avamängu,17 keelpillikvartetti, 22 klaverisonaati + väikepalad, 7 ooperit, erinevad kooriteosed vokaallooming- ta kujundas välja soololaulu zanrile iseloomulikud jooned, tema lauludega algab Saksa professionaalne lauluajastu, teda peetakse lääne-euroopa suurimaks laululoojaks Laulud jagunevad kahte rühma 1)lihtsakoelised(seotud rahvamuusika teemadega) nt tsüklist "Talvne teekond" "Üks kask meil kasvas õues", "Serenaad", "Ave Maria" 2)läbikomponeeritud laulud klaverisaade on võrdne orkestri partiiga klaverisaade annab laulule emotsionaalse tausta, muudab laulu mitmekülgsemaks nt "Margrete voki ääres" "Muusikale" "Forell" Kirjutas ka soololaulutsükleid "Ilus möldrineiu" koosneb 20 laulust, lihtsad palmilaulud samas mõni ka läbikomponeeritud "Talvine teekond" koosneb 24 laulust, seal Schuberti eluraskused, 3-osalised "Luigelaul" koosneb 14 laulust INSTRUMENTAALMUUSIKA -on välja kasvanud kodusest musitseerimisest, sümfooniate meloodiad on laulvad,
· Mõne laulu esialgne variant on leitud kirjutatuna kuivatuspaberile, söökla menüü tagaküljele jne. · Ainult 1815.a., kõrvuti rea suurteostega, lõi ta üle 140 laulu. · Ta isegi magas prillidega, et juhuslikult öösel ärgates saaks kohe asuda kirjutamisele. LAULUDE INSTRUMENTAAL -SAADE · Schuberti laulude ammendamatu meloodiarikkus peegeldub saates mitte vähem kui hääle osas. · Klaverisaade on erakordselt aktiivne ja iseseisev. · Klaverisaade lisab alati midagi omapoolset, süvendab põhimeeleolu, sageli asub isegi juhtivale kohale. · Hämmastava selgusega kutsutakse esile konkreetseid kujusid voki vurinat ,metsikut ratsutamist läbi pimeda öö ,leierkasti, kala äkilist liikumist sulisevas, helendavas vees postiljoni sarve ,kaugeneva inimese samme jne. KASUTATUD KIRJANDUS · http://et.wikipedia.org/wiki/Franz_Schubert · http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/fschubert.html · http://en.wikipedia
isa kooli õpetaja, peres armastati muusikat.11a. asus Viini konvikti, kust sai muusikalise hariduse.20 a. pühendus ainult muusikale. Armastas laule kirjutada. Enamasti lühikesed klaveripalad .Kuid ka suurteoseid(10 sümf., 19 ooperit,laulumänge,17 keelpillikvartetti,22 klaverisonaati) Laule üle 700.Hakkas esimesena ühendama laule tsüklitesse(Soololaulu tsükleid ühendab süzeeline arendus, ühine demaatika) 1823-soololaulu tsükkel 20-st laulust "Uus möldrineiu" Klaverisaade on võrdne lauluga annab edasi laulu sisu. II tsükkel 1927"Talvine teekond"(traagilised, üksildased meeleolud. püüab inimest ja tundeid samastadaloodusega) Ka üksiklaulud alati sõnumiga. Frydrek Chopin(1810-1849)- Poola helilooja. kaheksa aastaselt andis juba kontserti. 12 a. kuulus Poola parimate pianistide hulka .Väga hea kunstiandega, oskas kirjutada kirjandeid. 16 a. õppis Varssavi kõrgemad Muusikakoolis. Looming- Peaaegu kogu looming on kirjutatud klaveril. Loomingus väikevormid
missasi jne Vokaallooming Alates Schubertist muutus soololaul tähtsaks. Schubert kujundas välja soolulaulu zanrile iseloomulikud jooned. Tema lauludega algab saksa professionaalse lauluajastu. Teda peetakse LääneEuroopa suurimaks laululoojaks. Lihtsakoelised laulud nt. Tsüklist "Talvine teekond" "Üks kask meil kasvas õues", "Serenaad", "Ave Maria" jpt. Läbikomponeeritud laulud klaverisaade on võrdne orkestripartiiga, klaverisaade annab laulule emotsionaalse tausta, muudab laulu mitmepalgelisemaks nt. "Margarete voki ääres", "Muusikale", "Forell" Soololaulutsüklid "Ilus möldrineiu" koosneb 20st lihtsast salmilaulust, "Talvine teekond" 24 laulust, enamasti kolmeosalised, "Luigelaul" 14 laulust Instrumentaalmuusika On välja kasvanud kodusest musitseerimisest, sümfooniate meloodiad on laulvad, kontrastid puuduvad !!
