MARIANNE TEKKEL PÄRNU ÜLEJÕE GÜMNAASIUM EESTI KEEL TEEMA:SÜGIS 1. KLASS Aastaaegade erinevad pikkused tulenevad Maa erinevast liikumiskiirusest erinevatel aastaaegadel. Aastaajad tulenevad: a) Maa tiirlemisest ümber Päikese mööda elliptilist orbiiti b) Maa pöörlemistelje kaldest tema tiirlemistasandi suhtes 23.september kell 01.01 Sügis Punased viirpuumarjad, kirjud lehmakarjad, pihlakad puul, jahenev tuul -- see on sügis. Kahutan`d maa hommikul vara, külma õhkav lambasara, viimased seened, Autor Marja - Liisa mõtted ja meeled -- Meriste, XI klass, Lihula see on sügis. Gümnaasium Vanarahvas ütleb: "Sügisel on seitse söögilauda." Missugused need söögilauad on? Sügisööl pintseldab külmapoiss maa valgeks. (Tähendab, et öökülmad on saabunud.) Jänku tõmbab juba valged püksid jalga. (Tähendab, et sügis on tulnud ja jänes hakk...
1 Kloostrimõis Kolgas mõtteid ja vastuseta küsimusi KOLGA OOTAB ARHEOLOOGE Eessõna Kirjutamist alustasin 2009. aastal eelkõige iseenda ja teiste huviliste tarbeks, kuid töö käigus tuli välja niivõrd tähtsaid, kuid tähelepanuta jäänud avastusi, et nüüd on töö peamine eesmärk üldisema tähelepanu juhtimine neile avastustele. See on asjaarmastaja tehtud uurimus, võib sisaldada väga elementaarseid vigu ja kahtlemata sisaldab teadusliku töö jaoks lubamatuid spekulatsioone. Teaduslikkusele see ei pretendeerigi. Selleks, et mingi sündmuse ligikaudne toimumise aeg oleks ka ajalookauge inimese jaoks ühe silmapilguga selge, olen kasutanud aja määratlemisel nt 19. sajandi alguses asemel soomlaste- rootslaste eeskujul 1800ndate alguses. Küsimused, kommentaarid ja kriitika saata aadressi...
Võru Õpetajate Seminar Johhanes Käis korraldas õpetajate koolitust juba ajal, kui ta ise alles koolis käis. Nimelt 1916. astus Käis Peterburi ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonda, samal aastal korraldas ta Võrus pooleteistkuulisi seminare. Põhiliseks meetodiks kodulooline õppereisidega vaateõpetus,see sai hiljem ka Käisi töö üheks alustalaks. ( Johannes Käis.. http://www.ulemistecity.ee/est/innovaatorid/kais ) Võru seminaris algas õppetöö 7.jaanuaril 1924. aastal. Ajutiseks juhatajaks määrati kohaliku gümnaasiumi direktor Johan Koemets. Johannes Käisi palvel ning haridusministri abi F. V. Mikkelsaare toetusel määras uus haridusminister Heinrich Bauer Võru Õpetajate Seminari juhatajaks Käisi. Alates 15. 02. 1921
Raamatukogu koordineerib raamatukoguteenindust maakonnas ja juhendab teisi maakonna rahvaraamatukogusid. Valga keskraamatukogu visioon: Valga Keskraamatukogu on piirkonna mainekas avalikku teenust pakkuv mitmekülgne ja arenev kultuuriasutus. Raamatukogu kogud on komplekteeritud lugejanõudlusest lähtuvalt, arvestades ka marginaalseid huvigruppe. Teenindus on paindlik ja kasutajasõbralik. Raamatukogu on kogukonna keskuseks, kus pakutakse sisukat meelelahutust ja harivaid loenguid. Kogutud kodulooline informatsioon on tehtud erinevatel viisidel kättesaadavaks. Kommentaar: ettevõtte visioon ja misioon on laialivalguvad. Oleks võinud olla midagi konkreetsemat ja otsesemat. Eesmärgid on küll head, kuid mitte meelejäävad. Visioon peaks olema midagi kindlat ja meeldejäävat, et klientidele jääks meelde, mille poole ettevõtte püüdleb. Antud hetkel võib mõte kaotsi minna. 3
metoodika ja vaatlusõpetuse alused. Tema üldõpetuse, koduloo ja loodusõpetuse käsitluse põhimõtted on kaasajal lasteasutustes rakendatavad ja viidatud ka Koolieelse Lasteasutuse riiklikus õppekavas (2008), kus on nimetatud üldõpetust ühe õppe- ja kasvatusprotsessina. -Pedagoogika põhiprintsiibid: Õpetuse ühtluste põhimõte Näitlikustamine Isetegevuse põhimõte Kodukoha ehk kodumaa põhimõte Vaheldus töövõtetes Üldõpetusliku töökäigu kasutamine Kodulooline vaateõpetus -Olulisel kohal oli lapse individuaalne iseseisev töö, mida toetasid rühmatöö ja ühisarutlused. Õppeaine valiku ja käsituse alusprintsiipide puhul oli oluline: lapseärasuse nõue- õpetuse sisu on lapse huvideringi kuuluvad asjad ja nähtused, mis on talle jõukohased eluläheduse nõue- õpetus hoiab sidet lapse kodu, koduse elu ja ümbrusega.
