Meeleelundid Hästi arenenud nägemine. Reageerib ainult talle olulistele helidele. Haistmiseks ja maitsmiseks peab toidupala suhu haarama. Toes ja lihaskond Lühike selgroog Roideid asendab rinnaluu Üks kaelalüli võimaldab tõsta ja langetada pead Hästi arenenud jalalihased Siseehitus Seedeelundkond sarnaneb kalaga Eritus- ja sigimiselundite juhad avanevad kloaaki Hingamiselunditeks on kopsud Kaks vereringet Kehas ringleb segaveri Süda on kolmekambriline Sigimine Lahksugulised Eelistavad sigida väikestes veekogudes Viljastamine kehaväline Isasloomadel häälitsemisvõime MUNA VASTNE e. KULLES - KONN Areng Vastne e. kulles kulleseiga kestab 50 90 päeva Areng lõppeb moondega, mille käigus kaob saba kaob küljejoon arenevad jäsemed
Linnu sulgede tüübid on hoosulg, kattesulg ja udusulg. Linnu skeletil on *tiivaluud, *harkluu, *rinnakukiil,*sabalülid(luu). Söögitorust läheb toit tervena pukku(toit koguneb ajutiselt) edasi läheb näärmemakku(seal algab toidu seedimine; seedemahladega) sealt edasi läheb lihasmakku(kus purustatakse kõvemad toidupalad) mööda soolestikku jõuab toit kloaaki ja kloaagist väljub toit. Linnu muna osad õhukamber- esimene hingetõmme. looteketas- tuleb tibu. rebuväät- looteketta hoidmine, looteketast üles. valkkest- kaitse ja toit . munarebu- toiduks. nahkjas kest- kaitseb bakterite eest. Pesahoidjad linnud- Ei hülga pesa peale koorumist, vaid jääb mõneks ajaks poegadega pessa. Nt. laulurästas, vares, tihane. Pesahülgajad linnud- Lahkub pesast peale koorumist. Nt. part, teder, metsis. Pesaparsitismiks nim
Kuna pesahülgajate poegi hukkub rohkem, munevad nad ka rohkem mune. 3. Lindude lennuviisid. Sõudelend- lendamiseks peab tiibu kiiresti tõstma ja langetama. Nt: pääsuke. Purilend- kasutades ära tõusvaid õhuvoole, liueldakse õhus tiibu liigutamata. Nt: kotkas. Rappelend- vehib tiibadega, aga edasi ei liigu. Tehakse seda saagi varitsemiseks. Nt: koolibri. 4. Järjesta linnu sigimis ja arengu etapid. 1. Leiab sobiva paarilise 2. Isaslind viib seemnerakud emaslinnu kloaaki 3. Seemnerakud liiguvad munajuhasse, kus toimub sisemine viljastumine 4. Munajuhas kattub munarakk munavalge ja lubiainest koorega 5. Lind muneb munad 1-2 tükki 6. Lind hakkab mune soojendama ehk hauduma 7. Natuke aega enne koorumist torkab lind noka välja ja hakkab kopsudega hingama 8. Pojad hakkavad kolme nädala vanuselt hingama 9. Saavad suguküpseks esimesel eluaastal, kotkad 5-6 aastaselt 5. Mille poolest erineb linnu ja kahepaiksete munaraku viljastumine?