ka Schiller (üle 50 laulu), Shakespeare (6 laulu) jne. Schuberti laululooming · Schubert lõi oma laulud uskumatu vabadusega · Heliloomingu raske protsess oli tema juures sundimatu, hetkeline · Mõne laulu esialgne variant on leitud kirjutatuna kuivatuspaberile, söökla menüü tagaküljele jne. · Mõnikord lõi ta mitu laulu ühel päeval Schuberti laululooming · Kuid Schuberti laulude ammendamatu meloodiarikkus peegeldub ka klaverisaates · Klaverisaade on erakordselt aktiivne ja iseseisev · Klaverisaade lisab alati midagi omapoolset, süvendab põhimeeleolu, sageli asub isegi juhtivale kohale Franz Schubert Tänan
Programmiline muusika muutus populaarseks. FRANZ SCHUBERT(1797-1828)- Ta oli esimene romantik. Austria helilooja, sündis kooliõpetaja perre.Ta esitas oma elu jooksul 1 avaliku kontserdi.Schuberti muusikas olid esindatud romantilise muusika iseloomulikud tunnused, Tundelised meeleolud, mis olid äärmuslikud ühe teose jooksul. Laulev meloodia, tempo ja dünaamika kontrastid.Ta on kirjutanud 9 sümfooniat. Ta tõstis soololaulu uuele tasemele.Soololaule lauldi juba kontsedi laval, klaverisaade sai samuti uue funktsiooni. Esmakordselt räägiti terminist soololaulu tsükkel. Schubert pani laulud kogumikku või tsüklisse. ROBERT SCHUMANN(1810-1856)- Saksa helilooja. Puhtakujuline romantik. Siis kui ta enam mängida ei saanud oma haiguse tõttu, asutas ta ajakirja ,,Uus muusikaleht". Võttis seal väga teravalt sõna muusika kohta. Ta haris läbi lehe lugejaid. Töötasid koos oma naisega konservatooriumis õppejõududena
Varieerides ja mitmekesistades lauluvorme rakendab Schubert rida uusi võtteid. Nendest on üks tüüpilisemaid samanimelise mazoor-minoori vaheldumine, mille kaudu antakse peenelt edasi romantiliste meeleolude muutusi ("Head ööd" , "Uudishimu" , "Pisarate sadu" , "Närbunud lilled"). Laulude instrumentaalsaade Kuid Schuberti laulude ammendamatu meloodiarikkus peegeldub saates mitte vähem kui hääle osas. Klaverisaade on erakordselt aktiivne ja iseseisev. Sageli põimuvad mõlemad partiid polüfooniliselt omavahel. Klaverisaade lisab alati midagi omapoolset, süvendab põhimeeleolu, sageli asub isegi juhtivale kohale. Hämmastava selgusega kutsutakse esile konkreetseid kujusid - voki vurinat ("Grete vokil"), metsikut ratsutamist läbi pimeda öö ("Metshaldjas"), leierkasti ("Leierkastimees"), kala äkilist liikumist sulisevas, helendavas 11
Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu. Schubert oli esimene, kes võrdsustas soololaulu teiste "väärikamate" zanridega, muutis selle kontsertteoseks. Ta kirjutas saksakeelsetele luuletekstidele (Goethe, Schiller, Heine). Ta pidas sõna kõla väga oluliseks, seepärast on tema teostes muusika ja sõna seos väga loomulik. Klaverisaade on laulu võrdväärne partner, see annab edasi meeleolu. Tuntuimad soololaulud on "Metshaldjas" (1815), "Forell", "Muusikale", "Ave Maria". Schubert lõi esimesena süzeelisi laulutsükleid, milles iga laul on omaette tervik ning samal ajal lüli sündmuste ahelas. Tuntumad neist on "Ilus möldrineiu" (1823) ja "Talvine teekond" (1827). Soololaul on vokaalmuusika alla kuuluv muusikazanr, kus heliteos esitatakse ühe laulja (solisti) poolt, tavaliselt klaveri või muu instrumendi saatel
