Loodusvöönd Geograafiline Kliimavööde Mullad Elustik Inimtegevus Probleemid asend Taimed Loomad 1.Jää ja Põhjapoolkera Polaarvööde Igikelts Taimestik on Morsk, Eskimod Hiiglaslikud külmakõrbed ümbruses. kidur. Elustik jääkaru, sooritavad toidu jääkamakad a)Arktikas (hõlmab Põhja- on Antarktikas Weddeli otsinuil retki. ohustavad Jäämere koos liigivaene
GEOGRAAFIA ARVESTUSTÖÖ 1. Jää- ja külmakõrbed a) Artika põhjapoolusel, polaarvööde, mullastik on külmunud ning taimestik on väga kidur või puudub üldse. Loomadest nt. Jääkaru inimtegevus(põllumajandus) on vähene probleemideks on liiga külm õhutemperatuur. b) Antartika lõunapoolusel, polaarvööde, mullastik on külmunud, taimed tavaliselt puuduvad. Loomadest elavad seal pingviinid. Inimtegevus on vähene (polaarloomade kasvatamine)Probleemideks on liiga külm õhutemperatuur. 2. Tundrade ja metsatundrad a) põhjapoolkeral, Põhja Ameerikas, Põhja-Venemaal, lähipolaarnevööde. Mullad : kivisüsi, vase-ja miklimaak, kuld, teemandid, fosforiit. Taimedest on seal puud ja põõsad, ning loomadest
S M A A TE Insolatsiooni ajaline dünaamika A põhjapoolkera D erinevates punktides U S Põhja-polaarvööde Arktiline M Lähisarktiline A Parasvööde A Lähistroopiline TE Troopiline Maakera loodus- A geograafilised Ekvatoriaalne vöötmed D U
Kliimavöötmed Õhumassid Polaarvööde Polaarne õhk. Lähispolaarnevööde Suvel parasvöötme õhk, talvelpolaarne õhk. Parasvööde Parasvöötme õhk. Lähistroopiline vööde Suvel troopiline õhk, talvel parasvöötme õhk. Troopiline vööde Troopiline õhk. Lähisekvatoriaalne vööde Ekvatoriaalne õhk ja troopiline õhk. Ekvatoriaalne vööde Ekvatoriaalne õhk. Õhutemperatuur Sademed Õhutemperatuur aasta ringi väga madal. Sademed peamiselt lumena. Suvi suhteliselt jahe, talv karm. Vähe sademeid. Suvi piisavalt soe, talv külm. Piisavalt sademeid, talvel püsiv lumekatte. Õhutemperatuur kõrge. Piirkonniti väga erinev. Soe ja kuiv, ööpäevased erinevudsed suured. Vähe sademeid. Soe ja niiske aastaaeg ja jahedam ja kuiv aastaaeg. Suvi vihmane, talv kuiv. Väga palav, ööpäeva...
(lähisarktiline ja külmal aastaajal külmal aastaajal suvi ja pikk talv, lähistarktiline polaarne (arktiline või polaarsed üleminekuaastaajad vööde) antarktiline) õhk (AÕ) idatuuled. lühikesed. Polaarvööde Polaarne (arktiline, Õhutemperatuur aasta ringi väga Sajab vähe (<300mm/a), Polaarsed Kaks aastaaega (arktiline ja antarktiline) õhk (AÕ) madal (<-20°C). peamiselt lund. idatuuled (suvel polaarpäev antarktiline vööde) ja talvel polaaröö
Kliimavöötmete Konspekt Kummalgi poolkera. On seitse kliimavöödet. Igale kliimavöötmele on omased kindlad tunnused. Terves kliimavöötmes on ühesugune õhuringlus ja päikeselt saadav kiirguse hulk, sademed, aastaajad ja üldse kogu kliima on ühetaoline. Vöötmed, kus õhuringluse üldine iseloom jääb kogu aasta vältel muutumatuks on põhikliimavöötmed. Sellised on ekvatoriaalvööde, troopiline ehk pöörijoonte vööde, parasvööde ja polaarvööde. Nimetatud vöötmete vahel asuvad veel vahekliimavöötmed. Need on alad, kus pool aastat valitsevad põhjapoolsema, teine pool aastat aga lõunapoolsema põhikliimavöötme tingimused. Kliimavöötmete piirid pole kuigi selged, sest kliimat mõjutavad hoovused, ookeanide ja mägede mõju. Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju
Kliimavöötmed Kliimavöötmed on kliima liigituse suurimad üksused. Kliimavöötmed asetsevad vööna ümber Maakera paralleelselt ekvaatoriga. Nii lõuna- kui ka põhjapoolkeral eristatakse 7 kliimavöödet. Neist ekvatoriaalne, pöörijoone- ehk troopiline, paras- ja polaarvööde on põhikliimavöötmed, lähisekvatoriaalne, lähistroopiline ja lähispolaarne on vahekliimavöötmed. Maakera on eristunud kliimavöötmeteks tänu Päikese ja Maa asendile üksteise suhtes. Päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse erineva nurga all ja soojendab nii neid erinevalt. Sellest ongi tingitult Maa eristumine erinevateks kliimavöötmeteks. Põhikliimavöötmete
Jää- ja külmakõrbed Geograafiline asend : põhja- ja lõunapoolust ümbritseval alal. Kliimavööde : polaarvööde Mullad : mullad puuduvad, kuna maapinda katab jää Taimed : kasvavad vaid arktilistel saartel ja mererannikutel ; vetikad, samblikud Loomad : sinivaalad, morsad, rikkalikult kalu, jääkarud, pingviinid, hülged Inimtegevus : kalapüük, küttimine, polaaruurijad, maavarade kaevandamine Probleemid : liiga külm, liigelda ei saa, teid pole, osooniauk(Antarktikas) Tundrad ja metsatundrad Geograafiline asend : paikneb põhjapoolkeral Põhja-Jäämerd ümbritseval maismaal
Geograafiline levik maailmaookeanis Vetikate geograafias e. fükogeograafias (phycogeography) on 2 pioneeri: F.R. Kjellman (Rootsi teadlane, peamiselt võrrelnud põhjapoolkera floorasid, tähtsamad tööd ilmusid ajavahemikus 1877-1906) ja W.A. Setchell (USA teadlane, rõhutas temperatuuri osa vetikate levikus, põhilised tööd ilmusid ajavahemikus 1893-1925). Kaasajal eristatakse maailma meredes 7 biogeograafilist regiooni, millel omakorda eristatakse alaregioone. 1. Polaarvööde Arktika 2. Külm parasvööde, Subarktika, põhjapoolkeral (3 alamregiooni a/r) 3. Soe parasvööde, Subtroopika "(3 a/r ) 4. Troopika e. palavvööde (4 a/r) 5. Soe parasvööde, subtroopika lõunapoolkeral (5 a/r) 6. Külm parasvööde, subantarktika (5 a/r) lõunapoolkeral 7. Polaarvööde Antarktika Nende 7 regiooni põhjapoolseid piire määrab augusti isoterm (suvi N- poolkeral, talv S-poolkeral); lõunapoolseid piire veebruari isoterm (talv N- poolkeral, suvi S- poolkeral)
suurem kui pinna suhtes kaldu kiirte korral. Maa ehitus maakoor, ülemine vahevöö, alumine vahevöö, tuum. Maa pöörleb ümber oma telje, mis tingib: Öö ja päeva vaheldumist, millest tuleneb perioodilisus õhurõhus, õhu liikumises, vee aurustumises, temp jne. Coriolis' e jõud- põhjapoolkeral kadub paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Tõusu ja mõõnalaine teke. Maa pöörlemistelje pikendusel asub Põhjanael. Maakera loodusgeogr. vöötmed: põhja-polaarvööde, arktiline, lähisarktiline, parasvööde, lähistroopiline, troopiline, ekvatoriaalne, troopiline, lähistroopiline, parasvööde, lähisantarktiline, antarktiline, lõuna- polaarvööde. Maakoor ja selle ehitus 0-100 km. Litosfäär- koor ja vahevöö ülemine tahke osa. Maapinnalähedase õhukihi temp inversion- külm õhk, soojem õhk, külm õhk, külmumine. Maavärinad - on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumised. Madalrõhuala e. tsüklon on