poorid ja kaitseb muna mikroorganismide sissetungi eest. Munade hautamisel takistab vee liigset ära aurumist pooride kaudu . Haudemune ei tohi pesta. Muna väljub tavaliselt terava otsaga ees. Munasari (vasak) , rebud (3000-4000), rebu kasvab kun ovuleerub munjuhasse viljastumine (spermatosoidid ootavad pesades, iga muna jaoks pole kukke vaja) 3h valguosas(tekib valgu kiht ) 1h emaks(lubikoore mood) vagiina (vaakiht munale) kloaaki Peale munemist on uus ovulatsioon Mune tuleb hoida tömp ots all pool Vuti muna ei lähe halvaks Isaslindudel munandid neerude peal seljal muna on emas sugurakk, mis on ümbritsetud rebu, munavalge kiud- ja lubikestaga. Sisaldab kõiki organismi kasvamiseks ja arenemiseks vajalikke toitaineid, Tervelt lindudelt saadud muna sisu on steriilne. Tibude sugupoole määramine Valge sulestikuga munakanatibudel tehakse sugupool enamasti kindlaks nn jaapani meetodil:
Valjean saabub barrikaadidele Mariust otsima. Tal avaneb võimalus tappa Javert, kuid selle asemel laseb ta Javert'il minna. Üliõpilased jäävad ööseks barrikaadidele ning öövaikuses palvetab Valjean Mariuse eest. Järgmisel päeval hakkab laskemoon otsa lõppema. Gavroche jookseb välja laskemoona järele, kuid satub kuuli ette ja sureb. Lahingu käigus tapetakse kõik mässajad, nende hulgas ka liider Enjolras. Valjean varjub koos teadvuse kaotanud Mariusega linnaalusesse kloaaki, kus Thénardier surnute taskuid tühjendab. Valjean väljub kloaagist päevavalgusesse ja kohtub taas Javert'iga. Ta anub luba viia poiss haiglasse. Javert lubab tal küll minna, kuid mõistab, et on murdnud sellega oma vankumatuid põhimõtteid. Tundes end purustatuna uputab ta end Seine'i jõkke. Naised nutavad taga oma revolutsioonis langenud mehi. Teadmata, kes on ta päästja, toibub Marius Cosette'i hoole all
6 Erituselundkond Jääkainete eritamine toimub kõhrkaladel veel osaliselt naha kaudu. Peamiseks erituselundiks on taganeerud, mis paiknevad kahe pika väädina piki kõhuõõne selgmist külge. Neer jaguneb eesmiseks ja tagumiseks pooleks. Emastel talitleb jääkainete filtreerimisel kogu neer. Jääkained väljutatakse neeru eesosast neerujuha kaudu ja neeru tagaosast kusejuhade kaudu. Kõik mainitud juhad suubuvad kuseurkesse, mis avaneb kloaaki. Isastel on eritusfunktsioon vaid neeru tagumisel poolel, eesmine pool osaleb koos neerujuhaga sugurakkude tootmises. Jääkained väljutatakse vaid kusejuhade kaudu. Sigimine Isasloomade seemnesarjad on, nagu mainitud, ühenduses neerudega. Osa mõlemast kõhuuimest on isastel kujunenud kopulatsioonielundiks - pterügopoodiks, mille abil seemnerakud viiakse emaslooma kehasse. Emaste munasarjad asuvad neerude all.
Hommikut alustavad nad pika päikesevanniga Sigimine Nastikud paarituvad pärast esimest kevadist nahavahetust (Kesk-Euroopas aprillis). Sageli kogunevad nad suurtesse paaritumisrühmadesse, millesse võib kuuluda kuni 60 looma. Isaseid on nendes rühmades alati rohkem kui emaseid. Paaritusmängu ega eelmängu ei ole. Kopuleeruvad paarid jäävad pikaks ajaks teineteise külge seotuks: isase kopulatsioonielundid haakuvad emase kloaaki. Ohu korral emane (kes on suurem) põgeneb, vedades isase endaga kaasa. Nastik muneb 20...40 muna (Taanis juunis-juulis, Kesk-Euroopas juulis-augustis). Muneb meelsasti sõnnikuhunnikusse või kompostihunnikusse. Vaenlased ja enesekaitse Nastiku vaenlased on nirgid, nugised ja teised kiskjad, toonekured ja madukotkad, samuti muud röövlinnud, siilid ja kassid. Ohuks on ka inimene, sest inimestel on sageli paaniline hirm madude ees. Sageli jäävad nastikud auto alla. Nastik on väga pelglik