Schubert kasutas oma Liedides kaasaja saksa autorite - Johann Wolfgang von Goethe (kokku 57 laulu), Schubert kasutas oma Liedides kaasaja saksa autorite - Johann Wolfgang von Goethe (kokku 57 laulu), Friedrich Schiller, Heinrich Heine, Wilhelm Müller tekste. Ta pidas sõna kõla väga oluliseks, seepärast on tema teostes muusika ja sõna seos väga loomulik. Tähtsaimaks väljendusvahendiks on siiski meloodia, mis vaatamata oma lihtsusele on väga väljendusrikas. Klaverisaade on laulu võrdväärne partner, mis annab edasi meeleolu. Tuntuimad soololaulud on ,,Metshaldjas" (1815), ,,Forell" (1817), ,,Muusikale" (1817), ,,Ave Maria" (1825) SOOLOLAULUDE TSÜKLID Schubert lõi esimesena süzeelisi tsükleid, milles iga laul on omaette tervik ning samal ajal lüli sündmuste ahelas. Kokku on neid kaks: ,,Ilus möldrineiu" (1823; ,,Die schöne Müllerin") ja ,,Talvine teekond" (1827; ,,Die Winterreise"), mõlema teksti autor on Schuberti
kohal: sümfoonia, klaveriminiatuurid, romantiline soololaul, operett. Nimeta uusi žanreid, mis tulid muusikasse: programmiline muusika, romantiline soololaul, sümfooniline poeem. Kirjelda lühidalt muusikažanreid (ei ole vaja keerulist muusikaterminitega juttu, peaasi, et oskaksid selgitada, mis teosega tegemist): o romantiline soololaul-sügav sisu, poeetiline tekst, klaverisaade tähtsal kohal o klaveriminiatuurid ehk väikevormid (oska mõnda nimetada) –nt prelüüd,ballaad,nokturn. Lühipalad. Sageli õrna ja kauni meloodiaga o instrumentaalkontsert-soolopillile ja orkestrile o sümfoonia-mitmeosaline sügava sisuga teos sümfooniaorkestrile o sümfooniline poeem-teos sümfooniaorkestrile, mille
"Linn" , "Mere ääres"). Varieerides ja mitmekesistades lauluvorme rakendab Schubert rida uusi võtteid. Nendest on üks tüüpilisemaid samanimelise mazoorminoori vaheldumine, mille kaudu antakse peenelt edasi romantiliste meeleolude muutusi ("Head ööd" , "Uudishimu" , "Pisarate sadu" , "Närbunud lilled"). 7. Laulude instrumentaalsaade. Kuid Schuberti laulude ammendamatu meloodiarikkus peegeldub saates mitte vähem kui hääle osas. Klaverisaade on erakordselt aktiivne ja iseseisev. Sageli põimuvad mõlemad partiid polüfooniliselt omavahel. Klaverisaade lisab alati midagi omapoolset, süvendab põhimeeleolu, sageli asub isegi juhtivale kohale. Hämmastava selgusega kutsutakse esile konkreetseid kujusid voki vurinat ("Grete vokil"), metsikut ratsutamist läbi pimeda öö ("Metshaldjas"), leierkasti ("Leierkastimees"), kala äkilist liikumist sulisevas,
* 9 sümfooniat * 22 klaverisonaati * lühipalad klaverile * Klaveripalad neljale käele * 19 ooperit * kirikumuusikat Tuntud on ka 8. sümfoonia ("Lõpetamata sümfoonia"). Soololaulud Schubert oli esimene, kes võrdsustas soololaulu teiste "väärikamate" anridega, muutis selle kontsertteoseks. Ta kirjutas saksakeelsetele luuletekstidele (Goethe, Schiller, Heine). Ta pidas sõna kõla väga oluliseks, seepärast on tema teostes muusika ja sõna seos väga loomulik. Klaverisaade on laulu võrdväärne partner, see annab edasi meeleolu. Tuntuimad soololaulud on "Metshaldjas" (1815), "Forell", "Muusikale", "Ave Maria". Schubert lõi esimesena süeelisi laulutsükleid, milles iga laul on omaette tervik ning samal ajal lüli sündmuste ahelas. Tuntumad neist on "Ilus möldrineiu" (1823) ja "Talvine teekond" (1827).
