Taime kõrgus ja läbimõõt: lõppkõrgus 0,6-1,5 m, lõpplaius 15-50 cm Taime välislaadi kirjeldus: laiuv kasvukuju Lehed: rohelised lõhestunud lehed Õied või õisikud: õied roosad-valged Õitsemine: august-september Liigi eritunnused: vajab talvekatet, ei vaja toestamist, hea lõikelill, metsistumisoht Kasvukoha nõuded: tavaline aiamuld või savine, raske muld, parasniiske kasvukoht, täispäike või poolvari Kasutamine haljastuses: sobib parki, metsaaeda, kiviktaimlasse puhmastena, kuid kasutatakse ka soolotaimena Joonis 4. Jaapani ülane (http://4.bp.blogspot.com/_rvzsgGykUFg/TFf91aVhxUI/AAAAAAAAB08/9QISN6pf3KM/s16 00/IMG_1977.JPG) 8 Joonis 5. Jaapani ülane 9 Metspipar (Asarum) Konkreetne liik: harilik metspipar (Asarum europaeum) Taime kõrgus ja läbimõõt: Kõrgus 5-10 cm, laius 15-50 cm
Kui algselt kasvatati kiviktaimlas peamiselt mäestikest pärit ja looduslikke eeldusi (rikkalik kivide esinemine, taimi, imiteerides võimalikult vahelduv reljeef, sobivad kivised kallakud, nende looduslikku paiknemist, soovitav isegi loodusliku kivise pealiskorra siis kaasaegsesse paljandumine). looduspärasesse kiviktaimlasse Alpiiniumis kasvatatakse mäestikest pärit taimi istutatakse veel lisaks erinevatelt kasvualadelt looduslike kooslustena, jäljendades tükikest (steppidest, aasadelt, mägimaastikku. nõmmedelt, liivaluidetelt) Tihti taimestatakse alpiinium taimesüstemaatika ja pärinevaid madalaid ja taimegeograafia printsiipidel.
tundu kuhjamisena. Kiviktaimla motiivid lasevad väikese pindala paista märksa suuremana ja mitmekesisemana. Kiviktaimla võib olla kenaks taustaks paljudele kääbuspõõsastele ja püsililledele. KIVIKTAIMLA PUUDUSED: Harilikult on tasasele maale rajatud kiviktaimlad moodustatud kahest-kolmest kividega ääristatud astangust. Pinnasena on kasutatud rammusat aiamulda. Sellisesse kiviktaimlasse jääb vesi liiga kauaks pidama. Taimed saavad ka ülemäära palju toitaineid, mistõttu nad ei moodusta kompaktseid padjandeid. Sageli kasvab kiviktaimla kõrval mõni suur puu, mille okstelt tilgub veel hulk aega pärast vihma lõppemist taimedele vett. Sügisel alpitaimedele varisenud vettinud puulehed on neile väga eluohtlikud. Ohtlik on jäätunud mullale kogunev vihma- ja sulavesi! TAIMED, MIS SOBIVAD KIVIKTAIMLASSE:
Karvane kadakkaer (Cerastium tomentosum) Päritolu Aasiast ja Euroopast, taim on madal, kõrgus 15-20 cm, padjandiline, hõbedane, maapinda kattev, väga talvekindel ja vähenõudlik mulla suhtes. Laisa aedniku taim. Inglise keeles snow-in-summer. Kasvukoht täispäikeseline, kasvab aastaid samal kohal. Pinnas kuiv, liivane, toitainevaene, taim armastab lupja. Lehed hõbevalged, karvased. Padjandid kevadest-sügiseni, õied puhasvalged, õitseb mai lõpust juuni lõpuni Istutada kiviktaimlasse, kuivmüüridele, astangutele, kaldpindadele, ääristaimeks, terrassidele, liivastele pindadele pinnakatteks 6-9 taime m2. Paljundamine jagamise teel, püsikute ja seemnetega. Sorte palju ,,Silberteepich" https://www.google.ee/imgres?imgurl=https://upload.wikime dia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5a/Cerastium_tomento
Üha enam köidavad tähelepanu madalakasvulised ja varase õitsemisajaga tulbiliigid ning nende sordid. Nii kirjanduses kui ka kauplustes müüdavatel sibulapakkidel nimetatakse neid mõnikord looduslikeks või botaanilisteks tulpideks. Kõige rohkem on selliseid sorte aretatud kolmest Kesk-Aasia tulbiliigist: Kaufmanni, Fosteri ja Greigi tulbist. Nende liikide aretised moodustavad eraldi sordirühmad. Madala kasvu poolest sobivad nad rühmadena istutatult hästi ka kiviktaimlasse ja sibul- või püsilillepeenrasse varakevadist värvilaiku looma. Varased õitsejad Kaufmanni tulp (Tulipa kaufmanniana) ja tema sordid alustavad õitsemist esimesena, tavaliselt aprilli lõpus või mai alguses. Paljudel sortidel on õiekattes mitu eri värvi: kattelehe välisküljel on tumedates punastes toonides kolmnurkne kesktriip, sisekülje alusel laigud kollase, punase või musta kombinatsioonidega.