4. Mis on ilma ja kliima erinevus? Ilma on maa atmosfääri alumise osa hetkeseisund, mis muutuvad pidevalt. Ilma määravad parameetris: õhutemperatuur, õhurõhk, sademed, õhuniiskus, tuul, pilvisus. Kliima on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmine ilmade reziim, mida mõjutavad tegurid: päikesekiirguse hulk, õhuringlus, veekogude lähedus, mägede olemasolu, hoovused. 5. Millised on maailma peamised loodusvööndid ja mis neid iseloomustab? Polaarvööde aasta läbi väga külm (Lähispolaarne vööde) Parasvööde neli aastaaega, soe suvi, külm talv, suured temperatuurikõikumised (Lähistroopiline vööde) Troopiline kliimavööde - soe ja kuiv kliima, kõrge õhutemperatuur (Lähisekvatoriaalne vööde) Ekvatoriaaline kliimavööde soe ja niiske, aasta läbi kuum, vihmametsade rohkus 6. Millised on maailma kolm peamist kultuuritüüpi? Lineaaraktiivsed (Põhja- ja Kesk-Euroopa ning USA rahvad)
Maksimumid on kevadisel ja sügisesel pööripäeval, miinimumid suvisel ja talvisel pööripäeval. Temperatuuri aastane käik on ookeanide kohal 1*C ja mandril 5-10*C · Troopiline vööde- maksimum varsti peale suvist pööripäeva, miinimum pärast talvist pööripäeva. Temperatuuri amplituud ookeanidel 5*c ja mandril kuni 20*C · Parasvööde- maksimum juulis ja miinimum jaanuari lõpul. Amplituud ookeanidel 10-15*C ja mandril 40-60*C · Polaarvööde- maksimum augustis ja miinimum märtsis. Pikk karm talv ja lühike jahe suvi. Amplituud suur 40-50*C Vesi atmosfääris Veeauru on atmosfääri 4%, mis asub atmosfääri alumises 2-3km paksuses kihis. Vesi aurab veepinnalt, maapinnalt ja taimedelt. Taimedelt auramist nimetatakse transpiratsiooniks ja maapinnalt auramist füüsikaliseks auramiseks. Õhuniiskus on õhus leiduv veeauru hulk. Eristatakse absoluutset ja relatiivset niiskust
Õhk liigub kõrgema rõhuga aladelt madalama rõhuga alade suunas. · Koos kõrguse suurenemisega mäestikes langeb õhutemperatuur keskmiselt 6 kraadi 1km kohta. Põhiliselt õhutemperatuuri muutmise tõttu kujuneb mäestikes välja kõrgvööndilisus. · Kliimavöötmed on suured alad, kus ühetaolised õhumassid, sarnane õhuringlus, tuulte- ja sademetereziim. · Maakeral eristatakse seitse kliimavöödet- 4põhi- ja 3 vahekliimavöödet: polaarvööde, lähispolaarne vööde, parasvööde, lähistroopiline, lähisekvatoriaalne ja ekvatoriaalne vööde. · Põhikliimavöötmetest on õhumasside üldine iseloom ja liikumine kogu aasta ühesugune. · Vahekliimavöötmes on pool aastat ülekaalus põhjapoolsema , pool aastat lõunapoolsema põhikliimavöötme õhumass. · Polaarkliimat iseloomustab aasta ringi madal õhutemperatuur, sademed langevad lumena, esineb polaaröö ja polaarpäev.
