üks osake paljude teiste asutuste, erakondade, seltside ja ühenduste kõrval (pluralism arvamuste ja vaadete paljusus). Need organisatsioonid esindavad oma liikmete huve mitmel moel ja püüavad omakorda mõjutada poliitiliste otsuste vastuvõtmist. Kodakondsus ja pass LISA: Eesti kodakondsus on Eesti kodaniku ja Eesti riigi vaheline õiguslik side, mis toob mõlemale poolele kaasa nii õigusi kui kohustusi. Eesti kodanik ei või olla samal ajal mõne teise riigi kodakondsuses. Eesti kodakondsus kaotatakse teise riigi kodakondsuse vastuvõtmisega. Sünniga omandatud kodakondsust ei tohi kelleltki võtta. Eesti kodakondsus: omandatakse sünniga, kui vähemalt üks vanematest on lapse sünni ajal Eesti kodakondsuses; saadakse naturalisatsiooni korras; (Naturalisatsioon on kodakondsuse saavutamiseks ette nähtud seaduslik toiming isikule, kes ei ole riigi sünnijärgne kodanik.) taastatakse inimestele, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse alaealisena; kaotatakse
* Euroopa sotsiaal harta. 1) riigieelarve on rahaline plaan ,aastajooksul laekunud tulude ja kulude kohta. 2) Riigieelarvesse pannakse kirja (riigi) tulud ja kulud. 3) Eelarve koostamise aluseks on (prognoos) eelmise aasta eelarve, majandusareng, üldised näitajad ja eesmärgid. 4) Eesti riigieelarve koostab valitsus ja võtab vastu riigikogu. Eesti kodakondsuse omandab sünniga: · laps, kelle sündimise ajal vähemalt üks tema vanematest on Eesti kodakondsuses; · pärast isa surma sündinud laps, kelle isa oli surma hetkel Eesti kodakondsuses. · Eestis leitud laps, kelle vanemad ei ole teada, tunnistatakse lapse eestkostja või eestkosteasutuse taotlusel kohtu korras Eesti kodanikuks juhul, kui ei ole tõendatud, et laps on mõne muu riigi kodakondsuses. Välismaalane, kes soovib saada eesti kodakondsust, peab: · olema vähemalt 15-aastane;
· oskama eesti keelt igapäevaeluks vajalikul tasemel · tundma Eesti Vabariigi põhiseadust ja kodakondsuse seadust; · omama legaalset püsivat sissetulekut, mis tagab tema ja tema ülalpeetavate äraelamise; · olema lojaalne Eesti riigile; · andma vande: ,,Taotledes Eesti kodakondsust, tõotan olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale" Eesti kodakondsuse omandab sünniga: · laps, kelle sündimise ajal vähemalt üks tema vanematest on Eesti kodakondsuses; · pärast isa surma sündinud laps, kelle isa oli surma hetkel Eesti kodakondsuses; · Eestis leitud laps, kelle vanemad ei ole teada, tunnistatakse lapse eestkostja või eestkosteasutuse taotlusel kohtu korras Eesti kodanikuks juhul, kui ei ole tõendatud, et laps on mõne muu riigi kodakondsuses MÕISTED: · Valimiskünnis seadusega kehtestatud minimaalne häälte protsent, mille erakond peab koguma parlamenti pääsemiseks
Materiaalse definitsiooni kohaselt sätestab põhiseadus riigivõimu organisatsiooni ning kõrgeimate riigiorganite ülesanded ja kompetentsid, garanteerib kodanike põhiõigused ja vabadused ning määratleb riigi põhiväärtused ja põhiülesanded. 2. Nr. 1. KODAKONDSUSE SEADUS. RT 1938, 39, 357. 1. peatükk. Üldeeskirjad. § 1. Eesti kodanikuks saadakse sündimisega või hilisema seadusliku toiminguga. Eesti kodanik ei või olla samal ajal mõne teise riigi kodakondsuses. § 2. Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsusse astujale antakse Eesti kodakondsuse tunnistus. Eesti kodakondsusse astunuiks loetakse ainult kodakondsuse tunnistuses tähendatud isikud. Eesti kodakondsust arvatakse kodakondsuse tunnistuse väljaandmise päevast. RT 1939, 114, 882. 2. peatükk. Eesti kodakondsusse kuuluvuse alused. 1. jagu. Üldeeskirjad. § 3. Eesti kodanikud on: 1) isikud, kes enne käesoleva seaduse jõustumist on omandanud Eesti kodakondsuse;
