DNA kloneerimise etapid DNA kloneerimine- ühesuguste plasmiidide koopiate tegemine bekteri paljundamise tulemusena. Plasmiidide abil geeni paljundamise pôhietapid on järgmised: 1) plasmiidi isoleerimine bakterirakust (tavaliselt kasutatakse E. coli plasmiide); 2) plasmiidi "lôikamine" spetsiifilise restriktaasiga; 3) paljundatava geeni vôi DNA-lôigu "väljalôikamine" kromosoomist sama restriktaasiga- s.o. geeni isoleerimine; 4) isoleeritud geeni "istutamine" plasmiidi 5) plasmiidi viimine bakterirakku ja bakteri kasvatamine, mille käigus paljuneb ka vastav plasmiid. 6) paljundatud geeni isoleerimine plasmiididest DNA sekveneerimise põhimõte DNA sekveneerimine- DNA nukleotiidse järjestuse kindlaks tegemine. Ensümaatilise meetodi puhul kasutatakse DNA-polümeraasi abil toimuva topeltahela sünteesi blokeerimist kindla nukleotiidi kohal. Tulemuseks on erineva pikkusega fragmendid, mille elektroforeesil joonistub välja DNA molekuli NH järj...
paljundada hävimisohtu sattunud loomaliike. DNA kloonimise etapid: Tavalises kloonimise katses koosneb iga DNA fragmendi kloonimine seitsmest etapist 1. Peremeesorganismi ja kloonimisvektori valik 2. Vektor-DNA ettevalmistamine 3. Kloonitava DNA ettevalmistamine 4. Rekombinantse DNA sünteesimine ligatsiooni abil 5. Rekombinantse DNA sisestamine peremeesorganismi 6. Rekombinantide selekteerimine 7. Rekombinantide analüüsimine (screening) Tõhus loomade kloneerimise tehnoloogia võimaldab uusi võimalusi loomakasvatuses, inimmeditsiinis ning samuti loomade säilitamisel ja kaitsmisel. Tuuma kloonimine hõlmab loomade tootmist, kes on geneetiliselt identsed doonorrakkudele- seda tehnoloogiat tuntakse ka kui tuuma ülekande tehnoloogia (NT- nuclear transfer). Hetkel on see aga mitte nii efektiivne protsess: veiste puhul ainult umbes 6% embrüotest on reproduktiivsed. Murettekitavad on suured kaotused tiinuse ajal, sünnil ning sünnijärgselt
DNA järjestuse äratundmine varieerub erinevate restriktaaside vahel, lõigates tekivad eri pikkusega “kleepuvad” üleulatuvad osad. “Kleepuvad” üleulatuvad osad võivad olla nii peaahelal kui “komplementaarsel” ahelal. Selliste otstega DNA ahelaid on komplementaarsuse tõttu võimalik mugavalt liita, tekib rekombinantne DNA. Restriktaasid on ensüümid, mis katkestavad hüdrolüüsi fosfordiester sidemel, tunnevad ära 6 järjestust iga restriktaas tunneb erineva. DNA kloneerimise etapid. Peremeesorganismi ja kloonimisvektori valik Vektor-DNA ettevalmistamine Kloonitava DNA ettevalmistamine Rekombinantse DNA sünteesimine ligatsiooni abil Rekombinantse DNA sisendamine peremeesorganismi Rekombinantide selekteerimine Rekombinantide analüüsimine Etapp 1. Valitud DNA tükk lõigatakse päritoluorganismist restriktsiooniensüümide abil. Etapp 2
