Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Klimatoloogia ja meteoroloogia eksamiküsimused ja vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
atmosfäär, tsüklon, tsirkulatsioon, kliimasüsteem, päikesekiirgus, front, troposfäär, õhumass, õhurõhk, albeedo, solaarkliima, rakk, välistegurid, ilmade, maapind, aerosool, voog, piiril, pilvisus, antitsüklon, suuren, kõrgrõhuala, päikeseenergia, karakteristikud, mõõtühik, vaheldumine, reziim, üldtsirkulatsioon, iseloomustage, vedelasoojeneb rohkem, kui suurematel laiustel. Tekiks lihtne ringvool: ekvaatori piirkonnas soe õhk tõuseb üles, valgub kõrgemal polaaraladele, jahtub seal, laskub ja valgub maapinna kohal jahedama vooluna troopilistele laiustele, kus uuesti soojeneb. Selle ringvoolu liikumapanevaks jõuks on Maa pinnale langev Päikese kiirgusenergia. 15.Tegeliku tsirkulatsiooni ligikaudne skeem. Tuuled tekivad õhurõhu erinevuste tagajärjel. Ekvaatori piirkonnas on õhurõhk üldiselt madal. See madalrõhu ala tekib termilistel põhjustel. Ligikaudu 30-35. laiuskraadil on lähistroopiline kõrgrõhuala, 60. laiuskraadi piirkonnas on aga madalrõhuala. Samarõhujooned on aasta lõikes enam-vähem paralleelsed pöörijoontega. Vastavalt rõhu keskmisele jaotusele on siis baarilised gradiendid peaaegu risti pöörijoontega(enam vähem meridiaani sihis). Maakera pöörlemise tõttu kaldub, aga tuul põhjapoolkeral gradientjõu suunast paremale. Nii kuijunevad esimeses e
võivad temperatuurid seal langeda kuni -90-ni. Õhk on seal piisavalt tihe, et aeglustada meteoriitide lendu ja seal nad ära põletada. Termosfäär See paikneb 80 kuni 480 kilomeetri kõrgusel. Seal on õhk väga hõre, kuid piisavalt tihe selleks, et neelata Päikese ultraviolettkiirgust. See inimsilmale nähtamatu kiirgus soojendab termosfääri kuni +1480 kraadini. Eksosfäär See paikneb 480 km kõrgusel ja isegi veel kõrgemal. Eksosfääris, millena Maa atmosfäär kosmosesse hajub, leidub vaevalt õhku, kuid temperatuurid võivad seal ulatuda +1650 kraadini. Ent õhk on seal niivõrd hõre, siis inimene või kosmoselaev seda kuumust ei tunneks. Magnetosfäär See on kiht, mis on isegi eksosfäärist kõrgemal ning seda mõjutab Maa magnetväli ja see võib ulatuda meie planeedist 64 400-130 000 kilomeetri kaugusele. 17. selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi; kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe.
1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Koosneb gaaside segust õhust. Õhust sõltub kogu orgaaniline elu. Ulatub kõrguseni kuni 110 km. Atmosfäär on jagatud 4-ks sfääriks õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel : troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. 2.Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused . Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, mille paksus on poolustel 8 km, ekvaatoril 18 km. Siia koondub 80-90% atmosfääris olevast õhust. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud
Eestis on novembrist veebruarini bilanss negatiivne, juunis aga on see maksimaalne. Veidi aega enne päikeseloojangut ja pärast päikesetõusu on kiirgusbilanss aga 0. Kiirgusbilanss läheb positiivseks mõni aeg pärast päikese tõusu ja läheb tagasi negatiivseks mõni aeg enne päikese loojandut. Maapinnale langevad kiirgused: 1. päikese otsekiirgus 2. hajukiirgus 3. atmosfääri vastukiirgus Maapinnalt lahkuvad kiirgused: 1. aluspinnalt tagasipeegeldunud lühilaineline päikesekiirgus 2. maakiirgus 3. tagasipeegeldunud pikalaineline atmosfäärikiirgus (Kiirgusebilanss B = S´ + D + EA RK Em RA || B kiirgusbilanss maapinnal, S´- päikese otsekiirgus maapinnale, D päikese hajukiirgus maapinnale, Ea atmosfääri vastukiirgus, Rk tagasipeegeldunud lühilaineline atmosfääri kiirgus, Em maakiirgus (maapinna soojuskiirgus), Ra tagasipeegeldunud pikalaineline atmosääri kiirgus.) Tuule elementideks on tema suund ja kiirus
Soodustada teadusuuringuid meteoroloogia alal ning abistada vastava kaadri ettevalmistamisel. 17. millised on WMO tähtsamad programmid? Ilmavaatluse programm, meteoroloogiaprogramm, klimatoloogiaprogramm, hüdroloogiaprogramm, atmosfääri uuringute programm, hariduse ja täiendõppe programm, rahvusvahelise tehnilise koostöö programm. 18. millised on WMO regioonid? Euroopa, Aasia, Lõuna-Lääne ookean, Lõuna Ameerika, Põhja ja Kesk Ameerika, Aafrika. Õhk ja atmosfäär 1. miks on vaja tundma õppida atmosfääri koostist, ehitust ja seal toimuvaid protsesse? Sest et kliimat ja ilma kujundavad protsessid ja nähtused kulgevad atmosfääris. 2. mida loetakse meteoroloogias atmosfääri alumiseks piiriks? Aluspinda 3. milliste tunnuste järgi võib määrata atmosfääri ülemist piiri? Õhurõhk, temperatuur, tihedus 4. millist kõrgust loetakse meteoroloogias atmosfääri ülemiseks piiriks ja kuidas seda määratakse?
kliima.Stratosfäär ulatub ligi50 km kõrguseni ja moodustab u. 20% atmosfääri massist.Temperatuur hakkab kasvama kõrguse kasvades.Selle põhjustajaks on osoonikiht.Mesosfäär ( 50-85 km) enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti.Õhk on juba üsna hõre.Termosfääris onõhumolekule jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. 2. Nimeta ilmaelemendid ja selgita nende vahelisi seoseid. TV lk 38 ül 7 õhutemperatuur, õhurõhk, õhu tihedus ja niiskusesisaldus, tuule kiirus, sadmete hulk Seosed: kui õhk on madal siis õhurõhk on kõrge ja seda tihedam on ka õhk. Mida kõrgem on õhk, seda madalam on õhurõhk ja hõredam on ka õhu tihedus. 3. Nimeta kliimatekketegurid ja selgita nende rolli kliima kujunemisel. Astronoomilised tegurid: Maa kaugus Päikesest, Maa telje kallakus, saadav päikesekiirguse hulk, Maa tiirlemine ümber Päikese ja pöörlemine ümber oma telje
Aasta kohta on kiirgusbilanss: 1)suuremad väärtused esinevad ekvatoriaalses vööndis ,2)kiirgusebilanss kahaneb pooluste poole, jäädes Pilet nr. 9 Soefront ja selle üleminek. Mulla ja mullapinna lähedane temperatuur (aastane ja ööpäevane). positiivseks,Negatiivne bilanss aasta lõikes esineb seal, kus aluspind on aasta läbi kaetud jää või lumega. Muutub positiivseks pärast päikese Front on kitsas üleminekutsoon kahe naaberõhumassi vahel . soe front liigub suhteliselt külmema õhumassi poole. Ta on hästi jälgitav tsükloni tõusu (~10° kõrgusel horisondist), negatiivne enne päikeseloojangut (~30 min 1 h) päike laskunud 10° horisondil.Tuul – laiemas mõttes esimeses arengustaadiumis. Enne sooja frondi saabumist mingisse piirkonda asub sellel alal külm õhumass temale iseloomuliku ilmaga.