on lapse huvideringi kuuluvad asjad ja nähtused, mis on talle jõukohased) ja eluläheduse nõue (õpetus hoiab sidet lapse kodu, koduse elu ja ümbrusega). (Eisen, 2004.) Vaba isetegevus on lapse kõigi vaimsete jõudude rakendus. Kuid vaimuanded, võimed ja huvid on erisugused igal lapsel oma laadilt, sügavuselt, ulatuselt jne.: nad on individuaalsed. (Eisen, 1992.) 2.2 Vaateõpetus ehk kodulugu Üldõpetuse aluseks ja keskuseks on kodulugu. Kodulooline vaateõpetus annab head ainet kõnelemiseks ja keeleõpetusele, nii et tema eesmärk on keele arendamine vaatlemise ja kirjeldamise kaudu. (Eisen, 2004.) Õpetuse sisuks võivad olla ainult lapse huvide ringi kuuluvad asjad ja nähtused, mis on talle ka arenemis- ja jõukohased. Last huvitab kõik, mis kuidagi puudutab ta tundeid, mis talle meeldib, mis oma liikuvuse või värviküllusega paelub ta tähelepanu, samuti asjad, mis tekitavad vahest küll hirmutunnet kui siiski tunduvad huvitavana
ürgkurjuse kehastusena. Märt kaotab mõistuse, kui maja koos rahaga pikselöögist põlema süttib ja poeg tules hukkub temast saab abitu ja leebe ullike. · Kosjasõit (1915); 10 III Draamalooming 1919-1923 · Enne kukke ja koitu (1919); · Laurits (1919); · Onu Zipul (1922); · Neetud talu (1923); Proosalooming · kodulooline raamat "Kodu-kurukesest" (1878, anonüümne); · I novell Murest murtud (A. Koldekivi nime all); · jutustus "Maimu" (1892 esimene tunnustus); · memuaarid "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused" (I-II, 1924- 1925); · ajakajalised följetonid "Tiibuse Jaak Tiibuse kirjavahetus" (Päevalehes alates 1919, raamatuna I 1920, II 1923); · luuleparoodiad "Tiibuse Mari ajalikud laulud" (1920) · Küla-ainelised jutud (1892-1904): 1
kasvatusteadlase. Tema sõnumid kasvatusteadustest ulatuvad tänapäevani ja ilmselt ka veel paljude edasiste põlvkondadeni. Ta oli mees, kes on läinud kindla sihiga läbi elu ja jõudnud sinna, kuhu ta jõuda soovis. 12 ALLIKAD Allese Ernest. 1999. Enn Koemets, Mälestusi. [04, detsember 2015]. Koemets Enn. 1972. Kuidas Õppida. [04, detsember 2015]. Valga Keskraamatukogu. 2005. Valga kodulooline andmebaas. [07, detsember 2015]. http://www.valgark.ee/isik/index.php?id=813 13
Märt kaotab mõistuse, kui maja koos rahaga pikselöögist põlema süttib ja poeg tules hukkub temast saab abitu ja leebe ullike (http://www.tg.tln.edu.ee/oppematerjalid/Kirjandus10kl_etk_ja_kitzberg.rtf). · Kosjasõit (1915); III 1919-1923 · Enne kukke ja koitu (1919); · Laurits (1919); · Onu Zipul (1922); · Neetud talu (1923); PROOSALOOMING: · kodulooline raamat "Kodu-kurukesest" (1878, anonüümne); · I novell Murest murtud (A. Koldekivi nime all); · jutustus "Maimu" (1892 esimene tunnustus); · memuaarid "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused" (I-II, 1924-1925); · ajakajalised följetonid "Tiibuse Jaak Tiibuse kirjavahetus" (Päevalehes alates 1919, raamatuna I 1920, II 1923); · luuleparoodiad "Tiibuse Mari ajalikud laulud" (1920) (http://www.hot
organiseerimisel. Johannes Käis töötas välja algõpetuse metoodika alused, üldõpetuse ja koduloo printsiibid, loodusõpetuse metoodika ja vaatlusõpetuse alused. Põhimõttes on kaasajallasteasutustes rakendatavad. Põhiprintsiipidena võib nimetada ühtlustuse põhimõte, näitlikustamine(lapse kõik meeled), isetegevuse põhimõte, kodukoha ehk kodumaa põhimõte, vaheldus töövõtetes, üldõpetusliku töökäigu kasutamine ja kodulooline vaateõpetus. Olulisel kohal individuaalne iseseisev töö, mida toetasid rühmatöö ja arutelud. Oluline lapsepärasus ja elulähedus. 1.1. Lasteasutuse õppekava on lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument. Lasteasutus koostab oma õppekava riikliku õppekava alusel. Lasteasutuse õppekava koostamisest ja arendamisest võtavad osa lasteasutuse pedagoogid, kaasates lapsevanemaid. Lasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse direktor pedagoogilise nõukogu ettepanekul,
Lenderi Lasteaednikkude Eraseminar, mille juures oli ka harjutuslasteaed, kuna praktikat peeti oluliseks. Eelpedagoogika sisulisele käsitlusele Eestis on mõju avaldanud J. Käis. Ta töötas välja algõpetuse metoodika alused ja üldõpetuse ning koduloo printsiibid, loodusõpetuse metoodika ja vaatlusõpetuse alused. Põhiprintsiibid: õpetuse keskustuse põhimõte; näitlikustamine; isetegemine; kodukoha põhimõte; vaheldus töövõtetes; üldõpetusliku töökäigu kasutamine ja kodulooline vaateõpetus. Oluline õpilase iseseisev töö, mida toetsid rühmatöö ja ühisarutllused. Teemade käsitlemise alus oli lastepärasus ja elulähedus. Vabariiigi perioodist võib esile tuua, et lasteasutustes oli kesksel kohal mäng, rakendati Fröbeli pedagoogikat, oluline laul, töökasvatus, meisterdamine, lapse harmooniline arendamine. Kasutusel ka rahvuslikud ideed. Lasteaedadel oli oma kodukord, päevakava, aastakava, puudus ühtne õppekava. Nõukogude perioodil toimusid muudatused
Looduskaitseväärtus - Kaitsealune liik, kivistis või mineraal on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene- või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse alla. Summaarne looduskaitseväärtus. Liigid + kooslus + maastik Looduskaitselised väärtuskriteeriumid - ohustatud, haruldane, teaduslik, looduskaitseline, esteetiline, kodulooline Ökosüsteemid 1. looduslikkus 2. mitmekesisus 3. esinduslikkus 4. haruldaste liikide olemasolu 5 mahukas, piisav leviala Maastik 1. Haruldus 2. Kordumatus 3. Esinduslikkus 4. Looduslikkus 5. Esteetilisus Metsa 1. haruldaste liikide olemasolu 2. olulised elupaigad 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 4. omapärane struktuur 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg
" Kooli Lugemise raamatu" kaudu tõrjuti emakeeletundidest välja vaimulik kirjandus ja katekismust sisaldavad aabits- lugemikud. Kihelkonnakooli vajadusi mõistis kõige paremini Jakobson. Juba järgmisel ja ülejärgmisel aastal pärast Liivimaa " Maakoolide õpetuse plaanide" ilmumist andis ta välja " Kooli Lugemise raamatu " II ja III jao. Teises jaos leiab laialdast käsitlemist eestlaste vabadusvõitlus ristirüütlite vastu ja kodulooline teema " Eesti kodumaa". Õpiku lisas esitati " Lühikene Eesti Grammatika". III jaos kasvas ajaloo osakaal veelgi. Rohkem kui eelmistes osades leiavad käsitlemist Venemaa ja üldajalugu. Kohe pärast lugemiku I jao trükkimist andis Jakobson välja 1868. a. " Veikese Geograafia". 1873. aastal ilmus veel " Kooli- atlas" ja viis aastat hiljem " Saksa keele õppimise raamat koolidele" 1880. aastal ilmus Eesti Kirjameeste Seltsi toimetiste sarjas tütarlaste
J. Eesti vanasõnad. Tln. 1993 Kaljuste, H. Üldhariduskooli muusikaõpetuse eriklassi laulik II. Tln. 1981 Kreutzwald, Fr.R. Vaeselapse käsikivi. Tln. 1975 Leiman, L., Pärn, E. Viljast leivani. 2002 Liivak, M. Kaks sammu sissepoole. Ringmängulaulud ja CD. 2000 Maser, M. Ole enda ja teiste vastu hea ja tähelepanelik Trt. 2003 Masing, V. Jätku leiba! Tln. 1995 Pilt, V. Eesti rukki raamat. Tln. 2002 Pitsi, T., Täht, R., Vaask, S. Rukkileib meie laual. 1999 Rummo, T., Rute, M., Valgma, A. Kodulooline lugemik koolile I, II. Tln. 1995 Saar, O. Mis värvi on kodu. Tln. 1975 Vladimirov, A. Maailm püsib viljateral. Tln. 1988 www.doctus.ee www.epkk.ee www.inimene.ee www.leivaliit.ee www.ti.ttu.ee www.uninet.ee www.uno.ee SOOVITATAV KIRJANDUS Enno, E. Väike peremees. Kodulugu I. Tln. 1994 Erlach, A. Käsitöid taimedest. Tln. 1997 Freiberg, N. Lihtsate asjade võlu. Tln. 1999 Jõgisalu, H. Maaleib. Tln. 1984 Jõgisalu, H., Tihkan, L. Lugusid vanalt Läänemaalt. Tln. 1989 Järv, A
(1838-1896) Nendel aastatel ilmunud tekstid on ära katalogiseeritud. 12 000 süstematiseeritud kirjanduse nimetust tema teoses: ,,Bibliotheca Livoniae historica" E. Blumfeldt, N.Loone-Eesti ajaloo bibliograafia 1877-1917 F.J. Wiedemann-Eesti-Saksa sõnaraamat 1869-sõnaraamat hõlmab ka nt etnonüüme ja iskunimesid ,,Baltische historisches Ortslexikon"- Saab infot nt selle kohta, et millal on mingi mõis asutatud. 19. sajandil tehti ka maastiku kirjeldust Kultuurigeograafiline- kodulooline kirjandus 20 saj algul- Nende põhjal võiks teha tänapäevaseid kultuurigeograafilisi uuringuid: (Need uurimused on juba pigem eestlaste enda tehtud, mittte niivõrd baltisakslaste poolt tehtud) Oma Maa- Postimehe kirjakogu; Vilberg- Kodumaal rännates; Kampmaa- Eesti kodumaa; ajalehtedes- digiteeritud eesti ajalehed. Geograafia algus tartu ülikoolis- Kuni aastani 1919 puudus geograafia institutsioon. TÜ geograafia kabineti kroonika 1919 oli Eestis veel Vabadussõda
August Wilhelm Hupel, kes tõlkis eesti keelde esimese eestikeelse ajakirja. Pastor Põltsamaa kihelkonnas. Väga viljakas kirjamees, kes lähtus valgustuse vaimust. On kirjutanud palju erinevatel teemadel. Paljud tema kirjatööd tuginesid abilistele, korrespondentidele, kelle kaudu kogus materjali, mida hiljem trükis avaldada. Kõige olulisem on neljaköiteline väljaanne tollaste Balti provintside kodulooline materjal, mis kirjeldas talupoegade olukorda, kirikute olukorda. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland I-IV, 1774-1789. Põhiosas on tegemist usaldusväärse allikana. Hupel on üks pakjudest baltisaksa valgustajatest. Baltisaksa valgustajad lõid uuelaadse institutsioonide võrgustiku, kuhu kuulusid eelkõige mitmesugused seltsid, klubid, lugemisühingud ja nende seltside juures oli