Paljude restriktaasidega lõikamise tulemusel tekivad DNA fragmendid, mille otstes on lühikesed, 2 4 nukleotiidi pikkused üheahelalised alad. Neid nimetatakse kohesiivseteks e kleepuvateks otsteks, kuna nad võivad paarduda teiste sama restriktaasiga lõigatud DNA üleulatuvate otstega. Mõned restriktaasid tekitavad 5' (EcoRI), teised 3' (PstI) üleulatuva otsaga fragmente. On ka restriktaase, mis tekitavad tömpotsalisi fragmente (SmaI). 44. DNA kloneerimise etapid. bläblä 45. DNA sekveneerimise põhimõte. Erinevad DNA molekulid liiguvad erineva kiirusega ja siis mingi lahe süsteem oli. http://www.biotech.ebc.ee/praktikum/juhend3.html 46. Polümeraasi ahelreaktsioon. Äö, praimerid ja värk! Pannakse vajalik(?) jama lahusesse ja imeväel toimub DNA kloneerimine. 47. Kromatograafia. Kromatograafiline meetod põhineb erinevate keemiliste ühendite erinevale tasakaalule
!!) (BIO)MEDITSIINILISED - luua erinevaid loomseid mudelorganimse, mis peegeldaksid inimese erinevaid haiguslikke seisundeid ja nende tekkemehanimse. Mudelorganismi eeldused otsegeneetika ehk klassikaline geneetika(mutantne fenotüüp teada, sellele vastavat geeni ei teata) - Palju järglasi, keda odav ülal pidada - Embrüod kergesti ligipääsetavad - Mutantsete fenotüüpide identifitseerimine hõlbus - Positsioonilise kloneerimise võimalikkus Mudelorganismi eeldused Pöördgeneetika - geeni järjestus tuntud, funktsiooni ei teata - Geenide DNA järjestuse teadmine - Geenide inaktiveerimise võimalus (nokaut) 23. DNA pakkimine, kromosoomide ehitus Kromosoomid on autosoomid, sugukromosoomid, diploidne(genoomi on 2), haploidne(ühekordne genoom), trisoomia(XXX-sündroom) Kromosoomide ehitus
!!) (BIO)MEDITSIINILISED - luua erinevaid loomseid mudelorganimse, mis peegeldaksid inimese erinevaid haiguslikke seisundeid ja nende tekkemehanimse. Mudelorganismi eeldused otsegeneetika ehk klassikaline geneetika(mutantne fenotüüp teada, sellele vastavat geeni ei teata) - Palju järglasi, keda odav ülal pidada - Embrüod kergesti ligipääsetavad - Mutantsete fenotüüpide identifitseerimine hõlbus - Positsioonilise kloneerimise võimalikkus Mudelorganismi eeldused Pöördgeneetika - geeni järjestus tuntud, funktsiooni ei teata - Geenide DNA järjestuse teadmine - Geenide inaktiveerimise võimalus (nokaut) 23. DNA pakkimine, kromosoomide ehitus Kromosoomid on autosoomid, sugukromosoomid, diploidne(genoomi on 2), haploidne(ühekordne genoom), trisoomia(XXX-sündroom) Kromosoomide ehitus
Taimerakus on vakuoolid, plastiidid(proplastid, kloroplastid, kromoplastid, leukoplastid), ribosoomid, karedapinnaline ja siledapinnaline tsütoplasma võrgustik, tuum, mitokonder, Golgi kompleks, tsütoplasma, lüsosoomid. 43. Restriktaasid. Ehk endonukleaasid lagundavad nukleiinhapet, lõhkudes suhkur-fosfaat selgroos nukleotiidide vahelist sidet ehk fosfodiestersidet ahelasiseselt, mitte otstest. Restriktaase toodavad bakterid. Restriktaasid on järjestusspetsiifilised. 44. DNA kloneerimise etapid. 1. Lõigatakse nii vektorit B-saidis(vektoriteks kasutatakse tihti plasmiide) kui ka uuritavat DNA- d retriktaasiga, mis genereerib "kleepuvad" otsad. (kui nii kloneerimisvektori DNA-d kui ka kloneeritavat DNA-d on lõigatud ühe ja sama restriktaasiga, saame klonerimisvektoi otste vahele "kleepida" uuritava DNA lõigu. Fosfodiestersidemete moodustamiseks kloneerimisvektori DNA ja uuritava DNA lõigu otse vahele kasutatakse ensüümi DNA ligaas) 2