Agrometeoroloogia arvestus 1) Atmosfäär maad ümbritsev gaasikiht, mille alumiseks piiriks on maapind, ülemine on kokkuleppe küsimus. Meteoroloogias on atmosfäär seal, kus mingi nähtus aset leiab. Õhk koosneb kolmest osast: gaasidest, veeaurust, hõljuvatest tahke aine ja vedela aine osadest (aerosoolidest). Alumistes kihtides 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 0.9% argooni ja 0.003% süsihappegaasi. Õhus leiduva veeauru hulga määrab temperatuur. Näiteks Arktikas on veeauru sisaldus väga väike (-50 C° juures on 1 kuupmeetri kohta 0.004g veeauru). Tahked osad satuvad õhku tolmuna ja suitsuna. Tolm etendab
Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. 1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Atmosfääri kihid ulatuvad kuni 110 km kõrguseni. Atmosfäär koosneb: lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist, süsihappegaasist ja teistest gaasidest. 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused Atmosfääri kihid on: Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, temperatuur langeb 6c km koht, troposfääri kohal on tropopaus(õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange), leiavad aset peamised ilmastikunähtused. Stratosfäär - ulatub 50 km kõrguseni, temperatuur hakkab kõrguse kasvades tõusma, osoonikiht, moodustab 20% atmosfääri massist Mesosfäär - 50-85 km kõrgusel, osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti, õhk üsna hõre
Seda kasutavd organismid hingamiseks. o Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemist. EHITUS: Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär on jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine: Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär on jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine: o TROPOSFÄÄR kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist. Seal toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri
andmete ja andmete töötlemise kohta. päevas. jooksul ja tuul pöördub NWi läbi Ni. mingi lainepikkusega langev kiirgusvoog Ka sellekohaste asutuste võrk. Selle Barograaf(< kr. baros "raskus" tekitab hulka kuuluvad ka veel hüdro ja Atmosfääri mõiste: Atmosfäär on Maad + grapho "kirjutan"), baromeeter õhurõhu sama lainepikkusega hajunud kiirguse. agrometeoroloogiajaamad. ümbritsev kihilise ehitusega õhukest automaatseks registreerimiseks. Lahendile avaldab suurt mõju keskkonna Meteoroloogia on teadus, mis uurib (lämmastiku, hapniku, argooni, Elavhõbebaromeetrid ja aneroidi geomeetriline atmosf
4)Hõõrdumisjõud suunatud liikumisele vastassuunas. Suunatud ristisuunas, see väheneb maapinnast kõrgemale tõustes.5)Tsentrifugaaljõud kui liikumine pole horisontaalne. Vabas atmosfääris liigub tuul mööda isobaare, seda nimetatakse geostroofiliseks tuuleks. Byys Balleti reegel kui seista seljaga vastu tuult, siis madalrõhuala on meie ees vasakul, vaatenurgast umbes 60° (vastassuunas kõrgrõhkkond). Pilet nr. 2 Päikesekiirgus ja spekter Päikesekiirgus on ilma ja selle muutumise peapõhjustajaks. Sellest sõltuvad ka koha klimaatilised tingimused. Kiirgusenergia hulk, mis langeb Maale, sõltub Päikese kõrgusest. Kõige rohkem soojust aasta jooksul saavad aasta jooksul ekvaatorilähedased ja troopilised alad, kõige vähem polaaralad. Maale suunatud päikesekiirgusest jõuab siia ainult osa, sest atmosfäär ei ole päikesekiirtele läbipaistev
ATMOSFÄÄR 19. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust; 20. selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi; KIIRGUSBILANSS- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe R=Q (1- A)- E R- kiirgusbilanss Q- kogukiirgus A- albeedo E- efektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe ALBEEDO- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse ehk aluspinna 69 % Maalt peegeldusvõime Saabuv päikesekiirgus 100% lahkuv kiirgus
Absoluutne peegeldaja k=0, a=1. Absoluutseks õhuniiskuseks nim 1m3 niiskes õhus leiduva veeauru massi g. Absoluutselt must keha- k=1, a=0, Ajavööndid- mudel: seesmist, 15° tagant eristatud meridiaanidega ketast pöörates nihkuvad vastavad paigad kaardil vastava kellaajaga märgitud välisketta kohale. 15° kaarepikkust= 1 tund. Antisünklinaalid ehk Antiklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas. Atmosfääri osad: troposfäär, mesosfäär, termosfäär. Atmosfääri tsirkulatsioon on oluline soojuse, niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilanssi seisukohast. Suuremõõtmeliste ja suhteliselt püsivate õhuvoolude süsteem, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. Maa pöörlemise mõju atmosfääri tsirkulatsioonile: Maa pöörlemisest tuleb kõrvalekalle sirgjoonelisest liikumisest. Biogeensed ja antropogeensed pinnavormid- biogeensed: soo, kuhik, urg.