2) sotsioloogiline > Tms on ise hüppe teinud tlpst kodanlikuks haritlaseks. Ülevaade tollasest ühiskonnast, nende kihtidest (küla, haritlased, töölised jne). Suudab kirjeldada aega. On paralleele tõmmatud Tolstoiga: krahv, kes tahtis olla tlp. 3) ajalooline. Tms jõuab kirjutamisaega välja, ei kirjutamidagi, mida oma silmaga näinud pole. Paneb kirja tähtsad sündmused. I, II ja III on tüüpilisemad, võib öelda kodulooline, koduuurimuslik (Jaan Eilart). 4) psühholoogiline. Tuleb keskenduda ühe (v kahe) peategelase hingeelu käsitlemisele (I Andres, Indrek). IV on kõige psühholoogilisem. 5) mütoloogiline. 4 kindlat tegelaskuju Euro kirjanduses: Don Quijote, Don Juan, Hamlet, Faust tulevad alati tagasi. Fausti süsteem töötab: Andres, Indrek (ka Fausti nimi oli Heinrich). Eesti Gretchen: Krõõt. Mephistoteles: Pearu; Tmse isa. Samas võib Andres Iiob olla, vaddeva. Kõik ind on pidevalt õnnetud
kokkusõlmimine. 2) sotsioloogiline > Tms on ise hüppe teinud tlpst kodanlikuks haritlaseks. Ülevaade tollasest ühiskonnast, nende kihtidest (küla, haritlased, töölised jne). Suudab kirjeldada aega. On paralleele tõmmatud Tolstoiga: krahv, kes tahtis olla tlp. 3) ajalooline. Tms jõuab kirjutamisaega välja, ei kirjutamidagi, mida oma silmaga näinud pole. Paneb kirja tähtsad sündmused. I, II ja III on tüüpilisemad, võib öelda kodulooline, koduuurimuslik (Jaan Eilart). 4) psühholoogiline. Tuleb keskenduda ühe (v kahe) peategelase hingeelu käsitlemisele (I Andres, Indrek). IV on kõige psühholoogilisem. 5) mütoloogiline. 4 kindlat tegelaskuju Euro kirjanduses: Don Quijote, Don Juan, Hamlet, Faust tulevad alati tagasi. Fausti süsteem töötab: Andres, Indrek (ka Fausti nimi oli Heinrich). Eesti Gretchen: Krõõt. Mephistoteles: Pearu; Tmse isa
kokkusõlmimine. 2) sotsioloogiline -> Tms on ise hüppe teinud tlp-st kodanlikuks haritlaseks. Ülevaade tollasest ühiskonnast, nende kihtidest (küla, haritlased, töölised jne). Suudab kirjeldada aega. On paralleele tõmmatud Tolstoiga: krahv, kes tahtis olla tlp. 3) ajalooline. Tms jõuab kirjutamisaega välja, ei kirjutamidagi, mida oma silmaga näinud pole. Paneb kirja tähtsad sündmused. I, II ja III on tüüpilisemad, võib öelda kodulooline, kodu-uurimuslik (Jaan Eilart). 4) psühholoogiline. Tuleb keskenduda ühe (v kahe) peategelase hingeelu käsitlemisele (I - Andres, Indrek). IV on kõige psühholoogilisem. 5) mütoloogiline. 4 kindlat tegelaskuju Euro kirjanduses: Don Quijote, Don Juan, Hamlet, Faust - tulevad alati tagasi. Fausti süsteem töötab: Andres, Indrek (ka Fausti nimi oli Heinrich). Eesti Gretchen: Krõõt. Mephistoteles: Pearu; Tms-e isa. Samas võib Andres Iiob olla, vaddeva.
annaabi.ee 