kompleks. 45. Restriktaasid. Omapärased ensüümid, mis lõikavad DNA kaksikahelat kindlate järjestuste kohalt nii, et tekivad kleepuvate otstega DNA lõigud. Eri päristolu lõigud viiakse lahuses kokku ja nad ühinevad komplementaarsuse alusel, kleepuvate otste vahele tekivad vesiniksidemed. Ensüüm ligaasi abil ühendat eri päritolu lõigud kovalentsete sidemetega, tekib rekombinantne DNA molekul. Bakterid kaitsevad end sedasi viiruste eest. 46. DNA kloneerimise etapid. 1)DNA lõigatakse restriktaasi abil fragmentideks ja segatakse bakterite plasmiididega, mis on lahti lõigatud sama restriktaasiga 2)Iga plasmiid ühineb võõra fragmendiga. Ligaasi toimel ühinevad ahelate otsad 3)Bakterid võtavad rekombinantsed plasmiidid endasse, saadakse kloonbakterite kogumid 4)Kolooniad eraldatakse. Siiratud fragment(DNA) paljuneb koos bakteritega, saadakse DNA-pank. 47. Mis on cDNA? Kodeeriv DNA e eksonid. Paiknevad eukarüootide geenis
Aktiivselt transkribeeritavad geenid on nõrgalt seotud H1-ga või see puudub hoopis. 30. ChIP immunosadestamismeetod - usutav meetod kui proteiin seob spetsiifilisse genoomi piirkonda in vivo. Elurakud on töödeldud sillutamise agendiga, et formeeruda mittespetsiifilisi sillutamisi DNA ja seostavate proteiinide vahel. Peale kromatiini pügamise väiksteseks fragmentideks, eelis proteiin on imunosadestav. Iga proteiin-seov DNA on pärast analüüsitav kvantitatiivse PCR, kloneerimise, järjestuse või hübridisatsiooniga mikroridadel. 31. Kromatiin on kromosoomi koostisaine, mis koosneb peamiselt DNA-st ja valkudest (RNA'st ka). Valgud võivad olla aluselised (histoonid -H1, H2a, H2b, H3, H4- ja protamiinid spermides) või happelised (mittehistoonsed valgud). 32. FISH analüüs (Fluorescent In Situ Hybridisation) - kromosoomiaberratsiooni määramine. Interfaasi FISH analüüs on kiirmeetod, millega on võimalik diagnoosida 13., 18., 21., X ja Y
kahjulikke muutusi kõrvaldavalt, enamik molekulaarmuutusi on organismide suhtes neutraalsed ega allu valikule ja organismi valgud evolutsioneeruvad kindla autonoomse kiirusega. Geenijärjestuste uurimine alates 1970-ndad Zurkerkandl ja Pauling: postuleerisid molekulaarse kella idee Terviklike organismide genoomse DNA järjestuste määramine Neutralistlik evolutsiooniteooria tekitas uue pöörde loodusliku valiku ja mutatsionismi vahekordade mõistmisel ning geenide kloneerimise, sekveneerimise ja amplifitseerimise meetodite leiutamine ja võimalus juba eelnevalt Zurkerkandli ja Paulingu poolt postuleeritud molekulaarse kella idee kasutamiseks fülogeneesi rekonstruktsioonil, muutsid pildi täielikult. Uusi terviklikke genoomse DNA järjestusi (esialgu küll mikroorganismide tasandil, kuid kohe-kohe ka enamal) tuleb juba ridamisi - kolossaalne toormaterjal evolutsiooniprotsesside mõistmiseks. Neutraalse evolutsiooniteooria argumendid:
