Ferenc Liszt 1811-1886 Liszt oli Ungari klaverikunstnik ja helilooja. Kirjutas väga keerulisi lugusid. Ta on 19. saj üks suuremaid virtuoose. Ta viis klaverimängu tehnilise taseme nii kõrgele, et teda pole siiani ületatud. Liszt´i nooruses innustas teda klaverimängu harjutama viiulimängija Paganini. Liszt juhtus kuulama Paganini kontserti ja soovis saada sama osavaks klaverimängus, kui tema oli viiulil. Nooruses Liszt rändas väga palju mööda Euroopat, andis palju kontserte ning teenis sellega suure varanduse. Hakkas hiljem heldeks metseeniks (teiste rahaliselt toetaja), kuna tal oli palju raha, nt andis raha Berliozile ja Wagnerile. Hilisemas eas tegutses dirigendina. Liszti muusikas eristatakse kahte
George Bizet Tallinn George Bizet Georges Bizet, sünninimega Alexandre-César-Léopold Bizet, Sündis 25.oktoober 1838 Pariisis. Bizet oli prantsuse helilooja, kes on tuntud eelkõige oma ooperi "Carmen" järgi.Tema isa oli lauluõpetaja ja ema pianist, kuulsa lauluõpetaja François Delsarte'i õde. Emalt sai Bizet klaverimängu algõpetuse. Eriti andeka lapsena võeti ta juba kümneaastaselt mainekasse Pariisi Konservatooriumi. Konservatooriumis õppis Bizet komponeerimist ja klaverimängu. Georges Bizet suri 3. juunil 1875 ja maeti Père Lachaise'i kalmistule Pariisis. Lühikest aega enne surma tehti ta Auleegioni ordu rüütliks. George Bizet Kuigi Bizet on tuntud heliloojana, oli ta ka erakordselt andekas pianist, kelle oskusi on kiitnud isegi Ferenc Liszt. Kuulnud,
Ludwig von Beethoven (1770 – 1827) 1. Kus Beethoven sündis? Ludwig von Beethoven sündis Bonnis. 2. Kellelt õppis viiuli- ja klaverimängu? Ta õppis viiuli- ja klaverimängu isalt. 3. Christian Gottlob Neefe tähtsus Beethoveni muusikuks kujunemisel. C.G Neefe oli Beethoveni õpetaja ja tänu temale sai Beethoven õukonnaorkestri klavesiini mängjaks. 4. Millisele instrumendile kirjutas noor Beethoven Bonnis? Miks? Muusikat kirjutas ta algul klaverile, kuna oma karjääri alustas ta pianistina. 5. Kellelt soovis Beethoven loomingut õppida? Ludwig soovis saada Mozardi õpilaseks. Õppis ka Haydnilt 6
1842. a. võttis vastu Weimari õukonna kapellimeistri koha.1848. a. elas koos vürstinna Carolyne`iga. 1801. a. kolis ta Rooma.Alates 1867. a. külastas ta Ungarit igal aastal, oli üks Budapesti Muusikaakadeemia asutajaid ja selle õppejõud. Tõi muusikasse monotematismi põhimõtte ning oli tulihingeline programmimuusika pooldajaid. 5) Georges Bizet (1838-1875) - Isa oli juuksur ja parukategija, ema oli pianist. 9-aastaselt läks ta Pariisi konservatooriumisse. Seal õppis ta klaverimängu ja kompositsiooni. 1857. a. võitis ta Rooma preemia. 1863. a. esietendas Pariis Theatre-Lyrique`is Bizet ooper "Pärlipüüdjad". Ta oli klaverisaatja, teiste heliloojate teoste arranzeerija ning andis klaveritunde. 1875. a. esietendus ooper "Carmen". 1875. a. suvel suri ta südameataki tagajärjel. Pärusmaaks tema loomingus oli ooper(30),kõige populaarsem " Carmen". 1) Romantism - Romantiline liikumine sai alguse Saksamaalt, laienes 1830. Aastatel üle kogu Euroopa
vorm,experimenteeris julgelt orkestriga,kirjutas orkestratsiooniõpiku. Teosed: programmilised sümfooniad "Fantastiline","Harold Itaalias","Romeo ja Julia",ooperid "Benevenuto Cellini" , "Troojalased", "Beatrice ja Benedict", vokaalsümfoonilised suurvormid- oratooriumid "Fausti needmine","Kristuse lapsepõlv","Reekviem","Te Deum". Georges Bizet(1838-1875), 9aastaselt võeti vastu pariisi konservatooriumi,õppis klaverimängu,1857 võitis Rooma preemia,1863 esietendus Pariis Theatre-Lyrique'is "Pärlipüüdjad. Looming: kirjutas mitmes zanris (orkestriteosed, klaverimuusika, laulud) kuid pärusmaax sai ooper(u.30 tk). eeskujudex Charles Gounod,L.Delibres,C.Saint-Saens,J.Massenet.tema muusika kandis edasi Prantsuse ooperi traditsioone,suurimax saavutusex "Carmen"(esietendus 1875 Pariisi Opera Comique'is.Guiseppe Verdi(1813-1901)12 aastaselt Busseto peakiriku organisti õpilaseks,1839