süvikualadel jne. umbes 150 vetika liiki. · · · Kaasajal eristatakse maailma · Põhjapoolkera subarktika e. külm meredes 7 biogeograafilist parasvööde. regiooni, millel omakorda · Sellesse regiooni kuulub ka eristatakse alaregioone. Põhjameri ja sellega Taani väinade 1. Polaarvööde Arktika kaudu ühendatud madala 2. Külm parasvööde, Subarktika, soolsusega Läänemeri oma põhjapoolkeral (3 alamregiooni a/r) vaesunud ja kääbustunud Atlandi 3. Soe parasvööde, Subtroopika " flooraga,millele on iseloomulik " (3 a/r ) tõusu-mõõna puudumine. 4. Troopika e. palavvööde (4 a/r) · 5
Maa atmosfääris olevad selektiivselt neelavad gaasid, nn kasvuhoonegaasid kiirgavad osa nende poolt neelatud Maa kiirgusenergiast maapinnale tagasi kasvuhooneefekt – atmosfääri selektiivsest läbilaskvusest tingitud maapinna ja maalähedase õhukihi temperatuuri tõus Aluspinnaga risti langevate kiirte korral on kiirgusvoo tihedus pinnaühiku kohta suurem, kui pinnasuhtes kaldu kiirte korral Maakera loodusgeograafilised vöötmed: põhja-polaarvööde arktiline lähisarktiline parasvööde lähistroopiline troopiline ekvatoriaalne troopiline lähistroopiline parasvööde lähisantarktiline antarktiline lõuna-polaarvööde SOOJUSBILANSS Maismaa temperatuurikontrasti põhjused: Merede temperatuurikontrasti põhjused: 1. väike soojusjuhtivus 1. suur soojusjuhtivus 2. segunemine puudub 2. intensiivne segunemine 3
kõrguse suurenedas temperatuur langeb 1km kohta 6°C ; 2) mäestikud püüavad sademeid, mäestike tuulepealsetel nõlvadel on alati rohkem sademeid. 5) valitsevad tuuled: kui tuuled puhuvad tavaliselt mere poolt, toob see kaasa niiskust, kui mandrilt, siis kuiva ilma Pilet 14. 1. Kliimavöötmed. Ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline, lähistroopiline, parasvööde, lähispolaarne, polaarvööde, , nende iseloomustus ja paiknemine. EKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE: Ekvatoriaalne kliimavööde asub ekvaatori lähedal. Päike käib alati väga kõrgelt ja on vägasoe. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud ja seepärast sajab palju. Päev jaöö on kogu aasta vältel enam-vähem ühepikkused. Aastaaeguekvatoriaalses kliimas eristada ei saa. Ilm on pidevalt palav ja niiske. Kuu jaaasta keskmised temperatuurid on 26-28 kraadi sooja. Aasta sademetehulk on1000-2000 mm ja kohati on isegi rohkem
Suurtest taimtoidulistest imetajatest elab kõrgmäestikus sõralisi (mägilambad, kaljukitsed). Kliima varieeruvus. Kliimavöötmed kliima liigituse suurimad üksused, mis asetsevad ekvaatori suhtes enam-vähem paralleelsete vöönditena ümber Maa. Maakera on eristunud kliimavöötmeteks tänu Päikese ja Maa asendile üksteise suhtes. Päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse erineva nurga all ja soojendab nii neid erinevalt. Põhikliimavöötmete (ekvatoriaal-, troopika-, paras- ja polaarvööde) õhuringluse üldine iseloom jääb kogu aasta jooksul muutumatuks. · Mere-maismaa kontrast: jahe õhk seob vähe niiskust, soe õhk seob palju niiskust. · Merelises kliimas on õhutemperatuuride ööpäeva- ja ka aastaamplituudid väikesed, pilvisus suur, rohkesti on sademeid. · Mandrilises ehk kontinentaalses kliimas on temperatuurivahed suured, pilvisus väike, sademeid vähe. Mulla niiskusetingimused, evapotranspiratsioon.
3. Selgita, mis on klimatoloogiline front (interneti otsisõna front). 4. Leia internetiaadressil ilm.pri.ee/ilmakaardid toodud Euroopa ilmakaardid, vali üks päev ja iseloomusta oma vaatluse päeval seal toodud tsükloneid, antitsükloneid, frontide liikumist. Milline oli ilm Euroopas sel päeval? Tee tulemuste põhjal lühike ettekanne. --- 46 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas Aastane sademetehulk eri kliimavöötmetes (mm/aastas). Polaarvööde 200-400 Lähispolaarvööde 300-500 Parasvööde 500-700 Lähistroopiline vööde 700-1000 ((Foto: Franz Josephi maal valitseb arktiline kliima. Siin puuduvad püsielanikud.)) Maakera on kliimavöötmeteks eristunud Päikese ja Maa vastastikuse asendi tõttu. Erinevatel laiuskraadidel langeb päikesekiirgus Maale erineva nurga all. Lisaks olenevad kliimavöötmete
annaabi.ee 
