Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kliimavöötmed - sarnased materjalid

troopiline, polaarne, kliimav, kliimadiagramm, tmed, kuivus, rgel, tuuline, vaheldumine, pilvisus, juhendaja
thumbnail
23
ppt

Kliimavöötmed

2) Maa telg on kaldu orbiidi suhtes Ekliptika-tasand gloobus KLIIMAVÖÖTMED KLIIMAVÖÖTMED Tasandikel ­ laiusvööndilisus Mäestikes ­ kõrgusvööndilisus Kliimavöötmele on iseloomulikud kindlad õhumassid ( temperatuuri- ja sademetereziim) sarnane õhuringlus, kindlad tuuled ühesugune aastaaegade vahetumise kord Kliimavöötmed Põhivöötmed Ülemineku - ehk vahevöötmed Polaarne arktiline antarktiline Lähispolaarne Parasvööde Troopiline Lähistroopiline Ekvatoriaalne Lähisekvatoriaalne Põhikliimavöötmed Põhikliimavöötmes on aastaringselt ühesugune õhumass Ekvatoriaalne õhumass Troopiline õhumass Parasvöötme õhumass Arktiline ja antarktiline õhumass Iseloomusta õhumassi põhiomadusi temperatuur, sademed ­seos õhuringlusega!

Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Kliimavöötmed.

Lähisekvatoriaal-ne Pool aastast (soojal Aasta ringi palav (soojal aastaajal Sademeid palju (1000- Passaadid Kaks aastaaega- vööde aastaajal) ekvatoriaalne keskmiselt 25°C, külmal aastaajal 2000mm/a.) suvi kuiv ja niiske. õhk (EÕ), pool aastast 20°C) selgelt tulevad esile niiske ja vihmane, talv kuiv. troopiline õhk (TÕ) soe ning kuiv ja jahedam periood. Troopiline vööde Troopiline õhk (TÕ) Aasta ringi palav (suvel keskmiselt Vähe sademeid Passaadid Kaks aastaaega- 25°C, talvel <20°C). Õhutemperatuuri (<500mm/a). tinglikult võiks

Geograafia
67 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kliimavöötmed

Kliimavöötmed Ekvatoriaalne kliima Lähisekvatoriaalne Troopiline kliima Lähistroopiline kliima kliima Teperatuur Soe. Temp. Kõigub 20-30 *C Soe. Temp. Kõigub 15-30 Erinevates paikades väga Kogu aasta hästi palav, vahemikus *C vahemikus erinev. 0...25 *C kõigub 26-28*C Sademed Suvel sajab Sajab väga jarva Sademed jaoutuvad aasta

Geograafia
173 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kliimavöötmed

Lähistroopiline kliimavööde Lähistroopilises kliimavöötmes, nagu kõigis vahekliimavöötmetes, on pool aastat ühe ja pool aastat teise naabriks oleva põhikliimavöötme tingimused. Talvel valitsevad seal parasvöötme ja suvel troopilise kliimavöötme tingimused. Suvel on lähistroopikasse nihkunud passaattuulte vöönd ja kõrgrõhkkond, seega on seal kuumad ja kuivad suved. Mandrite idarannikul puhuvad passaattuuled ookeanilt ja suved on seal niisked. Talvel valitsevad lähistroopikas tsüklonid ja läänetuuled, mis toovad ookeanidelt mandrite läänerannikutele niisket õhku. Lähistroopiliste alade läänerannikutel on soe ja kuiv suvi ning pehme ja vihmane talv. Idarannikutel on talvel vähe sademeid ja temperatuurid on väga madalad, kuna läänetuuled toovad mandrilt kuiva ja külma õhku. Suved on soojad ja niisked, kuna passaattuuled toovad ookeanilt niisket õhku. Parasvöötme kliima Parasvööde on ainuke kliimavööde, kus on eristatavad neli aastaaega. Para

Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kliimavöötmed

tsitruselised, nisu, mais. Akt.Temp. 4000-8000°C Niiske idarannikute kliima- Karjamaadel kitsed, lambad aastas 2-3 saaki. Mullad Nisu, mais,riis, tubakas, õlitaimed, väheviljakad. Orkaanid teepõõsas. Troopiline Veg. Periood kõrbed 0-250mm/aastas Kõrbed tegeleda saab vaid Suhkruroog, puuvill, datlipalm, oaasides. kohvipuu. Akt.Temp. kuni 11 000°C Kaameli- ja lambakasvatus Lähisekvatoriaalne Veg

Geograafia
33 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kliima vöötmed

Geograafia Kliimavööndid: · Polaarne · Lähispolaarne · Parasvööde · Lähistroopiline · Troopiline · Ekvatoriaalne Kliimatüübid: 1. mereline 2. mandriline Õhuringlus: Kliimat mõjutab reljeef: Näiteks, kui mägi on 40 laiuskraadi ligidal, siis seal on valdavad läänetuuled. Pilved lähenevad mäele läänest. Pilved peavad mäe ületamiseks

Geograafia
90 allalaadimist
thumbnail
2
doc

KLIIMAVÖÖTMED

Ekvatoriaalne kliimavööde Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske. Aasta läbi valitsev kuumus on tingitud selle ala asendist Päikese suhtes. Päikesekiired langevad siia peaaegu alati 90 kraadise nurga alt ja nii saavad ekvaatorilähedased alad palju rohkem soojust, kui teised alad Maakeral. Kuna ekvaatorilähedastel aladel on aasta läbi soe, on sellest tingitud ka püsiv madalrõhkkond neil aladel. Hommikune kliimamuutus Hommikuti on ekvaatorilähedastel aladel sooja umbes 20 kraadi. Päeva jooksul soojeneb õhk päikesekiirte toimel ja soe ning niiske õhk tõuseb üles. Kõrgemale tõustes õhk jahtub ning veeaur ei mahu enam jahedasse õhku ära. Moodustuvad pilved ja pärastlõunal hakkab sadama. Õhtuks on pilved jälle hajunud, kuid nüüd ei jõua silmapiirile vajunud Päike õhku nii palju soojendada ning sademeid tavaliselt enam ei teki. Kuna õhus on väga palju niiskust, siis ei suuda õhk öö jooksul eriti palju jahtuda ja järgmise päeva ilm on enam

Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Agrokliimavöötmed

vähe b. Mõõdukas parasvööde ­ vegetatsiooniperiood 5 või rohkem kuud. 3 valdkonda: mereline, mandriline ja Kaug-Ida mussooni. c. Soe parasvööde ­ vegetatsiooniperiood 6 või rohkem kuud. 2 valdkonda: parasniiske (viljakad ja püsivate mustmuldadega), kuiv mandriline (viljakad mustmullad). 4. Lähistroopiline ­ vegetatiooniperioodi lühendab kuiv kliima. 3 valdkonda: läänerannikute vaheline, mandriline, idaranniku niiske. 5. Troopiline ­ temperatuur ei lange kunagi alla nulli. Neil aladel on suurimad kõrbed. Põllumajandusega on võimalik tegeleda ainult oaasides. Tegeletakse kaameli- ja lambakasvatusega. 6. Lähisekvatoriaalne ­ aastaringselt soe, kuid sademed langevad ebaühtlaselt. Lühikese vihmaperioodiga: tihti ikaldus, väheviljakad mullad. Pika vihmaperioodiga: aastas kuni kolm saaki, mullad pole kuigi viljakad. 7. Ekvatoriaalne ­ väga niiske kliimaga, peaaegu viljatud mullad.

Geograafia
140 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Kliimavöötmed - referaat

Kliimavöötmed Kliimavöötmed on kliima liigituse suurimad üksused. Kliimavöötmed asetsevad vööna ümber Maakera paralleelselt ekvaatoriga. Nii lõuna- kui ka põhjapoolkeral eristatakse 7 kliimavöödet. Neist ekvatoriaalne, pöörijoone- ehk troopiline, paras- ja polaarvööde on põhikliimavöötmed, lähisekvatoriaalne, lähistroopiline ja lähispolaarne on vahekliimavöötmed. Maakera on eristunud kliimavöötmeteks tänu Päikese ja Maa asendile üksteise suhtes. Päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse erineva nurga all ja soojendab nii neid erinevalt. Sellest ongi tingitult Maa eristumine erinevateks kliimavöötmeteks. Põhikliimavöötmete