kooripoisiks. Laulmise kõrvalt õppis ta klaviiri- ja viiulimängu ning omandas teooria ja kompositsiooni põhialused. Ta polnud nõus õppima vaimulikuks, nagu seda soovisid vanemad, ning jäi seetõttu ilma nende rahalisest toetusest. Haydn kannatas elus palju nälga. Tal õnnestus hankida pooleldi häälest ära läinud klaver ja hakkas sellega tunde andma. Üüris tuba Viini juuksur kelleri juures nin maksis sellega, et õpetas Kelleri kahele tütrele klaverimängu. Haydn armus nooremasse tütresse, tegi abieluettepaneku, aga tüdruk keeldus. Haydn abiellus vanema tütre Maria Annaga. Aastal 1761 kutsuti Haydn kapellmeistriks Ungari vürst Ezsterhazy õukonda. Seal oli ta 30 aastat. Kapellmeistrina pidi Haydn kirjutama instrumentaalmuusikat nii õukondlikuks meelelahutuseks kui ka kontsertideks. Ta vastutas kogu õukonnamuusika eest. Ezsterhazy korraldas iga nädal pidustusi ja igaks nädalavahetuseks pidi Haydn loo valmis saama
Lavastaja oli Inglismaalt pärit, Walter Sutclife ja Dirigeeris Risto Joost. Esitatud palad lauldi prantsuse keeles. Istusime 1. rõdu peal, seega oli näha kõike : orkestrit, dirigenti, eestikeelseid subtiitre, lava ja näitlejaid. Ooperisaal oli täis, vaid mõned kohad olid vabad. Teose helilooja, Georges Bizet, oli prantsuse helilooja, kes elas 19. sajandil. Ta sündis Pariisis, tema isa oli lauluõpetaja ja ta ema oli pianist, emalt ta saigi klaverimängu algõpetuse. Eriti andeka lapsena võeti ta juba kümneaastaselt mainekasse Pariisi Konservatooriumi. Bizet õppis seal komponeerimist ja klaverimängu. ''Carmen'' on ta enimtuntud teos, mis põhineb Prosper Merimee samanimelisel novellil 1846. aastast. Bizet on kirjutanud veel "Les pécheurs de perles" ("Pärlipüüdjad"), "La jolie fille de Perth", "L'arlésienne" ja klaveriteose "Jeux d'enfants" ("Lastemängud"). Samuti kirjutas Bizet romantilise ooperi "Djamileh", mida on tihti nimetatud
Mussoski( sõjaväeohvitser), Nikolai Rimski- Korskov(mereväeohvitser, kompos. õppis), Cesar Cui(sõjaväe insener). Nimetatakse ka Vene Viisik, Balakirevi ring. Põhisuunad realismi taotlus, eelistatud zanrid: ooper, programmiline orkestri muusika ja soololaul. Temaatika oli rahvuslik-ajalooline. Modest Mussorgski Sündis Pihkva kubermangus mõisniku perekonnas. Esmase klaverioskuse sai emalt. 1852 astus kadettide kooli, kus õpetati ka klaverimängu. 4a pärast alustas teenistust kaardiväeohvitserina. Tutvus Balakireviga, lahkub sõjaväest ja alustab muusikaga. 1861 sai ta rahulikult pühenduda oma loomingule, kuna elatus mõisast saadavatest tuludest, pärisorjuse kaotusega halvenes aga tema majanduslik seisund. (majandussüsteem suureneb). Veedab enam joomakaaslastega. Maj.olukord oluliselt ei paranenudki ning surmapõhjuseks sai alkoholism. Looming: Tundis huvi Venemaa ajaloo ning tsaarivõimu telgitaguste vastu
Lätte tähtsamateks ettevõtmisteks olid esimene Eesti sümfooniaorkestri asutamine, sammuti sümfoonilise avamängu ,,Kalevala" ja keelpillikvarteti loomine, mis kuuluvad esimeste hulka vastavais zanreis.1900-1907 tõusis Lätte Tartus esile aktiivse muusikuna, tema tegevus hõlmas mitut valdkonda:Muusikaelu organiseerija ( esimene sümfooniaorkester);Koori- ja orkestrijuht ( IV üldlaulupeo üldjuht);Klaveri- ja orelisolist;Pedagoog ( klaveriõpetaja);Muusikakriitik;Helilooja;Klaverimängu õpiku ja teiste muusikateoste autor.Andis kultuurielule uue suuna. Hakati esitama kantaate ja oratooriume.Pälvis tunnustused:Tartu Ülikooli audoktor ( 1935);Tallinna Konservatooriumi auprofessor ( 1939).Looming:Ligi 200 koorilaulu , ,,Pilvedele" , ,,Kuldrannake" , ,,Malemäng" , ,,Laul rõõmule" . Sümfooniline avamäng ,,kalevala";Keelpillikvartett;Soololaulud ,,Primula veris" , ,,Kiigelaul".
2.MUUSIKA KARJÄÄR 3.ERAELU 4.PILDID 5.ALLIKAD 1. KÕIGE ALGUS Jerry Lee Lewis sündis 1935. aastal 29. septembril Ferredy's Louisiana osariigis vaesesse talu perre. Tal oli isa Elmo Lewis, kes oli jumalakartlik taluperemees ning armastas muusikat, ja ema Mamie Lewis. Jerry Lee Lewis sai armastuse muusika vastu oma perelt, neil endal alguses ei olnud kodus klaverit ja seetõttu käis Lewis tihti oma tädi juures kes mängis samuti klaverit. Mõistes poja armastust klaverimängu vastu võtsid ta vanemad talu alusel laenu ja ostsid klaveri Lewisele kui ta 10. aastaseks sai. Oma enda sõnul õppis ta klaverimängu kahe nädalaga selgeks. Kuna Lewis elas kandis kus tollal sõitsid paljud tumedanahalised muusikud läbi käis ta nende mängimist kuulamas oma onu baaris istudes tunde baarileti all ja kuulates. Lewis polnud kunagi koolis kuigi osav, ja kord visati ta isegi välja kristlikust koolist kuna ta mängis Jumalale oodi boogie-woogie stiilis.