1.3. Kammerlaul ehk Lied Saksamaal tekkis uus vokaalmuusikaline zanr 19. sajandi alguses kammerlaul e lied, mis on klaverisaatega soololaul. Sellega seoses arenes salaongikultuur Euroopas ning levis kodune seltskondlik musitseerimine kodanlikes peredes. Liedi oluline tunnusjoon on soolohääle ja saatepartii ühtne läbikomponeeritus ja terviklikkus. Kammerlaulu saateinstrument oli tavaliselt klaver, millest kujunes 19. sajandil populaarseim pill. Klaverisaade polnud lihtsalt harmooniataust, vaid püüdis edasi anda laulu teksti põimitud tundeid nt hobuse kappamine, lehtede kohin, vetevulin. Seega olid klaverisaated tehniliselt keerukad ja eeldasid esitajalt väga häid pianistivõimeid. Oma eelkäia klavessiiniga võrreldes oli klaver rikkama kõlaga ning võimaldas esitada romantilisele muusikale nii olulisi dünaamikamuutusi (helitugevus ja selle muutumine muusikateoses). 1.4. Tuntumad kammerlaulu heliloojad ja nende looming
Tähtsaks muutus instrumendi täiuslik tehniline valdamine.19.sajandil tuli dirigendi mõiste-see , kes juhatab koori/orkestrit.Ennem oli dirigent kooriruum.Heliloojad: Austria-Franz Schubert;Saksamaa-Richard Wagner;Itaalia-Giuseppe Verdi;Poola-Frederic Chopin;Ungari-Ferenc Liszt;G.Rossini;Johann Strauss II 5. Kammerlaul ehk Lied-Mida see tähendab?Oluline tunnusjoon?Mis muutus klaverisaates?Olulisem nimi? Kammerlaul ehk lied on klaverisaatega soololaul.Tuli Saksamaalt.Laul ja klaverisaade on keerulised,emotsionaalsed,laul ja klaver on omavahel põimitud.Klaver väljendas, mida laulja laulis.Laulud peegeldavad inimese emotsioone(haigused,armastus).Olulisem nimi on SCHUBERT,kes tõi ka kammerlaulu. 6. Franz Schubert – kuidas seotud kammerlauluga? Laulutsükkel? Nimeta üks teos? Schubert tõi kammerlaulu Saksamaalt.Ta hakkas laule koondama tsüklitesse-kogumik,mis koosneb erinevatest lugudest
· Umbes 600 soololaulu · 9 sümfooniat · 22 klaverisonaati · lühipalad klaverile · Klaveripalad neljale käele · 19 ooperit · kirikumuusika Schubert oli esimene, kes võrdsustas soololaulu teiste "väärikamate" zanridega, muutis selle kontsertteoseks. Ta kirjutas saksakeelsetele luuletekstidele . Ta pidas sõna kõla väga oluliseks, seepärast on tema teostes muusika ja sõna seos väga loomulik. Klaverisaade on laulu võrdväärne partner, see annab edasi meeleolu. Tuntuimad soololaulud on "Metshaldjas" (1815), "Forell", "Muusikale", "Ave Maria". Schubert lõi esimesena süzeelisi laulutsükleid, milles iga laul on omaette tervik ning samal ajal lüli sündmuste ahelas. Tuntumad neist on "Ilus möldrineiu" (1823) ja "Talvine teekond" (1827). Robert Schumann (8. juuni 1810 Zwickau (Saksamaa) 29. juuli 1856 Endenich (Bonni lähedal))
Kuulsaima näite on kirjutanud Bach. Kui varem oli see teos mõeldud õukonnale, siis klassitsismi ajal hakati seda mängima laiale avalikkusele. Hakati ka nende puhul rohkem tähelepanu pöörama muusikale, selle sisule ja väljenduslikkusele. Süit- Mitmeosaline teos, mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest. Sonaat- Sonaaditsükli alusel loodud teos ühele või kahele pillile. 