erinevad seega sõprusest, sest seal muu sihtmärk kui lihtsalt sõprus. Selliseid suhteid saab tagada vaid poliitiline võim, mida toetab kodanike harjumus. Kodanike esimene voorus poliitikas on seepärast kuulekus ja kohusetunne. Machiavelli Vabadusekäsitus Enamike jaoks suurim võimalik hüve vabadus ehk vaba elu. See võimalik siis, kui ei olda kellestki sõltuvuses. See omakorda võimalik ainult vabariigis, aga vabariik eeldab kodanikuvoorust püsimajäämine sõltub seaduste täitmisest. Mis puutub partikularisismi, siis Machiavelli kombineeris aristotelismi ja stoitsismi: maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Kogukonnad on loomupärases konfliktis. Valitseja eesmärk on au ja kuulsus. Selleks vajalik staatuse ehk riigi säilitamine ja kasvatamine suureks. See, mis viib riigi suuruseni on vooruslik. Voorus instrumentaalne.
Rooma ajaloolaste kirjeldused: * Vabariigis on kodanikud vooruslikud (patrioodid). * Ainuvalitsuse tingimustes kodanikuvoorusel ning suurtel tegudel enam kohta pole valitseb orjameelsus. 2. Machiavelli uus-Rooma vabariiklik vabadusekäsitus. Enamuse inimeste jaoks on suurim võimalik hüve vabadus ehk vaba elu. See on võimalik vaid siis, kui ei olda kellestki sõltuvuses. See omakorda võimalik ainult vabariigis. Ent vabariik püsib vaid niivõrd, kui selle seadusi täidetakse eeldab kodanikuvoorust. 3. Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse rakendused poliitikas. Tavaliselt vabariigid manduvad ajas, v.a Rooma, sest seal olid: 1) seadused, mis reguleerisid võimuloleku aega ja varanduse kasutamist, ja 2) kaks vastandlikku sotsiaalset gruppi, esindavate poliitiliste institutsioonide vastasseis aristokraatlik senat vs rahva valitav tribunaat. Esimesed valitsevad, teised osalevad valitsemises ning valvavad esimeste üle, et nad ei riivaks vabadust. 4
Rooma ajaloolaste kirjeldused: Vabariigis on kodanikud vooruslikud (patrioodid). Ainuvalitsuse tingimustes kodanikuvoorusel ning suurtel tegudel enam kohta pole valitseb orjameelsus. *2.Machiavelli uus-Rooma vabariiklik vabadusekäsitus. Enamuse inimeste jaoks on suurim voimalik huve vabadus ehk vaba elu.See on voimalik vaid siis, kui ei olda kellestki soltuvuses. See omakorda voimalik ainult vabariigis. Ent vabariik pusib vaid niivord, kui selle seadusi täidetakse eeldab kodanikuvoorust. 3.Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse rakendused poliitikas. Tavaliselt vabariigid manduvad ajas, v.a Rooma, sest seal olid: 1)seadused, mis reguleerisid voimuloleku aega ja varanduse kasutamist, ja 2) kaks vastandlikku sotsiaalset gruppi, esindavate poliitiliste institutsioonide vastasseis aristokraatlik senat vs rahva valitav tribunaat. Esimesed valitsevad, teised osalevad valitsemises ning valvavad esimeste üle, et nad ei riivaks vabadust. 4
orjameelsus. 2) Machiavelli uus-Rooma vabariiklik vabadusekäsitlus Enamuse inimeste jaoks on suurim võimalik hüve vabadus ehk vaba elu. Nad soovivad taotleda vabalt oma eesmärke, kartmata mõnd teist inimest või seltskonda. See on võimalik vaid siis, kui ei olda kellestki sõltuvuses. See omakorda võimalik ainult vabariigis. Ent vabariik püsib vaid niivõrd, kui selle seadusi täidetakse eeldab kodanikuvoorust, vabariigi tingimusteta teenimist. 3) Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsitluse rakendused poliitikas Tavaliselt vabariigid manduvad ajas, v.a Rooma, sest seal olid: - seadused, mis reguleerisid võimuloleku aega ja varanduse kasutamist - kaks vastandlikku sotsiaalset gruppi, esindavate poliitiliste institutsioonide vastasseis aristokraatlik senat vs rahva valitav tribunaat. Esimesed valitsevad, teised osalevad
vabariigis on kodanikud vooruslikud ainuvalitsuses valitseb orjameelsus filosoofid kutsuvad üles vabadust ka hea valitseja vastu kaitsma Machiavelli uusRooma vabariiklik vabadusekäsitus. suurim võimalik hüve on vabadus ehk vaba elu vabadus on võimalik siis, kui ei olda kellestki sõltuvuses ainult vabariigis ei olda kellestki sõltuvuses kui valitseme iseennast, oleme vabad vabariik püsib vaid siis, kui täidetakse seadusi vaja on kodanikuvoorust, vabariigi tingimusteta teenimist UusRooma vabariikliku vabadusekäsituse rakendused poliitikas vabariiki on harva suudetud pikalt säilitada, pigem mandutakse roomlased suutsid seda ja saavutasid võimsuse Seadused, mis reguleerivad ametiaegu, varanduse kasutamist jm. Vastanduvate sotsiaalsete gruppide esindajate vastasseis Thomas Hobbesi liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas tõeline vabadus on vabadus välistest takistustest
Ainuvalitsuse tingimustes pole voorusi ega suuri tegusid, valitseb orjameelsus Filosoofid (Cicero) kutsuvad kodanikke üles vabadust kaitsma, isegi hea valitseja vastu 2. Machiavelli uus-Rooma vabariiklik vabadusekäsitus. Enamuse inimeste jaoks on suurim võimalik hüve vabadus ehk vaba elu. See on võimalik vaid siis, kui ei olda kellestki sõltuvuses. See omakorda võimalik ainult vabariigis. Ent vabariik püsib vaid niivõrd, kui selle seadusi täidetakse eeldab kodanikuvoorust. slaidilt: Machiavelli "Discorsi" 1531: Enamuse inimeste jaoks on suurim võimalik hüve vabadus (libert) ehk vaba elu (vivere libero) nad soovivad taotleda vabalt oma eesmärke, kartmata mõnd teist inimest või seltskonda See on võimalik vaid siis, kui ei olda kellestki sõltuvuses (dipendenza või servitl) Ainult vabariigis ei olda kellestki sõltuvuses seega vaid siis, kui ennast ise valitseme, oleme vabad 3
Jean-Jacques Rousseau ,,Ühiskondlikust lepingust" (1762) Rousseau toetab uus-rooma vabadusekäsitust vabadus eeldab kollektiivset omavalitsust, igaühe osalemist seadusandluses. Ent nagu Montesquieu, ei uskunud Rousseau, et tänapäevast monarhiat nagu Prantsusmaa on võimalik muuta vabariigiks: vabariigid on võimalikud vaid väiksel territooriumil põhinevad sotsiaal-majanduslikul võrdsusel ning eeldavad kodanikuvoorust Ükski neist eeldustest pole täidetud. + arutlus inimeste ebavõrdsusest Machiavelli Machiavelli ideed: o Ühendas need alged (aristotelism, stoitsism): maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Erinevalt Aquino Thomasest: need on loomupärases konfliktis Kontekst: Itaalia sõjad 1494-1559, linnriikide iseseisvuse häving
Enamuse inimeste jaoks on suurim võimalik hüve vabadus (libertá) ehk vaba elu (vivere libero) nad soovivad taotleda vabalt oma eesmärke, kartmata mõnd teist inimest või seltskonda See on võimalik vaid siis, kui ei olda kellestki sõltuvuses (dipendenza või servitù) Ainult vabariigis ei olda kellestki sõltuvuses seega vaid siis, kui ennast ise valitseme, oleme vabad. Vabariik püsib vaid siis, kui selle seadusi täidetakse eeldab kodanikuvoorust (virtú), vabariigi tingimusteta teenimist Vabariiki pikalt säilitada on õnnestunud vaid vähestel rahvastel. Tavaliselt mandumine (corruzione) Roomlased seda suutsid ning muutusid seeläbi suureks, saavutasid võimsuse (grandezza), neilt tulebki õppida: o seadused, mis reguleerivad võimuloleku aega, varanduse kasutamist jne o kaht vastandlikku sotsiaalset gruppi (grandi vs populo)
Filosoofid (Cicero) kutsuvad kodanikke üles vabadust kaitsma, isegi he avlisteja puhul. 2. Machiavelli uus-Rooma vabariiklik vabadusekäsitus. Enamuse inimeste jaoks on vabadus suurim võimalik hüve. See on võimalik vaid siis, kui ei olda kellestki sõltuvuses. Ainult vabariigis ei olda kellestki sõltuvuses seega ainult siis, kui ennast ise valitseme, oleme vabad. Vabariik püsib siis, kui selle seadusi täidetakse. See omakorda eeldab kodanikuvoorust, vabariigi tingimata teenimist. Tavaliselt ei õnnestu vabariiki pikalt säilitada, toimub mandumine. Roomlased saavutasid võimsuse ja neilt tuleb õppida: - seadused, mis regul. võimuloleku aega, varandduse kasutamist jne; - kaht vastandlikku sotsiaalset gruppi esindavate poliitiliste institutsioonide vastasseis (aristokraatlik senat vs rahva valitav tribunaat) 3. Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse rakendused poliitikas Rakendati 17. sajandi Inglismaal