kuid BAC vektorid sisaldavad bakterite replikatsiooni molekulaarseid komponente. YAC on valmistatud pärmi kromosoomi spetsiifiliste piirkondade põhjal ning BAC toodetud F-plasmiidi põhjal. YAC on lineaarne fragment, kuid BAC sirkulaarne. YAC and BAC vectors are two types of artificial vector systems designed to clone large genomic DNA fragments. They have multiple applications in the preparation of genomic and cDNA libraries. 15. Kirjelda kloneerimise protseduuri. Mis on kloneerimiseks hädavajalikud komponendid ning tingimused? Geeni kloonimine (ingl. gene cloning) eeldab mitut järjestikust protseduuri, milledeks on uuritava geeni: 1) isoleerimine; 2) viimine isereplitseeruvasse geneetilisse elementi (plasmiidi või viirusgenoomi); 3) amplifikatsioon ehk paljundamine; 4) uuritava geeniga rekombinantsete kloonide selektsioon. 16. Mis on geeniraamatukogud? 1:43. Geeniraamatukogu on bakteri või
Rakumahlas liiguvad kõik raku toitained. 39. Restriktaasid - ensüümid, mida toodavad bakterid enesekaitseks. Nad lõikavad DNA-d spetsiifilise nukleotiidse järjestuse järgi nii, et tekivad üheahelalised ehk kleepuvad otsad, mida on mugav komplementaarsuse põhjal liita. Bakteris tunnevad restriktaasid neile spetsiifilise koha 48 nukleotiidi järgi ära ja lõikavad võõra DNA sealt katki sellist mehhanismi nimetatakse restriktsiooniks. 40. DNA kloneerimise etapid. Kloonimise puhul võib eristada kaht meetodit: 1. Rakuvaba DNA kloonimine ehk in vitro DNA kloonimine ehk PCR. Polümeraasi ahelreaktsioon ehk PCR on meetod DNA või RNA järjestuse kordistamiseks. PCR- meetod võimaldab väga väikesest DNA lõigust luua miljoneid koopiaid. PCR metoodika töötas 1983. aastal välja Kary Mullis, kes 1993. aastal sai koos Michael Smithiga selle eest Nobeli keemiaauhinna. 2
Viimased kujutavad endast lühikesi ühekordse ahela juppe. Siduvate otsadega fragmente vôib omavahel taas liita. Seega vôib teoreetiliselt mistahes geene omavahel liita. Restriktaasid on ensüümid, mida toodavad bakterid enesekaitseks need lõikavad DNA lõikudeks, aga nii, et tekivad üheahelalised otsad "kleepuvad otsad". Selliste otstega DNA juppe on komplemen-taarsuse tõttu võimalik mugavalt liita. Erinevate DNA-de liitmisel saame rekombinantse DNA. (vt. ka fail) 42. DNA kloneerimise etapid DNA kloneerimine- ühesuguste plasmiidide koopiate tegemine bekteri paljundamise tulemusena. Plasmiidide abil geeni paljundamise pôhietapid on järgmised: 1) plasmiidi isoleerimine bakterirakust (tavaliselt kasutatakse E. coli plasmiide); 2) plasmiidi "lôikamine" spetsiifilise restriktaasiga; 3) paljundatava geeni vôi DNA-lôigu "väljalôikamine" kromosoomist sama restriktaasiga- s.o. geeni isoleerimine; 4) isoleeritud geeni "istutamine" plasmiidi
seenerakke 38. Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused. Loomad Taimed Seened Protistid 39. Taimeraku ehitus Ainult taimerakule iseloomulikud organellid: plastiidid, suur vakuool (kindlustab raku siserõhu, säilitab vett, lõhustumisprotsessid), rakukest (annab kuju, kaitseb) 40. Restriktaasid Ehk restriktsoonilised ensüümid. Bakteriaalsed kaitsesüsteemid kaitsmaks baktereid võõraste DNAde eest. 41. DNA kloneerimise etapid 1. Peremeesorganismi ja kloonimisvektori valik. 2. Vektor DNA ettevalmistamine. 3. Kloonitava DNA ettevalmistamine. 4. Rekombinantse DNA sünteesimine ligatsiooni abil. 5. Rekombinantse DNA sisestamine peremeesorganismi → hakkab seal paljunema. 6. Rekombinantide selekteerimine (need, mille rakud on vastu võtnud + paljundanud) 7. Rekombinantide analüüsimine Rekombinantne DNA – DNA molekul, mis on kunstlikult kokku pandud mitest erinevast