Muna väljub tavaliselt terava otsaga ees. · Munasari (vasak töötab lindudel), seal on rebud (3000-4000), rebu kasvab kuni ovuleerub munajuhasse viljastumine (spermatosoidid ootavad pesades; iga muna jaoks pole kukke vaja) 3h valguosas (tekib valgukiht) 1h ? emakasse (lubikoore moodustumine (võtab verest kaltsiumi; inimene võtab luudest)) vagiinasse (vaakiht munale) kloaaki · Peale munemist uus ovulatsioon; · Mune tuleb hoida tömp ots allpool (1 kuu säilivad); · Vuti muna ei lähe halvaks (kuivab ära); · Isaslindudel munandid neerude peal seljal; · Paaritumisel nö. Kloaagisuudlus; · Kana vajab 4g Ca päevas; · Kui kana on kaua munenud, siis muutub koor õhemaks; Kastraat Pull Härg Täkk Ruun Jäär Oinas Kult Orikas Kukk Kabun (capunization)
Haudemune ei tohi pesta. Muna väljub tavaliselt terava otsaga ees. Munasari (vasak töötab lindudel), seal on rebud (3000-4000), rebu kasvab kuni ovuleerub munajuhasse viljastumine (spermatosoidid ootavad pesades; iga muna jaoks pole kukke vaja) 3h valguosas (tekib valgukiht) 1h ? emakasse (lubikoore moodustumine (võtab verest kaltsiumi; inimene võtab luudest)) vagiinasse (vaakiht munale) kloaaki Peale munemist uus ovulatsioon; Mune tuleb hoida tömp ots allpool (1 kuu säilivad); Vuti muna ei lähe halvaks (kuivab ära); Isaslindudel munandid neerude all seljal; Paaritumisel nö. Kloaagisuudlus- spermatosoidid paisatakse emaskanasse Kana vajab 4g Ca päevas; Kui kana on kaua munenud, siis muutub koor õhemaks; Lindude spermatotsoidid erinevad imetajatest, niitjad, emasloomas olemas tuubikesed, kuhu spermatosoidid
Tavaliselt funktsioneerib ainult välimine rida, ülejäänud hambad on sissepoole painutatud ja asendavad välimisi, kui need kuluvad. Varilõpuseste tähtsad anatoomilised tunnused on keeritskurd sooltorus ja arterioosikuhik südames. (Loomade elu, 4 köide) 4.3 Varilõpuseste sigimine Varilõpuseste sigimine on omapärane. Viljastamine toimub emase kehas. Selleks on isastel kaks kopulatsioonielundit, nn pterügopoodi (kõhuuime muundunud tagaosa), mille abil sperma juhitakse emase kloaaki. Varilõpuste viljakus ei ole suur, kuid nende munades on väga suured toitainete varud. Sigimine toimub munemise, munastpoegimise või poegimise teel. (Loomade elu, 4 köide) 5 5. Täispeased 5.1 Täispeaste välisehitus Täispeastel on suured ninasõõrmed ja nad asuvad ristipidise suu lähedal. Lihakaid huuli toetavad huulekõhred. (Loomade elu, 4 köide) 5