Annely Peebo Karl-Tõnis Truup VKHK 2012 Sisukord 1. Elulugu, amet 2. Haridus 3. Saavutused 4. Ooperirollid 5. Pilte.. 6. Konserdid 7. Välislingid 8. Viited Annely Peebo Annely Peebo (sündinud 16. novembril, 1971a. Võhma linnas) Elukutselt eesti ooperilaulja (metsosopran). Haridus Peebo on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli, kus ta õppis koorijuhtimise eriala ja klaverimängu, ning Viini Muusika Kõrgkoolis, kus ta õppis kammerlaulu Saavutused Debüteeris Viini Riigiooperis Laulnud ooperirolle koos Plácido Domingo'ga koos Marko Matverega juhtinud 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlust Mänginud Prantsusmaa filmis "Les leçons de ténèbres" Ooperirollid Benjamin Britten "Kruvipööre" Giuseppe Verdi "Rigoletto" Britten "Suveöö unenägu" (Hermia) Wolfgang Amadeus Mozart "Cosi fan Tutte" (Dorabella)
Marie Under – „Mureliku suuga“ Anna-Liisa Skeber 11A Marie Under (1883-1980) • Friedrich ja Leena Under • Alustas luuletamist 13-aastaselt, esmalt saksa keeles • Cornelia Niclaseni Erakool 1893-1898 • Oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt, oskas lugeda ladina keelt ja on tõlkinud luuletusi kuueteistkümnest erinevast keelest • Läbinud Fr. Fröbeli lasteaednike kursused, õppis klaverimängu ning käis segakooris laulmas Eraelu • 1902 abiellus Carl Eduard Friedrich Hackeriga • Kolisid Kutšinosse, sündis esimene tütar Dagmar • 1905 sündis tütar Hedda ja 1906 koliti tagasi Tallinnasse • Jõuludel 1906 kaotas pere tulekahjus oma puumaja • 1915-1923 kestis lahutusprotsess • 1924 abielu Artur Adsoniga • 1944 põgeneti Rootsi Looming • Kirjandusrühmitused Siuru ja Tarapita, esikluule avaldas Noor-Eesti • Debüütkogu „Sonetid“
Georges Bizet Carmen- Habanera Annika Laanemets Eliise Kristiine Elias Karl Joonas Volke Kaspar Romulus Georges Bizet (25.10.183803.06.1875) Sündis Pariisis. Äärmiselt andeka lapsena liitus ta prestiize Pariisi Muusikakonservatooriumiga juba kümneaastaselt. Bizet õppis komponeerimist ja klaverimängu. Bizet enimtuntud teos on 1875 aastal valminud ooper Carmen. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Bizet ise ei näinud Fifth level Carmeni edu. Esietendusel vilistati
RICHARD STRAUSSil oli programmiline muusika,kus pealkirjas soovib väljendada süzeed võifilosoofiat. Ta muusika on enamasti sümfoonija ja oopermuusika. Tuntumad on: "Don Juan", "Nii kõneles Zaratusha" ja "salonme". IMPRESIONISM TEKKIS PARIISIS .MONET andis ühele maalile nimeks impresionism mis tähneadb muljet.tuntuim impresionism oli CLAUDE DEBUSSY "Fauni pärastlõunal" ja ta jätkas kammermuusika vallas. Ta kujundas uue klaverimängu stiili."Pelleas ja Melisande" Teine suurkuju oli MAURICE RAVEL oli kiindunud hispaania kultuuri ja muusikasse tema iseloomu jooneks oli selgete piirjoontega väljajoonistuv teema. Tihti kasutas ta hispaania tradirsioonilistes tandsudest rütme. tuntumad teose: "Daphnis ja Chole" ja Boolero"
Tema klaverikoolkonnale pole selle suuruse ja mõju poolest eesti pianismis, vähemalt seni veel, võrdset. LAPSEPÕLV JA ÕPINGUAASTAD Bruno Lukk sündis 30. juunil 1909. aastal Tsussovajas, Permi kubermangus. Tema isa, August, oli pärit Tamsalu lähedalt ja lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna, Tsussovajas töötas ta tsemenditehase arstina. Ema, Margarete, oli üles kasvanud Peterburis ja õppinud muuhulgas ka klaverimängu, kuid naise põhitööks jäi kodu ja laste eest hoolitsemine. Lukkide peres oli üheksa last, kellest kaks surid noorelt. 1913. aastal, mil Bruno isa sai endale arstina tööd Aseri vabrikus, kolis perekond Eestisse. Siin algasid ka Bruno Luki klaveriõpingud ema ja õe, Gerda, juhendamisel. Lapsepõlvekodust meenutas Lukk sealset noodikogu, kus leidus igasuguseid albumeid, sealhulgas kergemat ja varajast muusikat. Absoluutse kuulmisega noormehel oli veel
Elulugu Raimond Valgre sündis 7 oktoobril 1913 aastal Riisiperes, kingsepa perekonnas. Peres oli veel kaks last Evi ja Enn. Koolis hakkas käima ta juba enne seitsmendat eluaastat. Aasta pärast algkooli astumist jätkas tema haridustee Paides, kus ta alustas klaveriõpinguid. Raimond polnud aga väga usin etüüde harjutama, vaid veetis suurema osa ajast klaveril improviseerides või tuntuid lugusi mängides. Algkoolis käis ta Raplas ja Paides. Klaverimängu eratunde sai ta Pertelilt ning Tallinnas Theodor Lembalt. Just ema oli see, kes otsustas klaverimängu kasuks, kuigi Raimondit ennast paelus viiulimäng. Hiljem mängis Raimond erinevates orkestrites peale klaveri ka akordionit, kitarri ja trumme. 1926. aasta sügisel astus Raimond Valgre Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi, kus hakkas õppima ehitustehnikat. Kooli lõpetas ta 1931. aasta juunis. Tema esimesed laulud valmisid 1933. Aastal
ELUST sündis 22. augustil 1862 Pariisis Üldhariduskoolis Debussy õppinud pole. Teda õpetas ema ja kodukooli õpetajad. Vanemad tahtsid teha temast meremeest Lapsena saadeti Claude tihti tädi Clementinei juurde, kus Debussy hakkas ühe kunagise Chopini õpilase käest klaverimängu õppima. Kümneaastaselt astus ta Pariisi konservatooriumi, kus ärritas õpetajaid harmooniaeksperimentidega klaviatuuril. Temast sai helilooja, kes armastas merd ja mängis hästi klaverit Vene magnaat Nadezda von Meck palkas Debussy endale kodupianistiks Seal tutvus ta mitmete vene heliloojate, eeskätt aga Tsaikovski teostega. Eriti lähedased olid talle Rimski- Korsakov ja Mussorgski. 1914. aastaks oli Debussyle teada, et ta põeb ravimatut soolevähki
Looming: peamiselt kalveimuusikast, lühipalad, prelüüdid(paljud pealkirjadeta) „Revulutsioonile etüüd” ; „Vihmapiiskade prelüüd” / Masurkad, paloneesid, valsid. 2 klaverikontserti, 3 klaverisonaati, mõned soololaulud. Frenc Liszt (1811- 1886) Ungari helilooja, õppis Viini ja Pariisi. Kõige kauem elas Neimeris, ooperiteatri ja sümfooniaorkestri dirigent, hiljem pühendas klaveri pedagoogi tööle. Töötas välja täiesti uue klaverimängu. Väga jõulisest ja tugevast klaverimängust õrnani. Kasutas orkestipillide kõla varjundeid. Tänu temale loodi Budabesti muusikaakadeemia. Looming: palju klaveriteoseid- tsukkel „Palverännuaastad” (koosneb paljudest paladest)
FRANZ SCHUBERT elu- sündis Viini eeslinnas Lichtentalis, isa oli kirikukoolis õpetaja, ema pereema, ta kahel vanemal vennal ja isal oli oma ansambel, Franzile õpetati väiksena viiulit ja klaverimängu, 40 a peale surma avastati alles ta geniaalsus, läbiaegade üks vaesemaid muusikuid looming- temaatikaks oli traagiline üksindus, elu ja surma küsimus, õnnetu armastus, lüürilised pihtimused, neanssirikas ja peenekoeline, toetub rahvamuusikale, ta seob sageli tunded aastaaegadega 1500 teost kõikvõimalikes zanrites, 603 soololaulu, 8-10 sümfooniat, 9 avamängu,17 keelpillikvartetti, 22 klaverisonaati + väikepalad, 7 ooperit, erinevad kooriteosed
kunstniku karjääri. Hiljem ta aga alles märkas, et poisil on annet mitte kunsti, vaid muusika vastu. Päritolult oli Maurice isa sveitslane ja ema Marie baski rahvusest (Lillo, 2001). Kuue aastaselt hakkas Maurice muusikaõpetaja Henry Ghysi käe all klaverit õppima. 1889. aastal alustas Ravel õpinguid Pariisi konservatooriumis klaveri erialal. Tol ajal aitas noort talenti kuulus pianist Charles Berno. Oma esimese auhinna võidab Maurice 1891. aastal klaverimängu võistluselt, kus osales õpilasi igast riigi nurgast. Akateemiliselt ei sujunud siiski Maurice õpingud alati just kuigi hästi. Ta oli suhteliselt hoolimatu oma õppetöö suhtes ega ei pidanudki vajalikuks kõiki ette nähtud asju õppida. Neid õppeaastaid pidas Maurice enda jaoks ebavajalikeks ning igavateks, kus ta ei omandanud enda arust mitte midagi vajalikku. Huvi muusika kirjutamise vastu ärkas noorel muusikul alles peale kohtumist kuulsa helilooja
Mili Aleksejevits Balakirev Mili Aleksejevits Balakirev sündis 2. jaanuaril 1837ndal aastal Novgorodis ja suri 29.ndal mail 1910 Peterburis. Õppis eraviisil dirigeerimist ja klaverimängu, alustas pianistina ja dirigendina esinemist 1856 Peterburis. Rajas *Võimsa Rühma ja oli selle juht, asutas tasuta muusikakooli, korraldas kontserte, juhtis õukonna laulukapelli; tema mitmekülgsel tegevusel oli 19. saj. II poole vene muusikaelu edendamises suur osa. B-i helilooming, milles olulist kohta hõivavad sümfooniline ja klaverimuusika, tugineb põhiliselt vene rahvalaulule, kuid kätkeb ka muude rahvaste rahvamuusika sugemeid.
Sel perioodil suri ära nii Beethoveni ema kui isa. Pidi teenima raha pere ülalpidamiseks. 1792 läks koos vendadega Viini. Maailmavaadet mõjutas tugevalt Prantsuse revolutsioon seisusteta ühiskond. Napoleon Bonaparte. Beethoven oli eelkõige muusik ja väga tugeva iseloomuga inimene. Beethoven sai endale süüfilise tal tekkis kurdistumine. Umbes 45-aastaselt oli ta täiesti kurt. Esimesel kümnel aastal Viinis tunti teda klaverikunstnikuna, esines rikastele. Klaverimängu stiil oli kirglik. Ta oli Haydni õpilane. Menuett ´´Septett nr. 20`` - 1800 Algul püüdis kurtust varjata. Saabus hingeline kriis koos enesetapukavatsustega. Arsti soovitusel viibis Beethoven 1801. a. Viini lähedal Heiligenstadtis. Kirjutas kirjad, mida tuntaks ´´Heiligenstadti testamendina``. Selgitas põhjusi. Tekkis uus elumõte tema töödes inimese võitlus saatusega. Algus oli raske, lõpp oli optimistlik. 3, 5, 9 sümfoonia paistavad silma.
Liis Aunapuu 9b Johann Sebastian Bach J.S. Bach (1685-1750) oli kuulus saksa helilooja, organist ja muusikateadlane ning Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klaverimängu ning onu orelimängu. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. Bach polnud uuendaja, vaid pigem temale eelnenud kolme sajandi muusikatraditsioonide kokkuvõtja ning sinna kuulunud stiilide ja vormide täiuslikkuseni arendaja. Bach töötas mitmetes Saksa linnades organistina, õukonnamuusikuna või kapellmeistrina ning kõigis
Betti Alver · sündis 23. novembris 1906 · talle pandi nimeks Elisabet-vilhemine · kasvas koos endast 4 aastat vanema venna Martiniga · Lugema õppis venna kõrvalt · 1914. aastal sai algõpetust kodukohas proua kilgi erakoolis · tartusse Puskini-nimelisse tütarlastegümnaasiumisse · 8. aprillist 1918 jätkas õpinguid Eesti noorsoo kasvatuse seltsi tütarlastegümnaasiumi humanitaarharus · unistas saada näitlejaks ja õppis klaverimängu · 1924. aastal lõpetas gümnaasiumi ja 1924 läks Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna eesti filoloogia üliõpilaseks · 1925 edukal soritanud ladina keele lektorikurususe eksami · 1927. aastast alates koonus Beti tähelepanu kirjanduslikule loomingule · betti alver ja Heiti Talvik tutvusid lähemalt 1930. aastal, abielu sõlmisid nad 1937 · 1945. aasta arreteeriti Heiti Talvik · jaanuaris 1947 suri Betti ema
Second level Third level Fourth level Fifth level Elulugu Georg Bizet sündis 25. oktoobril 1838 Ta sündis Pariisis Talle anti ametlik nimi AlexandreCésarLéopold Bizet, ristimiseks muudeti ta nimi Georges Bizet'ks. Äärmiselt andeka lapsena liitus ta Pariisi Muusikakonservatooriumiga juba kümneaastaselt. Konservatooriumis õppis Bizet komponeerimist ja klaverimängu. Temast sai väga hea pianist, kes võitis mitmeid konkursse. Talle pakuti kohe tööd sealsamas konservatooriumis, kuid ta ütles selle ära, kuna ta tahtis teenida leiba klaverisaatjana. Aastal 1857 võitis Bizet ühevaatuselise opereti orkestreeringu eest stipendiumi paljutõotavatele muusikutele. Stipendiumi tingimuste kohaselt veetis Bizet kolm aastat õppides Roomas. Seal küpses tema talent. Väljaarvatud see aeg Roomas, veetis Bizet oma ülejäänud elu Pariisi lähistel.