aineid. See on vajalik toitumiseks, aga ka elutegevuseks kahjulike ainete lagundamiseks või nende toime vältimiseks Plasmiidid sisaldavad geene, mille põhjal sünteesitud valgud aitavad bakteritel antibiootikumi keskkonnas ellu jääda. Rekombinantse DNA puhul peab plasmiidil olema replikatsiooni origin, resistentsusmarkergeen (et oleks antibiootikumi suhtes resistentne) ja kloneerimise võimaldamiseks restiktaasi lõikamiskoht (et saaks plasmiidi lahti lõigata) 40. DNA kloneerimine DNA kloneerimine- ühesuguste plasmiidide koopiate tegemine bakteri paljunemise tulemusena. Geeni paljundamise põhietapid plasmiide abiga on järgmised: 1) plasmiidi isoleerimine bakterirakust (tavaliselt kasutatakse E. coli plasmiide); 2) plasmiidi "lõikamine" spetsiifilise restriktaasiga; 3) paljundatava geeni vôi DNA-lôigu "väljalõikamine" kromosoomist sama restriktaasiga- s.o.
k. cohesive ends). Viimased kujutavad endast lühikesi ühekordse ahela juppe. Siduvate otsadega fragmente võib omavahel taas liita. Seega vôib teoreetiliselt mistahes geene omavahel liita. Restriktaasid on ensüümid, mida toodavad bakterid enesekaitseks need lõikavad DNA lõikudeks, aga nii, et tekivad üheahelalised otsad "kleepuvad otsad". Selliste otstega DNA juppe on komplementaarsuse tõttu võimalik mugavalt liita. Erinevate DNA-de liitmisel saame rekombinantse DNA. 37. DNA kloneerimise etapid DNA kloneerimine- ühesuguste plasmiidide koopiate tegemine bakteri paljunemise tulemusena. Geeni paljundamise põhietapid plasmiide abiga on järgmised: 1) plasmiidi isoleerimine bakterirakust (tavaliselt kasutatakse E. coli plasmiide); 2) plasmiidi "lõikamine" spetsiifilise restriktaasiga; 3) paljundatava geeni vôi DNA-lôigu "väljalõikamine" kromosoomist sama restriktaasiga- s.o. geeni isoleerimine; 4) isoleeritud geeni "istutamine" plasmiidi
pikkusega 4-8 nukleotiidi. Restriktaasid, mis lõikavad erinevaid DNA järjestusi, võivad anda samad otsad (sarnased otsad paarduvad). DNA ligaas sünteesib paadunud otste vahele fosfodiestersideme. 39.Plasmiidid. Plasmiidi on iseseisvad DNA rõngasmolekulid, mis määrvad mitmesuguseid raku omadusi. Plasmiide kasutatakse siis kui nt tahetakse viia mõnd geeni teise organismi või tahetakse toota nt mõnd valku. 40. DNA kloneerimise etapid. 41.DNA sekveneerimine. Järjestuse määramine. Praegu on kasutusel ensümaatiline meetod, kus DNA polümeraas lisab vahetevahel ahela sünteesi käigus dNTP asemel didesoksünukleotiidi, mis lõpetab antud ahela pikenemise. Märgistatud DNA aheladtuvastatakse geel-elektroforeesi pikkuse järgi. 42.Polümeraasi ahelreaktsioon. PCR. Võimaldab eksponentsiaalselt paljundada uuritavad DNA-d. Põhineb: termostabiilne DNA polümeraas;