12 majanduslikul võrdsusel ja karmil kasvatussüsteemil. Leidis, et üleminek monarhiast vabariiki on vimatu, sest monarhiad on hoopis teise süsteemiga. 7. Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlusest) Vabadus eeldab kollektiivset omavalitsust, igaühe võimalust osaleda seadusandluses. Vabariik põhineb sotsiaal-majanduslikul võrdsusel ning eeldab kodanikuvoorust. 8. Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre'i ,,vooruse vabariik" Prantsuse revolutsiooni ajal domineerisid liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast. Alates 1792. aastast kasvava majandusliku kitsikuse tingimustes hakkas domineerima radikaalsem jakobiinlik suund, mis rakendas Rosseau ning vabariiklaste ideid. Robespierre: Tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes, esindamine ei ole võimalik. Selleks, et oleks
elu (vivere libero) nad soovivad taotleda vabalt oma eesmärke, kartmata mõnd teist inimest või seltskonda · See on võimalik vaid siis, kui ei olda kellestki sõltuvuses (dipendenza või servitù) · Ainult vabariigis ei olda kellestki sõltuvuses seega vaid siis, kui ennast ise valitseme, oleme vabad · Machiavelli vabaduse säilitamisest · Vabariik püsib vaid siis, kui selle seadusi täidetakse eeldab kodanikuvoorust (virtú), vabariigi tingimusteta teenimist 28 · Vabariiki pikalt säilitada on õnnestunud vaid vähestel rahvastel. Tavaliselt mandumine (corruzione) · Roomlased seda suutsid ning muutusid seeläbi suureks, saavutasid võimsuse (grandezza), neilt tulebki õppida: o Seadused, mis reguleerivad võimuloleku aega, varanduse kasutamist jne
sekkumisest, neg.> ? ennast ise valitseme, oleme vabad Vabadusekäsitused: süstemaatika Machiavelli vabaduse säilitamisest Antiikajast kaks kontseptsiooni, mõlemat iseloomustatud kui Vabariik püsib vaid siis, kui selle seadusi täidetakse – eeldab ‘vabariiklikku vabadust’: kodanikuvoorust (virtú) Kreeka vabadus – inimene kui “poliitiline loom”, poliitikas osalemine Vabariiki pikalt säilitada on õnnestunud vaid vähestel rahvastel. kui tema loomuse teostamine Tavaliselt mandumine (corruzione) Rooma vabadus – vabadus vastandatuna orjusele, vaba inimene ei ole Roomlased seda suutsid ja saavutasid suuruse (grandezza), neilt
ametisse oma suva järgi. Montesquieu: kuningavõim piiratud aadli ja parlamendi võimuga; Inglismaa matkimine hävitaks Prantsusmaa omalaadse vabaduse. 7. Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlusest) Uus-Rooma vabadusekäsitlus: vabadus eeldab kollektiivset omavalitsust, igaühe osalust seadusandluses. Vabariigi tingimused: väike territoorium, põhineb sotsiaalmajanduslikul võrdsusel, eeldab kodanikuvoorust. 8. Vabadus Prantsuse revolutsiooni ajal. Robespierre'i ,,vooruse vabariik" Revolutsiooni alguses liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast, alates 1792 jakobiinlik suund (Rousseau ja vabariiklaste ideed). Robespierre ,,vooruse vabariik": vabadus eeldab, et võim on rahva käes ja edasiandmine on võimatu; vabariigi võimalikkus = kodanikuvoorus; kodanikuvoorus eeldab võrdsustamist ja kodanikureligiooni. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest
pärines näiteks meetrisüsteem). Vabadus, võrdsus vendlus 1. Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse Rooma algupära. Ori versus vaba mees, ori peremehe meelevallas, orjaks olemine teeb orjameelseks. 2. Machiavelli uus-Rooma vabariiklik vabadusekäsitus. Enamus inimeste jaoks suurim hüve olla vaba, ehk täita oma eesmärke ilma teiste sekkumiseta, võimalik vaid olles sõltumatu, ainult vabariigis võimalik sest ainult ise valitsedes oleme vabad.See eeldab kodanikuvoorust, pean täitma seadusi ja tingimusteta vabariiki teenima. 3. Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse rakendused poliitikas Vabariiklased vastandasid orjust ja vabadust (Rooma vabadusekäsitlus) ning ütlevad, et tingimused vabaduseks on rahva poliitiline osalus, kodanikuvoorused ja täidesaatva võimu eriõiguste puudumine. Kahe osapoole relvastatud võitluse tulemuseks oli Inglise Vabariigi loomine ja kuninga hukkamine.
Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlusest) J. J. Rousseau ,,Ühiskondlikust lepingust" 1762, jt vabariiklased uus-rooma vabadusekäsitlus. Vabad on vaid inimesed, kes alluvad enda heaks kiidetud seadustele. Isegi Inglise esindusdemokraatia ei ole vastuvõetav ollakse esindajate orjad. Tänapäevast monarhiat pole võimalik muuta vabariigiks: a. võimalikud vaid väiksel territooriumil b. põhinevad sotsiaal-majanduslikul võrdsusel c. eeldavad kodanikuvoorust Ükski neist eeldustest pole täidetud. Arutlus ebavõrdsusest Genfi vabariigile - millises riigis tahtnuks sündida? Eessõna - kuidas teada midag inimloomusest, mis see on? Kaks mõistusele eelnenud printsiipi: iseenda ellujäämine ja heolu ning piin näha teist kannatamas ja hukkumas. Nendest kahest printsiibist tulenevad kõik loomuiguse reeglid, ilma et oleks vaja rakendada veel ühiskondlikkuse ideed. Arutlus
Tahame vabadust selleks, et saaksime turvaliselt elada head elu. Vabadus on vältimatu eeltingimus · See on võimalik vaid siis, kui ei olda kellestki sõltuvuses (dipendenza või servitù; Rooma orjus) · Ainult vabariigis ei olda kellestki sõltuvuses seega vaid siis, kui ennast ise valitseme, oleme vabad Machiavelli vabaduse säilitamisest (Itaalia killustumine) · Vabariik püsib vaid siis, kui selle seadusi täidetakse eeldab kodanikuvoorust (virtú), vabariigi tingimusteta teenimist · Vabariiki pikalt säilitada on õnnestunud vaid vähestel rahvastel. Tavaliselt mandumine voorused kaovad korruptsioon (corruzione) · Roomlased seda suutsid ning muutusid seeläbi suureks, saavutasid võimsuse (grandezza), neilt tulebki õppida: · Seadused, mis reguleerivad võimuloleku aega, varanduse kasutamist jne need
7. Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlus). Rousseau toetab uus-rooma vabadusekäsitust vabadus eeldab kollektiivset omavalitsust, igaühe osalemist seadusandluses Aga (nagu Montesquieu) ei usu, et tänapäevast monarhiat (Prantsusmaa) saaks muuta vabariigiks: a. vabariigid on võimalikud väiksel territooriumil b. põhinevad sotsiaalmajanduslikul võrdsusel c. eeldavad kodanikuvoorust 8. Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre'i ,,vooruse vabariik" Prantsuse revolutsiooni ajal domineerisid liberaalsed ideed konstitutsioonilise monarhiaga võrreldes. 1792 kasvava majandusliku kitsikuse tingimustes hakkas domineerima radikaalsem jakobiinlik suund, mis rakendas Rosseau ja vabariiklaste ideid. Robespierre: tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes, rahva esindamine pole aga võimalik. Vabariigi tekkeks on vaja kodanikuvoorust
Ta ütleb, et enamuste inimeste jaoks on suurimaks hüveks vabadus ehk vaba elu. Nad soovivad vabalt oma eesmärke taotleda, kartmata teisi inimesi. See vabadus on võimalik ainult siis, kui inimene ei ole kellestki sõltuvuses. Selline vabadus on võimalik ainult vabariigis vaid siis, kui ise ennast valitseme, oleme vabad. Vabariigi säilitamise eelduseks on see, et selle seadusi täidetaks. Seaduste täitmine eeldab aga kodanikuvoorust. Ainult seadused pole säilitamiseks piisavad, inimesed peavad tahtma vooruslikult käituda vabariiki ilma tingimusteta teenida. Vabariiki pikalt säilitada on õnnestunud vaid vähestel rahvastel. Tavaliselt voorused kaovad, riigid ja rahvad manduvad (corruzione korrusioon). Roomlased aga suutsid säilitada, sest neil õnnestus luua süsteem, mis säilitas voorusi piisavalt pikka aega ning seetõttu muutuski Rooma tõeliselt suureks riigiks. 66
annaabi.ee 