4-osaline. Võib olla erandeid viiuli samalaadsete vormide puhul, kus on klaverisaade. Oratoorium- Vaimuliku sisuga vokaal-instrumentaalne suurteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile. Näiteks Haydni ,,Tobia tagasitulek", Mozarti ,,Kahetsev Taavet" ja Beethoveni ,, Kristus õlimäel" Opera buffa Koomilise sisuga ooper, koomilised tegelased. Tegelased on madalast seisusest, käitumine ja lihtsakoelised armastusstseenid rõhutavad kontrastina teose peakonflikti ülevust. Aristokraatlikule ooperile vastanduv mängulaad. Ilmalikud ja reaalsed teemad. Näiteks Giovanni
Luuletustest tulenes ka lauluvorm. Lihtsa stroofilise ülesehituse kõrval kasutati varieeritud salmilaulu ja läbikomponeeritud laulu, kus muusika muutus vastavalt sõnadele ja korduvaid osi oli vähem. Soololaule kirjutati sageli vokaaltsüklitena, kus laulud olid seotud helistikuliselt ja muusikaliste kujunditega. Austrias ei olnud nii kõrgetasemelist romantilise luule stiili kui Saksamaal. Viini lauludes oli tähtsal kohal uudsete võtetega klaverisaade, kohati oli vokaal isegi teisejärguline võrreldes klaveripartiiga. Hakati kasutama eel- ja vahemänge. Schuberti-eelsed kõrgetasemelised soololaulud olid Beethovenil: 1816.a.kirjutas ta tsükli "An die Ferne Geliebte" ("Kaugele armastatule" meditsiiniüliõpilase A. Jetteles´ sõnadele). Romantilise lied´i suurmeistriks oli Franz Schubert (austria), kelle soololauludes peegeldus poeetiline ajastuvaim. Schubert lõi enamus oma soololaule 1840.aastail.
Meloodiat saab kirjeldada voolava ja nukrana. Pala on madalas helistikus. Keskmises osas muutub meloodia veidi helgemaks ja hakkab toimuma sünge ja hea emotsiooniga meloodia vastandumine, mida märkasin ka mitmetes järgnevates palades. Vokaali dünaamika on muutuv olenevalt pala osa olulisusest. Tempo ei olnud liiga kiire ega aeglane, vaid keskmine ja muutumatu. 2. Tuulelipp Pala on oluliselt kiirema tempoga, kui esimene. Klaverisaade on muutunud mänglevamakas ja ei anna edasi ainult tormiliselt kurba emotsiooni. Vokaal laulis erinevates oktavites. „Head ööd“ pala rääkis hüvasti jätust ja „Tuulelipp“ räägib valust, mida noormees tunneb, vaadates oma armastatu maja tuulelippu, kui ta lahkumas on. 2 3. Külmunud pisarad Meloodia on väga nukker, kuid laulev. Alguses on keskmine tempo, mis muutus pala keskel kiiremaks
Ainus koorilaul on ,, Linakatkuja" . Tema tõi oreliteosed eesti muusiaksse. 14. M Lüdigu õppeasutused; tallinna kõrge muusikakool 1919. loominguzanrid: orkestriteosed, kandaadid, klaveri-, tsello- ja viiulipalu,koorilaulud. Tähtsaim koorilaul ,,Koit" 15. Artur Kapi tähtsus eesti muusikas: tundliku tekstikäsitlusega ning individualiseeritud karakteriga märkised need uut etappi eesti soololaulu arengus, neis lauludes mängis suurt rolli ka arenenud, värvika harmooniaga klaverisaade. Zanrid: soololaulud, orelisonaat, orkestriteosed, prelüüdid tsellole, ja orkestrile, loorilaulud, sümfooniad, oratooriumid, Tähtsamad teosed: kantaat-"paradiis ja Peri", soololaul-"metsateel", ,,kütkes", ,,pilveel", oreliteos:"Serenade triste", segakoorikandaat"päikesele", oratoosium"hiob" Tegevus pedagoogina: kompositsiooniklassi õpetaja tallinna kõregamas muusikakoolis. Tema õpilased- Evald Aav, Riho Päts, Enn Võrk, Johann Tamverk, eugen Kapp, Eval Brauer, Villem Reimann. 16