Geograafia
72 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Agrokliimavöötmed

KLIIMAVÖÖDE LOODUSLIK VÖÖND TEMPERATUUR S/T SADEMED S/T MULDADE VILJAKUS PERIOOD PÕLLUKULTUURID KLIIMADIAGRAMM Polaarkliima Jää- ja külmakõrbed s-külm, t-väga külm vähe sademeid - - - Fort Ross esineb igikelts, mõnda taime võib-olla saab,

Kartograafia
25 allalaadimist
thumbnail
2
doc

AGROKLIIMAVÖÖTMED

Põllumajandus on võimalik oaasides ja kunstliku niisutuse korral. Väljaspool oaase laiuvatel kõrbekarjamaadel kasvatatakse kitsi ja lambaid. Idarannikute niiskes valdkonnas, kus sademeid on rikkalikult ja vegetatsiooniperiood kestab 811 kuud, saab aastas 23 saaki. Talv on lühike ja pehme ning seda taluvad ka külmaõrnad kultuurid. Kasvatatakse nisu, maisi, riisi, tubakat, õlitaimi, mitmeaastates istandikes tsitrulisi, teepõõsaid jms 8. Troopiline vööde Temperatuur ei lange kunagi alla 0'C. Neil aladel laiuvad maailma suurimad kõrbed. Põllumajandusega saab tegeleda ainult oaasides, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Niisutavatel põldudel on võimalik kasvatada suhkruroogu, puuvilla, datlipuud, kohvipuud jms. Kõrbekarjamaadel tegeletakse kaameli ja lambakarjakasvatusega. 9. Lähisekvatoriaalne vööde On aastaringselt soe, kuid sademed langevad ebaühtlaselt. Lühikese vihmaperioodiga

Geograafia
94 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Agrokliimavöötmed

AGROKLIIMAVÖÖTMED TÜÜPILI LOOD VEGETA TEMPE TÜÜPILISED NE KLIIMAV USLIK SADEME TSIOONI MULDADE RATUU PÕLLUKULTU KLIIMAD ÖÖDE VÖÖN D S/T PERIOO VILJAKUS R S/T URID IAGRAM D D M Jää- ja s-külm, vähe Polaarklii Fort külmak t-väga sademei - - - ma Ross õrbed külm

Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Kliimavööde

Sissejuhatus.................................................3 Põhikliimavöötmed...............................................4 Kliimavöötme mõju maale.....................................5 Kasutatud kirjandus....................................................6 Sissejuhatus Minu teema räägib kliimavöötmetest ja mõjust loodusele. PõhikliimavöötmedMaakeral on neli põhikliimavöödet. Need on ekvatoriaalne, troopiline, parasvöötme ja polaarne kliimavööde.Ekvatoriaalne kliimavööde asub ekvaatori lähedal. Päike käib alati väga kõrgelt ja on väga soe. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud ja seepärast sajab palju. Päev ja öö on kogu aasta vältel enam-vähem ühepikkused.Aastaaegu ekvatoriaalses kliimas eristada ei saa. Ilm on pidevalt palav ja niiske. Kuu ja aasta keskmised temperatuurid on 26-28 kraadi sooja. Aasta sademetehulk on 1000-2000 mm ja kohati on isegi rohkem.

Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kllimavöötmete konspekt

Kliimavöötmete Konspekt Kummalgi poolkera. On seitse kliimavöödet. Igale kliimavöötmele on omased kindlad tunnused. Terves kliimavöötmes on ühesugune õhuringlus ja päikeselt saadav kiirguse hulk, sademed, aastaajad ja üldse kogu kliima on ühetaoline. Vöötmed, kus õhuringluse üldine iseloom jääb kogu aasta vältel muutumatuks on põhikliimavöötmed. Sellised on ekvatoriaalvööde, troopiline ehk pöörijoonte vööde, parasvööde ja polaarvööde. Nimetatud vöötmete vahel asuvad veel vahekliimavöötmed. Need on alad, kus pool aastat valitsevad põhjapoolsema, teine pool aastat aga lõunapoolsema põhikliimavöötme tingimused. Kliimavöötmete piirid pole kuigi selged, sest kliimat mõjutavad hoovused, ookeanide ja mägede mõju. Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti

Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kliimavööndid

stepituhkur, hüpiklased, preerias ­ ameerika piison, koiott, rohtlahaukur, pampas ­ viskatsa, puuma, nandu, vöölased Inimtegevus : põllumajandus, karjakasvatus, Probleemid : liigse karjakasvatamise ja põlluharimisega kurnatakse pinnas ära ning see allub kergelt vee- ja tuuleerosioonile Poolkõrbed ja kõrbed Geograafiline asend : Põhja-Aafrikas, Ees-Aasias Kliimavööde : parasvöötme lõunaosa, lähistroopiline ja troopiline kliimavööde Mullad : Taimed : kaktused, kalligoonumid, saksauulid, tamariskid, agaavid, aaloed, piimalilled, velvitsiad, kõrbetarnad, pujud, kaameliastlad, arbuusid, melonid, datlipalmid Loomad : suslikud, liivarotid, hüpikud, kobrad, gürsad, eefad, kaamelid Inimtegevus : rändkarjakasvatus, põlluharimine vähesel määral, maavarad, turism Probleemid : kõrbestumine Vahemerelised alad Geograafiline asend : Kesk- ja Lõuna-Californias Põhja-Ameerika rannikul, Lõuna-Ameerikas

Geograafia
124 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kliimavööndid

akaatsiad. Loomad: marabu,ninasarvik, kaelkirjak, lõvid,elevandid, simpans, nandu, koaala, puuma, emu, pühvel, gepard, sebra, hüään. Inimesed: kiire rahvastiku kasv, linnastumine, vähe põlluharimist, kasvatavad veisi, lambaid,kitsi. Maapähklit, kohvi. Probleemid: linnastumine,õhu saastumine. Põuad,mussoon, metsade raiumine,liigne karjatamine. KÕRB 20-30 pl ll, araabia, põhja aafrika.Kv: parasvöötme troopiline. S: 40 T 15. sajab kuni 150 mm. Pinnas: vähe huumust, helehallid, ladestub palju sooli. Taimed: igihaljad põõsad:sukulendid, tääkliilia, viigikaktus, velveetsia, saksauul, kaameliastel, hall kevadik, kuradikaktus. Loomad: kilpkonn, skorpion, kõrberebane, lõgismadu, kõrbe-kivitäks, suurhüpik, kaamel, orüks, haldjakakk, karakal, kõrbehiir. Inimesed. Hõre asustus, suured maavarad, gaasivarud, beduiinid, hotentatid ja busmanid namiibias, loodusrahavad, kohastumused, taimede kasvatus nt

Geograafia
102 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Troopiline kliimavööde

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Tarmo Tuuling TROOPILINE KLIIMAVÖÖDE Referaat Juhendaja: Tarmo Oidekivi Pärnu 2013 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. TROOPILINE KLIIMAVÖÖDE 4 1.1. Troopiline mandriline kliimavööde 5 1.2. Troopiline ookeaniline kliimavööde 5 2. TAIMESTIK 7 3. LOMMASTIK 8 4. MULLASTIK 9 KOKKUVÕTE 10 KASUTATUD KIRJANDUST 11 SISSEJUHATUS Kliimavöötmed on kliima liigituse suurimad üksused. Kliimavöötmed asetsevad vööna ümber Maa paralleelselt ekvaatoriga. Maakera on eristunud kliimavöötmeteks tänu Päikese ja Maa asendile üksteise suhtes. Päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse erineva nurga all ja soojendab nii neid erinevalt

Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kliimavöötmed

Paras mP: Suvi: Jahe(8°C) kliimavööde Talv: Soe(5°C) mP: Palju mPÕM cP: Suvi: Soe(20°C) cP: Vähe cPÕM Talv: Külm(-15°C) Lähistroopiline Talv: mP; Cp Talv: mP; cP Talv: mPÕM; cPÕM kliimavööde Suvi: kuum Suvi: Vähe Suvi: TÕM Troopiline Kuum Vähe TÕM kliimavööde Lähisekvatorjaalne Talv: Kuum Talv: Vähe Talv: TÕM kliimavööde Suvi: Kuum Suvi: Palju Suvi: EÕM Ekvatorjaalne Kuum Palju EÕM kliimavööde Vahekliimavöötme tunnuseks ei ole mitte eesliide "lähis", vaid tema asetus põhikliima vöötmete vahel.