Raigades valminud seemnerakud liiguvad seemnejuhades kloaagini. Hanelistel ja jaanalindudel paikneb kloaagis veel väljasopistatav suguti, enamikul lindudest see aga puudub või peaaegu puudub. Emaste sugurakke toodab (samuti kõhuõõnes paiknev) munasari. Enamikul lindudel esineb vaid üks (vasakpoolne) munasari, papagoilistel ja pistrikulistel aga kaks. Valmivad munarakud liiguvad munasarjast munajuhasse. Munajuha viimast osa nimetatakse emakaks.Munajuha avaneb kloaaki. Ovulatsioon ja muna moodustumine Kanadel, kes munevad iga päev, toimub ovulatsioon umbes pool tundi pärast munemist. Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse, seal toimub ka viljastumine. Seejärel valguosas (3h) moodustub munavalge (albumiin). Kitsuses (1h) tekivad muna kiudkestad, emakas (20h) tekib munavalge- ja lubikoor. Tupest liigub muna kloaaki ja saab koorepigmentatsiooni. Munaproduktsiooni mõjutavad faktorid
Teatud ajavahemiku järel langevad suled välja ja asenduvad uutega. 9 Joonis 4 Sulgede ehitus Lindude sigimine toimub kõva (kaltsiumkarbonaadist) koorega munade abil. Isase suguaparaat koosneb kahest kõhuõõnes neerude juures paiknevast raiast, mis sigimisperooodil oluliselt suurenevad. Emaste sugurakke toodab (samuti kõhuõõnes paiknev) munasari. Valmivad munarakud liiguvad munasarjast munajuhasse, mille esimeses pooles eritatakse munaraku ümber valguline kest. Munajuha avaneb kloaaki Joonis 5 Lindude sigimine 10 2.4. Füsioloogia Lindude füsioloogilised eripärad on paljuski seotud nende lennuvõime ja püsiva kehatemperatuuriga. Püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks on vajalik intensiivne ainevahetus. Ka tõuseb lennates seoses suure energiakuluga lindude ainevahetuse kiirus mitukümmend korda. Ka lindude südametegevus on kiire (eriti väiksematel liikidel), rahuldamaks keha suurt hapniku ja toitainetetarvidust
hüdroksübutüraadiks ketokeha 33. Mikrobiaalne seede hobuse jämesooles, tselluloosi seede võrdlus mäletsejalistega. 34. Lindude seedekulgla iseärasused lõuad asendunud nokaga hambad, põsed ja mokad puuduvad söögitoru avar, söögitorulaiendina esineb pugu magu jaotub näärme- ja lihasmaoks soolestik on lühike, esineb 2 umbsoolt pärasool avaneb kloaaki haistmis- ja maitsmismeel vähe arenenud toiduvalik toetub põhiliselt nägemisele limarohke sülg neelamise hõlbustamiseks 35. Pugu, näärmemao ja lihasmao talitlus. Pugu - toidu reservuaar Pugus toit pehmeneb ja pundub, piimhappeline käärimine ja keemiline muundumine toidust pärinevate ensüümide toimel Pugupiim (tuvid) Näärmemagu toodab proteolüütilist nõret, mis sisaldab pepsiini ja soolhapet, näärmemaos toit ei peatu
tase on tavaline. Tuubuli sekretsioon on olulisem lindudel, kui imetajatel. Proteiini lõpp-produkt imetajatel on uurea, mis eritub glomerulaarse filtratsiooni kaudu. Lindudel on proteiinide lõpp-produkt kusihape. Lindudel toodetakse maksas ja neerudes ning eritatakse peamiselt proksimaalse tuubuli kaudu. Lindudel ei ole nefron oluline soolade taseme sälitamisel, hoopis naatriumi tasakaalu reguleerib suuresti eritamine nasaalnäärmete kaudu. Kusejuha uriin, mis on jõudnud kloaaki, liigub tagasi seedesüsteemi, kus lisa soolade tagasiimendumine toimub. Lindudel on nerfonid: roomajate tüüpi – asuvad neerukoore pinna lähedal, puuduvad Henle lingud. imetajate tüüpi – asuvad sügavamal koores ja neil on kas pikad või lühikesed Henle lingud, mis laienevad neerusäsisse. Olulised, et lind eritaks hüpertoonilist uriini. Lindudel esineb apikaalse plasmamembraani akvaporiini homoloogid imetajate tüüpi nefronitest, neid stim. arginiini vasotoksiin (vasotocin).