Nende hulgas on Goethe(57 laulu), Shakespeare, Scott, Schiller jt. poeedid. Kaks laulutsüklit "Die Schöne Müllerin" (Ilus möldrineiu) 1823 ja "Die Winterreise" (Talvine teekond) 1827 on loodud literaadi Wilhelm Mülleri sõnadele. Peale helilooja surma koostatud tsüklis "Schwanengesang" (Luigelaul) on seitse Rellstab´i ja kuus Heine värssidele loodud laulu. Schuberti laulude tähtsaim väljendusvahend on meloodia, mis on klassikaliselt lihtne ja romantiliselt väljendusrikas. Klaverisaade ei ole mitte ainult laulu harmooniline ja rütmiline toetus nagu see oli varem, vaid koosneb tekstist lähtuvatest karakteersetest figuuridest. Laulutüüpidest kasutab Schubert salmilaulu ( näit. "Nõmmeroos"), varieeritud salmilaulu ("Pärnapuu") ja läbikomponeeritud vormi ("Teisik"). Kammermuusika Schubert on kirjutanud keelpillitriosid, kvintette, oktette jm. Säilinud on 15 keelpillikvartetti, milledest kolm viimast ( a-moll, d-moll ja G-duur) peegeldavad romantilist helikeelt. Side
Elu ajal ei avaldatud ühtki teost. Schubertit peetakse esimeseks romantikuks Esimesena võrdsustas soololaulu teiste "väärikamate" zanridega. See, mida Beethoven andis oma sümfooniatega, tegi Schubert soololauludega (üle 700). Soololaul on helilooja subjektiivne pihtimus. Ta kirjutas saksakeelsetele tekstidele (Goethe, Schilleri, Heine luule), pidas sõna kõla väga oluliseks. Heli ja sõna seos on väga loomulik, seepärast ei tõlgita tavaliselt tema laule teistesse keeltesse. Klaverisaade on laulu võrdväärne partner, see kirjeldab ümbrust ning annab edasi meeleolu. Teemad: armastus, loodus, rändamine, otsimine, surm (sageli personifitseeritud). K: Metshaldjas 1815 tekst Goethe luuletus läbikomponeeritud laul . Saates hobuse kappamine, isa kannab ratsutades surevat poega . Lõi esimesena süzeelisi laulutsükleid. Iga laul on omaette tervik ning samal ajal lüli sündmuste ahelas, mis kulgeb dramaatilise pingega. Ilus möldrineiu 1823
eriti Schumanni, Brahmsi ja Wolfi loomingus. Schubert on kõige suurem laulude looja klassikalises muusikas ja esimene helilooja, kellel laul on loomingus esikohal. Ta on kirjutanud üle 600 soololaulu ligi 90 luuletaja sõnadele. Nende hulgas on Goethe(57 laulu), Shakespeare, Scott, Schiller jt. Poeedid. Schuberti laulude tähtsaim väljendusvahend on meloodia, mis on klassikaliselt lihtne ja romantiliselt väljendusrikas. Klaverisaade ei ole mitte ainult laulu harmooniline ja rütmiline toetus nagu see oli varem, vaid koosneb tekstist lähtuvatest karakteersetest figuuridest. Laulutüüpidest kasutab Schubert salmilaulu (nt. "Nõmmeroos"), varieeritud salmilaulu ("Pärnapuu") ja läbikomponeeritud vormi ("Teisik"). Laulu loomingus on kõige tähtsam armastuse teema. Armastust näitab ta igast küljest - kord õnnelikuna, kord õnnetuna, ent alati nooruslikuna, sügavana ja siirana. Sageli