Kliimav��tmed
5 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kliimavöötmete iseloomustus

Ekvatoriaalne Põllumajanduslikuks tegevuseks ebasobiv, sest kliima on liiga niiske, viljatud mullad. Haritatavat maad, mille moodustavad peamiselt istandused, on vähe (ainult 40mln hektarit), rohumaad pole peaaegu üldse. Lähisekvatoriaalne Kliima on aastaringselt soe, vahelduvad kuiv ja vihmane aastaaeg. Põllumajandulikult head tingimused. Muldi niisutatakse kunstlikult, kuna nende viljakus pole eriti hea. Troopiline Haritatav maa asub niisketes savannides või oaasides, kus on väga viljakas põllumajanduslik maa. Kuivates kõrbetes on aga väga viljatud rohumaad, mis ei sobi millekski. Lähistroopiline Põllumajanduslikuks kasutamiseks hea maa asub mandrite idarannikutel ja oaasides, sest sealne kliima on niiske. Kõrbemullad on väheviljakad ja ei anna saaki. Haritavat maad ca 300 miljonit hektarit. Parasvööde Okasmetsavööndis põllumajanduslikku maad vähe (halvad mullad ja vahel ka igikelts). Lehtmetsade ja rohtlate vööndis on aga suurimad põllumajanduslikult kasutatav

Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
30
doc

ÜLDMAATEADUS 11.KL.

· Soojade, külmade hoovuste mõju. · Pinnamood (kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes). · Valitsevad õhumassid, tuuled. 24. analüüsib kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele; · TUUL- õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes. Mõjutatud õhurõhkude erinevusest. · ÕHUMASS ­ ühesuguste omadustega (temperatuur ja niiskus) suur õhukogum. Saab oma omaduse aluspinnalt. Õhumasside omadused: · POLAARNE ÕM ­ külm ja kuiv · PARASVÖÖTME MERELINE - niiske, suvel jahe ja talvel suhteliselt soe MANDRILINE ÕM - kuiv, suvel soe ja talvel külm · TROOPILINE ÕM ­ kuiv ja palav · EKVATORIAALNE ÕM ­ niiske ja palav 25. teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, toob näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele; Kasvuhooneefekt

Geograafia
66 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Geograafia suur konspekt

16:07 Põllumajandus, kalandus, toiduainetetööstus Põllumajandus tegurid Looduslikud: Kliima ­ kasvuperiood, niiskus, temperatuur Mullad ­ viljakus Reljeef ­ tasane, mägine Majanduslikud: Kapital ­ hooned, seadmed, seemned, loomad Tööjõud ­ kvaliteet traditsioonid Poliitika ­ toetused, toll Kliimavöötmed Polaar ­ pole võimalik harida põldu, külm Lähispolaar ­ lühike vegetatsiooniperiood, redis, sibul, kartul Parasvööde ­ talve, sügise ja kevade pärast üks saak aastas, Jahe parasvööde ­ 3-5kuud vegetatsiooniperiood, okasmets, rukkist, otra, kartulit, lina, rapsi Mõõdukas parasvööde ­ 5 kuud, mereline ­ teravili, istandused, mullad keskmise viljakusega, vajavad natuke kuivendamist, mandriline ­ külm talv, põud, tööd peab kiiresti tegema, lühike vegetatsiooniperiood Soe parasvööde ­ 6+, riis, mais, päevalilled, viinamarjad, parasniiske ­ viljakad mull