vaimulik Roomas akadeemia, lõi poeetiline uue klaverimängu stiili Üheosaline sümfooniline
ebatraditsionaalseid muusikariistu, näiteks konservipurke. Sisaldab endas performance'id ja happening'e. Atonaalsus- helide ja akordide olenematus põhihelist, puudub helistiku tunnetus. 3. John Cage ettevalmistatud klaver tähendab pilli kõlavõimaluste muutmist klaveri keeltele või keelte vahele asetatud mitmesuguste esemetega (metallpoldid, kummribad, klaasitükid vms.). 4. ,,Water music"- pianistil tuleb klaverimängu kõrval mikrofoni ees vett sorinal kaussi kallata, puhuda kindlal hetkel vilet, raadiovastuvõtjat sisse ja välja lülitada, mängukaarte avatud klaveri keeltele visata jms. ,,4´33´´"- pole tähtis, missugune solist millisel pillil seda esitab, kuna teost ei esitatagi; interpreet tuleb lavale, seisab publiku ees või istub klaveri taga täpselt 4 minutit ja 33 sekundit täielikus vaikuses ning lahkub siis. 5
Edward Grieg Edvard Hagerup Grieg (15. juuni 1843 Bergen – 4. september 1907 Bergen) oli romantismiajastu norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku muusika rajaja, kelle kuulsamad teosed on "Peer Gynt" ja klaverikontsert a-moll. Isa oli Briti konsul ja ema oli andekas pianist ja luuletaja. Ema õpetas Edwardile klaverimängu varakult. 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal astus ta tuntud Norra viiulimängija Ole Bulli õhutusel Leipzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Õppeasutuses õppis Grieg muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit. 1863. aastal läks Kopenhaagenisse, kus jätkas ta kompositsiooniõpinguid taani helilooja Niels Gade juhendamisel. Taanis kohtus ta norra helilooja Rikard Nordraakiga, kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu
Koori ja vokaal solistidega ooperid. Troojalased, Peatrice ja Penedict, Vokaalsümfoonia suurvormid Fausti needmine; Kristuse lapsepõlv; Reekviem: Te Deum Georges Bizet (1838-1875) Tema isa kes teenis leiba juuksuri ja parukategijana, andis ka laulutunde ning tegeles oma lõbuks ka komponeerimisega. Ema oli suurepärane pianist ja õde tunnistatud lauluõpetaja. 9a võeti Georges vastu muusika konservatooriumisse. Seal õppis ta klaverimängu (temast sai suurepärane pianist) ja kompositsiooni ning võitis terve hulga koolisiseseid preemiaid. 1857a võitis ta ihaldatud ,,Rooma preemia" ning veetis järgnevad 3a Itaalias. Kodumaale naastes ütles ta ära õppejõu kohast Pariisi konservatooriumis ja jätkas kontsertpianistina ja loometööga. 1863 esietendus Pariisi teatris tema ooper ,,Pärlipüüdjad". Vastuvõtt oli üsna jahe, ent tegu oli helilooja esimese teosega, mis siiani on teatrites mängukavas
Johann Voldemar (sündis 15. mail 1819.aastal Vana - Vändra vallas) - ajakirjanik, rahvusliku liikumise ja kultuuritegelane, Lydia Koidula isa. Lapsepõlv ja haridus Papa Jannsen (Jannseni üks hüüdnimedest) oli põline vändralane, tema esivanemad olid töötanud Vändras möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Poisike oli seitsmeaastane, kui ta isa suri. Jannsen oli innustunud edasiõppimise mõttest, siis pühendus ta vabal ajal: raamatute lugemisele, oreli-ja klaverimängu harjutamisele ja saksa keele õppimisele. 1838. aastal, 19-aastase noormehena, Jannsen algas töötada Vändra köstrina. Johan Voldemar Jannsen Kuulus ta ka Eesti Vabariigi hümni sõnade autorina. Tartus ehitati monumen esimene laulupeo eest. üldiselt Õppis Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis, oli aastast 1838 Vändra kantor, hiljem köster ja koolmeister, 1850–63 Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Toimetas 1857–63 nädalalehte Perno Postimees, rajas sellega
Modest Mussorgski Mussorgski sündis Pihkva kubermangus mõisniku perekonnas. Esimese klaverimänfuoskuse sai ta emalt. 1852. aastal astus Mussorgski kadettide kooli, kus noorte seltskondliku lihvi andmiseks õpetati ka klaverimängu. Nelja aasta pärast alustas ta teenistust kaardiväeohvitserina. Ta oli oodatud külaline suurilma külalistetubades. Ta oli elegantne, hästi kasvatatud, oskas prantsuse keelt paremini kui vene keelt, oli suurepärane pianist, laulja ja tantsija; teda ootas ees kaardiväeohvitseri muretu karjäär. Kuid omaste kurvastuseks ning sõprade imestuseks loobus ta järsku oma ,,õnnest". 17-aastasena kuulis ta esmakordselt Glinka ja Dargomõzski muusikat. Noormees,
Mazurka-poola lihtrahva tants, Polonese-poola kõrgklassi tants, Skertso-humoorikas klaveripala, etüüd- harjutuspala, nokturn-ööpala, prelüüd-sissejuhatus, ekspronts-hetkeline looming, ballaad- jutustava sisuga pala, kontserdid klaveril, klaverisonaadid,LEINAMARRS!! Revolutsiooniline etüüd, vihmapiiskade prelüüd, minuti valss, Lizt- Ungari helilooja. neli eluperioodi, u. 700 teost. Teoste ainestik kunstis ja kirjelduses. Lõi uue zanri sümfoonia poeem (13tk) lõi uue klaverimängu stiili , mis kõlas nagu orkester. NT: Amuunelmad, sümfooniline poeem:,,Tasso'' Oratoorium: Kristus,
Arvo Pärt Teoste kuulamine: Credo, Für Alina Credo: meloodia on rahulik, kuid mõndade raskete momentidega. Rütm on rahulik, tempo aeglane, dünaamika on vaikne. Für Alina: meloodia on väga rahulik, rütm on rahulik, tempo väga aeglane, dünaamika väga vaikne. Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja, kes loob klassikalist ja vaimulikku muusikat. Seitsmeaastaselt hakkas Pärt harjutama klaverimängu kodusel tiibklaveril Sankt- Peterburg. Lisaks klaverile õppis ta muusikakoolis oboed, flööti ja löökpille ning mängis neid kooli orkestris. 1957. aastal astus ta Tallinna Riiklikusse Konservatooriumisse, kus ta õppis Heino Elleri kompositsiooniklassis. Ellerit on Pärt hilisemas elus pidanud oma tähtsaimaks õpetajaks. Konservatooriumis õppimise kõrval alustas Pärt 1958. aastal tööd Eesti Raadio helirežissöörina. See võimaldas
Georges Bizet “Carmen” Georges Bizet prantsuse helilooja “Carmen” kümneaastaselt Pariisi Konservatooriumi komponeerimine ning klaverimäng eluaastad 1838 - 1875 Georges Bizet isa oli lauluõpetaja ema pianist, kuulsa lauluõpetaja Francois Delsarte’i õde emalt sai Bizet klaverimängu algõpetuse Bizet on tuntud küll heliloojana, oli ta ka erakordselt andekas pianist, kelle oskusi on kiitnud isegi Ferenc Liszt. Kuulnud, kuidas Bizet esitas ilma igasuguse ettevalmistuseta keerulise teose ega teinud seejuures ühtki viga, ütles Liszt, et peab Bizet’d üheks Euroopa kolmest parimast pianistist. Georges Bizet Bizet oli suur suitsetaja. Tal olid pidevad hädad kurguga. Bizet ei pööranud suurt rõhku oma tervisele, mõnel perioodil kestsid ta
• "Saksa reekviem" solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile (1868) • "Aldirapsoodia" (1869) Ferenc Liszt Ungari pianist ja helilooja ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Ta oli oma aja parimaid pianiste ning andis palju kontserte Euroopas, kus kogu aeg oli terve saal rahvaga täitunud ainult selleks, et teda kuulata. Ta kirjutas palju klaverimuusikat. Ta arendas ta klaverimängu tehnikat, seades uued standardid tuleviku jaoks. Oma heliloomingus kasutas ta tihti moodsaid ideid. Ta oli ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit. Ta oli väga abivalmis inimene ning aitas oma kaasaegsetel heliloojatel rohkem kuulsust saavutada, mängides oma kontsertidel nende teoseid. Peateosed: Suurem osa Liszti loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde,kantaate.
Ferenc Liszt Valeria Suvorova 11a Üldinfo •Ungari pianist ja helilooja, ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas •Üks 19. sajandi suurimatest klaverivirtuoosidest ning sümf oonilise poeemi loojatest •Arendas klaverimängu tehnikat, seades uued standardid tuleviku jaoks •Ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit Elukäik •Sündis 22. oktoobril 1811. a. Ungaris, Soproni linna lähedal •Muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt •9-aastaselt esines esmakordselt publiku ees •1882. a. alustas õpinguid Viinis Ludwig van Beethoveni õpilase Carl Czerny käe all •1823 siirdus perekond Pariisi, kus Liszt üritas pääseda konservatooriumi Elukäik •1830.–1840
Oscar Emmanuel Peterson (1925-2007) Oscar Petersoni on nimetatud üheks parimaks dzässpianistiks läbi aegade. Ta on võitnud 8 Grammy auhinda ning oma ligi 60aastase karjääri jooksul andis ta sadu kontserte, sealhulgas ka 3 Eestis. Varajane elu Oscar Peterson sündis Montrealis, Väikse Burgundia linnaosas. Kasvades üles mustanahaliste linnaosas, ümbritsetuna varasest 20. sajandi dzässmuusikast, sai viieaastane Peterson indu õppida trompeti- ning klaverimängu. Seitsme aastaselt avastati tal aga tuberkuloos, mis sundis teda trompetimangimise jätma ning ta keskendus sellest ajast saadik vaid klaverile. Esialgu õpetasid teda tema harrastajast klaverimängijast isa, Daniel Peterson ning õde Daisy. Peterson harjutas klaverimängu väga tõsiselt, ligi kuus tundi päevas ning juba üheksa aastaselt tegi ta silmad ette nii mõnelegi elukutselisele muusikule. 14 aastaselt võitis ta rahvusvahelise muusikakonkursi, mis oli korraldatud CBC* poolt.
Grieg Sibelius 1843-1907 sündis Bergenis(seal ka suri). Esivanemad olid Sündis Hämeellinnas. 10a mängis juba päris hästi klaverit ja pärit Sotimaalt. Õppis selgeks klaverimängu. 1858-62 õppis samast ajast pärit esimesed kompositsiooni katsetused. 15a Leipzigi konservatooriumis klaverit, muusika teooriat ja viiulitunde võtma. Õde mängis klaverit, vend tsellot. Tihti kompositsiooni. Loomingu algusetapis oli eeskujudeks musitseerisid koos oma lõbuks. 1885a alustas Helsinki Schumann ja Medelsshou. 1863-65 elas Taanis. 1867abiellus Ülikkols juuraõpinguid ja astus Helsinki Muusika
Maurice Ravel Joseph-Maurice Ravel sündis 7. märtsil 1875 Siburi linnas Lõuna- Prantsusmaal. 1882. aasatl hakkas õppima klaverimängu ja 1887. aastast alustas harmoonia õppimisega. Siburi linn asus Hispaania ja Prantsusmaa piiril, kus teenis sõjaväes Raveli isa, kes oli väga suur muusika armastaja ning andis selle armastuse üle ka oma pojale. Ta oli prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist, 20. sajandi üks reformaatoritest ja kõige tähtsamatest tegijatest. Tema
Olin vaimustuses tema nüansirohkest ja seesmiselt laetud kõlakasutusest, samuti omanäolisest ja kirglikust esitusviisist. Helilooja Pierre Boulez on kirjutanud:“Muusikamaastik polnud enam kunagi endine, kui pildile ilmus Claude Debussy, kes väitis, et helilooja kõrv ja maitse on paremad otsustajad kui harmoonia- ja polüfooniareeglid ning lõi teoseid, mida põlgasid akadeemikud ja armastas publik.“ Klaveril on Debussy loomingus eriline koht. Debussy kujundas välja uue klaverimängu stiili, mis on avaldanud olulist mõju nii tema kaasaegsetele kui ka järgnevatele heliloojate põlvkondadele. Kõige olulisem oli kontserdi juures see, et pianist suhtles publikuga avameelselt ning kirjeldas professionaalselt oma muusikastiili. Debussy loomingut kirjeldades nimetas ta seda karakterite iselaadseks entsüklopeediaks, milles iga teos neist on kui hoolikalt lihvitud kalliskivi, mis kõik kokku moodustavad imekauni kaelakee.
VASSILI KANDINSKY (1866-1944) Vassili Kandinsky sündis 4.detsembril 1866.a. Moskvas. Ta ema oli moskvalane, üks vaaremadest aga Mongoolia printsess, isa oli pärit Hiina piiri äärest Siberist. Nii kasvas poiss kahe erineva kultuuri, Euroopa ja Aasia kultuuri keskel üles. 1871.a. kolis pere Odessasse, kus isa juhatas teevabrikut. Kümnendast eluaastast alates õppis Kandinsky eraõpetajate käe all joonistamist, tsello- ja klaverimängu. 1886.a. sõitis Kandinsky Moskvasse, kus õppis Moskva Ülikoolis juurat. Ülikooli lõpetamise järel abiellus ja töötas Ülikoolis juuraosakonna dotsendina. Kunstnikuks hakata otsustas Kandinsky üsna hilises eas. 1895.a. toimus Moskvas impressionistide näitus, kus Kandinsky avastas enda jaoks maalikunsti. Ta lõpetas tegevuse juristina ja sõitis Münchenisse kunsti õppima. Peagi avas ise kunstikooli, kus töötas õpetajana.
Ta oli Rahvuslikukoorimuusika aluse panija. Tema põhihuviks oli rahvaviiside kogumine ning hilisem kasutamine oma loomingus, ka originaalloomingus on tunda rahvaviiside mõju. Säilinud koorilaule on umbes 40. Tuntumad: ,,Sokukene","Pulmalaul","Ketrakiisu", ,,laulge poisid,laulge peiud". Kõige kuulsam on ,,Kannel". Friedrich Saebelmann 1851-1911. oli tegelikult Aleksander Thomsoni noorem vend. Muusikahariduse sai temagi J.Cimze seminaril.2.aastat õpib Saebelmann Peterburgi konservatooriumis klaverimängu.1880.aastat töötab ta Paistus kooliõpetajana ja kooriõpetajana. Ta esineb mitmetes kohtades klaveri,oreli ja tselloga. Loonud on soololauluu ja mõnikümmend koorilaule. Koorilauludes kohtab eestilikust vähe. On rohkesti lihtsust ja naiivsust.Tuntumad laulud on"Palve", ,,ellerhein", ja ,, Su priimuse nad olid matnud", ,,kevade noorus" jne. Aleksander Kunileid(Saehelmann)1845-1875. Lõpetas ka J.Cimze seminari,kus jätkab õpetajana. 2aasatt töötab edasi Gatsinas,Peterburis
Kristi Väljur 9a MARIE UNDER Marie Under sündis 27. Märtsil 1883. aastal Tallinnas. Marie vanemad kolisid just enne tema sündi Tallinnasse. Marie Under hakkas lugema 4 aastaselt ja luuletama 14 aastaselt. 1893-1898. aastatel käis Marie saksa keelses tütarlaste elamentaarkoolis. Under õppis klaverimängu ja käis laulmas segakooris. Tegi läbi lasteaednike kursused. Töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Tema esimesed kirjutatud luuletused olid saksa keeles. 2. Augustil avaldas "Postimees" tema armastusluuletuse "Kuidas juhtus", millest sai tema esimene trükis avaldatud luuletus. Marie Under oskas rääkida kuues keeles. Marie sai palju innustust luuletuste kirjutamiseks Vildelt. 20. ja 23. Elusaasta vahel
Pjotr Tsaikovski (7. mai 1840 - 6. november 1893) Elulugu Pjotr Tsaikovski sündis Uuralites, Votkinsi külas haritlaste perre. Tema isa oli mäeinsener ja tehase direktor. Votkinski oli väike maakoht, kus polnud teatrit ega õppeasutusi, kuid oli imeilus loodus ja rahvamuusika, mis mõjutas tugevalt tulevast heliloojat. Tsaikovski musikaalsus avaldus varakult. Tsaikovskite peres õppisid kõik lapsed klaverimängu, kuid Pjotr oli teistest andekam ning suhtus muusikasse tõsisemalt. 1849. a. kolis pere Peterburgi. Aastatel 18501859 õppis ta Peterburi õigusteadustekoolis ning õppis klaverit Rudolf Kündingeri käe all. Lõpetanud 1859. a. õppeasutuse, sai Tsaikovski titulaarnõuniku elukutse ja koha Justiitsministeeriumis. Tööst vabal ajal külastab ta teatrit, eriti ooperit. Kõige sügavama mulje jätsid talle Glinka ooper "Ivan Sussanin"
Edvard Hagerup Grieg Elulugu Edvard Hagerup Grieg oli romantismiajastu norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku muusika rajaja, kelle kuulsamad teosed on "Peer Gynt" ja klaverikontsert a-moll. Griegi esivanemad pärinesid Sotimaalt. Isa oli tal Briti konsul Bergenis ning ema andekas pianist ja luuletaja. Ema õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks ning 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal astus ta Leipzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Grieg suundus 1863. aastal Kopenhaagenisse, kus ta viisitas mitmeid Hans Christian Anderseni luuletusi, samal ajal õppides kompositsiooni. Taanis kohtus ta norra helilooja Rikard Nordraakiga, kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Sõprus katkes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose "Leinamarss Nordraaki mälestuseks"
Fr. Chopin, G. Bizet, G. Verdi 1 .Kes nendest kolmest heliloojast olid head pianistid? Chopin, Bizet, 2. Millal elas Fr.Chopin? Kus on ta sündinud ja kuhu maetud? 1.03.1810 Varrasivis -17.10.1849 Pariisis, poola helilooja ja pianist, suri tuberkuloosi, südant säilitatakse Varssavi Püha Risti kirikus. 3. Millise hariduse sai G.Bizet? Nimeta kolm tegevusvaldkonda, milega ta tegeles. Hariduse sai Pariisi Muusikakonservatooriumiga juba kümneaastaselt. Õppis komponeerimist ja klaverimängu. 4. Millal elas G.Bizet? Mis maa helilooja ta on? 25. oktoober 1838 pariisis 3. juuni 1875. oli prantsuse helilooja. 5. Millal elas G.Verdi? Mis maa helilooja ta on? 10. oktoober 1813 Le Roncole küla Parma lähedal 27. jaanuar 1901 Milanos. Itaalia helilooja. 6. Millise maaga on seotud G. Verdi ooper ,,Aida" ja kuidas? Ooperi tegevus toimub vaaraode aja Memphises ja Teebas. Ooper telliti Verdilt Suessi kanali avamise puhul. Esietendus oli Kairos 1871. EGIPTUS 7
"sotsiaalne konventsionaalsus" (ühiskondlikult kombekohane)? 3. Milline on Martin Justuse vaatepunkt tekkinud olukorrale Isebeliga ning millest tingituna teeb ta valiku? Analüüsi. 4. Mis hetkest muutub hingeülenduse otsing mugandumiseks? Analüüsi. 1. Sokrates ja Isabel kohtuvad jalutuskäigu ajal ning neil tekib koheselt väga sügav ja intiimne vestlus. Miski tõmbab neid kahte teineteise poole ning nende armupesaks saab Kadrioru korter, kus Isebel oma klaverimängu ajutiselt harjutab. Nad lepivad kokku, et nende suhe kestab 30 päeva, nagu Delosele sõitev ohvrilaev, mis Sokratesele 30 päeva armuaega andis enne tema surma. Aga pärast seda, kui Kadrioru korteri omanikud tagasi tulevad ning nad saavad esimest korda kokku Martini kodus, siis tulevad välja selle lühisuhte mõrad. Martin lõpetab suhte, kuid Isabel lõpetab oma elutee ennast isa püssist maha lastes. http://et.wikipedia.org/wiki/Sokrates 2
vaheaegadega 1884. aastani. Hiljem sai Keedavere kihelkonnakooli, kus oli raskeim aine matemaatika ja soovis saada muusikuks. Edasi läks Väike-Maarja kihelkonnakooli, kuhu läks abiõpetajaks oma vennale Jakob Liivile. Väike-Maarjas. Juhan Liiv veetis seal poolteist aastat. Kuna vend Jakob ja ta sõbrad olid kirjanduslike ja rahvuspoliitiliste huvidega, siis mõjus nendega läbikäimine Juhanile arendavalt. Senise muusikahuvi (Liiv oli harjutanud viiuli- ja klaverimängu) asemele tuli luule. Sel ajal kujunes välja ka pikaajaline vastastikune kiindumussuhe Pandivere mõisa kutsari tütre Liis Goldinguga. Liisale on suunatud ka mitmed Liivi armastusluuletused ja säilinud on üle saja Liivi kirja oma esimesele ja viimasele armastusele. 1886. aastal püüdis Liiv oma haridust täiendada Tartus H. Treffneri eragümnaasiumis, kuid ei suutnud seal kohaneda. Elas seejärel omaste juures ja tegi kaastööd
Ka helilooja armastus mere vastu tekkis tänu vennale ja admiralist onule. Tulevase helilooja andekus avaldus varakult - juba neljaaastasena laulis ta täpselt järele kõiki kuuldud viise, kuueselt hakkas regulaarselt muusikat õppima Ta sai kodunt hea hariduse ega unistanud saada muusikuks. Tema vend Voin oli mereväeohvitser ja onu admiral, mistõttu ka Rimski-Korsakovist pidi saama mereväeohvitser. Aastal 1856 astus ta Peterburi mereväekadettide kooli. Sel perioodil õppis ta edasi klaverimängu ning käis igal võimalusel ooperis. Sel ajal tegeles ka heliloominguga, mis oli aga veel kaugel tehnilisest küpsuses. Aastal 1861 tutvus ta vene helilooja Mili Balakireviga, kes hakkas teda juhendama ja õpetama ning ühines noorte heliloojate grupiga. Sellest grupist sai hilisem Võimas Rühm. 1862.a. tegi Rimski-Korsakov läbi 3-aastase merepraktika, mille käigus külastas ta ka Ameerikat. Laeval lõpetas ta ka oma esimese sümfoonia. Tagasi jõudes Peterburi 1856.a
Muusika retsensioon Mina käisin kuulamas professor Mare Teearu viiuliklassi õpilaste kontserti. Kontsert toimus 15. märtsil 2015 algusega kell 17:00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Kammersaalis. Tegemist oli professor Mare Teearu viiuliklassi õpilaste konterdiga, mida saadeti ka klaveril. Sissepääs oli tasuta. Antud kontserdil esitati instrumentaalmuusikat. Lisaks viiulimägule sai kuulda ka kaunist klaverimängu. Kavas oli klassikaline muusika ning mängiti selliste autorite teoseid, nagu näiteks J.S. Bach, M. Ravel, H. Kareva, E. Oja, E. Tublin ning D. Shostakovitsh. Viiulil mängisid Maaja Allik, Maarja Helen Oserov, Hains Tooming, Liis Hallikäär, Juri Potstar, Tiina Mäe, Laur Ints, Valentina Vaab, Anna-Maria Rannmägi, Maris Viisma ja Ilja Magdik. Neid saatsid klaveril Lille Randma, Lea Leiten ja Maria Mikulits. Kontserdi tegi eriliseks
annaabi.ee 