IV Indiviid ja ühiskond 1. Kuidas saadakse Eesti Vabariigi kodanikuks? 2. Mis on naturalisatsioon? Millised tingumused tuleb täita, kui soovitakse taotleda Eesti kodakondsust? 3. Oska võrrelda kodanikuks saamise tingimusi neljas Euroopa riigis: Šveitsis, Rootsis, Taanis ja Suurbritannias. 4. Mis on integratsioon? 1. Suurem osas inimesi saab Eesti kodanikuks sünnijärgselt, see tähendab, et lapse sündimise hetkel on üks tema vanematest Eesti kodakondsuses. Kuid Eesti kodakondsust on võimalik taotleda ka juhul, kui sünnijärgselt ollakse mõne muu riigi kodakondsuses või omatakse määratlemata kodakondsusega elaniku staatust. Eesti kodakondsus: omandatakse sünniga, kui vähemalt üks vanematest on lapse sünni ajal Eesti kodakondsuses; saadakse naturalisatsiooni korras; taastatakse inimestele, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse alaealisena;
Seetõttu ei tea ka paljud midagi kodanlusest ning sellest kuidas olla hea kodanik või kuidas saada kodanikuks. Kuid kuidas olla kodanik? Mida tähendab kodanikuks olemine ja millised on mu õigused kodanikuna? Kuidas saada kodanikuks? Igal lapsel, kellel üks vanematest on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele juba sünnilt. See põhimõte on sätestatud põhiseaduse paragrahvis 8. Kuid Eesti kodakondsust on võimalik ka taotleda juhul kui sünnijärgselt ollakse mõne muu riigi kodakondsuses või omatakse määratlemata kodakondsusega elaniku staatust. Näiteks kui inimene on kodakondsuselt venelane, siis on tal võimalik taotleda Eesti kodakondsust. Kodakondsuse saamist mitte sünnijärgselt nimetatakse naturaliseerumiseks. Täiskasvanud inimesel tuleb Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlemiseks täita rida tingimusi. Näiteks peab tundma kohalikku kultuuri ja oskama kohalikku keelt. Kuid alla 15-aastastel on võimalik taotleda Eesti kodakondsust lihtsustatud korras
Olema lojaalne eesti riigile. Andma vande Millistel juhtudel võib omandatud kodakondsuse ära võtta? Astus vabariigi valitsuse loata välisriigi või selle sõjaväe teenistusse Astus välisriigi luure-ja julgeoleku või sõjaväestatud ühingusse Püüdis muuta vägivaldselt eesti põhiseaduslikku korda Omandas eesti kodakondsuse valeandmete esitamise või kodakondsuse saamist välistavate asjaolude varjamise abil On mõne teise riigi kodakondsuses, aga pole vabastatud eesti kodakondsusest KMS - mis riigiasutus see on, millega tegeleb? Kodakondsuse- ja migratsiooniamet. Tegeleb välismaalastele elamis- ja töölubade ning viisade andmise korraldamine.välismaalastele isikut tõendavate dokumentide andmise korraldamine,välismaalaste eestist lahkumise korraldamine ja illegaalse immigratsiooni tõkestamine Kuidas saab ametisse peaminister? (kuidas luuakse valitsuskoalitsioon)
Erika Salumäe ● On sündinud 11. juunil 1962 Pärnus ● Jalgrattur ● Kahekordne olpümpiavõitja trekisõidus (1988 ja 1992) ● 2001 sai ta Eesti Punase Risti 1. klassi teenetemärgi ● Ta on Elva linna aukodanik ● Hetkel elab välismaal Tiit Sokk ● On sündinud 15. novemberil 1964 ● Korvpallur ● 1988 võitis olümpiamängudel kuldmedali korvpallis ● 1991. aasta meessportlane ● 2005 Eesti Punase Risti 2.klassi teenetemärk ● Kreekas mängis ta kreeka kodakondsuses ja nime Tout Giannopoulos all Ivar Stukolkin ● Sündinud 13. augustil 1960 Tallinnas ● Ujuja ● 1980 võitsi suveolümpiamängudel kuldmedali 4*200 vabaujumises ja pronksmedali 400m vabaujumises ● 1982 sai ta ujumise maailmameistrivõistlustel hõbemedali 4*200 vabaujumises ● 2006 aasta valiti ta kaheks aastaks Olümpiavõitjate Kogu presidendiks Jaan Talts ● Sündinud 19. mail 1944 Pärnumaal ● Tõstja
saamiseks (vt Riigikohtu lahend 3-3-1-42-083) 3.6. A.A. poolt esitatud kaebuses väljatoodud põhjenduste ja andmete järgi võib eeldada, et A.A. taotles Eesti kodakondsust mitte naturalisatsiooni korras, vaid soovis taastada Eesti kodakondsuse mis oli omandatud sünniga vastavalt KodS §-s 5 lg 1 sätestatud korrale. 3.7. KodS §5 lg 1 järgi sünniga Eesti kodakondsuse omandab laps, kelle sündimise ajal vähemalt üks tema vanematest on Eesti kodakondsuses. 3.8. Vastavalt A.A. poolt esitatud andmetele (isa sünnitunnistus ja andmed ema sünnikohast) ei ole A.A. vanemad kunagi Eesti kodanikud olnud. Isa oli sündinud ENSV-s 1943-ndal aastal ja võis omada ainult NSVL kodakondsust. Sama kehtib ka A.A. ema kohta. A.A. Eestist väljasaatmine 3.9. Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsust taotlemise juhul peab A.A. omama Eestis elamiseks pikaajalist elamisluba ning vastavalt KodS §6 p 2 1 peab olema elanud enne Eesti
- Riigikogu liikme tagatised (vaba mandaat, vastutamatus, saadikupuutumatus, ametite ühitamatus) - Riigikogu liikme sotsiaalsed tagatised - Riigikogu liikme volituste peatumine ja lõppemine 17. Rahvas, kodakondsus 17.1 kuidas jaguneb Eestis elavad isikud (kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud, tähtajalise elamisloaga, pikaajalise elaniku elamisloaga, EL kodanik). Eesti kodanik on isik, kes on Eesti kodakondsuses, samuti isik, kes on omandanud, saanud või taastanud Eesti kodakondsuse. 17.2 Rahvas Eesti põhiseaduses. Milline põhiseaduslikud õigused võivad olla ainult Eesti kodanikel võrreldes teiste siin elavate isikutega Rahvana mõistetakse õiguslikult riigi kodakondsust omavaid isikuid (riigi kodanikud). Rahvas on üheks riigi tunnuseks territooriumi ja suveräänse riigivõimu kõrval. Rahva koosseisu loetakse ka
Ta võitis NSV Liidu koondise koosseisus 1988. aastal olümpiakulla. Aastal 1991 tuli ta Tallinna Kalevi koosseisus NSV Liidu meistriks. Töötas 1998. aastast Nybiti ja hiljem Dalkia/Nybiti meeskonna peatreenerina. Praegu töötab Eesti Korvpallikoondise peatreenerina. Klubid mäng ijana Tallinna Kalev (19811984) Moskva Dinamo (19841986) Tallinna Kalev (19861992) Panathinaiks BC (19921996) Tallinna Kalev (19961997) Saloniki Aris (19971998) Kre e kas mäng is ta Kreeka kodakondsuses ja nime Tout Giannopoulos all. Erika Salumäe Erika Salumäe Erika Salumäe (sündis 11. juunil 1962 Pärnus) on Eesti endine jalgrattur. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige. Erika Salumäe on Eesti Koolispordi Liidu, Eesti Olümpiakomitee juures tegutseva MTÜ Olümpiavõitjate Kogu. Ta on elanud üle infarkti ja käinud seljaoperatsioonil. Temast on ilmunud elulooraamat "J ääda ellu"
võimalik olla. 17.4. kodakondsuse omandamise viisid Eesti Vabariigis on kodakondsuse omandamine võimalik kolmel viisil. 1. Kodakondsuse omandamine sünniga on võimalik sel juhul, kui vähemalt üks lapse vanematest oli Eesti Vabariigi kodanik. Seega on Eesti Vabariigis sünnijärgseks kodanikuks saamise tingimuseks vanema kodakondsus. Sünnijärgseks kodanikuks loetakse laps ka sel juhul, kui tema isa on surnud, kuid surma hetkel oli ta Eesti kodakondsuses. Lapsendatud lapse puhul määrab kodakondsuse saamise lapsendaja kodakondsus. Kui lapsendaja oli lapse sündimise ajal Eesti kodakondsuses ja laps ise ei ole muu riigi kodakondsuses või vabastatakse muu riigi kodakondsusest seoses Eesti kodakondsuse omandamisega, on lapsel õigus sünnijärgsele kodakondsusele. Leitud laps, kelle vanemad ei ole teada, saab sünnijärgseks Eesti kodanikuks, kui tema eestkostja seda taotleb ja kui laps ei ole mõne muu riigi kodakondsuses.
aastaseks saanutel . Presidendikandidaat peab Eestis olema vähemalt 40. Kandideerimise maksimaalset vanust pole praktiliselt kuskil kirjas. 2) Paiksustsensus. Nõutakse, et isik on riigis või selle mingis piirkonnas elanud teatava aja 3) Kodakondsuse nõue. Vastava riigi kodakondsusse kuulumine on riiklikel valimistel tavaline tingimus. Mõnikord nõutakse, et isik oleks olnud teatud aja selle riigi kodakondsuses.Vahel on passiivne valimisõigus seatud sõltuvusse kodakondsuse omandamise viisist, näiteks USA ja ka Eesti presidendiks saab valida ainult isiku kes on sünniga omandatud vastava riigi kodakondsuse. 4) Varanduslik tsensus. See tsensus seisnes valimisõiguse teostamiseks teatava minimaalse suurusega varanduse omamise või maksude tasumise nõudes. Tänapäeval seda tsensust praktiliselt ei rakendata, sest tegemist on ebademokraatliku nähtusega. Omal ajal oli
Eriliste teenete eest - kuni kümnele inimesele aastas Kodakondsuse taotlemine Vähemalt 15-aastane Elanud Eestis 5 aastat enne ja 1 aasta pärast kodakondsuse taotlemist Eesti keele oskus Seaduslik püsiv sissetulek Põhiseaduse tundmine (eksam) Lojaalsus Eesti riigile Omandatud kodakondsus võetakse ära Astub välisriigi või selle sõjaväe teenistusse Püüab vägivaldselt muta Eesti põhiseaduslikku korda Omandas kodakondsuse valeandmeid esitades On mõne teise riigi kodakondsuses - Eestis on keelatud topeltkodakondsus Kosmopoliit maailmakodanik, kes ei seo end ühegi konkreetse riigi või rahvusega. Kaitseväeteenistuse kohustus 16-60 aastastele tervetele Eesti meeskodanikele Usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keelduja läbib asendusteenistuse 12 kuud Kuni 60 aastaseid kutsutakse kordusõppusele kord iga 5 aasta jooksul Reservarmee Põhiosa isikkoosseisust on reservis Tegevväes rahuajal u 5500 meest President
Too välja sarnasused ja erinevused ning kanna need tabelisse. 1920. a. Eesti Vabariigi Põhiseadus. Peatükk I. Üleüldised määrused. § 1. Eesti on iseseisev, rippumatu vabariik, kus riigivõim on rahva käes. Peatükk III. Rahvast. ... § 27. Riigivõimu kõrgemaks teostajaks Eestis on rahvas ise oma hääleõiguslikkuded kodanikkude näol. Hääleõiguslik on kodanik, kes on sanud kakskümmend aastat vanaks ja on olnud vahetpidamata vähemalt ühe aasta Eesti kodakondsuses. ... § 29. Rahvas teostab riigivõimu: 1) rahvahääletamise, 2) rahvaalgatamise ja 3) Riigikogu valimise teel. 1933. a. Eesti Vabariigi Põhiseaduse muutmise seadus. Eesti Vabariigi Põhiseaduse §§ 87 89 alusel Eesti rahvas otsustas: Eesti Vabariigi Põhiseaduse sissejuhatav osa, §§ 29, 36, 39, 41, 42, 43, 44, 51, 53, 54, 57, 58, 59, 60, 61, 62, 63, 64, 65, 66, 67, 69, 70, 75, 76, 81, 82, 86 ja peatükk V pealkiri muuta ja panna maksma järgmises redaktsioonis: ... § 29
10. ÜKSIKISIKU ÕIGUSLIK ASEND EV-s Eesti kodakondsus on Eesti kodaniku ja Eesti riigi vaheline õiguslik side, mis toob mõlemale poolele kaasa nii õigusi kui kohustusi. Eesti kodakondsus: omandatakse sünniga; saadakse naturalisatsiooni korras; taastatakse isikutele, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse alaealisena; kaotatakse Eesti kodakondsusest vabastamise, selle äravõtmise või mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmisega. Eesti kodanik ei või olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses. Välismaalane, kes soovib saada eesti kodakondsust, peab: olema vähemalt 15-aastane; omama pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust; oskama eesti keelt igapäevaeluks vajalikul tasemel; tundma Eesti Vabariigi põhiseadust ja kodakondsuse seadust; omama legaalset püsivat sissetulekut, mis tagab tema ja tema ülalpeetavate äraelamise; olema lojaalne Eesti riigile; andma vande: "Taotledes Eesti kodakondsust, tõotan olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale."
Valitsuse loata; 2) astunud välisriigi luure- või julgeolekuteenistusse või relvi valdavasse ja sõjaväeliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavasse välisriigi organisatsiooni; 3) püüdnud vägivaldsel teel muuta Eesti põhiseaduslikku korda; 4) Eesti kodakondsuse saamisel või taastamisel varjanud valeandmete esitamisega asjaolusid, mis oleksid välistanud talle Eesti kodakondsuse andmise või taastamise; 5) mõne muu riigi kodakondsuses, kuid ei ole vabastatud Eesti kodakondsusest. 6. Millised on kohaliku omavalitsuse tegutsemise üldpõhimõtted? Millised on tema põhiülesanded (valdkonniti?) ja millest moodustub kohaliku omavalitsuse eelarve? Üldpõhimõte: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas;
Kodakondsuse äravõtmine (Kodakondsuse seadus 6. ptk.). Kui kodanik: · astus vabariigi valitsuse loata välisriigi riigi- või sõjaväeteenistusse · astus välisriigi luure-, julgeoleku- või sõjaväestatud ühingusse · püüdis muuta vägivaldselt Eesti põhiseaduslikku korda · omandas Eesti kodakondsuse valeandmete esitamise või kodakondsuse saamist välistavate asjaolude varjamise abil · on mõne välisriigi kodakondsuses, kuid pole vabastatud Eesti kodakondsusest Sünniga omandatud kodakondsust ei saa ära võtta - PS §8. Eesti kodanike põhiõigused, vabadused ja kohustused - vt. PS II ptk. Tuleb teha vahet inimõiguste ja kodanikuõiguste vahel Inimõigused kehtivad kõigile inimestele, kuna nad on inimesed. Kodanikuõigused kehtivad antud riigi kodanikele, kellel on oma riigiga püsiv ja vastastikku kohustav suhe. Õigused, mis kuuluvad ainult riigi kodanikele, seonduvad põhiseadusliku korra ja riigi
peab olema vähemalt delegatsiooninorm, mis volitab tsensust seadusega kehtestama. Tsensused võivad olla: a.kodakondsuse nõue. See kehtib praktiliselt alati aktiivse ja passiivse valimisõiguse puhul parlamenti ja presidendiks. Kohalike omavalitsuste esindusorganisse valimise puhul Euroopa Liidu raames Euroopa Liidu kodanikult elukohamaa kodakondsust ei nõuta. Vahel on valimisõiguse olemasolu seostatud ka kodakondsuses oleku kestusega, näiteks saab Ühendriikide Esindajatekotta valida isikut, kes on olnud Ühendriikide kodakondsuses vähemalt 7 aastat, Senati puhul on sama piirang 9 aastat. Argentiinas saab naturalisatsiooni korras kodakondsuse omandanud isik aktiivse valimisõiguse 3 aasta pärast, Tais ei saa selline isik üldse valimisõigust. b.vanusetsensus. Siin on tendents aktiivse valimisõiguse puhul nõutava vanuse alandamisele. See on seotud
- inimene võib jääda kodakondsuseta Kodakondsuse äravõtmine (Kodakondsuse seadus 6. ptk.). Kui kodanik 1 astus vabariigi valitsuse loata välisriigi riigi- või sõjaväeteenistusse 2 astus välisriigi luure-, julgeoleku- või sõjaväestatud ühingusse 3 püüdis muuta vägivaldselt Eesti põhiseaduslikku korda 4 omandas Eesti kodakondsuse valeandmete esitamise või kodakondsuse saamist välistavate asjaolude varjamise abil 5 on mõne välisriigi kodakondsuses, kuid pole vabastatud Eesti kodakondsusest Sünniga omandatud kodakondsust ei saa ära võtta - PS §8. Eesti kodanike põhiõigused, vabadused ja kohustused - vt. PS II ptk. Tuleb teha vahet inimõiguste ja kodanikuõiguste vahel Inimõigused kehtivad kõigile inimestele, kuna nad on inimesed. Kodanikuõigused kehtivad antud riigi kodanikele, kellel on oma riigiga püsiv ja vastastikku kohustav suhe.
Kaitseväe juhatajale. VV võib otsustada ka ühekordseks kasutamiseks anda pass ka muudele isikutele, kui see on oluline riigiülesannete täitmiseks ja vastab rahvusvahelistele tavadele, selleks ettepanek välisministeerium Meremehe teenistus raamat antakse Eesti kodanikest meremeestele. Rahvusvaheline konventsioon Meremeeste isiklike ja ...dokumentide kohta, millega on siis see raamat kooskõla VÄLISMAALASE (kahesugune tähendus: muu riigi kodakondsuses ning ka kodakondsuseta isikud) dokumendid: o Välismaalase pass EV välismaalasele antav dokument. Antakse välja isikliku taotluse alusel välismaalasele, kellel on kehtiv EV elamisluba ja kui on tõendatud, et tal puudub välisriigi reisidokument ning tal pole võimalik seda saada. Ei anna kasutajale õigust Eesti välisesinduse poolsele kaitsele, üldjuhul.
Nende haldusõigusvõime on määratletud põhiseaduse ja seadustega ning ta tekib üldjuhul sünni momendist ja lõpeb surmaga. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 2. lõike kohaselt on inimloode seaduses sätestatud juhtudel õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. See põhimõte on aktuaalne ka haldusõiguses. Näiteks kodakondsuse seaduse järgi on Eesti kodanikud pärast isa surma sündinud lapsed, kui isa oli surma hetkel Eesti kodakondsuses. Teatud haldusõiguslikud õigused ja kohustused, nende tekkimine on seotud kodaniku vanusega. Näiteks kui laps saab jooksva aasta 1. oktoobriks 32 seitsmeaastaseks, on ta koolikohustuslik ja seda kuni põhihariduse omandamiseni või 17- aastaseks saamiseni. 15-aastaseks saamisel on tal õigus saada pass. Vastavalt kaitseväeteenistuse seadusele on kõik meessoost Eesti kodanikud vanuses 19 kuni 27 kohustatud läbi tegema ajateenistuse kaitseväes.
Nende haldusõigusvõime on määratletud põhiseaduse ja seadustega ning ta tekib üldjuhul sünni momendist ja lõpeb surmaga. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 2. lõike kohaselt on inimloode seaduses sätestatud juhtudel õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. See põhimõte on aktuaalne ka haldusõiguses. Näiteks kodakondsuse seaduse järgi on Eesti kodanikud pärast isa surma sündinud lapsed, kui isa oli surma hetkel Eesti kodakondsuses. Teatud haldusõiguslikud õigused ja kohustused, nende tekkimine on seotud kodaniku vanusega. Näiteks kui laps saab jooksva aasta 1. oktoobriks 32 seitsmeaastaseks, on ta koolikohustuslik ja seda kuni põhihariduse omandamiseni või 17- aastaseks saamiseni. 15-aastaseks saamisel on tal õigus saada pass. Vastavalt kaitseväeteenistuse seadusele on kõik meessoost Eesti kodanikud vanuses 19 kuni 27 kohustatud läbi tegema ajateenistuse kaitseväes.
annaabi.ee 