184. Vee liikumise registreerimiseks on kõikide kalade ja veeloomade külgedel (või pea külgedel) küljejooneelundid 185. Kõhrkalad on ürgsed loomad, nende aju on võrreldes luukaladega vähearenenud, käitumine primitiivne vale 186. Kõhrkalad on olenevalt liigist elussünnitajad või munejad 187. Hailaadsetele on iseloomulik heterotserkne sabauim 188. Isaste kõhrkalade kõhuuimedest on kujunenud paarilised kopulatsioonielundid - pterügopoodid, milles on vagu sperma juhtimiseks emase kloaaki 189. Inimesele on ohtlikud järgmised hailiste liigid: tiigerhai, hiidvasarhai, mõrtsukhai, liivhai, vasarhai 190.Ogarail on sabal üksik terav mürgiastel vale 191. Inimesele on ohtlikud järgmised railiste liigid: harilik astelrai ehk merikass; harilik elektrirai; (astelrailased, jõerailased ja elektrirailased) 192. Missuguse täispease liha on hinnatud inimtoiduna G Callorhynchus kõblasnina 193. Kõige liigirikkam selgroogsete klass on: luukalad 194
vaimulaadi esindajaid. Seetõttu põimuvad tegelikus ajaloos mõlema poole taotlused, kuni aegade lõpus nad eraldatakse teineteisest ja võitjana jääb püsima jumalariik. Õpetus armastusest. Igas inimeses on üldine armastusevõime - amor (tähistab ka tahet), mis on suunatud kahes suunas: 1)summum bonumile - caritas; 2)madalamatele väärtustele - cupitidas. Caritas on vesi, mis suunatud aeda (kastab); cupitidas on solgivesi, mis voolab kloaaki. Kes armastab maist, on halb. Maiste asjade puhul (perekond, raha) oleneb sellest, kas kasutame (uti - siis pole midagi häda) või maitseme (frui - siis on asi halb). Inimelu on võrreldav palverännakuga isamaale. Head kasutavad maailma, et Jumalat maitsta, kurjad kasutavad Jumalat, et maailma maitsta. Uti ja frui vahel on omaette skaala. "Armasta ja tee, mida sa tahad" (kui sa õigesti armastad, võid teha, mida tahad). Armastus peab olema korrastatud
mesonefros ehk keskneer. Uute torukeste moodustumisega kaudaalses osas toimub samal ajal anterioorses osas nende lagundamine. Osad mesonefrilised tuubulid säiluvad ning osalevad hiljem isaste suguteede arengus. Nefrilise juha jõudmisel kaudaalsesse piirkonda metanefrilisse mesenhüümi indutseeritakse kusejuha punga teke, millega algab metanefrose areng. Metanefros on amniootide pärisneer. Nefriline juha suubub kloaaki (imetajatel embrüonaalne struktuur) · Mis on kardiogeenne mesoderm? Tekib tavalisest mesodermist; diferentseerumise tagavad südamesirbi piirkonna endodermist lähtuvad signaalid (kude kui induktor). (Sellest tekib torujas organ süda) Kui endoderm eraldada, siis dif ei toimu. · Missugused rakuliigid diferentseeruvad kardiogeensetest eellasrakkudest? Endokardi endoteelist endokardiaalse padjandi rakud, kodade müotsüüdid ja vatsakeste