Geograafia
100 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

GIS. Seal esitatakse infot arvuti abil. 2. Passaadid, mussoonid, orkaanid, tornaadod ja nende peamised esinemisalad. PASSAADID Ekvaatori poole puhuvaid tuuli nimetatakse passaatideks. Need puhuvad aasta läbi samast suunast ning on enam-vähem ühesuguse tugevusega. Maa pöörlemise tõttu ei puhu passaadid otsejoones põhjast lõunasse, vaid puhuvad põhjapoolkeral kirdest edelasse ja lõunapoolkeral kagust loodesse. Loomade ränne Aafrikas! ORKAAN (tõlkes suur tuul) ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit madalrõhkkond, mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Orkaan on torm, kus tuulekiirus ületab 32 m/s ehk umbes 115 km/h. Orkaanid tekivad ookeanide kohal, kus sooja vee tõttu on intensiivne aurumine. Orkaanis on tuulte tugevus 12 palli. Orkaani läbimõõt on 1000 km. Tuuled puhuvad väljast sisse, tõusvad õhuvoolud. Orkaani silmas (50 km) valitseb vailus, kõige tugevamad tuuled on orkaani seinas. Atlandi ja Vaikne ookean, Ameerika, India.

Geograafia
400 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Konpekt geograafia eksamiks

Väga niiske kliima, vihmad uhuvad mullast toitained ära ­ huumusevaesed. Põllumaad vähe. Rohumaid ei ole. On kasutuses kakao-, kohvipuu, õlipalmi istanduste all. Põllumajandus põhiliselt mägedes. 2. Lähisekvatoriaalne vööde ­ õhutemperatuur kõrge, ühtlane.sademeteperiood vaheldub kuivusega. Kaugemal ekvaatorist pikemad põuad. Mullad ei ole eriti viljakad. Põhiliselt savannid. Kasvat. hirssi, maapähklit, kus niisutatakse ­seal puuvilla, riisi (Aasias). Karjatatakse veiseid. 3. Troopiline vööde ­ kõige vähem sademeid, kõige rohkem päikest. Siin on maailma suuremad kõrbed. Ööpäevane temperatuurikõikumine suur. Kasvat. kunstliku niisutamisega datlit, kohvi, suhkrut. Põllundus ainult oaasides, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Kõrbekarjamaadel kasvatatakse kaamleid ja lambaid. 4. Lähistroopiline vööde ­ temperatuuri ja sademete hulk väga suur. Põllumaad palju. Kvaliteet sõltub sademete hulgast ja jaotusest aastas.

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Geograafia koolieksam 2013

Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. 2. Demograafilise ülemineku etapid. Demograafilise ülemineku etapid: I. Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine. Suremus ja sündimus on on mõlemad kõrged ja kõiguvad tugevasti, lapsi on peres palju, aga arstiabi puudumise ja raskete elutingimuste tõttu enamus lapsi täiseani ei ela, keskmine eluiga väga madal. Tänapäeval vähe levinud, vaid üksikute loodusrahvast juures. II. Demofraafiline plahvatus. Sündimus on endiselt kõrge, suremus langeb etapi jooksul pidevalt, sest paranevad inimeste elutingimused ja paraneb arstiabi. Sünnib juurde palju lapsi,

Geograafia
51 allalaadimist
thumbnail
4
xls

Loodusvööndid

Kliimavöötmed Õhumassid Polaarvööde Polaarne õhk. Lähispolaarnevööde Suvel parasvöötme õhk, talvelpolaarne õhk. Parasvööde Parasvöötme õhk. Lähistroopiline vööde Suvel troopiline õhk, talvel parasvöötme õhk. Troopiline vööde Troopiline õhk. Lähisekvatoriaalne vööde Ekvatoriaalne õhk ja troopiline õhk. Ekvatoriaalne vööde Ekvatoriaalne õhk. Õhutemperatuur Sademed Õhutemperatuur aasta ringi väga madal. Sademed peamiselt lumena. Suvi suhteliselt jahe, talv karm. Vähe sademeid. Suvi piisavalt soe, talv külm. Piisavalt sademeid, talvel püsiv lumekatte. Õhutemperatuur kõrge. Piirkonniti väga erinev. Soe ja kuiv, ööpäevased erinevudsed suured

Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
9
doc

10. klassi loodusgeograafia

. Horisondid tekivad mullad põhiliselt- ainete ümberpaiknemise tõttu vee mõjul Mida näitab horisondi tüsedus mullas? Vanust, mulla tekke protsessi kiirust Miks tekivad maailma eri piirkondades erisugused mullad? - erinev kliima, taimestik, temp, sademetehulk, erinevad lähtekivimid, reljeef. Sademete ja auramise Sademed ületavad Auramine ületab Sademed ja auramine on vahekord Loodusvööndis auramise. Paras- ja sademed Kuiv troopiline tasakaalus. parasvööde palavvöötme metsad kliima, kõrbed, poolkõrbed veereziim Läbiuhtelise veereziimiga Auramise ülekaaluga Tasakaalustatud mullad veereziim veereziim Mullalahuse Sademete vesi nõrgub Mullavees lahustunud Mulda imbuvad sademete

Geograafia
327 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Atmosfäär ja osoon

Tuul ­ õhu liikumine, temperatuuris ja rõhust. Soojem õhk liigub külmemale kehale. Soe õhk on kergem, külm on raskem. Külm õhk ei liigu, sest rõhk on kõrge, sest osakesed on tihedalt. Mida kõrgemale läheme, seda madalam rõhkkond. Rõhkkond on madal - tõusvad õhuvoolud. Rõhkkond on kõrge ­ langevad õhuvoolud. Rõhkkonnad liiguvad kõrgemalt rõhualalt madalrõhu alale ­ tuul. ÕHUMASSID · arktiline · parasvöötme mereline · parasvöötme mandriline · troopiline mereline · troopiline kontinentaalne · ekvatoriaalne Kliimavöötmed Arktiline kliimavööde ­ aasta läbi arktiline õhk ­ külm, tuuline, kaks aastaaega (polaaröö ja polaarpäev) Need on külmakõrbed. Lähisarktiline kliimavööde- suvel on parasvöötme õhumassid, talvel on arktilised õhumassid. Tundra Parasvööde ­ neli aastaaega. Lähistroopiline kliimavööde ­ suvel troopilised õhumassid ( põuane, pikk), talvel parasvöötme õhumassid ( jahedam, niiskem, vihmasem)

Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Terve 10 klassi õpikute lühikokkuvõte.

tsivilisatsioon*Vene ortodoksne tsivilisatsioon. Inimarengu indek ­ on ÜRO arvutatav riigi heaolutaseme näitaja,arvestab rahva haridustaset,keskmist eluiga ja skt ühe inimese kohta. Põllumajandus-mnateriaalse toomtmise vanemaid ja tähtsamaid harusid,mis maad kui loodusvara kasutades toodab toiduaineid ning mitmesugust tööstustoorainet; siia kuuluvad kõik põllumajandussaadusi tootvad majandusüksused ja need ettevõtted, mis aitavad saadusi esmaselt töötleda. Troopiline kliimavööde on lähisekvatoriaalset vöödet kahel pool paiknev põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb troopiline õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud üsna kõrged õhutemperatuurid ja peamiselt väga väike sademete hulk. Aasta läbi valitseb kõrgrõhuala, õhk tõuseb ja pilvetus puudub. Päike on aasta läbi väga kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk suur (isegi rohkem, kui ekvatoriaalvöötmes).Suvel on õhutemperatuurid umbes +30°...+40°C, talvel nad on

Geograafia
219 allalaadimist
thumbnail
21
docx

KLIIMAVÖÖDE, KUS TAHAKSIN ELADA

amplituudiga kõrged õhutemperatuurid ja suur sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pöörijoonte piirkonnast lähtuvad passaadid. Päike on aasta läbi seniidisvõi väga kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk suur (pilvisuse tõttu on see väiksem kui troopikavöötmes). Aasta läbi on õhutemperatuurid umbes +25°C, iga päev sajab pärast lõunat vihma. Sademete hulk on üle 3000 mm aastas. Valitsevad vihmametsad ja asustus on hõre. Ekvatoriaalkliima kliimadiagramm,Majuro atoll Ekvatoriaalne kliimavööde hõlmab Kesk-Aafrika, Lõuna-Ameerika põhjaosa ja Kagu- Aasia piirkonna. Ekvatoriaalne kliima Allikas: Vikipeedia Ekvatoriaalne kliima on iseloomulik ekvatoriaalsele kliimavöötmele Ekvatoriaalne vihmamets Venezuelas Ekvatoriaalse kliima kliimadiagramm (Labuan, Malaisia) Ekvatoriaalne kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik ekvatoriaalsele kliimavöötmele