ALUSTAIMESTIK (Alljärgnevad kasutused on võetud http://et.wikipedia.org lehelt) · Palu-härghein - Kariloomad küll söövad teda, kuid söödaväärtus on madal. Kasutatud ka haudunud varbavahede ravimisel. · Kassikäpp - Taime maapealseid osi on kasutatud rahvameditsiinis maopõletike ja kõhulahtisuse raviks, ka köhavastase tee koostises. Kompressina aitab ka paisete vastu. Taim sobib hästi iluaedadesse: kiviktaimlasse ja kattetaimena kuivadele kohtadele. Dekoratiivsed on nii õisikud kui valgeviltjad lehed ja viljatutid pärast õitsemist. · Nõmmtarn · Mets-vareskold - Mets-vareskolla eostest valmistatakse pulbrit haavade raviks. (III kaitsekategooria) · Võnk-kastevars · Lamba-aruhein - Sobib kuivadele karjamaadele, kus on söödaks lammastele. Söödaväärtuselt hea, kuid suuremad kariloomad teda eriti ei söö. Narmasjuurestikust
· Õitseb juuni september. Aedmonarda Monarda didyma Aedmonarda Monarda didyma · Mõned sordid: 'Fireball`, 'Pink Lace'® (Hansaplant'i toodangud) · Kõrgus 30-60cm · Punased või roosad õied. · Õitseb juuli-september · Tavaline parasniiske aiamuld Alpi aster Aster alpinus Alpi aster Aster alpinus · Kõrgus umbes 30 cm · Õitseb juuni juuli. Lillad õied. · Sobib vett läbilaskev muld. · Sobib kiviktaimlasse, peenra- ja äärislilleks Arendsi astilbe Astilbe x arendsii Arendsi astilbe Astilbe x arendsii · Mõned sordid: 'Rheiland' , 'Weisse Gloria' · Kõrgus 40-70 cm. · Õitseb juuli august. Erinevat värvi õitega. Enamlevinud sordid on roosakad või valged. · Sobib parasniiske huumusrikas muld · Pikaealine, põuakartlik. Sobib avalikele haljasaladele. Arendsi kivirik Saxifraga x arendsii Arendsi kivirik
suurem, ratasjas või kahehuuuleline. Kroonputk on väga lühike. Tolmukaid on 2. Viljaks on paljuseemneline kupar. [10, 13] Mailased vajavad heaks edenemiseks päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta ning toitainetevaest kuni keskmise toitainetesisaldusega vett hästi läbilaskvat pinnast. Taluvad normaalselt ka tavalist aiamulda. Talvel tundlikud pinnase liigse niiskuse suhtes. [13] Madalad liigid sobivad kiviktaimlasse ja kattetaimedeks, poolkõrged ja kõrged aga püsikupeenrale, kalda- ja niidutaimedeks. Võivad samale kasvukohale jääda kümnekonnaks aastaks, kuid näevad paremad välja, kui 4-5 aasta järel neid harvendada ja jagada ning ümber istutada. Istutamisel on sobiv vahekaugus 20-25 cm. [13] 1.2.2. Perekond müürilill (Cymbalaria) Müürililled on madalad, aedades populaarsed pinnakatte- ja kiviktaimlataimed. Euroopas kasvab perekonna kümnest liigist 9
Mullastiku suhtes ei ole nõudlik, kuid kasvab kõige paremini viljakas ja kobedas pinnases, mis on piisavalt niiske. Pinnakattetaim. Joonis 20. Kassiratas (http://www.wildstauden.ch/pflanzen/bilder_db/GlechomaHederacea2008.jpg) Metsvits (Lysimachia) - roomav metsvits (L.nummularia) Kasvab poolvarjulises ja varjulises kasvukohas, huumusrikkal parasniiskel mullal aga ka tavalisel aiamullal. Sobib kiviktaimlasse, kuivmüüride varjukülgedele, terassidele, astangutele, aiavaasidesse ja veekogu kaldale. Võsunditega katab kiiresti suuri alasid. Eriti dekoratiivne õitsemise ajal. Pinnakattetaim, sobib ka pottidesse-amplitesse. 13 f