Plasmiidid sisisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkkona eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. need aitavad lagunadada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid. See on vajalik bakteri toitumiseks, aga ka elutegevusele kahjulike ainete lagundamiseks või nende toime vältimiseks. Nii näiteks sisaldavad plasmiidid geene, mille põhjal sünteesitud valgud võimaldavad bakteritel elada antibiootikumide keskkonnas. DNA kloneerimise etapid. DNA kloneerimine- ühesuguste plasmiidide koopiate tegemine bekteri paljundamise tulemusena. Plasmiidide abil geeni paljundamise pôhietapid on järgmised: 1) plasmiidi isoleerimine bakterirakust (tavaliselt kasutatakse E. coli plasmiide); 2) plasmiidi "lôikamine" spetsiifilise restriktaasiga; 3) paljundatava geeni vôi DNA-lôigu "väljalôikamine" kromosoomist sama restriktaasiga- s.o. geeni isoleerimine; 4) isoleeritud geeni "istutamine" plasmiidi
Markerid on neutraalsed ehk ei ole seotud valiku või adaptatsiooniga. Markerid peaks olema eri kromosoomides, et nad oleks üksteisest sõltumatud. Mikrosatelliidid on väga head markerid tüpiseerimiseks, sest: Polümorfsed (kiiresti tekivad ja muteeruvad); Ühes lookuses; Neutraalsed, sest ei kodeeri midagi; Sarnased praktiliselt kõikides oragnismides. DNA Kloneerimine - Eesmärk on saada piisaval hulgal analüüsimiseks spetsiifilist ja puhast DNAd. Kloneerimise etapid: Isoleerida ja puhastada DNA organismist või rakkudest. Lõigata DNA sobiva suurusega tükkideks kasutadas restriktsiooni ensüüme. Viia need DNA tükid kloneerimis vektorisse luues rekombinantse DNA molekuli. Kloneerimise vektor kunstlik DNA molekul, mis on võimeline mingis organismis paljunema (tavaliselt vektor plasmiid, organism aga mikroob). Viia rekombinantne DNA vektoriga organismi kus ta antakse edasi paljunemise käigus järglaspõlvkonnale.
kohtades DNA- molekuli katkilõikamist, äratundmissaidis on palindroomne DNA- järjestus. Võib saada tömpide otstega DNA lõigud, kui mõlemas DNA- ahelas põhjustatakse katked samas DNA puntkis või kleepuvate otstega DNA lõigus, kui katkemised toimuvad erinevates ahelates teineteise suhtes nihkes, DNA ligaas sünteesib nende vahele fosfordiestersideme, moodustuvad rekombinantsed DNA- molekulid. 41. DNA kloneerimise etapid. Et töötada spetsiifiliste geenidega, tehakse DNA-st `geeni-suurused' koopiad niisugune DNA molekulide/molekuli osade kopeerimine ongi DNA kloneerimine. DNA kloonimiseks kasutatakse kõige enam baktereid ja plasmiide. Plasmiidid on väiksed rõngasjad bakteriaalsed DNA molekulid, mis replitseeruvad bakterikromosoomist eraldi. Etapid: Uuritava geeni isoleerimine, fragmentatsioon- valitud lõigu eraldamine DNAst
k. cohesive ends). Viimased kujutavad endast lühikesi ühekordse ahela juppe. Siduvate otsadega fragmente võib omavahel taas liita. Seega vôib teoreetiliselt mistahes geene omavahel liita. Restriktaasid on ensüümid, mida toodavad bakterid enesekaitseks need lõikavad DNA lõikudeks, aga nii, et tekivad üheahelalised otsad "kleepuvad otsad". Selliste otstega DNA juppe on komplementaarsuse tõttu võimalik mugavalt liita. Erinevate DNA-de liitmisel saame rekombinantse DNA. 37. DNA kloneerimise etapid DNA kloneerimine- ühesuguste plasmiidide koopiate tegemine bakteri paljunemise tulemusena. Geeni paljundamise põhietapid plasmiide abiga on järgmised: 1) plasmiidi isoleerimine bakterirakust (tavaliselt kasutatakse E. coli plasmiide); 2) plasmiidi "lõikamine" spetsiifilise restriktaasiga; 3) paljundatava geeni vôi DNA-lôigu "väljalõikamine" kromosoomist sama restriktaasiga- s.o. geeni isoleerimine; 4) isoleeritud geeni "istutamine" plasmiidi