Need torukesed diferentseeruvad nefroniteks ja nõnda tekib mesonefros ehk keskneer. Uute torukeste moodustumisega kaudaalses osas toimub samal ajal anterioorses osas mesonefriliste torukeste lagundamine. Osad mesonefrilised tuubulid säiluvad ning osalevad hiljem isaste suguteede arengus. Nefrilise juha jõudmisel kaudaalsesse piirkonda – metanefrilisse mesenhüümi – indutseeritakse kusejuha punga teke, millega algab metanefrose areng. Nefriline juha suubub kloaaki (imetajatel embrüonaalne struktuur). Kui Wolffi juha pikeneb metanefrilisse mesenhüümi, siis sealt tulevad signaalid indutseerivad Wolffi juha epiteeli välja sopistuma. Seda sopistist nimetatakse kusejuha pungaks. GDNF sekreteeritakse metanefrogeenses mesenhüümis ning ta indutseerib kusejuha punga sopistumist. GDNF ja Ret omavaheliste suhete tulemusena toimub kusejuha punga sopistumine ja edasine harunemine. Kusejuha punga tungimisel metanefrilisse
36 Kahepaiksed on selgroogsed loomad, kes on kohastunud elama nii vees, kui ka maismaal. Sigimiseks peavad nad minema vette, seal arenevad nende järglased. Kahepaiksed on kõigusoojased ja arenevad moondega. Hingata saavad nad kopsudega, kui ka läbi naha. Seedeeulundkond sarnaneb põhijoontes kala omaga, eripäraks on tagasoole avanemine kloaaki. Kloaak on looma soole tagaosa laiend, kuhu avanevad mitme elundi (seede,-eritu- ja sigismiselundid) juhad. 37 38 Roomajad SISALIKUD MAOD KILPKONNAD KROKODILLID Välimus mõned liigid väliselt pole kõva luise krokodilliliste keha
Konna skeletil kaitseb tema siseelundeid rinnaluu. Kahepaiksed hingavad maismaal läbi niiske naha ja vees kopsudega. Kahepaiksetel on kaks vereringkonda : kopsuvereringe ja kehavereringe. Kolmekambrilist südant läbib segaveri. Kahepaiksed ei suuda hoida oma kehas ümbritsevast keskkonnast kõrgemat kehatemperatuuri ja seega on nad kõigusoojased. Seede-, eritus- ja sigimiselundite juhad avanevad konnadel soole tagaosa laiendisse ehk kloaaki. Konnad söövad putukaid, nälkjaid (nad on loomtoidulised). Suuneelsöögitorumagusooltorukloaak Konnad on lahksugulised. Sugurakud koetakse vette, viljastatakse vees. Nende järglased kullesed arenevad samuti vees. Konnad on röövloomad, kes näevad ainult liikuvat saaki. Nende vastsed toituvad peamiselt vetikatest. Sabata konnaliste kõrval esinevad sabakonnalised, kelle keha lõpeb pika mõlaja sabaga. 48. ROOMAJATE ÜLDISELOOMUSTUS
suuvastsel küljel kiviplaat ja pärak. Suus Aristotelese latern- mälumisaparaat, 5 hammast. Okaste vahel haarlad, okkad ja haarlad mürgised. Jaguneb - korrassiilikud ja ebakorrassiilikud . Meripura pehme usja või kurgikujulise keha ühes otsas suu, teises kloaak. Alumine külg ("kõhupool") võib olla teiseselt lamedam ja hiljusejalad suuremad. Toeseplaadid on mitmekesise kujuga, kuid pisikesed ja kehaseinas peidus. Suud ümbritseb 10-30 hargnevat, sissetõmmatavat kombitsat. Kloaaki avanevad pärak, kaks hargnevat vesikopsu ja torujad Cuvier' elundid, mida loom ärritamisel välja paiskab. Arenenud veresoonkond. 76. Poolkeelikloomad - Üksikud või koloonialised mere- loomad; ussi moodi kehaga, mida katab ripsmeline limanahk. Kolm kehaosa: kärss, kaelus, ja pikk kere. Suu on kaeluse serva all. Suukeelik, paarilised lõpuspilud. Vett ja ühtlasi toitu ajavad suhu epiteeli ripsmed. Elavad urgudes või majades, söövad setet või planktonit
Kehapinda okaste vahel puhastavad ohtrad haarlad (peditsellaarid). Nii okkad kui haarlad võivad olla väga mürgised. Meripurade (Holothuroidea) ehitus: Pehme usja või kurgikujulise keha ühes otsas suu, teises kloaak. Alumine külg ("kõhupool") võib olla teiseselt lamedam ja hiljusejalad suuremad. Toeseplaadid on mitmekesise kujuga, kuid pisikesed ja kehaseinas peidus. Suud (paikneb aboraalses otsas) ümbritseb 10-30 hargnevat, sissetõmmatavat kombitsat. Kloaaki avanevad pärak, kaks hargnevat vesikopsu ja torujad Cuvier' elundid, mida loom ärritamisel välja paiskab. Arenenud veresoonkond. Söövad kleepuvate kombitsatega kogutavat detriiti ja pisiorganisme. 76. Okasnahksete (Echinodermata) ja poolkeelikloomade (Hemichordata) võrdlus, säälhulgas vastse arengus ja moondes Okasnahksed: Pärineb kahekülgseist esivanemaist, kes on varakult läinud üle kinnitunud eluviisile ja omandanud taas kiirelise sümmeetria. See sümmeetria on
toimu. Mäletsemist reguleeritakse reflektoorselt. Retseptorid paiknevad võrkmikus ja vatsas. Kiideka, libediku ja soolestiku täitumisel mäletsemine pidurdub. 60) Lindude seede iseärasused. Anatoomilised iseärasused : Pugu, näärmemagu, lihasmagu ja kloaak. Lõuad asendunud nokaga. Hambad, põsed ja mokad puuduvad. Söögitoru avar, söögitorulaiendina esineb pugu. Magu jaotub näärme- ja lihasmaoks. Soolestik on lühike, esineb 2 umbsoolt. Pärasool avaneb kloaaki. Haistmis- ja maitsemeel vähe arenenud. Toiduvalik toetub põhiliselt nägemisele. Limarohke sülg neelamise hõlustamiseks. Pugu toidu reservuaar. Pugus toit pehmeneb ja pundub, piimhappeline käärimine ja keemiline muundumine toidust pärinevate ensüümide toimel. Pugupiim tuvidel. Näärmemagu toodab proteolüütilist nõret, mis sisaldab pepsiini ja soolhapet, näärmemaos toit ei peatu.
· Kuigi ka suured kreeka mõtlejad nagu Herakleitos · CARITAS JA CUPIDITAS ja Platon olid hinge sügavusi uurinud. Augustinust · Võrdlus Amor on nagu veeoja, mis juhituna aeda eristab neist suurem psühholoogiline teravus, muudab selle viljakaks (caritas). enesevaatluse kirglikus ja enesekriitika. · Kui seesama vesi valgub sihitult kloaaki, siis on · Selline avatus on kreeklastele võõras. see cupiditas. · Augustinus jõuab selle tumeda valdkonnani, mida · Tegemist on ühe ja sama püüdlusega, mis on hiljem nimetatakse alateadvuseks (Unbewusste). suunatud erinevatele asjadele. · Alateadvus · CARITAS JA CUPIDITAS
Jumala vastuvõtmisel tuleb selgus ja rahu. Uusplatonistidel oli kõrgeim väärtus hen, sealt tulid asjad alla. Augustinus annab lihtsuse, selguse ja elegantsiga mõtteviisile selgroo, miinused tulevad alles pärast välja. Õpetus armastusest. Igas inimeses on üldine armastusevõime - amor (tähistab ka tahet), mis on suunatud kahes suunas: 1)summum bonumile - caritas; 2)madalamatele väärtustele - cupitidas. Caritas on vesi, mis suunatud aeda (kastab); cupitidas on solgivesi, mis voolab kloaaki. Kes armastab maiset, on halb. Armastuse liigid kreeka kontekstis: agape (jumalik armastus), filos, eros, sexas. Proovib panna maailma ajad skaalale - aksioloogia (mõnes mõttes). Skaalal N: perekond, lapsed. Maiste asjade puhul (perekond, raha) oleneb sellest, kas kasutame (uti - siis pole midagi häda) või maitseme (frui - siis on asi halb). Inimelu on võrreldav palverännakuga isamaale. Head kasutavad maailma. et Jumalat maitsta, kurjad kasutavad Jumalat, et maailma maitsta
annaabi.ee 
