Töö nr Töö pealkiri 1 Adsorptsiooni uurimine lahuse ja õhu piirpinnal Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm Reimann Liina KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 18.02.2015 Joonis 1. Stalagmomeeter Töö eesmärk. Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist. Pindpinevuse isotermist leida adsorptsioni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada molekuli pindala ja pikkus monomolekulaarses kihis. Töövahendid. Stalagmomeeter (joonis 1), mōōtkolvid mahuga 25 ml, pipetid. Töö käik. Vastavalt juhendajalt saadud tööülesandele valmistatakse pindaktiivse aine vesilahused (25-50 ml igal kontsentratsioonil). Teha kontsentratsioonide arvutus ja esitada see juhendajale
Töö käik ja teoreetilised alused Vastavalt juhendajalt saadud tööülesandele valmistasin pindaktiivse aine vesilahused. Pindpidevuse määrasin stalagmomeetriga tilkade lugemise meetodil. Meetod põhineb eeldusel, et tilk rebitakse lahti kapillaari küljest, kui tilga kaal P saab võrdseks pindpidevusjõuga F. Esimeses lähenduses vib lugeda, et F = 2r kus r on stalagmomeetri kapillaari raadius, - pindpinevus. Täpsemal määramisel tuleb arvestada, et tilga katkemine toimub tilga kaelas, mille raadius erineb kapillaari omast. Seega tuleb raadiust r korrutada parandusteguriga k, mis sõltub suhtest Vtilk/r3 , kus Vtilk on tilga ruumala. Katseliselt on näidatud, et see tegur muutub vähe isegi tilga ruumala tuhandekordsel muutumisel. Pindpinevuse määramiseks tõmmatakse uuritav vedelik kummiballooni abil
Materjaliteaduse instituut TTÜ Füüsikalise keemia õppetool Töö 1 Töö pealkiri ADSORPTSIOONI UURIMINE LAHUSE JA ÕHU PIIRPINNAL nr (KK) Üliõpilane MIHKEL HEINMAA Õpperühm YAGB41 Töö teostatud 21/02/2011 Arvestatud Stalagmomeeter TÖÖ EESMÄRK Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist. Pindpinevuse isotermist leida adsorptsioni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada molekuli pindala ja pikkus monomolekulaarses kihis. TÖÖVAHENDID Stalagmomeeter, mõõtekolvid mahuga 50 ml, pipetid. TÖÖ KÄIK Vastavalt juhendajalt saadud tööülesandele valmistatakse pindaktiivse aine vesilahused (25-50 ml igal kontsentratsioonil). Teha kontsentratsioonide arvutus ja esitada see juhendajale.
TTÜ Füüsikalise keemia õppetool ADSORPTSIOONI UURIMINE LAHUSE JA ÕHU Töö nr: 1 PIIRPINNAL Liis Hendrikson KATB 41 Teostatud: Kontrollitud: Arvestatud: 29.02.2012 Joonis . Stalagmomeeter Töö ülesanne Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist. Pindpinevuse isotermist leida adsorptsiooni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada molekuli pindala ja pikkus monomolekulaarses kihis. Töö käik 1. Tegin kontsentratsioonide arvutuse kuue erineva propanooli vesilahuse kohta ja esitasin need juhendajale. 2. Valmistasin propanooli kuue erineva kontsentratsiooniga vesilahust (50 ml igal kontsentratsioonil). 3
Materjaliteaduse instituut TTÜ füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 1k Adsorptsiooni uurimine lahuse ja õhu piirpinnal Õpperühm: Kontrollitud: Arvestatud: Töö teostamise kuupäev: Joonis 1. Stalagmomeeter Töö eesmärk Uurida adsorptsiooni piirpinnal lahus/õhk. Valmistada butanooli vesilahus kontsentratsiooniga 0,6 M ja 5 järjestikust lahjendust 1:2. Mõõta lahuste pindpinevused stalagmomeetri abil. Töö käik Valmistada butanooli vesilahused vastavatel kontsentratsioonidel. Pindpinevus määratakse stalgmomeetri tilkade lugemise meetodil. Selleks tõmmatakse uuritav vedelik kummibalooni abil stalgmomeetrisse, nii et nivoo oleks kõrgemal ülemisest märgist A stalgmomeetri kaelal. Eemaldada kummibaloon ning kasta vedelikul tilkuda alla pandud keeduklaasi
Töö number 5. Adsorptsiooni uurimine lahuse ja õhu piirpinnal. Lahus Dest. Alglahus 1 2 3 4 5 vesi Töö eesmärk: Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt Alglahus 5/50 5/25 10/25 15/25 20/25 ml/mõõtkol lahuse kontsentratsioonist. Pindpinevuse isotermist leida adsorptsiooni b ml isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada molekuli pindala ja pikkus Konts
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr KK1 Adsorptsiooni uurimine lahuse ja õhu piirpinnal terjaliteaduse Instituut kalise keemia õppetool urimine lahuse ja õhu piirpinnal Töö eesmärk Uurida adsorptsiooni piirpinnal lahus/õhk. Valmistada propanooli vesilahus kontse järjestikust lahjendust 1:2. Mõõta lahuste pindpinevused stalagmomeetri abil. Teoreetilised alused Stalagmomeetriga tilkade lugemise meetod põhineb eeldusel, et tilk rebitakse lahti kapi võrdseks pindpinevusjõuga F. Esimeses lähenduses võib seega arvestada, et �= 2���, kus raadius ja σ on pindpinevus. Täpsemal σ määramisel tuleb arvestada, et tilga katkemine toimub tilga kaelas, mille ra
KYF0280 Füüsikaline keemia Üliõpilase nimi: Franz Mathias Ints Töö nr: KK1 Töö pealkiri: Adsorptsiooni Uurimine Lahuse ja Õhu Piirpin Joonis 1. Stalagmomeeter keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 09.09.2020 ooni Uurimine Lahuse ja Õhu Piirpinnal Töö eesmärk (või töö ülesanne). Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt lahuse kontsentrats leida adsorptsiooni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada molekuli pindala kihis. Õppejõu poolt antud lähteandmed: Valmistada propanooli vesilahus konsentr M= 60.10 g/mol ρ=0.804 g/cm3 σH20= 72.13 mJ/m2 (24.6C juures) Katse temperatuur: t=24.6C Teooria. Teoreetiliste aluste lühike kirjeldus koos vajalike valemitega Pindpinevuse määramise meetod stalagmomeetriga põhineb eeldusel, et tilk rebitaks kaal P saab võrdseks pindpinevusjõuga F.
pindpidevusjõuga F. Teoreetilised alused: Kui stalagmomeetri ülemise ja alumise märgi vaheline ruumala on V ja tilkade arv selles n, siis ühe tilga ruumala on V/n ja tilga kaal V P= g n kus q on vedeliku tihedus; g - raskuskiirendus. Tilga eraldumise momendil P = F ehk V g = 2rk n Mtmised sooritatakse ühe ja sama stalagmomeetri abil ka mingi tuntud pindpinevusega vedeliku (vesi) suhtes ja uuritava lahuse pindpinevus arvutatakse vrrandite suhtest: g H2O V g xV H2O = n H 2O 2rk ja x = n x 2rk kus x on uuritav lahus. Siit saame, et x n H 2O x = H 2O n x H 2O ( I, 1) x = H 2O Lahjade vesilahuste korral vib lugeda, et ,1 ja vrrand lihtsustub: n H2O x = H2O
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Nimi: Karen Ofljan Töö nr: KK1 ADSORPTSIOONI UURIMINE LAHUSE J PIIRPINNAL Skeem aterjaliteaduse Instituut Õpperühm: YAGB 41 Töö teostamise kuupäev: 19.02.2016 ONI UURIMINE LAHUSE JA ÕHU PIIRPINNAL Skeem Töö ülesanne ja töövahendid Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist. Pindpinevuse isotermist leida adsorptsioni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada molekuli pindala ja pikkus monomolekulaarses kihis. Stalagmomeeter, mõõtekolvid mahuga 50 ml, pipetid. Töö käik Valmistasin 50 ml lahuse uuritavast ainest (isobutanool) ja veest. Lahjendasin erm. lahuse 1 : 2 6 korda. Hakkasin tilgutama lahuse stalagmomeetriga ning kandma tulemused tabelisse
Töö eesmärk Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist. . Pindpinevuse isotermist leida adsorptsioni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada molekuli pindala ja pikkus monomolekulaarses kihis. Katsearvutused ja tulemused Uuritav aine propanool Võrdluslahuse tilkade arv I katse 39 tilka II katse 40 tilka III katse 40 tilka Keskmine 40 tilka
0,25 kontsentratsioonist 62,14 68 66 0,125 66,69 64 0 71,97 Pindpinevus mJ/m2 62 60 58 56 54 52 50 48 46 44 42 40 0 0,1 0,2 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0,8 0,9 1 1,1