teistest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. Õhus oleva veeauru hulk varieerub väga suurtes piirides (0,5-4%). Kõige rohkem on veeauru maapinna lähedal ekvatoriaalses kliimavöötmes. Kõrguse kasvades veeauru hulk kahaneb kiiresti. Veeaur neelab nii päikesekiirgust kui ka maapinna soojuskiirgust, mille tagajärjel õhutemperatuuri kõikumised vähenevad. 4) Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine. · Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist. Troposfääris toimub temperatuuri järkjärguline langemine keskmiselt 6oC kilomeetri kohta. Troposfäär on 10-15 km paksune kiht ning seal leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused. Tropopaus - troposfääri kohal paiknev õhukiht, kus temperatuur kõrguse kasvades ei muutu.
Osa sellest peegeldub tagasi rohi, lumi, vesi), olukorrast (kuiv, märg, tasane), Päikese vastukiirgus. Pilves ilmaga on efektiivne kiirgus väike, maapinnalt, mida nim peegeldunud pikalaineliseks kõrgusest. Oleneb ka veel kiirguse spektraalsest tihedate pilvede puhul koguni negatiivne, selge ilmaga kiirguseks. Atmosf neelab võrdlemisi vähe päikesespektri koostisest ja ruumilisest struktuurist. Väga suur albeedo aga suur. Tegevkiht- kiht, mis praktiliselt täielikult neelab nähtavat osa (400-760 nm), kuid tugevasti pikalainelist on lumel, teistel pindadel on see tunduvalt väiksem. kihile langenud kiirguse, va tagasipeegeldunud osa. kiirgust, siis takistab atmosf Maa jahtumist kiirgamise Taimkatte albeedo oleneb taimede liigist, tihedusest ja Tegevkihi pakksus sõltub ühelt poolt aluspinna isel teel
Kiirgusbilanss sõltub asukohast, ilmast, aastaajast, aluspinnast jt teguritest. Päeval on tavaliselt positiivne, u 1h enne päikeseloojangut muutub negatiivseks ja ca 1h peale tõusu positiivseks. Aastane bilanss on meil positiivne. Tuul - tuul tekib õhurõhu vahest erinevates kohtades. Õhk hakkab liikuma kõrgema rõhu suunast madalama rõhu poole. Tuuleks nimetatakse atmosfääris kulgevaid õhuvoole. Suvel on tuule suund merelt mandrile ja talvel mandrilt merele. Pilet nr. 2. Päikesekiirgus. Päikesespekter. Solaarkonstant. Vertikaalne tasakaal. Päikesekiirgus päike saadab välja elektromagnetkiirgust, mis koosneb erineva lainepikkusega kiirgustest. Enamus kiirgustest jääb 290 3000 mikromeetri vahele. 400-760 nm tekitab nägemisaistingu, 290 400 nm UV kiirgus, 700 3000 nm infrapuna, 380 750 nm tekitab fotosünteesi. Päikesespekter päikesekiired murduvad kolmetahkse prisma läbimisel. Prisma läbimisel toimub erineva lainepikkusega päikesekiirte eraldumine
HAPNIK tekib fotosünteesi käigus vajalik hingamiseks ja põlemiseks. VEEAUR tekib aurustamisel neela päikesekiirgust. CO2 tekib fossiilsete kütuste põletamisel vajalik fotosünteesiks 3. Mis on AEROSOOLID? õhus lisaks gaaside segule esinevad pisikesed tolmu, tahma ja soolaosakesed. 4. Mis on ILM? õhkkonna seisund 5. Mis on ILMA ELEMENDID? sademed pilvisus tuule kiirus ja suund õhutemperatuur õhurõhk 6. Mis on KLIIMA? pikaajaline ilmastikuolude kordumine teatud piirkonnas. 7. Millega tegeleb meteoroloogia? ilma vaatluse ja ennustamisega. 8. Millega tegeleb klimatoloogia? kliima seaduspärasuste uurimisega. 9. Kuidas ja mille alusel on atmosfäär jaotatud? See on jaotatud õhtutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel neljaks sfääriks. Igat sfääri iseoomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine. *