Eelistab huumusrikast savikat mulda. Niiskuselembene. Talvitub katteta, kuid kevadised öökülmad kahjustavad noori lehti. Niiskes kasvukohas talub ka eredat päikest, kuid ikkagi on ta klassikaline varjutaim. BERGENIA CORDIFOLIA - SÜDAJALEHINE BERGEENIA • talihaljas lehtdekoratiivne, ilusate roosade tumeda südamikuga õitega püsiktaim. Sobib kasvama puude ja põõsaste ette või vahele, varjukatele peenardele ja vee lähedusse, madalad sordid ka kiviktaimlasse ja nõudesse. Täispäikeses õitseb hästi, kuid lehestik läheb niruks. Eelistab huumuserikast viljakat mulda. CERASTIUM TOMENTOSUM - KARVANE KADAKKAER • Kõrgus 15-20 cm. Kiiresti leviv pinnakattetai m täispäikselisse kasvukohta. Kuiv ja toitainevaene pinnas. Lubjalembene . • Valged õied juunis- juulis, lehestik hõbehall. COREOPSIS VERTICILLATA - MÄNNAS- NEIUSILM • tihedalt kuldkollaseid tähekujulisi õisi, tumeroheline, nn tilli
Ta mõjub antiseptiliselt, desinfitseerivalt ja kiirendab haavade paranemist. Tee on mõjus kuristamisvahend kurguvalu puhul ja ergutab imetavate emade piimasekretsiooni. Muud kasutusalad kasutatakse kosmeetikas. Pesuvees ja vanillilisandina mõjuvad salveilehed põletikuvastaselt ning aitavad probleemse naha puhul. Kasutatakse ka seebitööstuses. Kasutamine haljastuses Õitsev salvei meelitab ligi arvukalt mesilasi ja liblikaid. Ta sobib juurvilja- ja maitsetaimede aeda, aga ka kiviktaimlasse. Ka pütis kasvab ta hästi. Väga dekoratiivsed on tema kirjulehised vormid. Muu oluline informatsioon salvei sisaldab mürgist toimeainet tujooni ja võib suurtes kogustes mürgina mõjuda. Salveiteed ei tohiks juua üle 2-3 tassi päevas. Rasedad peaksid salveiteest ja õlist loobuma. Suvetarkusena võib soovitada, et pange salveilehti grillsütele, nõnda kaovad sääsed lähiümbrusest. Eestikeelne nimetus on Aed-liivatee ehk tüümian Ladinakeelne nimetus on Thymus vulgaris
Mee- ja pinnakattetaim. Roosad lõhnavad õisikud juunis ja juulis. Sobib lõikelilleks. Päikesepaisteline, poolvarjuline kuiva lahja kuni normaalse mullaga koht. Lubjalembene. Külmakindel. Annab isekülvi. Külv mais või sügisel 0,5 cm sügavusele. ADOONIS Adonis Flammeus ADOONIS Adonis Flammeus 35 cm kõrge sulgjate lehtedega suvelill. Õitseb mai - juuli Veripunased musta südamikuga 1,5 kuni 2,5 cm ülaseõisi meenutavad õied. Kiviktaimlasse, ääristaimeks, lõikelilleks. Eelistab parasniiske kerge lubjarikka mullaga kasvukohta. Seeme külvata varakevadel või sügisel vahetult enne külmasid. LÕHNAV MUSKUSJMIKAS Centaurea Moschata LÕHNAV MUSKUSJMIKAS Centaurea Moschata Kõrgus umbes 90 cm. Harunevatel vartel hallikasrohelised süstjad lehed ja magusalt lõhavad 5 cm valged, kolased, lillad ja roosad õied. Sobib lõikelilleks. Sobib väga hästi taluaeda. Külmakindel