Stalagmomeetriga tilkade lugemise meetod põhineb eeldusel, et tilk rebitakse lahti kapillaari külje saab võrdseks pindpinevusjõuga F. Esimeses lähenduses võib seega arvestada, et �= 2���, kus r o kapillaari raadius ja σ on pindpinevus. Täpsemal σ määramisel tuleb arvestada, et tilga katkemine toimub tilga kaelas, mille raadius erin omast. Kui stalagmomeetri ülemise ja alumise märgi vaheline ruumala on V ja tilkade arv selles n, siis ühe V/n ja tilga kaal: �=�/� ��, kus ρ – vedeliku tihedus ja g – raskuskiirendus. Tilga eraldumise momendil P=F ehk �/� / ��2=2���� Mõõtmised sooritatakse sama stalagmomeetriga ka mingi tuntud pindpinevusega vedeliku (selle k
kontsentratsioon c, mol/l 1.Katse 2.Katse 3.Katse 1M 106 105 106 0.5M 90 89 88 0.25M 70 66 68 0.125M 59 61 60 0.0625M 50 49 50 2) Pindpinevuse isotermi = f(c) graafiku koostamine ning lahuse erinevate = f(c) kontsentratsioonidele vastavate pindliia väärtuste arvutamine. 69 64 59 54 49 Pindpinevus 44 39 34 29 0 0,1 0,2 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0,8 0,
valemit, (kuid optilised uurimismeetodid ei tule). 4. Difusioonikonstandi ja difusiooni sügavuse avaldise tuletamine. 5. Kolloidlahuste osmootne rõhk. 6. Sedimentatsiooni tasakaalu tuletus(kuid sedimentatsioonianalüüsi ei tule). 7. Hüpsomeetrilise seaduse tuletamine. 8. Viskoossus. (Polümeeri molaarmassi viskosimeetrilist määramist ei tule). 9. Pinna kõverdumisest tingitud rõhu liia(Laplace võrrandi) tuletamine. 10. Pinna vaba energia, pindpinevus, pindaktiivsus, pindliig. 11. Adsorptsioon. 12. Pindpinevuse määramine kapillaarse tõusu abil. 13. Gibbsi adsorptsioonivõrrandi tuletamine (teada ühte kahest tuletusest) 14. Adsorptsiooni isotermid: Henry, Langmuiri ja Freundlichi isotermid. 15. Langmuiri adsorptsiooni isotermi tuletamine(tuletust ei tule) 16. Freundlichi adsorptsiooni isotermi määramine pindaktiivse tahke adsorbendi ja orgaanilise happe vesilahuse piirpinnal. (tuletust ei tule) 17
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ...................................................................
Pindpinevus on jõud, mis rakendub pinna osakestele ja suunatud vedeliku mahu
sissevedeliku osake püüab võtta max kera kuju. Vedelik võib tahke aine horisontaalsel
pinnal märjata <90°, mitte märjata >90° ja laiali valguda (õli).
1)Fadh>Fkoh märgav vedelik tõuseb mööda kapillaare üles, tõusu kõrgus on pöördvõrdeline
kapillaari raadiusega (H=2/gr) 2) Fadh
omavad kindlat mahtu. Kokkusurutavus on väga väike, selleks on vaja väga suurt rõhku. Voolamine on osakeste ühesuunaline liikumine raskusjõu mõjul üksteise ja pinna suhtes. Viskoossus on vedelike omadus takistada osakeste liikumist üksteise suhtes, määratakse vedeliku välja voolamise kiirusega anumast läbi peenikese toru. Temperatuuri tõusuga viskoossus väheneb. Voolamist ja viskoossust mõjutavad osakeste vahelised jõud, kuju, struktuur ja mass. Pindpinevus : on jõud, mis rakendub vedelike pinnaosakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. Vedeliku pinnaosakestele mõjuvad jõud on väljastpoolt tasakaalustamata ning seetõttu omab pind teatud energiat (ka tahke aine puhul). Tingituna pindpinevusest püüab vedelik võtta maksimaalselt kera kuju. Vedelik võib tahke aine horisontaalsel pinnal märjata, kui vedeliku pind on tahke pinna suhtes nurga all <90°, mitte märjata >90° ja laiali valguda (õli). Kohesiooni jõud jõud osakeste
moodustub kondensaat. (rõhk pole 1atm). Pressure dew point 44. Vedelike üldomadused omandavad anuma kuju; ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt; ei pruugi seguneda omavahel; on väga vähe kokkusurutavad. 45. Viskoossus Vedelike takistus voolamisel(mida suurem on viskoossus, seda aeglasemalt voolab). See väheneb temperatuuri tõusuga. 46. Pindpinevus Energiahulk, mis on vajalik vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks 1 pinnaühiku võrra. See on jõud, mis rakendub vedeliku pinna osakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse, st vedelikupiisk võtab kera kuju. (mullitajaga mullide puhumine) 47. Vedelike tõus kapillaarides ja pragudes. Märgav vedelik tõuseb mööda kapillaari ja pragusid ülesse. Tõusu kõrgus on pöördvõrdeline kapillaari raadiusega.
Vedelikud on ained, mis voolavad raskusjõu mõjul; tekivad gaaside jahutamisel ja kokkusurumisel ning tahkete ainete külmutamisel; ei ole kindlat kuju, kuid omavad kindlat mahtu. Kokkusuruttatavus on väga väike, selleks on vaja väga suurt rõhku. Voolamine on osakeste liikumine raskusjõu mõjul üksteise suhtes. Viskoossuseks nim vedelike omadust takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Temperatuuri tõusuga viskoossus väheneb, st mida väiksem viskoossus seda kiiremini voolab. Pindpinevus on jõud, mis rakendub pinna osakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse; tingituna pindpinevusest püüab vedelku osake võtta maksi-maalselt kera kuju. Vedelik võib tahke aine horisontaalsel pinnal märjata, kui < 90 o, kui > 90o, siis vedelik ei märga substraadi pinda. Äärenurk tekib mingist punktist vedeliku ja gaasi vahelisele piirpinnale tõmmatud puutuja ja tahke faasi vahele. Kui äärenurka ei moodustu, on tegemist täieliku märgumisega.
Eristatav nn lähistruktuur – korrapärane ehitusega molekulirühmad Temperatuur tõuseb, soojusliikumine intensiivistub 46. Viskoossus. Viskoossus – vedelikukihtide omadus takistada vastastikku üksteise või vedelikku asetatud kehade liikumist. Väheneb temperatuuri kasvuga. Viskoossuseks nim takistust voolamisel st mida väiksem, seda kiiremini voolab, mida suurem seda aeglasemalt. Määratakse vedeliku väljavoolamise kiirusega anumast läbi peenikese ava. 47. Pindpinevus. Pindpinevus – energiahulk, mis on vajalik pinna suurendamiseks või vähendamiseks ühe pinnaühiku võrra. - jõud mis rakendub vedeliku pinna osakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. Vedeliku pinnaosakestele mõjuvad jõud on väljaspoolt tasakaalustamata ning seetõttu pind omab teatud vabat energiat. Põhjustatud pinnal asuvate molekulide energiaülejäägist, võrreldes vedeliku sees asuvate molekulidega. Kuna pinnakihi molekulidele
44. Vedelike üldomadused. - omandavad anuma kuju; - ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt; - ei pruugi seguneda omavahel; - on väga vähe kokkusurutavad. 45. Viskoossus. Vedelike takistus voolamisel (mida suurem on viskoossus, seda aeglasemalt voolab). See väheneb temperatuuri tõusuga. Erijuht: vedelikus võib toimuda reaktsioon (polümeriseerumine). 46. Pindpinevus. Energiahulk, mis on vaja vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks 1 pinnaühiku kohta. See on jõud, mis rakendub vedeliku pinna osakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse, st vedelikupiisk võtab kera kuju. (mullitajaga mullide puhumine). 47. Vedelike tõus kapillaarides ja pragudes. Fadh>Fkoh - Märgav vedelik, Fkoh>Fadh - mittemärgav näiteks Hg. Märgav
1 . Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud: 1) Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel ühesu
väljub vedelikust e. aurustub. Temperatuuri alandades igale vedelikule iseloomulikul temp-l osakeste tõmbejõud ületavad tõukejõud ning vedelik tahkub. Moodustuvad kas kristallid või amorfse aine osakesed. Viskoossus takistus voolamisele, st mida väiksem viskoossus, seda kiiremini voolab; määratakse vedeliku väljavoolamise kiirusega anumast läbi peenikese ava; temp tõstmisega visko väheneb. Pindpinevus jõud, mis rakendub vedeliku pinnaosakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. Vedeliku pinnaosakestele mõjuvad jõud on väljastpoolt tasakaalustamata ning seetõttu omab pind teatud energiat (ka tahke aine puhul). Tingituna pindpin-st püüab vedelik võtta max-lt kera kuju. Tahked ained: osa on võimalik temp. tõstmisega üle viia vedelasse ja gaasilisse olekusse, osa ainult vedelasse. Ainete ja materj omadused sõltuvad nende elementkoostisest ja struktuurist
sisald; h)lisainfo; Gaaside ja aurude korral: a) sulamis-, keemis-, tahkumis- ja veeldumistemperatuur b)kriitiline temperatuur- temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada ilma rõhu kasvamiseta c) kriitiline rõhk- rõhk mille korral gaas on nii gaasilises kui ka vedelas olekus, nende vahel esineb tasakaal. Mitmesugune lisainfo: tule- või plahvatusohtlikkus, eripind, hoidmistingimused, säilivusaeg jm. Vesilahus - lahustiks on alati vesi, vaatamata tema sisaldusele lahuses. Tähtsamad omadused: pH, kontsentratsioon, külmumistemp, elektrijuhtivus, värv lahuste puhul valguse neeldumine, küllastunud auru rõhk lahuse kohal jne. Sertifikaati märgitakse need tunnused, mis on antud aine kasutamise seisukohast olulised Iseloom: vedelad on enamasti anorgaanilised kuid ka orgaanilised; võivad olla tuleohtlikud, toksilised ja kergesti lenduvad.
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
Hetkkiirus on keskmine kiirus vaadatuna nii, et ajavahemik on lõpmata pisike. (dc/dt)t Algkiirus kui aeg läheneb nullile. See vaieldamatult kõige olulisem ensümoloogias! Keskmised kiirused ei pruugi peegeldada algkiirust, aga võivad. Eelstatsionaarne faas on tavaliselt väga lühike, seda ei nähta. ms ajaskaalasse jääb pikkus. Hetkkiirus on võrdne kontsentratsiooni tuletisega aja järgi ehk võtame tuletise [P]=f(t)-st. Tuletis on tan . on funktsioonile antud punktis tõmmatud puutuja (sirgjoon) tõusunurga tan. Avaldub kui, Hetkkiirus väheneb antud näites, sest substraati jääb vähemaks. Punase joone tõus on algkiirus, rohelise joone tõus on hetkkiirus 30 min järel, sinise joone tõus on hetkkiirus 1 h järel. Kiirus tee endale hästi selgeks!! Ensüümid mõjutavad reaktsiooni kiirust ainult, ei saa panna midagi tekkima, kui seda ei ole, siis pole, ensüüm ei aita sellisel juhul! 1
.19 5.5. Energiamuundumised......................................................................................... 23 6. Staatika kui liikumise erijuht.....................................................................................27 6.1. Kangi tasakaal.....................................................................................................27 6.2. Rõhk vedelikus ja üleslükkejõud........................................................................27 6.3. Pindpinevus, märgamine.....................................................................................29 6.4. Elektrostaatika, magnetostaatika........................................................................30 7. Kulgemine..................................................................................................................33 7.1. Ühtlane sirgliikumine..........................................................................................33 7.2
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................
1.3. Söötmed bakterite kasvatamiseks laboris Kõik bakterid vajavad kindlaid keemilis-füüsikalisi parameetreid selleks, et kasvada ning paljuneda. Laborites kasutatavad söötmed on kohandatud vastava bakteri kasvatamiseks või selek-teerimiseks teiste hulgast. Baktereid võib kasvatada nii vedelsöötmes kui ka tardsöötmes, millest esimene on 9 söötmekomponentide vesilahus ning viimane saadakse agari lisamisel vedelsöötmele. Laias laastus jagatakse söötmed kompleks- ja defineeritud koostisega söötmeteks. Komplekssööt-med saadakse otse bioloogilise materjali kasutamisel või selle täiendaval töötlemisel. Näiteks valmis-tatakse komplekssöödet piimast, vadakust, verest või lihapuljongist. Komplekssöötmete puhul pole võimalik kindlaks määrata söötme täpset koostist. Defineeritud
Ainevahetuse käigushoidmiseks peab iga rakk pidevalt ainet vastu võtma. Seda protsessi nimetatakse endotsütoosiks. Selle ülesande täitmiseks on raku käsutuses aktiivsed ja passiivsed võimalused, s.t nii energia tarbimisega kui ka ilma selleta. Passiivsed transpordiprotsessid Difusioon – molekulide ja ioonide jaotumine mingis keskkonnas (nt vesi, õhk) piki kontsentratsioonikallakut. Keskkonnas lahustunud ained liiguvad kõrgeima kontsentratsiooni punktist madalaima kontsentratsiooniga punkti poole, kuni kontsentratsioon ühtlustub. Osmoos – vastupidi difusioonile suudavad poolläbipaistvat membraani läbida vaid vedeliku molekulid ja mitte selles lahustunud aineosakesed. Osmoosi toimumise eelduseks on, et membraaniga eraldatud vedelikukogustes on lahuse kontsentratsioonierinevus ja et lahustunud aine ei suuda membraani läbida. Kontsentratsiooni ühtlustamiseks hakkab vedelik
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
