Georges Bizet “Carmen” Georges Bizet prantsuse helilooja “Carmen” kümneaastaselt Pariisi Konservatooriumi komponeerimine ning klaverimäng eluaastad 1838 - 1875 Georges Bizet isa oli lauluõpetaja ema pianist, kuulsa lauluõpetaja Francois Delsarte’i õde emalt sai Bizet klaverimängu algõpetuse Bizet on tuntud küll heliloojana, oli ta ka erakordselt andekas pianist, kelle oskusi on kiitnud isegi Ferenc Liszt. Kuulnud, kuidas Bizet esitas ilma igasuguse ettevalmistuseta keerulise teose ega teinud seejuures ühtki viga, ütles Liszt, et peab Bizet’d üheks Euroopa kolmest parimast pianistist. Georges Bizet Bizet oli suur suitsetaja. Tal olid pidevad hädad kurguga. Bizet ei pööranud suurt rõhku oma tervisele, mõnel perioodil kestsid ta tööpäevad 16 tundi. Bizetil oli eluaja jooksul kaks südameatakki, teise südameataki järel ta suri. Arvati, et ta sooritas enesetapu (tema vaimse seisundi pärast). 5
,,Carmen" Carmen on helilooja Georges Bizet ooper, tema enimtuntud teos, mis valmis 1875. aastal ja põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil 1846. aastast. Tänapäeval on Carmen üks populaarsemaid oopereid, mida mängitakse ooperiteatrites üle maailma. Bizet ise ei näinud Carmeni edu. Esietendusel vilistati ooper välja ja kriitikud andsid sellele ühise hävitava hinnangu. Kolme kuu pärast Bizet suri. Samas ülistasid ooperit sellised muusikamaailma korüfeed nagu Saint- Saëns, Tsaikovski ja Debussy, kes mõistsid teose suurust. Nende suurte heliloojate vaated osutusid prohvetlikeks - lõpuks muutis publik Carmeni üheks ajaloo populaarsemaks ooperiks. Sisu Olles mõjutatud Giuseppe Verdi loomingust, kirjutas Bizet Carmeni pearolli
Kõige tähtsamaks ooperiks "Tannhäuser"(1845), "Lohengrin"(1850), "Tristan ja Isolde"(1865), 4-st ooperist koosnev "Nibelungide Sõrmus", "Parsifal"(1882) ja koomiline ooper "Nürnbergi meisterlauljad"(1868). Ooperite peategelasteks traagilise saatusega õilsad kangelased. Wagneri kangelased hukkuvad või on sunnitud hülgama inimeste maailma. Jumalad on W. jaoks inimkonna ideaalide võrdkujul. Ooperis palju kauneid kõlamaalinguid, ülevus ja armutunded. Georges Bizet (1838-1875) ELULUGU: 10a. võeti vastu Pariisi konservatooriumi. Tema lühike elu kujunes raskeks ja eduvaeseks. B. ooperid ei äratanud erilist tähelepanu. Oli ka pianist. Teenis leiba eratundidega, meelelahutusmuusikaga ja mitmesuguste ebahuvitavate töödega. MUUSIKA: "Carmen"- Esietendusel (1875) vilistati ooper välja ja kriitikud andsid sellele üksmeelselt hävitava hinnangu. Kolme kuu pärast Bizet suri. Sisult on "Carmen" traagiline. See on tänapäeva populaarsemaid oopereid
Ainult klaverimuusika ja soololaulud. Poola rahvalikud meloodiad, üle klahvide libistamine(glissandro), tehniliselt täiuslik, meloodiline, keeruline mängida(rasked käeasendid). Chopini looming 1. 2 klaverikontserti 2. 26 prelüüdi (sissejuhatus) 3. 27 etüüdi (mänguvõtte harjutamiseks) 4. U 20 soololaulu 5. nokturnid (lüüriline öö-meeleolust kantud pala) 6. ballaadid Bizet ja Carmen (kelle teos, tegelased, lühidalt sisu) Georges Bizet (1838-1875) oli prantsuse helilooja. Tugevate karakterite ja kirgedega tegelased ning teravad kontrastid. Näiteks vastandusid rõõmupidu ja verine mõrv. Põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil 1846. aastast. Olles mõjutatud Giuseppe Verdi loomingust, kirjutas Bizet Carmeni pearolli metsosopranile. Sisult on Carmen väga traagiline. Ooperilaval on inimesed otse rahva hulgast (vabrikust, külast, härjavõitlusareenilt). Tegevuskoht Hispaania
Georges Bizet Carmen- Habanera Annika Laanemets Eliise Kristiine Elias Karl Joonas Volke Kaspar Romulus Georges Bizet (25.10.183803.06.1875) Sündis Pariisis. Äärmiselt andeka lapsena liitus ta prestiize Pariisi Muusikakonservatooriumiga juba kümneaastaselt. Bizet õppis komponeerimist ja klaverimängu. Bizet enimtuntud teos on 1875 aastal valminud ooper Carmen. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Bizet ise ei näinud
Verdi "Rigolettos" Savonlinna ooperifestivalil ning võitis Mirjam Helini nimelise lauluvõistluse Soomes. Sellest saadik on lätlanna esinenud maailma tähtsaimates ooperimajades ja kontserdipaikades ning kinnitanud kanda muusikamaailma ühe uusima staarina tänu oma kaunile häälele, musikaalsusele ning lummavatele lavaportreedele. 2006. aastal anti talle Semperi ooperimajas Dresdenis toimunud galaõhtul Euroopa kultuuriauhind.Praegu näeb Garancat peaosas New Yorgi Metropolitan Operas G. Bizet ooperis "Carmen". Samuti esineb naine Angelina rollis Rossini ooperis "La Cenerentola", mida mängitakse veebruari alguses Prantsusmaal Pariisis Théâtre des Champs-Élysées. Carmen on helilooja Georges Bizet ooper, tema enimtuntud teos, mis valmis 1875. aastal ja põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil 1846. aastast.Tegemist on suur vormiga Sisult on Carmen väga traagiline. Ooperilaval on inimesed otse rahva hulgast - vabrikust,
„Parsifal“, mille eest pälvis Eesti Vabariigi kultuuripreemia 2011. Ooper kestis kokku 3 tundi ja 20 minutit. Esimene vaatus oli kõige pikem. Õnneks oli 2 vaheaega, mille ajal sai end turgutada. Need kulusid väga marjaks ära. See on kõige pikem teatritükk, mida ma vaatamas olen käinud. „Carmen“ põhineb samanimelisel novellil, mis valmis aastal 1846. Ooper ise valmis aastal 1875 helilooja Georges Bizet poolt. Esietendus ei läinud hästi, publikule ooper ei meeldinud ja kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinnangu. Pjotr Tšaikovski, mõistes teose suurust, ennustas ooperile hiilgavat tulevikku: „Kümne aasta pärast on see kõige populaarsem ooper maailmas.“ Ja tal oli õigus. Tänapäeval on "Carmen" üks populaarsemaid oopereid, mida mängitakse ooperiteatrites üle maailma. Oma sisult on ooper väga traagiline.
Ooper ,,Carmen" ,,Carmen" on maailmas üks enim lavastatud oopereid . Võib öelda ,et see on klassika ,sellel on suurepärane muusika ning head näitlejad . Paljud inimesed pole sellest kuulnudki ning seda vaatamas käinud ning neil on üsnagi ähmane ettekujutus millest see ooper räägib.Ooperi autoriks on Georges Bizet.See on tema enimtuntud teos , mis valmis 1875 aastal ning see põhineb Prosper merimee samanimelisel novellil 1846.aastast.Kui ,,Carmen" esmakordselt Pariisis lavale jõudis(1875), sokeeris Bizet publikut tuues ooperilavale inimesed rahva seast külast, vabrikust, mustlaslaagrist ja salakaubavedajate hulgast ning näidates laval peategelase mõrva peeti ooperi süzeed kõlvatuks ja tegelasi vulgaarseiks ,esietendusel vilistati see välja ning kriitikud andsid sellele ühise hävitava hinnangu
Kõik kommentaarid