soojuskiirgust, mõjutades sellega atmosfääri temperatuuri; osaleb fotosünteesil Veeaur-Tekib aurumisel maapinnalt, hingamisel, vulkaanipurskel; neelab soojust; vähendab temperatuurikõikumisi atmosfääris; osaleb veeringes Osoon- Tekib päikesekiirguse mõjul; Kõige suurem kogus ekvaatori kohal; Neelab enamiku Maale jõudvast ultraviolettkiirgusest(UV-kiirgusest) Ehitus: Atmosfääri kihtideks jaotamisel lähtutakse temperatuurist: 1) troposfäär – kuni 10km. See on kõige tihedam ja soojem kiht. Temas esinevad: sademed, tuul, äike, udu, sudu, halonähtused. 80% kogu õhkkonna massist. Temperatuur tõustes 6°C km kohta. 2) stratosfäär – 50-55km kõrgusel. Sinna on koondatud suurem osa osoonist – neelab UV-kiirgust ja seetõttu tõuseb ka temp. 3) mesosfäär – 50-58km kõrgusel. Õhk on seal väga hõre ning selles puudub veeaur, tolm ja osoon 4) termosfäär – kuni 800km kõrgusel. Temp tõuseb väga kiiresti
ATMOSFÄÄR 5.1. Atmosfääri koostis ja ehitus Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikus, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääri toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima.
ATMOSFÄÄR Atmosfäär e. õhkkond - Maa sfäär, Maad ümbritsev õhukiht Uurimine: ilmateaduse areng baromeeter ja termomeeter ilmaennustused on olnud atmosfääriuuringute jaoks liikumapanev jõud tänapäeval - sateliidipildid, ilmaradarid, õhupalliga taevasse lastavad raadiosondid ja laevade ning lennukite automaatjaamad. Tähtsus: atmosfäär on ümbritsenud inimest tema igapäevastes tegemistes kogu inimkonna ajaloo jooksul toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm tagab keskmise temperatuuri ja vähendab selle kõikumisi: looduslik kasvuhooneefekt kaitseb Maad taevakehade ja liigse UV-kiirguse eest tagab elu võimalikkuse Maal võimaldab roheliste taimede elu on elukeskkond: loomad, linnud, putukad, eosed on alati mõjutanud inimeste tegevusalasid ja elulaadi
mingil ajahetkel. Isel. ilmaelemendid e. meteoroloogilised elemendid(õhutemp, niiskus, sademete hulk, õhurõhk). Ilmastik mõne aasta vältel jälgitav ilmade vaheldumine mingis kohas. Kliimaks nim.mingile maa-alale iseloomulikku ilmastiku- olude kordumist paljude aastate vältel. Kliimatekketegurid: astron., geog. Andmeid ilma kohta saadakse satelliitpiltidelt, ilmaradaritelt, õhupalliga taevasse lastavatelt raadiosondidelt, laevadel ja lennukitel olevatest automaatjaamadest. Päikesekiirgus on elektromagnetiline lainetus. Pööripäevad kuupäevad, millal päike läbin võrdpäevsusepunkte(kevade ja sügise algus) või päikeseisaku punkte(suve ja talve algus). Polaaröö maapinnale ei lange üldse päikesekiirgust ning see jahtub. Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Maapinnale jõuab pool kiirgusest. Otsekiirgus päikesekiirgus mis saabub Maale paralleelsete kiirtekimpudena. Hajuskiirgus päikesekiirgus mille hajutavad veeaur, tolm, pilved jms
Atmosfäär 1. Atmosfääri tähtsus Õhku vajavad kõik elus organismid hingamiseks, taimed fotosünteesiks. Inimene suudab õhuta olla vaid minuteid. Atmosfäär reguleerib maakera soojus-ja niiskusreziimi. Kui õhku poleks, oleks ööpäevane temp kõikumine väga suur. Täna atmosfäärile(kasvuhooneefektile) on Maa keskmine temp 15 kraadi, ilma atmosfäärita oleks see -18 kraadi. Atmosfäär transpordib energiat ning ühtlustab temperatuuri Maal. Transpordib õhuniiskust ookeanide kohalt mandrite kohale, tekitades sademeid. Täna atmosfäärile ei jõua maale kogu päiksekiirgus, mis oleks elavatele organismidele kahjuli või isegi surmav. ( ultraviolettkiirgus ning gammakiirgus) Atmosfäär kaitseb Maad väiksemate meteoriitide eest, mis põlevad atmosfääris ära ja ei jõua maapinnale, kus tekitaksid suuri purustusi.
Väljapaistev esindaja A. F. Büsching (1724-93). 19. saj. alguses hakkas A. von Humboldti ja C. Ritteri tööde mõjul kujunema geograafia kui paljusid spetsialiseerunud geograafiateadusi hõlmav teaduste süsteem. Oluliselt on tänapäeval edendanud geograafiat ka vene geograafid: P. Semjonov-Tjan-Sanski, D. Anutsin, V. Dokutsajev. 4. Maa ja maailmaruum. Kosmilised seosed. Geograafiline sfäär moodustub nelja geosfääri koosmõju tulemusena. Need on siis: atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär ja biosfäär. Põhilisi sfääre üldiselt uurivad teadused kuuluvad geograafiapuu juurtesse. Atmosfääri ja temas toimuvaid füüsikalisi protsesse uurib meteoroloogia-klimatoloogia. Tänapäeval on tihti kasutusel ka termin atmosfäärifüüsika. Hüdroloogia on kõige laiemas mõttes teadus hüdrosfäärist, ehk maakeral olevast veest. Kitsamas tähenduses mõistetakse selle all teadust maismaa vetest (jõed, järved, sood jne.)
5)Pinnamood (kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes) mõjutab õhumasside (tuulte) liikumist ( mäestik/ tasandik ) Mäestiku või kõrgustiku tuulepealsetel nõlvadel sademeid palju (tõusvad õhuvoolud), tuulealusel vähe (laskuvad õhuvoolud) absoluutse kõrguse kasvades langeb temperatuur 1 km - 6° C (6)Valitsevad õhumassid, püsivad tuuled) Üldine õhuringlus: Globaalne õhuringlus ehk atmosfääri Üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise. Kui Maa pind oleks täiesti ühtlane ja Maa ei pöörleks, siis oleks üldine õhutsirkulatsioon lihtne. Ekvaatorilähedastelt aladelt tõuseks soe õhk ülespoole ja valguks sealt. Pooluste suunas, jahe õhk liiguks aga pooluste poolt otse ekvaatori suunas.
Atmosfäär Atmosfäär Atmosfäär on jagatud kihtideks temperatuuri ja rõhu muutumise alusel. Atmosfäär on sadade kilomeetrite kõrguseni ulatuv liikuv õhumass. Atmosfääri alumine piir on planeedi pind, ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Atmosfäär on see, mis jääb meie ja avakosmose vahele. See on inimeste jaoks kui paljukihiline kaitsekilp. Atmosfäär kaitseb meid Päikese kahjuliku mõju ja kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks. Atmosfäär sisaldab ka sobivas segus gaase, mida me hingame. Kõige levinum on neist lämmastik 78%, sellele järgneb koguseliselt hapnik 21%, argooni on 0,93% ja süsinikdioksiid 0,03%. . Õhus sisaldub ka väikesel, kuid olulisel määral veeauru 4%, lisaks tillukesi tolmuosakesi. Õhk paikneb atmosfääris
(neelab pikalainelist soojuskiirgust, tekitab suures koguses kliimasoojenemist) Veeauru hulk õhus varieerub 0,5 4 %. Kõige rohkem veeauru on ekvatoriaalses kliimavöötmes. Veeaur neelab päikesekiirgust ja ka maapinna soojuskiirgust, mille tagajärjel temperatuuri kõikumised õhus vähenevad. Veel esineb õhus pisikesi tolmu-, tahma ja soolaosakesi, mida nimetatakse aerosooliks. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline liikumine: 1. Troposfäär kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa( 80 %) õhkkonna massist. Troposfääris on õhutemperatuuri järkjärguline langemine, keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta. Tropopaus õhukiht, mis on troposfääri kohal ja millest kõrgemal enam temperatuur ei lange
Biometeoroloogia, vedelikes (vesi,õhk) pealelangeva kiirguse lainepikkusega – sateliidimeteoroloogia Maa tiirlemine ümber Mie hajumine Päikesekiirgus, lainepikkused. Päikese (356 p 6 h ja 9,98 s) Maa orbiit, maismaa ja mere jaotus. Lainepikkuse kahanedes energia kasvab. Maa orbiit – elliptiline orbiit, lähim kaugus Päikesekiirguse lainetel on nii magnetilised Maa pöörlemine ümber jaan (147,1 km), suurim kaugus juulis kui elektrilised omadused – oma telje ( 23 h 56 min 4,1 (152,2 km)
Kordamine geograafia kontrlltööks Atmosfäär 1.Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. · Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääris toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal enam temperatuur ei lange. Troposfääri paksuse laiuselist muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud, mis kuhjab rohkem õhku kokku troopilistel aladel, kus see jõud on kõige tugevam
Jäämerd ehk Lõunaookeani. Atmosfäär 1.Atmosfääri mõiste, tema vertikaalne kihistus. Atmosfäär (inglise keeles atmosphere) ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud. Atmosfäär neelab UV-kiirgust ning tekitab kasvuhooneefekti, vähendades sellega ööpäevaseid temperatuuri ekstreemumeid 2.Atmosfääri evolutsioon. Esmane atmosfäär oli oma koostiselt praegusest erinev, koosnedes H2 (vesinikust), CH4 (metaanist), NH3(ammoniaagist), H2O (veeaurust) ja mõnedest hapetest. CO2 olemasolu pole kindlalt teada. Süsihappegaasi ilmselt ei eksisteerinudki. Esmase (ilma hapnikuta) atmosfääri gaasid olid pärit Maa sisemusest, eraldudes pikaajaliselt. Pärast seda, kui Maa gravitatsiooniväli suutis gaase juba kinni hoida, ühinesid neist mõned keemilistel reaktsioonidel. Atmosfääri tihedus kasvas seetõttu kogu aeg
1) iseloomusta üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjelda joonise järgi atmosfääri ehitust; ● Tähtsamad gaasid, millest õhk koosneb, on lämmastik, hapnik, argoon ja süsihappegaas ● Kui kõrgus suureneb, siis atmosfäär hõreneb ● Meteoroloogias peetakse atmosfääri ülapiiriks 1000–1200 km Vahetult maapinnaga puutub kokku 9–17 km kõrguseni ulatuv troposfäär. Selles kihis paikneb enamik õhkkonna veeaurust, pilvedest ja tolmust ning sinna on koondunud peaaegu 90% atmosfääri massist. Troposfääri kohal kõrgub 50 km kõrguseni ulatuv stratosfäär, mille alaosa on külm (–45…– 65 °C), kuid mõneti kõrgemal hakkab temperatuur järk-järgult tõusma Kolmas kiht, mesosfäär, ulatub umbes 85 km kõrguseni. Mesosfääris temperatuur jälle langeb. Mesosfääri peal paikneb atmosfääri järgmine korrus, 500–800 km kõrguseni ulatuv
Litosfääri pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik. Pedosfäär ehk mullastik on maakoore pindmine kiht, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfäär on biosfääri osa. Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee ehk seal toimub vee liikumine, millega seotult kulgevad ka teised aineringed nt gaasivahetus biosfääriga, aurumine ja sademete vahekord atmosfääriga. Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht. Atmosfäär paikneb litosfääri ja hüdrosfääri kohal. Siit pärineb hapnik-toimub hingamine ja lämmastik-toimub fotosüntees. Biosfääris elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku. See sfäär on elu toimimisega seotud funktsionaalne sfäär. Hõlmab hüdrosfääri ja litosfääri pindmised ning atmosfääri alumised kihid ja kogu pedosfääri. 2
esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 ºC. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine. Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest. Selgita joonise abil Maa kiirgusbilanssi. Miks ei jõua maapinnani kogu atmosfääri jõudnud päikesekiirgus? Osa põrkub pilvedest ja osa neeldub atmosf.
annaabi.ee 
