................7 6.3. Hammasülekanne........................................................................................................7 6.2. I võll jätk.....................................................................................................................9 6.4. II võll............................................................

Põhiõppe projekt
97 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Veerelaagri valik ja arvutus

Veerelaagrite valik ja arvutus d2/2 m m Fr Ft Fa l/2 l Antud: Võlli materjal: teras C45E (ReH = 370 MPa, Rm = 630 MPa). Ülekantav pöördemoment M = 350 Nm ja väljundvõlli pöörlemissagedus n = 300 min-1. Laagri tööressurss L10h = 20 000 tundi. Jaotusringjoone läbimõõt d2 = 200 mm. β on hamba kaldenurk β = 8 º. Hammasratta hambumisnurk α = 20 º. Laagrite vahekaugus l = 140 mm. A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 d2, mm 210 200 190 180 170 160 150 140 130 120

Masinelemendid II
48 allalaadimist
thumbnail
66
pdf

TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM

............................................................................. 20 4.5. Võlli astmete geomeetriliste parameetrite määramine .............................................. 20 4.6. Veerelaagrite valik .................................................................................................... 21 4.7. Toereaktsioonide rakenduspunktide vahekaugused .................................................. 21 4.7.1. Aeglasekäiguline võll......................................................................................... 21 4.7.2. Kiirekäiguline võll ............................................................................................. 22 4.8. Võlli laagrite toereaktsioonide määramine ............................................................... 22 4.8.1. Aeglasekäiguline võll......................................................................................... 22

Masinaelemendid
127 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Liistliite ja hammasliite arvutus

B -7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MATB41 A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 19.03.2015 Projekteerida listliide võlli ja hammasratta ühendamiseks (pöördemomenti ülekandmiseks). Antud on võllile mõjuv pöördemoment M, võlli läbimõõt d1 ja rummu laius lv . Koormus ja võlli läbimõõt valitakse vastavalt õppekoodi viimasele numbrile (А): A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 M, Nm 80 90 100 120 150 200 250 280 300 350 d1, mm 30 32 35 40 45 50 55 60 65 70

Masinaelemendid
33 allalaadimist
thumbnail
3
doc

LIISTU ARVUTUS

TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID 1 MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL KODUTÖÖ NR. 4 LIISTU ARVUTUS Valida liist võlli ja hammasratta ühendamiseks ning kontrollida selle tugevus. Võllile mõjuv pöördemoment M, võlli läbimõõt d ja võlli ja rummu ühenduspikkus (rummu laius) l valida tabelis õppekoodi viimase A ja eelviimase B numbrite järgi A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 M, 130 250 420 650 1000 1400 1900 2600 3300 4300 (Nm) d, 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 (mm)

Masinaelemendid I, II
83 allalaadimist
thumbnail
31
doc

ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED

] 1 - 2 sn ( µ v - 1) 6.5. Süsteemi inertsimomendi arvutus Ülesanne 6.9 Arvutada süsteemi elektrimootor-kettkraapkonveier inertsimoment. Süsteemi kuulub elektrimootor M2AA132S: Pn = 3,0 kW; nn = 960 min-1; J = 0,031 kgm2. Töömasina pöörlemissagedus ntn = 12,7 min-1, konveieri mass mk = 1122 kg. Töömasina ja elektrimootori vaheline ülekandearv nn 960 i= , i= = 75,6 . ntm 12,7 Valime elektrimootori ja töömasina vahele joonisel 6.11 kujutatud reduktori Reduktor 2 6 7 3

Elektriajamid
53 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Masinaelemendid1 kodutöö nr.4

(tähised). 2. Liistu valikul pakkuda kõik liistliite mõõtmed koos tolerantsidega. 3. Teostada liistliite tugevusarvutused 4. Pakkuda alternatiivne hammasliite variant. 5. Analüüsida, mis on saadud liite eelised ja puudused. Milliseid seondliiteid oleks mõtekas kasutada antud koormuse ja konstruktsiooni korral. 6. Kuidas valitakse lubatav muljumispinge kui liistu, rummu ja võlli materjal on erineva voolepiiriga? Antud andmed: Võllile mõjuv pöördemoment M=950 Nm, Võlli läbimõõt d1=60 mm Võlli ja rummu ühenduspikkus (rummu laius) lv =50 mm. Liistu, võlli ja rummu materjal C55E (Y = 450 MPa, U = 850 MPa). Lubatav muljumispinge []C = 150 MPa. Kuna võlli läbimõõt on d=40 mm, siis w = 19 mm N9 , h = 11 mm , t1 = 7 mm, +0.2 t2 =4,4 mm +0.2 Liistu 18x11 pikkus: ll-(5...8)=50-(5...8)=45..42 mm. Valin eelisarvude reast pikkuseks l= 45 mm -0.3 Liistliite ja hammasliite joonis 2.Lahenduskäik Liistliide Muljumispinge:

Masinaelemendid i
81 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Pressliite tugevusarvutus ja pingistu valik

Keskmine töötemperatuur on 40ºC. Tõrkedeta töö tõenäosus on 95% ehk töökindluse tegur P = 0.95. Analüüsida, mis on pressliite eelised ja puudused võrreldes eelmises kodutöös projekteeritud liist- ja hammasliitega. Algandmed: T = 950 Nm Fa = 1800 N [S] = 2,3 d = 80 mm d2 = d+30 = 80 + 30 = 110 mm l = 100 mm Ra = 1,6 µm 1,0558 DIN1681 t = 300 MPa tC45=370 MPa t = 40oC P = 0,95 Pressliitega ülekantav telgjõud p on pressliite kontakti survepinge; K1,5...2 on varutegur ja f on hoordetegur (terasvõlli ja rummu korral f = 0,1...0,2). Pressliitega ülekantav pöördemoment Pressliitega ülekantava pöördemomendi ja telgjõu koosmõju Võtan f = 0,1 ja K = 2 Määratakse liite arvutuslik ping Narv seosest ja E1 ja E2 on võlli ja rummu materjali elastsusmoodulid; 1 ja 2 on võlli ja rummu materjali Poissoni tegurid. Teras E (21...22)104 MPa; 0,3 Määratakse nõutud minimaalne arvutuslik parandiga ping seosest:

Masinaelemendid i
19 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Kodutöö MTM0120

1 1. Ainetöö ülesanne Antud ainetöö ülesandeks on kirjeldada tigureduktori tiguratast, teostada sellele tugevusarvutused, valida selle valmistamiseks sobivaim materjal ning valmistustehnoloogia koos viimistlusega. 2. Algandmed Tõstetav mass m = 350 kg Maksimaalne joonkiirus vmax = 0,7 m/s Ratta diameeter d = 0,2 m Teo keermekäikude arv z1 = 1 Tiguratta hammaste arv z2 = 41 2 3. Eskiis 3 4. Tiguülekande arvutus Teo läbimõõduteguri vähim lubatud väärtus qmin = 0,212*z2 = 0,212 * 41 = 8,69 Valime sobivatest väärtustest (8, 10, 12,5 ... ) qmin = 10 mm Ülekande moodul m=3 Teo ning tiguratta telgede reaalne vahe mm Teo keerme tõstenurk = 5,71 ° Teo jaotusläbimõõt d1 = qm = 10 * 3 = 30 mm Teo peadeläbimõõt da1 = d1 + 2m = 30 + 2 * 6 = 36 mm Tiguratta jaotusläbimõõt d2 = z2m = 41 * 3 = 124 mm Tiguratta peadeläbimõõt da2 = d2 + 2m = 124 + 2 * 3 = 130 mm Tiguratta jalgaderingjoone läbimõõt df2 = d2 ­ 2,4m = 124 ­ 2

Materjaliõpetus
58 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Hammas- ja tiguülekanne arvutus

Hammasratta hamba laius b valida kataloogist; d jaotus ≈250; hammasratta moodul m = 2 Hamba profiili ümardusraadius rt = 0.6 mm. Ülekantav pöördemoment m = 230 Rahulik koormus, joonkiirus hambumises 20 m/s, nõutav tööiga on 105 tsükklit. Nõutav S = 1,5 Leida: Teostada hammasülekande paindeväsimuse ja pindväsimuse analüüs. Loetleda: hammasülekannete üldised omadused ja hammasrataste tõrgete põhjused. LAHENDUS Djaotus = 254 Ülekandesuhe u = 3

Rakendusmehaanika
29 allalaadimist
thumbnail
14
doc

KODUTöö AINES "MASINATEHNIKA"

M tugevustingimusest = [ ] W Plaadi materjal: teras S235J2G3 (EN 10025) [2, 3] Mehaanilised omadused: voolavuspiir ­ ReH (y) = 235 MPa; tugevuspiir ­ Rm (u) = 360 - 510 MPa; elastsusmoodul ­ E = 2,1.105 MPa; nihkeelastsusmoodul ­ G = 8,1.104 MPa. Siis lubatav paindepinge [ ] = ReH = 235 157 MPa, S 1,5 kus S = 1,5 ­ tugevuse varutegur. Minimaalne telgvastupanumoment M 1500 W = 9,6 * 10 -6 m3 [ ] 157 *10 6 hb 2 Plaadi telgvastupanumoment seega W = , seega 6 6W 6 * 9,6 * 10 -6 b = 6,2 * 10 -3 m. Valime b=6,5 mm. h 1,5 Plaadi mass m1 = l1lb = 3,0 * 1,4 * 0,005 * 7800 228 kg 3

Masinatehnika
230 allalaadimist
thumbnail
6
doc

ME Kodutöö nr 4 - Liisteliite ja hammasliite arvutus

...................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: dets 2011 TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL KODUTÖÖ NR. 4 Liistliide ja hammasliide arvutus Projekteerida listliide võlli ja hammasratta ühendamiseks (pöördemomenti ülekandmiseks). Antud on võllile mõjuv pöördemoment M, võlli läbimõõt d1 ja rummu laius lv . Joonis 1.Liistliide Joonis 2. Hammasliide Koormus ja võlli läbimõõt valitakse vastavalt õppekoodi viimasele numbrile (): A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 M, Nm 600 650 700 720 750 800 900 950 980 1000

Masinaelemendid i
152 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

TTM kursusetöö ülesanne nr. 1

SISSEJUHATUS Antud kursusetöö eesmärgiks on projekteerida tõsteseade vastavalt lähteandmetele. Dimensioneeritud elemendid võetakse vastavast kursusetöö juhendist ja käsiraamatust. 1. LÄHTEANDMED Kursusetöö teostamisel lähtuti järgmistest algandmetest: [1] 1. Variandi number 06. 2. Tõstetava koormuse väärtus Q = 80 kN. 3. Tõstekõrgus H = 11 m. 4. Reziim keskmine reziim. 5. Trossi väikseim lubatud varutegur kv = 5,5 [1, lk. 13, tabel 5] 6. Kandvate trossiharude arv z = 4 [1, lk. 12, tabel 4] 7. Veerelaagri kasutegur = 0,98 [1, lk. 13, tabel 6] 8. Polüsplasti ülekandearv Kn = 2 Seadme tõstevõime kilogrammides on leitud valemiga [2] Q 80000 N F t0 8158 kg , (1.1) g 9.81 kus Ft0 seadme tõstevõime kg;

Tõste- ja edastusmasinad
153 allalaadimist
thumbnail
47
doc

Kivikonstruktsioonid projekt

TTÜ Kivikonstruktsioonid ­ projekt EER0022 Koostas N.N 2011 1 TTÜ Kivikonstruktsioonid ­ projekt EER0022 Sisukord 1. Lähteandmed....................................................................................................................................3 2. Tuulekoormus...................................................................................................................................5 3. Lumekoormus...................................................................................................................................8 4. Hoonele mõjutavad koormused........................................................................................................9 5. Seinade esialgne dimensioneerimine ja survekandevõime.............................................................10 6. Tuulekoormuse jaotus põ

Kivikonstruktsioonid
234 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Keevisliited

g ­ raskuskiirendus, m/s. Arvutuslik väändemoment T = Fw 0,25b = 11,35 0,25 3 8,5 kNm Väändepinge T 8,5 10 3 = = 10,6 W p 0,79851 10 -3 MPa Ekvivalentpinge leiame kasutades suurima nihkepinge tugevusteooriat [3] ekv = 2 + 4 2 = (152 + 1,06) 2 + 4 10,6 2 159 MPa Tugevuse varutegur 4 ReH 355 S= = 2,2 eq 159 Varuteguri piirid on S = 1,3 ... 2,5. Seega saavutatud varu loeme rahuldavaks. 3. Keevisõmbluste tugevuskontroll Lähteandmed: 1 = 35, 2 =55, l1 = 204 mm, l2 = 138 mm, D = 324 mm, d = 308 mm, r = 154 mm, a1 = 93 mm, a2 = 133 mm, b1 = 210 mm, b2 = 300 mm, lmax = 366 mm Keevisõmbluse kaatet k = 10 mm. Tugiplaatide laius t = 12 mm. Paindemoment M = 92,6 kNm, väändemoment T = 8,5 kNm, põikjõud Q = 23,8 kN.

Automaatika
33 allalaadimist
thumbnail
6
doc

ME Kodutöö nr 5 - Pressliite tugevusarvutus ja pingistu vali

Fa = 900 N (telgjõud) [S] = 1,5 (ehk K) d = 35 mm d1 = 0 mm (täisvõll) Materjal teras C45 = ReH = 370 MPa Rumm d2 = 70 mm = 0.07 m l = 100 mm = 0.1 m Ra = 0.6 * 10-6 m (pinnakaredus) Materjal valuteras 1.0558 = ReH = 300 Mpa Keskmine töötemperatuur on 40ºC. Tõrkedeta töö tõenäosus on 95% ehk töökindluse tegur P = 0.95. 2. Kontaktala survepinge Esiteks tuleb leida kontaktala survepinge. Selleks aga tuleb leida pressliitega ülekantav telgjõud ning ülekantav pöördemoment. Ülekantav telgjõud Tugevustingimus: f * p * * d 2 K * Fa 2 p ­ pressliite kontakti survepinge K ­ varutegur (antud juhul [S] ehk 1,5) f - hõõrdetegur (terasvõlli ja rummu korral f =0.1...0.2). Ülekantav pöördemoment Tugevustingimus: f * p * * d 2 K *T 2 Nendest kahest avaldub kontaktala survepinge Survepinge p tekib kontaktalas koormuse ülekandmiseks K Ft + Fa f * p * * d * l 2 2 Liitele mõjuv ringjõud

Masinaelemendid i
94 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Veerelaagri valik ja arvutus

MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 3 Variant nr. Töö nimetus: Veerelaagri valik ja arvutus A-1 B-7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: 094171 MATB 42 .......A.Sivitski.............. Sergei Lakissov …………………........... ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: ___________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td

Rakendusmehaanika
28 allalaadimist
thumbnail
9
doc

HAMMASÜLEKANNE

Hammasratta hamba laius b = 25 mm; d jaotus = 200 mm; hammasratta moodul m = 2,5 (vt. Tabel 1). Hamba profiili ümardusraadius rt = 0,6 mm. Ülekantav pöördemoment m = 310 Nm. Ülekandesuhe u=3; z1= 21; z2= 65; tegemist on suurema täpsusega hammasratastega. Rahulik koormus, joonkiirus hambumises 20 m/s, nõutav tööiga on 105 tsükklit. Nõutav S = 1,5. Antud: Leida:

Masinaelemendid ii
203 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Tõste transpordiseadmetes

QG S max  , kN ipol  pol , kus G= mplokk * g mplokk ≈ 2...5% tõstevõimest G= 0.02*15000=300 kg G=300*9,81=2943 N= 2,943 kN 147+ 2,943 ¿ =38,65 kN Smax 4∗0,97 1.3. Tõmbekoormuse arvutamine Tõmbekoormust arvutatakse valemiga: S P  k v  S max , kN , kus kv – keskmise tööreziimi varutegur. Sp ¿ 5,5∗38,65=212,58 kN Valin trossi tüübi ЛК-Р 6x19 (1+6+ 6/6) +1.о.с. (GOST 2688-80). dtr = 19,5 mm, Spur = 218,5 kN (1800 MPa) 1.4. Tegelik varutegur Spur 218,5 =5,65 kt = Smax ; kt = 38,65 2 2. TRUMLI ARVUTUS 2.1. Trumli läbimõõt Trumli läbimõõt Dtr leitakse valemiga:

Tõsteseadmed
115 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Masinatehnika eksamiküsimuste vastused

N pindalast. Ristlõike kuju tähtsust ei oma. = [ ] A 25. Konstruktsiooni tugevuse varutegur. Selle suurus ja valikuprintsiibid. 30. Hooke'i seadus tõmbel. Piirpinge ja tegelike pinge vahelist suhet nimetatakse varuteguriks. Ebapiisav varutegur ei taga konstruktsiooni töökindlust, liigselt suur varutegur toob aga materjalide suurt kulu ja konstruktsiooni massi tõusu. Lõiget, mille jaoks varutegur on kõige väiksem, nimetatakse ohtlikuks lõikeks. Minimaalselt ajalikku varutegurit nimetatakse nõutavaks varuteguriks ning tähistatakse [S]

Masinatehnika
286 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Masinaelemendid kodutöö 4: Pressliide

31.03.2016 P.Põdra TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MEHHANOSÜSTEEMIDE KOMPONENTIDE ÕPPETOOL KODUTÖÖ NR. 4 PRESSLIIDE Rummust ja hammasvööst koosnev tiguratas on kinnitatud võllile pingistuga H7/r6. Kontrollida liite tugevust ning arvutada selle lubatav ülekantav pöördemoment. Võlli ja rummu materjal on parendatud teras C60E. 1. Koostada istu skeem ning arvutada pingu piirväärtused. 2. Kontrollida rummu tugevust. Vajaduse korral optimeerida mõõtmeid d ja/või d2 ja/või valida mõni teine materjal. 3. Arvutada liitele lubatav pöördemoment. 4. Millis(t)e temperatuuri(de)ni tuleks detaile jahutada ja/või kuumutada, et istu koostamine oleks võikalik ilma pressimiseta? 5

Mehhatroonika
76 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun