Siit järeldub, et talupoeg oli vasalli oma ja vasalli feood oli vasallile kasulik koos talupojaga. Kõik feodaalid moodustasid rüütliseisuse. Seisustelt olid nad kõik võrdsed, muidugi oli suurfeodaalidel rohkem võimu, kui väikerüütlitel. Feodaalid elasid linnustes. Need rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse näiteks kaljusele künkale või jõesaarele. Algul ehitati neid puust, kuid hiljem hakati ehitama kivilinnuseid. Kõige enam levinud linnused olid tornlinnused- Torni osa moodustas kaitse, keskmisel korrusel elas feodaal oma perega, allpool tema kaaskondlased ja kõige all paiknesid laoruumid või vangikongid. Suuremaid linnuseid piiras ringmüür, mis kaitses linnust või ka vallikraav, milles voolas vesi ja üle selle tõstesild. Selliseid suuri linnuseid said endale lubada vaid suurfeodaalid, paljudel väikefeodaalidel ei olnudki oma linnust ja nad pidid elama oma senjööri linnuses
Rüütliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kõrgaadliks, kuhu kuulusid suurfeodaalid (hertsogid, parunid ja krahvid) ja alamaadliks. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks. Linnused Feodaalid elasid kindlustatud elamutes ehk linnustes. Algul ehitati linnused puust, kuid alates 11.sajandist hakati üha enam rajama kivilinnuseid. Need rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse, näiteks kaljusele künkale või jõesaarele. Kõige enam levinud linnused olid tornlinnused- torni osa moodustas kaitse, keskmisel korrusel elas feodaal oma perega, allpool tema kaaskondlased ja kõige all paiknesid laoruumid või vangikongid. Suuremaid linnuseid piiras ringmüür, mis kaitses linnust või ka vallikraav, milles voolas vesi ja üle selle oli tõstesild. Müüril oli
tegu kõrgema astme kohtuga. Aadliseisus on keskaekses kultuuris äärmiselt oluline, sest aadlist võeti eeskuju nii eluviisi kui ka kommete poolest. Feodaalid elasid kindlustatud elamutes ehk linnustes. Nende rajamine sai populaarseks 9. sajandil Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes, kuid aadlinnuste ehitamine Euroopas oli sel ajal juba käsil. Algul ehitati linnused puust, kuid alates 11.sajandist hakati üha enam rajama kivilinnuseid. Need rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse, näiteks mäetipule, et neid oleks võimalikult raske vallutada. Linnus ümbritseti vallikraaviga, kus voolas vesi ning üle selle oli ehitatud tõstesild, mis oli äärmiselt hoolikalt kindlustatud. Suuremaid linnuseid piiras ka ringmüür, mille varjus oli katusega kaetud kaitsekäik. Seal said linnuse kaitsjad vajadusel ohutult liikuda ja linnust kaitsta. Kõige uhkemad linnused olid tornlinnused- torni
suhtlema kui võrdne võrdsega ja järgima vastastikku rüütellikkuse reegleid. Ka aadlike kasvatuses ja eluviisis oli palju ühist. Kuna kõik rüütlid olid elukutselised sõjamehed, kellel ülesandeks kogu ühiskonna kaitsmine, oli nende elu seotud suurel määral sõjapidamisega. Linnused Feodaalid elasid kindlustatud elamutes ehk linnustes. Algul ehitati linnused puust, kuid alates 11.sajandist hakati üha enam rajama kivilinnuseid. Need rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse, näiteks kaljusele künkale või jõesaarele. Kõige enam levinud linnused olid tornlinnused- torni osa moodustas kaitse, keskmisel korrusel elas feodaal oma perega, allpool tema kaaskondlased ja kõige all paiknesid laoruumid või vangikongid. Suuremaid linnuseid piiras ringmüür, mis kaitses linnust või ka vallikraav, milles voolas vesi ja üle selle oli tõstesild. Müüril oli sakmeline rinnatis, mille
· Johanniitide ordu kasvas välja Jeruusalemma hospidali vennaskonnast ning see kinnitati ametlikult 1113. aastal. 1120 muudeti see ümber sõjaliseks orduks, mille eesmärkideks oli relvateenistus ja haigete eest hoolitsemine. (valge ristiga must mantel) · Templiordu sai alguse 1120 palverändurite ja Püha maa kaitseks. (punase ristiga valge mantel) Neist said Püha maa olulisimad kaitsjad, kes rajasid sinna ka võimsaid kivilinnuseid. Võtsid esimesena kasutusele pangatseki, st et ristiretkel viibiv rüütel sai Jeruusalemmast välja võtta Prantsusmaal sissemakstud rahasumma. Templirüütlid said sedaviisi panganduse kaudu ruttu üsna rikkaks. · Saksa odru ehk Teutooni ordu asutati 1190. aastal hospidalivennaskonnana Akkoni all. 1198 sai see rüütliorduks (musta ristiga valge mantel). · Mõõgavendade ordu asutati 1202 Riias (punane rist valgel mantlil). Ordu eesmärgiks oli
oli muinaseestlastel ühte hõimu kuuluvate inimeste ning ühiste majandus- ja kaitsehuvidega külade või külakondade (Taani Hindamisraamatus "kylaegunda") liit, mida juhtisid üks või mitu isandaks kutsutavat vanemat (Läti Henrikul "senior, senior provinciae"). Maakonnad Linnused Enam-vähem kindlaid 11.-12. sajandi linnuseid on Eestist teada umbes 50, neist umbes pooled rajatigi alles sel perioodil. Sarnaselt siinsetele aladele oli ka suurem osa Euroopa pisilinnustest puust. Kivilinnuseid suutsid püstitada vaid mõnevõrra jõukamad vasallid. Eesti linnuste ehituses ongi murrangupunktiks 11. sajandi 1.-2. veerand. Paljud linnused jäeti sellal maha või ehitati ümber. Paljudel juhtudel hüljati vana ja väiksem linnus ning rajati sellest mitte kuigi kaugele suurem ja võimsam. Selge on see, et Eesti muinasaja lõpu linnused olid väga erineva funktsiooniga. Osades linnustes on elatud ilmselt pidevalt, teised on olnud kasutusel vaid hädaohu korral (pelgupaiklinnused)
Eestis hakkas valitsema Tartu piiskop ning Läänemaal ja saartel Saare- Lääne piiskop. Keskaeg oli Eestis orduaeg, mis algas maa vallutamisega ja lõppes Liivi sõjaga. Kõiki Eesti ja Läti alasid nimetatakse Vana-Liivimaaks. Eestlastest talupojad pidid maksma oma talu peremehele, kelle juures nad elasid makse. Kõige tähtsam neidt oli kümnis, mis tähendas, et mõisa tuli viia kümnes osa oma saagist. Veel oli maksta kirikumaks.Talupojad pidid ehitama ka kirikuid, kivilinnuseid ja teid, mis oli neile kõige raskem töö. Talupojad pidid seega ehitama vaenlasele linnuseid ehk töötama enda vastu. Nüüd ehitati tugevamaid ehitisi, sest kivide vahele pandi mörti (liiva ja lubja segu). Kihelkondadest said ajapikku linnad ning igas linnas pandi kehtima linnaseadus, mis kaitses kaupmeeste ja käsitööliste huve. Sakslastel oli aga õigus linnas kohut mõista ning korraldada kohalikku elu. Mõisted: orduaeg keskaeg Eestis
6.Rüütli elulaad Feodaalid sõdisid omavahel üsna tihti, rääkimata siis välisvaenlaste kallaletungidest. Seepärast ehitati Lääne-ja Kesk-Euroopas IX-XI sajandil arvukalt feodaalilinnuseid. Need rajati enamasti juba looduslikult hästi kaetud kohta: kõrgele kaljusele künkale, jõekääru, vahel isegi järve- või jõesaarele. Algul olid linnused lihtsad puutornid, mis ümbritseti palkidest tara ja veega täidetud vallikraaviga. Alates XI sajandist ehitati peamiselt kivilinnuseid. Nende ümber tehti kaitsemüür ja vallikraav. Müüril oli sakmeline rinnatis, mille varjus kulges katusega kaetud kaitsekäik. Seda mööda said linnuse kaitsjad ohutult liikuda, kui piirajad neid ka nooltega tabada oleksid püüdnud. Kõige hoolikamalt oli kindlustatud linnuse värav, milleni pääses üle vallikraavi ulatuvat tõstesilda mööda. Tähtsaim ehitis oli linnuse siseõues paiknev torn, milles asusid feodaali ja ta perekonna eluruumid
kättesaadavad ja nii polnud nad ühinenud ei naabermaakondadega ega ka mitte omavahel. Sellised väikemaakonnad olid: Vaiga, Mõhu, Nurmekund, Alempois, Soopoolitse, Jogentagana. Ühtset riiki veel eestlastel polnud. Maakonnad: Linnused Enam-vähem kindlaid 11.-12. sajandi linnuseid on Eestist teada umbes 50, neist umbes pooled rajatigi alles sel perioodil. Sarnaselt siinsetele aladele oli ka suurem osa Euroopa pisilinnustest puust. Kivilinnuseid suutsid püstitada vaid mõnevõrra jõukamad vasallid. Eesti linnuste ehituses ongi murrangupunktiks 11. sajandi 1.-2. veerand. Paljud linnused jäeti sellal maha või ehitati ümber. Paljudel juhtudel hüljati vana ja väiksem linnus ning rajati sellest mitte kuigi kaugele suurem ja võimsam. Selge on see, et Eesti muinasaja lõpu linnused olid väga erineva funktsiooniga. Osades linnustes on elatud ilmselt pidevalt, teised on olnud kasutusel vaid hädaohu
o. kindlustamise vajadus. Kindlusvöönd määras kindlaks linna territooriumi. Eesti alal omasid kivist linnamüüri Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva ja Viljandi. Tallinn ja Tartu olid müüriga ümbritsetud territooriumi ulatuselt suurimad Liivimaal. Tallinna Linnamüür 2,35 km, 46 kaitsetorni (säilinud linnamüüri 1,85 km ja 28 kaitsetorni). XV saj. Tallinnas u 7000-8000 el., Tartus 5000-6000 el. Arhitektuur Vallutajad rajasid kivilinnuseid enda ja vasallide kaitseks. Põhiliselt oli tegemist kastelllinnuste (olid korrapärase 4-nurkse kujuga) ja tornlinnustega. Põhiosa keskaegsetest ehitusmälestistest on aga sakraalarhitektuur (kirikud ja kloostrid). Põhja Eestis ehitati valdavalt paekivist (Tallinnas, Niguliste, Oleviste kirik ja Toomkirik), Lõuna-Eestis punasest tellisest Tartu Toomkirik (Eesti suurim sakraalehitis), Jaani kirik Mitmed mungaordud rajasid keskajal siia oma kloostrid
Näiteks 1248 sai Tallinn linnaõiguse Lübeckilt. · Tartu linnaõiguse saamise aeg on teadmata, kuid 1262.a. nimetati Tartut juba linnana (Riia linnaõigus, mis oli saadud Hamburgist). · Linnad olid veel Vana-Pärnu, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere. Arhitektuur. 1. Ilmalikud ehitised, mis olid peamiselt kaitseehitised - Linnade kaitseks rajati linnamüürid. - Hakati rajama kivilinnuseid. * kastell-linnus korrapärase nelinurkse müüriga linnus, näiteks Toompeal. * tornlinnused (Paide ordulinnus) * ordulinnused, näiteks Viljandis. 2) Valitsevaks oli kiriku- ehk sakraalarhitektuur · 13. saj romaani stiil (ümarkaar, paksud müürid, väiksed aknad, madalad tornid), 14. saj-st valitses gootika (teravkaar, õhemad müürid, kõrged piklikud aknad vitraazidega, roosaken, kõrged sihvakad tornid). · Ehitati:
Näiteks 1248 sai Tallinn linnaõiguse Lübeckilt. · Tartu linnaõiguse saamise aeg on teadmata, kuid 1262.a. nimetati Tartut juba linnana (Riia linnaõigus, mis oli saadud Hamburgist). · Linnad olid veel VanaPärnu, Haapsalu, UusPärnu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere. Arhitektuur. 1. Ilmalikud ehitised, mis olid peamiselt kaitseehitised Linnade kaitseks rajati linnamüürid. Hakati rajama kivilinnuseid. * kastelllinnus korrapärase nelinurkse müüriga linnus, näiteks Toompeal. * tornlinnused (Paide ordulinnus) * ordulinnused, näiteks Viljandis. 2) Valitsevaks oli kiriku ehk sakraalarhitektuur · 13. saj romaani stiil (ümarkaar, paksud müürid, väiksed aknad, madalad tornid), 14. sajst valitses gootika (teravkaar, õhemad müürid, kõrged piklikud aknad vitraazidega, roosaken, kõrged sihvakad tornid). · Ehitati:
Põlluharimisel olid levinud aletegemine ja kaheviljasüsteem. Talupojad ei nurisenud oma saatuse üle ja olid rahul sellega, mis neile antud oli. Feodaalide elu Kõik feodaalid moodustasid rüütliseisuse. Seisustelt olid nad kõik võrdsed, muidugi oli suurfeodaalidel rohkem võimu, kui väikerüütlitel. Feodaalid elasid linnustes. Need rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse näiteks kaljusele künkale või jõesaarele. Algul ehitati neid puust, kuid hiljem hakati ehitama kivilinnuseid. Kõige enam levinud linnused olid tornlinnused- Torni osa moodustas kaitse, keskmisel korrusel elas feodaal oma perega, allpool tema kaaskondlased ja kõige all paiknesid laoruumid või vangikongid. Suuremaid linnuseid piiras ringmüür, mis kaitses linnust või ka vallikraav, milles voolas vesi ja üle selle tõstesild. Selliseid suuri linnuseid said endale lubada vaid suurfeodaalid, paljudel väikefeodaalidel ei olnudki oma linnust ja nad pidid elama oma senjööri linnuses.
poolest need olid väikesed ja need olid kõrged. * Uued linnused pidid olema kaitstavad väheste meestega ning selle saavutamise viisiks oli ehitada nad väikesed, aga kõrged._ kõrgus andis neile nii ligipääsmatuse kui ka hea ülevaate kogu ümbruskonnast. Linnuse garnisoni oli raske rünnata, ning samas valitses väike kaitsemeeskond kõige üle, mis silmapiirini nähtaval. * Linnuseid rajati asustatud piirkondadest eemale, kõrgematele küngastele * 13. sajandi suuremaid kivilinnuseid, mida iseloomustasid kõrged elutornid ja kontsentrilise müüride vööndid, keerulise ehitusega väravatornid ja komplitseeritud kaitserajatised, ei saanud enam äkkrünnakule sööstes tormijooksuga vallutada või maha põletada. Frangi relvade levik * Sõjatehnika levikul oli oluline poliitiline tagajärg see kujundas ümber keldi, Skandinaavia ja Ida- Euroopa ühiskonnad. *Sõjapidamisviisid ja sõjatehnika levis kolmel viisil 1. vallutus Lääne- Euroopa
haldus- ja käsitöökeskused, mis võlgnesid oma olemasolu linnusele. Alevitest eristas neid ainult linnaõiguse olemasolu. Linnade ülemkiht oli saksakeelne. Selleski polnud midagi erakordset - linnad olid tollal saksakeelsed kogu Põhja- ja Kesk-Euroopas, Bergenist Norras kuni Buda ja Pestini Ungaris. Suurem osa linlastest oli siiski kohalikku päritolu, seda enam, et Saksamaalt tulijate seas oli vähe naisi. Lisaks linnadele ehitati Eestis uute valitsejate poolt terve rida väiksemaid kivilinnuseid. VANA-LIIVIMAA SUHTED NAABRITEGA. Vana-Liivimaa põhivaen lasteks jäid Leedu, Novgorod ja Pihkva. Ordu ja kirikuvürstide välispoliitilised vallutushuvid läksid aga vastuollu Hansa huvidega. Viimane soovis kaubanduse edenemise nimel edasisi sõdu vältida ja lõi Novgorodiga koguni omamoodi liidusuhted. Novgorodis asus Hansa alaline kaubakontor, toimusid laadad jne. Hansa tähtsus suurenes eriti 14. sajandil. Teiseks suuremaid sõdu ärahoidvaks teguriks oli Kuldhord. Nii toimus 1268
Kaevushaudu veel mujalgi. 16. saj alguses eKr Mükeenes tugevad Minose kultuuri mõjud. Muuhulgas siis muutus ka haudehitistes. Hakati rajama kamberhaudu, hiljem kujunesid neist tholosed ehk kuppelhauad (hiilgeaeg u 1300 eKr). Hilis-Hellasest alates (peale 1600/1550 eKr) kesksel kohal Mükeene linnus. Elamud suhteliselt tagasihoidlikud. Keskustena Mükeene kõrval Pylos, Tiryns. Hilis-Mükeene perioodil (u 14001200 eKr) Mükeene kultuuri kõrgaeg. Ehitati tugevaid kivilinnuseid koos neis asuvate paleedega. Üldiselt need tagasihoidlikud võrreldes Minose omadega. Kesk-Euroopa pronksiaeg Algas u 2300 eKr. Vanimad jäljed pronksivalu kohta Elbe jõe kesk- ja ülemjooksu alalt Lõuna-Saksamaalt. Neil aladel oli enne pronksi tuntud vask (alates hilisneoliitikumist). Esimene pronksikultuur Kesk-Euroopas oli Untice (sks Aunjetitz) kultuur (23001500 eKr). Levis Edela-Slovakkiast Alam-Austria, Sileesia ja Suur-Poolani. Eristatakse 6
Johanniitide ordu kasvas välja Jeruusalemma hospidali vennaskonnast ning see kinnitati ametlikult 1113. aastal. 1120 muudeti see ümber sõjaliseks orduks, mille eesmärkideks oli relvateenistus ja haigete eest hoolitsemine. (valge ristiga must mantel) Templiordu sai alguse 1120 palverändurite ja Püha maa kaitseks. (punase ristiga valge mantel) Neist said Püha maa olulisimad kaitsjad, kes rajasid sinna ka võimsaid kivilinnuseid. Võtsid esimesena kasutusele pangatseki, st et ristiretkel viibiv rüütel sai Jeruusalemmast välja võtta Prantsusmaal sissemakstud rahasumma. Templirüütlid said sedaviisi panganduse kaudu ruttu üsna rikkaks. Saksa odru ehk Teutooni ordu asutati 1190. aastal hospidalivennaskonnana Akkoni all. 1198 sai see rüütliorduks (musta ristiga valge mantel). Mõõgavendade ordu asutati 1202 Riias (punane rist valgel mantlil)
Veel tutvusid eestlased taeva ja põrgu mõistetega. Nõiast hakkas kujunema kurjuse käsilane, rahvajuttudesse ilmusid libahundid, kratid, tuulispasad jt tegelased. Kurjuse kehastusena sai tuntuks kurat. KESKAEGNE LINN Kuigi juba muinasaja lõpust on Eestist teada rida linnalisi keskusi (Tartu asutamisaastaks loetakse 1030, Tallinnal 1154), sai linnade kiire areng alguse peale Muistse Vabadusvõitluse lõppu. Sakslased ehitasid eestlaste keskustesse oma kivilinnuseid ja rüütlite, preestrite ning sõjasulaste kõrval kolis sinna peagi elama arvukalt kaupmehi ning käsitöölisi (tähtsamate linnade ja asulate nimed allpool) Linnade õiguslik korraldus põhines linnaõigusel. Eestis oli kasutusel nii Lüübeki (Tallinn, Narva) kui Riia (Tartu, Viljandi) õigused. Kõrgeim võim linnas oli raad, koosnedes 6-24 raehärrast. Neile lisandus 2-4 bürgermeistrit, kes moodustasid midagi rae juhatuse taolist. Rae koosseisu kuulus ka õpetatud
käsitöölisi , maal sellist asju ei toimund.Puudusid soodsad olud et talurahvas saksamaalt liivimaale ümber asuks. Lepingutega ,Läti hõimud kohustusid vastu võtma ristisus, muusosas säilis senine ühiskondlik korraldus, senini tavaõigus ja kohtumõistmise tavad. Kohustus pidada ülal preestreid ja kohalikke linnusesse asunud sõjasalka. Maksud naturaalandami kujul moodustasid 1/10 kogu piirkonnast saadud saagist kümnis, olid kohustatud ehitada kirkuid, kivilinnuseid ja osalema sõjakäigus. Kindlasti maksti makse ka varem kas oma kohaliku vanema ülalpidamiseks, kohaliku linnuste ehitamisel jne. Vasallid muutusid senisest paiknevaks. Sõjakäigud jäi harvemaks, hakkasid huvitama muudest küsimustest kui vaid sõjalisest. Rikastumis allikad olid neil varem sõjalistele värkidele, said aru et rikkam on rikastuda kauplemisega. Müüsid kaupmeestele maasaadusid. Kohalike võimude
annaabi.ee 