.. · Lauleldus ,,Kungla rahvas" ooperilaadne, suursugune 5. Johannes Kappel · ,,Ööbik" Koidula tekst, väga selge mitmehäälsus, kordamine: Ööbik, ööbik... 6. Miina Härma · Laulumäng ,,Murueide tütar" · ,,Veel kaitse kange Kalev oma lapsi" aeglane, veniv, Veel kaitse kange... · ,,Meeste laul" - meestekoor, Nii tugevad kui kaljud... · ,,Kui sa tuled, too mull' lilli" soololaul, kõrge, klaverisaade · ,,Tuljak" orkester, rütmiline, Terve vald oli kokku aetud... 7. Konstantin Türnpu · ,,Talvine õhtu" segakoor, kurvameelne, Üle hämara... · ,,Meil aiaäärne tänaval meestekoor (fugato), samad sõnad alguses 8. Aleksander Läte · Pani aluse esimesele sümfooniaorkestrile · ,,Kuldrannake" meestekoor, kurb, meretemaatika · ,,Pilvedele" meeskoor, Ülesse sõnume, üleval kaugel... 9. Rudolf Tobias
3.3 KLAVERI JA ORKESTRISAADE Üks kõige piiravamaid faktoreid, mis on leitud Sibeliuse laulu kirjutamise juures on ilmne ebakindlus klahvpillidel. Sibelius ei olnud pianist. Ükskord olevat ta selgitanud : ,,Mu päris töös ei huvita mind klaver see ei saa laulda ." Seevastu klaveritükid, mida tal suhteliselt palju on, paljastavad selle vähimagi armastuse, mis tal klaveri vastu oli. Tihti peale aga lauludes, on klaverisaade suhteliselt vaene. Harva täiustab klaverihääle kirjutamine vokaalset liini vabadusega, millist leidub vaid ainult Schumanni ja Wolfi teostes. Muidugi leidub ka erandeid : op.38 sisaldab eriliselt ülistavat klaverisaadet, mille kohta Nils Eric Rungbom kirjutab : ,,Sümboolse kompositsiooni kõrgelt isiklik vorm on siin kombineeritud rangelt ekspressiivse vokaalse osaga. Siin pole ühtegi tühja kaunistust, ühtegi välist miniatuurset pilti
· Keelpillikvartett nr. 5 g-moll (1958-1959) · Allegro moderato G-duur (1960. aastad) Klaveritriole (viiul, tsello, klaver) · Lüüriline pala nr. 1 E-duur (1915) · Lüüriline pala nr. 2 f-moll (1915) Viiulile ja klaverile · Réverie (1912, pole säilinud) · Canzonetta G-duur (1912) · Moment musicale fis-moll (1912) · Põhja viis e-moll (1912) · Skertso D-duur (1914) · Fantaasia g-moll (1916, klaverisaade orkestreeritud 1964) · Intermezzo Es-duur (1916) · Allegretto D-duur (1917) · Kuuvalgel (1918) · Berceuse (Hällilaul) e-moll (1920) · Õhtulaul Ges-duur (klaverivariant 1921, seade tsellole ja klaverile 1921, seade viiulile ja klaverile hiljemalt 1952, seade metsasarvele ja klaverile hiljemalt 1957) · Viiulisonaat nr. 1 a-moll (1922) · Männid (1929) · Lüüriline valss d-moll (1930 või 1931, seade klaverile 1940.aastail) · Improvisatsioon c-moll (1931)
poole, laulutekst on originaalis ladinakeelne. (Norra sopran- SISSEL & inglise laulja Bryn Terfel) · Tema loomingus on 71 laulu loodud Goethe tekstidele. Üks nendest on ballaad ,,Metshaldjas". See on jutustav zanr, milles kajastatakse ebatavalisi sündmusi. ,,Metshaldjas" räägib isast, kes viib hobusel koju oma haiget last, laps aga näeb viirastusi- metshaldjat, kes kutsub tüdrukut enda lastega mängima. Klaverisaade imiteerib hobuse galopeerimist. · Instrumentaalmuusikast on olulisemad sümfooniad- need on siiski vokaalmuusikast mõjutatud. Tema loomingusse kuulub sümfoonia ,,Lõpetamata sümfoonia ehk VIII sümfoonia"- seda loetakse esimeseks romantiliseks sümfooniaks ajaloos. See on kaheosaline- ebatavaline (tavaliselt oli 4). See on kirjutatud 1822.a, millal ta ka haigestus. See on tugevalt seotud tema isikliku eluga. I osa- ,,Kui ma tahtsin laulda
annaabi.ee 