§ Nukeiinhapete alusel sarnasuse leidmine ajas ja ruumis koos esinevate isolaatide vahel - epidemioloogiline uuring puhangu, hospitaalinfektsiooni jne. selgitamiseks. § Mokekulaarne kloneerimine (kloonimine) - insenergeneetika, mille abil muuta bakterite omadusi. § DNA vaktsiinid Kloneerimine § Molekulaarne kloneerimine - raku DNA isoleerimine, identifitseerimine, muutmine ja viimine mistahes elusraku kromosoomi (DNA- sse). § Peamiseks molekulaarse kloneerimise objektiks on bakterid, seened. § Raskeim etapp on DNA-s oleva vajaliku geneetilise info desifreerimine, bakteriaalsesse DNA-ss viimine on "suhteliselt" standardne - kloneerimine § Spetsiaalsed bakterid, sagedamini E. coli vastavad tüved, kuhu sisestatakse "kloneeritav" geen. § Tüvi ei säilu väljaspool laborit - ohutus! § E. coli generatsiooniaeg 20 min, miljonid geeni koopiat > vastavalt ka geeni produkt. § Insuliin § erütropoetiin § HBV sünteetiline vaktsiin pärmirakus jt.
Seda nimetatakse partenogeneesiks. Esineb mõnedel putukaterühmadel (mesilastel lesed isased). PALJUNEMISE TÄHTSUS Mittesugulisel paljunemisel lÜhikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas jÄrglaskond. Sugulisel paljunemisel jÄrglased kannavad edasi mÕlema vanema geneetilisi omadusi. Kloon on ühe raku või hulkrakse organismi mittesugulisel paljunemisel arenev geneetiliselt identne järglaskond. Geeni kloneerimise põhilised etapid on järgmised: Lineaarne DNA fragment, milles asub gloneeritav keen, isoleeritakse või sünteesitakse in vitro; See DNA lõik viiakse vektorisse, milleks on tavaliselt plasmiidi või bakteriofaagi DNA. Sinna vektorisse viidav geneetiline info on märgistatud nii et seda oleks võimalik ära tunda uues kombinantses molekulis.; Kombinantne DNA viiakse vektori abil bakteri või pärmi rakku, kus see replitseerub ja jaguneb koos peremeesorganismiga;
Abstraktses mõttes on ta seal vast alati olnud, kuid alles viimaste aastakümnete suured muudatused, eriti aga viimased kümmekond aastat on andnud bioloogiale vahendid, mis on revolutsioneerinud evolutsiooniprotsesside rekonstrueerimise võimalused. Seitsmekümnendate alul eelkõige tänu Motoo Kimura populatsiooniteoreetilistele töödele tekkinud neutralistlik evolutsiooniteooria tekitas uue pöörde loodusliku valiku ja mutatsionismi vahekordade mõistmisel ning geenide kloneerimise, sekveneerimise ja amplifitseerimise meetodite leiutamine ja võimalus juba eelnevalt Zurkerkandli ja Paulingu poolt postuleeritud molekulaarse kella idee kasutamiseks fülogeneesi rekonstruktsioonil, muutsid pildi täielikult. Uusi terviklikke genoomse DNA järjestusi (esialgu küll mikroorganismide tasandil, kuid kohe-kohe ka enamal) tuleb juba ridamisi - kolossaalne toormaterjal evolutsiooniprotsesside mõistmiseks. Ja lisaks muidugi veel
annaabi.ee 