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Loodusvööndid

Talvel madalam, kui suvel, talvel sajab vähem. Riigid: Austraalia, India, Venezuela, Keenia. Mullad: ferralliitmullad Taimed: 1-2m kõrrelised, Tüüpilised taimed: sõrmrohi, akaatsia, ahvileivapuu, palm, pudelpuu, purpur-hiidhirss Kultuurtaimed: mais, maniokk, bataat, tee, kohv, puuvill. Tüüpilised loomad: ninasarvik, aafrika elevant, sebra, emu, hüaan, termiit, lõvi, koaala. Inimeste tegevusalad: karjakasvatus, vee hankimine, turism, (põlluharimine) KÕRB: Kliimavööde: troopiline Asukoht: pöörijoonte piirkond, külmade hooviste naabruses, kuivades siseosades. Kliima: kuum, kuiv, sajab väga harva, suur temp. Kõikumine, aurumine on suurem kui sademete hulk, kuivad ja kuumad tuuled, liivatormid. Riigid: Austraalia, Namiibia, Argentiina, Saudi-araabia, Egiptus, Alzeeria, Liibüa. Kõrbete liigid: kivikõrb, liivakõrb, savikõrb, soolakõrb, lössikõrb. Mullad: Hallmuld Taimed: Põõsad ja poolpõõsad, väiksed lehed, tihti asendunud okastega, lühiealised,

Geograafia
57 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Geograafia eksam 2017

tsüklonid (parasvöötme tsükloni ja orkaani erinevus), antitsüklonid, frondid. VAATA LISA. Kliimavöönd Õhumassid Temperatuur Sademed Ekvatoriaalne Ekvatoriaalne Aastaringselt väga Väga palju aasta ringi palav (~25 kraadi) Lähis- Pool aastat ekvatoriaalne, Aasta ringi palav Suvi vihmane, talv kuiv (2 ekvatoriaalne pool aastat troopiline õhk. aastaaega) Troopiline Troopiline Aasta ringi palav, Sademeid väga vähe temp ööpäeva amplituud suur Lähistroopiline Soojal aastaajal troopiline, Aasta ringi suhteliselt Sademete hulk piirkonniti külmal parasvöötme õhk. kõrge õhutemp, talvel erinev; sajab siis kui niiske

Geograafia
67 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine b)andmete töötlemine

Geograafia
1180 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Materjal geograafia eksamiks

Vähemusrahvus ­ sotsioloogia järgi rahvusgrupp mingis riigis ning seda ühte rahvust on riigis allapoole selle riigi rahvaarvust. Kapital ­ väärtus või omand, mida saab kasutada lisaväärtuste loomiseks. (raha, kinnisvara, seadmed. ). Eksport ­ kaupade väljavedu riigist. Import ­ kaupade sissevedu riigist . LOODUSVÖÖNDID JÄÄ JA KÜLMAKÕRBED : · Karm ja kuiv kliima · Polaaröö ­ ja päeva vaheldumine · Kogu aasta temperatuur alla 0 kraadi · Maismaal jääkilp, millest merre murduvad jäämäed · Liigivaene elustik · Inimtegevus raskendatud TUNDRA JA METSATUNDRA: · Asub põhjapoolkeral · Talvel põhjatuuled, suvel lõunatuuled · Vähe sademeid · Igikelts · Pinnas soostunud · Kidur taimestik · Maavarade kaevandamine OKASMETSAD: · Suurima levialaga loodusvöönd · Aastane temperatuuri ampilituud suur · Tihe sisevetevõrk · Väheviljakad leetmullad

Geograafia
322 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun