Tööleht: Rooma vabariigi ja keisririigi valitsemine. Vt pt 22 Kes olid patriitsid, plebeid, proletaarid? PATRIITSID- aristokraadid ja kodanikud, kes moodustasid osa Rooma kodanikkonnast ehk Rooma rahvast. Oli senaatori seisus ja ratsanikud. PLEBEID- kodanikud, kes moodustasid osa Rooma kodanikkonnast ehk Rooma rahvast. PROLETAARID- lihtrahvas, kodanikud kes olid vabad ja vaesed. Millist rolli mängis nobiliteet Rooma ühiskonnas? Riigiametitesse ja senatisse said ainult need, kes olid jõukad ja sai pühenduda täielikult riigiasjadele, neil pidi olema ka poliitilist elu kogemust ja avalikkuse ees tuntud. Seetõttu juhtiski riiki nobiliteet, kuhu kuulus nii patriitse kui plebeisid. Millistesse Rooma vabariigi aegsetesse kõrgematesse riigiametitesse valiti 2 isikut üheaegselt? Miks?
Tsikuraat – linna keskuses kõrguv kaitsejumala astmiktempel. Preesterkond – Mesopotaamia usklikud. Linnriik – väike riik, mille valdused ei ulatu kaugemale linna piiridest. Kodanikkond – linnriigi jõukamad mehed. Sumerid - Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajad. Kuningas - inimene, kelle ülesanne oli juhtida sõjaväge, mõista kohut, ning talle kuulusid suured maavaldused. Rentnikud ja orjad – kodanikkonnast madalamal positsioonil asuvad inimesed, keda kasutati eeskätt teenijatena koduses majapidamises. Riigi ülempreester ehk valitseja. Impeerium – koosnes vallutaja enda riigist ja seda ümbritsevatest sõltlasriikidest. Hammurapi seadused ehk Mesopotaamia seadused. Mõisted 70-72 Hetiitide impeerium – väiksemad sõltlasriigid, mis allusid hetiitide kuningale. Sõjaline aristokraatia – ülikud ja nende kaaskondlased.
õigused. Ateena mereliit Pärsia-vastane liit Pärsia sõdade ajal, mis koondas Egeuse mere rannikuriike. Ateenlased kehtestasid ülemvõimu selles liidus. Ateena mereliidu tugevedes kasvas vaeste osatähtsus, sest nemad tagasid sõudjate ja meremeestena sõjalise ja poliitilise stabiilsusega. Selle ajendil kasvad Periklese ajal välja demokraatia (rahva võim), kus võim kuulus rahvakoosoleku le. Põhiosa kodanikkonnast moodustasid talupojad, kuid ka käsitöölased ja meremehed. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda ning oma ettepanekuid teha iga 10 päeva järel peetaval rahvakoosoleku l. Rahvakoosoleku l vastu võetud otsuseid täitsid liisu teel valitud 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud . Ka 600 kohtunikku valiti liisuheitmise teel. 10 strateegi (väejuht) valiti rahvakoosoleku l. Kõigil eelpool mainitud ametnikel oli väike sissetulek.
Demokraatlikus ühiskonnas on loodud kõik eeltingimused, nüüd piisab vaid inimeste aktiivsest pealehakkamisest ja huvi välja näitamisest. Kodanikel on võimalus leevendada mingeid kindlaid probleeme lähtuvalt enda huvidest. Selleks saab luua erinevaid mittetulundusühinguid nagu seda on juba tehtud AIDS'i ennetamiseks, naabrivalveks, üksikemadele, loomade aitamiseks. Samuti saab kodanik kuuluda erakondadesse, kuhu nimelt kuulub umbes 5% Eesti kodanikkonnast, millega ollakse Euroopas esirinnas, kui arvestada, et Eestis ei kuulu ametiühingud erakondade liikmeskondadesse. Seega on mul võimalus läbi kodanikuorganisatsioonide ise riigis midagi korda saata, seda kas siis poliitilisel, majanduslikul või sotsiaalsel tasandil. Demokraatlik reziim pakub kodanikele palju õigusi ja võimalusi. Seda aga ka eeldusel, et neid tõepoolest kasutatakse. Tänapäeva probleem on rohkem see, et inimesed on pasiivsed ning ei hooli end ümbritsevast elust
Egiptuse religiooni iseloomustas aristokraatlikkus. Pärast surma algas matusetseremoonia. Surnu sisikond eemaldati ja palsameeriti. Surnu mähiti sidemeisse ja asetati sarkofaagi. Sarkofaagid pandi püramiididesse, hiljem hauakambritesse. Hauda kaasa pandi ehteid, riideid jpm. Surnu sattus Osirise riiki. Kreeka ühiskonna struktuur · Aristokraadid rikkaim ja mõjukaim osa ühiskonnast · Talupojad - moodustasid kõige suurema osa kodanikkonnast, nendes koosens ka sõjavägi · Käsitöölised - olid madala sotsiaalse staatusega, sageli ilma kodanikuõigusteta. · Orjad - nii sõjavangid kui ka barbaritelt ostetud orjad. Klassikaline kreeka oli orjanduslik ühiskond, orje käsitleti kui omaniku vara. Sparta ja Ateena võrdlus, valitsemiskorrladus jne. · Sparta riigiasju otsustas rahvavähemus spartiaadid (enamasti rikkamad ja mõjuvõimsamad elanikud).
Moodustas linna keskus koos selle ümbruskonnaga. Keskuses kaitsejumala astmiktempel. Ümbruses teistegi jumalate pühamuid. Võim algselt preesterkonna käes. Hiljem valitses kuningas, kes juhtis sõjaväge, mõistis kohut, omas suuri maavaldusi ning osales usuriituste korraldamisel. Rahvakoosolekul kiideti heaks kuninga ja aristokraatliku vanemate nõukogu otsuseid. Kodanikud olid talupojad ja käsitöölised, kes osalesid teatud määral riigiasjade otsustamisel. Kodanikkonnast madalamale jäid rentnikud ja orjad, keda kasutati teenijatena. Mesopotaamia suurriigid (Akadi, Assüüria, Babüloonia) Tekkis vallutuste tulemusena. Moodustas vallutaja riik ja ümbritsevad sõltlasriigid. Kuningas oli sõjaväe ülemjuhataja, seadusandja, kohtumõistja ja ülempreester, kelle võim oli piiramatu ning jumalate kaitse all. Riigivõim ei sekkunud alamate majanduslikku tegevusse. Piirduti vaid maksude sissenõudmisega.
ARISTOKRAATLIK POLIS riik, milles domineeris rikaste ühiskonnakiht (varasemal perioodil ainuvalitsev valitsemisvorm) ARISTOKRAATIA rikas ülemkiht SÕJA KORRAL relvastusid kõik kodanikud vastavalt majanduslikele võimalustele Põhijõuks oli raskerelvastusega jalavägi pikad sirged read üksteise taga > tüüpiline Kreeka lahingurivi FAALANKS ÜHISKONNA STRUKTUUR ARISTOKRAATIA rikkaim ja mõjukaim osa; auväärse päritoluga suurmaaomanikud TALUPOJAD enamik kodanikkonnast; võisid kaotada staatuse jäädes võlgnikeks KÄSITÖÖLISED linnaelanikkond, kes paljudes polistes ei kuulunud kodanike hulka ORJAD võlgade katteks orjusse langenud, sõjalisel teel vangi sattunud; Kreekas kasutati suuresti orjatööjõudu Kuidas on seotud orjandus ja vabadusel põhinev riigikord? Tänu sellele, et töötegemisega tegelesid peamiselt orjad, said kreekalsed kuuluda vabasse ja täieõiguslikku kodanikkonda ATEENA
VANA-ROOMA SÕJAVÄGI Rooma sõjavägi koosnes laias plaanis kolmest osast. Need kolm suuremat jaotust olid esiteks: tuumikvägi (sealhulgas praetoorid st keisri ihukaitse, linnakohordid, tuletõrje), teiseks leegionärid (st kodanikkonnast moodustatud sõjavägi) ja kolmandaks Auxilia ehk abiväed (mitte-kodanikest moodustatud sõjavägi). Selline üldjaotus püsis suhteliselt muutumatuna läbi terve riigi ajaloo. Vana-Rooma autasude loend Pärjad olid kõrgemad aumärgid. · CORONA TRIUMPHALIS - võidupärg, kõrgem üksikisiku aumärk, millega autasustati ülemjuhatajaid suurlahingu võitmise eest. Algselt oli tegu loorberipärjaga, hiljem valmistati see kullast ja nimetati ümber CORONA AUREA.
Viimase saja aastaga on muutunud drastiliselt sõdimisviisid. Sõda on muutunud nüüd juba neljamõõtmeliseks: merel, õhus, maismaal ning kübermaailmas. Samas, ajaloost on teada, et maailma võimsaim sõjavägi oma hiigelaegadel oli just Rooma sõjavägi. Rooma sõjavägi koosnes laias plaanis kolmest osast. Need kolm suuremat jaotust olid: tuumikvägi (sealhulgas praetoorid ehk keisri ihukaitse, linnakohordid, tuletõrje), teiseks leegionärid (kodanikkonnast moodustatud sõjavägi) ja kolmandaks abiväed (mittekodanikest moodustatud sõjavägi). Selline üldjaotus püsis suhteliselt muutumatuna läbi terve riigi ajaloo. Praetoorid loodi püsivaks üksuseks Augustuse poolt 27 eKr. Neid kutsuti cohors praetoria. Loodi üheksa 500-mehelist salka, millest kolme hoiti pealinnas. Ülejäänut kuut hoiti lähedal külades. Aastaks 23 eKr. oli kogu praetooride vägi üle viidud ühte suurde barakki Roomas
Naturaliseerimine eeldab isiku soovi kodakondsust vahetada ning teatud tingimuste täitmist, mida kodakondsust andev riik nõuab. Pärast Eesti riikluse taastamist on siin elavatele välismaalastele antud õigus naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsust taotleda. Kuid nad võivad viibida Eestis ka välismaalasena alalise või ajutise elamisloa alusel. (ibid: 53) Eesti kodakondsusega inimeste arv on küll järjest tõusvas laines, ent siiski on suur osa meie kodanikkonnast määratlemata kodakondsusega inimesed. Need on need isikud, kellel puudub ühegi riigi kodakondsus. Eestilt on küsitud, et miks on meil selliseid ilma määratlemata kodakondsusega kodanikke nii palju. Sellele ei olegi ühest vastust. Lugedes siseministeeriumi uuringut selle kohta, et mis on need põhjused miks ei taheta taotleda Eesti kodakondsust, on palju erinevaid vastuseid. Paljud määratlemata kodakondsusega kodanikud on Eestisse elama
Puitu, metalli pidid mesopotaamlaselt väljas poolt sisse tooma. Seetõttu suhtlesid nad naabritega rohkem kui egiptlased. Mesopotaamia oli seega vähem suletud ja seal toimusid aja jooksul suuremad muutused. 2. Ühiskond Esialgu oli sumeri linnriigi kõrgeima seisusega preesterkond, hiljem kuningas. Need kaks võisid võimu pärast ka võitlema hakata. Jõukamad mehed, enamjolt sõltumatud talupojad ja käsitöölised, moodustasid kodanikkonna. Kodanikkonnast madalamale jäid rentnikud ja orjad. Orje oli Mesopotaamias vähem kui Egiptuses. Alaline sõjaväge enamjaolt puudus. Kuninga käsul kutsuti kokku võitlusvõimelised mehed (alates ülikutest lõpetades linnaelanikega) ja mindi siis vastavalt kas vallutusretkele või oma linnriiki kaitsma. Suurriigi ajal moodustati alaline elukutseline armee, mis oleks pidevalt toimuvate sõdade puhul alati käepärast võtta. 3. Riiklus/Valitsemine
Niisiis peavad kõik tulevased kodanikud 9 saama ühe ja sama hariduse. Linn otsustab, milliseid jutte tohib lastele rääkida ning millisel pillil tohin ma muusikat teha. See Aristotelese riik on autoritaarne riik. Õige võim on Aristotelese järgi see võim, mida teostatakse mitte võimulolijate, vaid teiste huvides. Ent kui kõik kodanikud on võimul, siis kaotab see vahetegemine mõtte. Kuid kui kodanikkonnast või elanikkonnast eraldub valitsus, siis sel vahetegemisel on mõte. Tema sõnul oli raske leida ideaalset monarhi, soovitavam oleks aristokraatia ja demokraatia kombinatsioon, sest linna stabiilsuse jaoks oli vaja paljude võimulolekut ja seda, et vaesed kodanikud ei hakkaks varandust ümber jaotama. Ebavõrdsus on sisemiste tülide allikaks. Tülide vältimiseks on soovitav, et enamik kodanikke oleksid keskmiselt jõukad.
Sõltumatuks jäid veel Lõuna-Apenniini kreeka linnad, kuid aastaks 265 e.m.a. oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Vabariigi korraldus Valitses patriitside aristokraatia. Ainult nendest võisid saada ametnikud ja preestrid ning kuuluda senatisse. Kodanikke, kes nende hulka ei kuulunud, nimetati plebeideks. Neil oli lubatud üksnes osaleda rahvakoosolekul. Patriitside ja plebeide suhted olid pingelised ja isegi vaenulikud. Kuna pleibeid moodustasid kodanikkonnast enamuse, siis ei suutnud patriitsid nende nõudmistele vastu seista. Kõigepealt said plebeid õiguse valida endi seast nende kaitseks eraldi ametnikud rahvatribuunid. Nad tohtisid keelata senati otsuse teokstegemise. Plebeide survel avaldati ka 450 e.m.a. esimene seadustekogu 12 tahvli seadused. Nendega olid esimest korda kirja pandud ka inimeste õigused. Plebeide õigusi üha laiendati ning aastaks 287 e.m.a. seisusevahe kadus ning kõik moodustasid
Ateena mereliidu tugevedes kasvas vaeste vanemate nõukogu (üle 60-aastased). osatähtsus, sest nemad tagasid sõudjate ja Viis efoori kontrollisid kuningate ja teiste meremeestena sõjalise ja poliitilise stabiilsusega. võimukandjate tegevust. Väga mõjukad. Selle ajendil kasvad Periklese ajal välja demokraatia Lõplikud otsused võeti vastu kõigi spartiaatide (rahva võim), kus võim kuulus rahvakoosolekule. koosolekul. Põhiosa kodanikkonnast moodustasid talupojad, Kuigi varanduslikku erinevust tauniti, tekkisid kuid ka käsitöölased ja meremehed. varanduslikud kihid: suursugused juhtisid riiki samal Kõigil kodanikel oli õigus osaleda ning oma ajal, kui vaesemaid ohustas laostumine. ettepanekuid teha iga 10 päeva järel peetaval Spartiaatide osakaal oli vähemuslik, samas rahvakoosolekul. heloodid moodustasid enamuse.
Ateenla. Teebalased saavutasid raske võidu, kuid Epameinondas langes. Teebalaste katsed Peloponnesoses domineerida lõppesid. Rooma Sõjavägi 1. Rooma sõjaväe ülesehitus Rooma sõjavägi koosnes laias plaanis kolmest osast. Need kolm suuremat jaotust olid esiteks: tuumikvägi (sealhulgas praetoorid st keisri ihukaitse, linnakohordid, tuletõrje), teiseks leegionärid (st kodanikkonnast moodustatud sõjavägi) ja kolmandaks Auxilia ehk abiväed (mitte-kodanikest moodustatud sõjavägi). Selline üldjaotus püsis suhteliselt muutumatuna läbi terve riigi ajaloo. Praetoorid loodi püsivaks üksuseks Augustuse poolt 27 eKr. Neid kutsuti cohors praetoria. Loodi 9 500-mehelist salka millest kolm hoiti pealinnas ja ülejäänud kuus lähedal külades. Aastaks 23 AD oli kogu praetooride vägi üle viidud ühte suurde barakki Roomas, sättides linna nõnda praetooride meelevalda
Rahvaalgatusliku kodanike komiteede liikumise kaudu astuti reaalseid samme Eesti Vabariigi kodanikkonna taastamiseks. (Toots 2009) Paraku, nagu enamikus siirdeühiskondades, hääbus massiline poliitiline aktiivsus mõne aastaga. Entusiastlikumad inimesed leidsid oma koha erakondades, teised võtsid passiivse pealtvaataja või lihtsalt kritiseerija rolli. Sajandivahetuse Eestis on poliitiline aktiivsus iseloomulik vaid vähestele (tihti sõpruskondadele), samas kui enamik kodanikkonnast suhtub jahedalt nii valimistesse kui ka kodanikuühiskonnas tegutsemisse. Viimastel aastatel on kodanikuühendused muutunud aktiivsemaks ja tugevamaks. Oma rolli mängib selles ka 2002. aasta lõpus Riigikogus vastu võetud Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon, mis loob püsiva normatiivse aluse riigi ja kodanikuühiskonna dialoogile. (Toots 2009) 3.1 Miks on regionaalne valitsemine tähtis?
juhiseid valitsustelt ja teistelt ELi institutsioonidelt ning võtmata selliseid juhiseid arvesse. koosneb liimesriikide keskpanga presidentidest ja EKP presidendist ja asepresidendist Pilet 8 1) Valimised ja nende roll demokraatlikus ühiskonnas. Peamised valimissüsteemid ning nende plussid ja miinused. Võimu perioodilist ja seaduslikku vahetumist tagavad vabad valimised on demokraatliku valitsemisviisi alus. Ühtlasi on valimised enamikule kodanikkonnast ainus võimalus poliitikas osalemiseda. Igal kodanikul on hääletamisel võrdne sõnaõigus selle kohta, kuidas peaks ühiskond toimima. Valimised Kodanikud delegeerivad võimu, valides oma esindajad riiklikul või kohalikul tasandil ühiskondlike küsimuste üle otsustama. Riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ja Euroopa Parlamendi valimised. Valimissüsteemid Majoritaarne e enamusvalimiste süsteem - Ringkondi sama palju kui parlamendis kohti. Igas
erinevad, suhted riigiga aga ühised. Politoloogiat kui teadusharu iseloomustab maailmavaadete, uurimuslike lähenemiste, meetodite ja seisukohtade paljusus, milles erinevaid koolkondi (nagu nt feminism, marksism, positivism, konstruktivism) ühendab mitte jagatud teadmine, vaid jagatud uurimusküsimused riigist, võimust ning kodanike ja gruppide poliitilisest käitumisest. Politoloogid on eri meelt selles, kas mõtestada poliitikat lähtuvalt vajadustest või konfliktidest, eliidist või kodanikkonnast; kas keskenduda sellele, mis on toimunud ning mida saab näha ja mõõta või vaadelda ka seda, mida ei ole näha ning otsida vastust ka küsimusele „miks ei ole toimunud?“; kuidas mõtestada gruppide vahelist (eba)võrdsust ja õiglust ning peetakse riigi rolli ja vastutust selliste gruppidevaheliste suhete kujunemisel, mida osapooled saaksid õigustatuks pidada. Politoloogi suhe poliitikaga on kahepalgeline – oma erialalt ja kutsumuselt ei ole politoloog
ilmumisega ja varasemate kategooriate osatähtsuse langemise-kadumisega. Inflatsiooni (raha väärtuse/ostujõu langust) siseturul mõõdetakse mitmesuguste hinnaindeksitega (tarbijahinnaindeks = THI, tootjahinnaindeks, ehitushinnaindeks jne.), mis arvestavad kulude spetsiifikat ja erinevat struktuuri eri valdkondades. Levinuim ja üldisemat huvi pakkuv neist on THI, kuna selle muutumine puudutab kõige ulatuslikumat ringi riigi kodanikkonnast iga antud riigi elanik (peale selle, et ta võib olla tootmis-ehitusettevõtte omanik, teenistuja, tööline jne.) on kindlasti ka tarbija. 24. Tööjõu nõudlus ja pakkumine Töö nõudlus on töö otsjad. Töö pakkumine on ettevõtted, kes tööd pakuvad. 25. Tööhõive ja pakkumine - Tööhõive on inimeste hõive riigi majanduses. Tööhõivet iseloomustavad tööhõive määr ja tööhõive struktuur. Ettevõtlus 1
Selleks peab riik korraldama haridust ja reguleerima abiellumist ning sündivust. Niisiis peavad kõik tulevased kodanikud saama ühe ja sama hariduse. Linn otsustab, milliseid jutte tohib lastele rääkida ning millisel pillil tohin ma muusikat teha. See Aristotelese riik on autoritaarne riik. Õige võim on Aristotelese järgi see võim, mida teostatakse mitte võimulolijate, vaid teiste huvides. Ent kui kõik kodanikud on võimul, siis kaotab see vahetegemine ju mõtte. Kuid kui kodanikkonnast või elanikkonnast eraldub valitsus, siis sel vahetegemisel on mõte! Raske on leida ideaalset monarhi (poliitika on praksis!), soovitavam on aristokraatia ja demokraatia kombinatsioon, sest linna stabiilsuse jaoks vaja 1) paljude võimulolek ja 2) see, et vaesed kodanikud NB! ei hakkaks varandust ümber jaotama. Ebavõrdsus on sisemiste tülide allikaks. Tülide vältimiseks on soovitav, et enamik kodanikke oleksid keskmiselt jõukad.
Seega annab kodanike võrdsuse doktriinile küllaltki mõru maitse Rousseau eeldus, et valitseb loomulik ebavõrdsus kodanikest meeste ja mittekodanikest naiste vahel. Rousseau süsteemi nimetatud ebajärjekindlusele juhtis tähelepanu üks esimesi suuri naiste õiguste kaitsjaid Mary Wollstonecraft oma kirjutises Naiste õiguste põhjendamine, mis avaldati aastal 1792. Wollstonecraft väitis, et pole mingit alust naisi kodanikkonnast välja jätta. Kuid isegi temal oli oma pimetähn. Ta eeldab, et emantsipeerunud naiskodanikul on kodus naissoost teenijannad, kuid mõtet, et ka neil peaks olema võimalus hääletada, näib Wollstonecraft olevat lihtsalt eiranud. Kuni suhteliselt hiljutise ajani eeldati, et ainsateks hääleõiguslikeks inimesteks on need, kellel on vastavas riigis mingisugune omand (property stake). Neid, kellel omand puudub, ei saa usaldada: nad ei pruugi oma häält "vastutustundlikult" kasutada.
turule ilmumisega ja varasemate kategooriate osatähtsuse langemise-kadumisega. Inflatsiooni (raha väärtuse/ostujõu langust) siseturul mõõdetakse mitmesuguste hinnaindeksitega (tarbijahinnaindeks = THI, tootjahinnaindeks, ehitushinnaindeks jne.), mis arvestavad kulude spetsiifikat ja erinevat struktuuri eri valdkondades. Levinuim ja üldisemat huvi pakkuv neist on THI, kuna selle muutumine puudutab kõige ulatuslikumat ringi riigi kodanikkonnast iga antud riigi elanik (peale selle, et ta võib olla tootmis-ehitusettevõtte omanik, teenistuja, tööline jne.) on kindlasti ka tarbija. f) Tööjõu nõudlus ja pakkumine Töö nõudlus on töö otsjad. Töö pakkumine on ettevõtted, kes tööd pakuvad. g) Tööhõive ja pakkumine Tööhõive on inimeste hõive riigi majanduses. Tööhõivet iseloomustavad tööhõive määr ja tööhõive struktuur. Ettevõtlus 1. Organisatsiooni ja juhtimise mõiste
sajandi keskel. Taaskord tabasid maad väga külmad ilmad kehvemad viljasaagid. 1750. aastate teise poole jääb ka seitsmeaastane sõda, mis võimendas niigi rasket olukorda. Pärast seda võib taas rääkida üleminekuperioodist. Esimeseks enam-vähem täpseks pidepunktiks on 1782. aasta hingeloendus, mille põhjal all-linnas elas 6738 inimest. Rahvastik oli jaotatud õiguslikus mõttes kaheks kodanikkond ja elanikkond. 1782. aasta hingeloendi tulemusel on teada, et Tallinna kodanikkonnast moodustasid 94, 5% sakslased, rootslasi Tallinnas 4,5%, veel ühe protsendi moodustasid ülejäänud. Elanikkonnast on eestlasi umbes 75%. 17. sajandi lõpus elas Tartus umbes 2000-4000 inimest. Kui Vene väed Tartu vallutasid, registreeriti linnas 1427 inimest. Paljud hukkusid vallutamise käigus. Järgneval perioodil hakkas linnarahvastik taastuma. 1707. aastal oli Tartus 1815 inimest. Esimestel Vene võimu aastatel registreeriti inimesi üsna täpselt. Saabub suur katastroof 1707.-1708
annaabi.ee 