Miniroosid 20 30 cm kõrgused väikeste õite ja lehtedega põõsad. Nendelt lõigatakse välja nõrgad oksad, tugevad kärbitakse kolmandiku võrra lühemaks. Okaspuud Aia jaoks on on olemas mitmeid erinevate funktsioonidega okaspuu liike. On olemas kõrgeid, keskkonda kujundavaid puid, mis nõuavad suurt kasvuruumi, näiteks kuused, nulud ja männid, kuid on ka madalaid, roomava kasvuviisiga taimi. Neid saab kasutada pinnast katvate taimedena või istuda gruppidena ja kiviktaimlasse. On püramiidja või ümara võraga okaspuid, näiteks küpress ja elupuu. Okaspuid ei ole vaja regulaarselt lõigata. Lõikamine võib piirduda arenemise ja kasvamise teatud reguleerimisega. Lõigatakse kevadel, enne kasvuperioodi algust, või augustis septembris, kui kasv on juba lakanud. Lõikamiskoha alla peab alati jääma terveid okkaid ja võrsetippe. See reegel ei kehti lehise ja jugapuu kohta.
kaheaastased. Varred lamanduvad, tõusvad või püstised. Lehed lihakad, õied kollased, valged, roosad, punased või lillad. Kukeharjad on pikaealised vähenõudlikud püsikud, mida võib jätta samale kasvukohale mitmeks aastaks järjest. Pindakatvatel liikidel on soovitatav jätta istutamisel taimede vahekauguseks 15...20 cm. Kukehari on üldiselt talvekindel, kuid lumevaesel talvel või järskude temperatuurikõikumiste korral talvitub katte all kindlamini. Kukeharjad sobivad kiviktaimlasse, murusse, vabakujulistesse lillerühmadesse, püsilillepeenrale äärislilleks, pinnakattetaimena kalmistule. Nägusad koos madalate kellukate, aubrieetade ja kadakkaertega. Madalaid liike sobib kasvatada aiavaasis ja rõdukastis ja isegi potilillena toas. 14. Kukekannus Kukekannused kuuluvad aia kõige uhkemate püsikute hulka. Kukekannuse perekonnas on ca 250 liiki, looduslikult kasvavad põhjapoolkera parasvöötmes, Eestis kasvab ainult 1 liik
2500 mg% askorbiinhapet • Näärelehine roos (R. Pimpinellifolia) – põõsa kõrgus 1,5-2m, võrsed püstised või horisontaalselt paindunud • Oksad tihedalt sirgete ogade ja harjastega. Õied valged, tõrsikud pruunikasmustad Aedades ja parkides levinud liigi täidisõielised vormid • Roosirühmad: Miniroosid – 20-30 cm H tihedad, väikeste õitega mis asetsevad enamasti kobaras. Kasutusala – äärisroosina, potti ja kiviktaimlasse • Peenraroosid – 40-80 cm H rikkalikult õitsvad, keskmiselt täidetud sordid. • Alarühmad: Polüantroosid -30-40 cm H väikeste õitega, enamasti kullerkupu õiekujuga head õitsejad • Floribundroosid – 40-80 cm H keskmiselt täidetud lõhnavate õitega. Rikkalikult õitsev, suhteliselt haigus- ja ilmastikukindel levinuim rühm Eestis • Põõsasroosid – 1,5 m H täidisõielised lõhnavad, sobivad murusse, ehitiste taustaks, potti istutatuna kutsutakse
Taime välislaadi kirjeldus: keskmise kõrgusega puhmik. Moodustab keraja, tugevalt haruneva põõsa. Lehed: ümmargused, pikergused, hallikasrohelised, kauni sügisvärvusega. Õied või õisikud: kõrglehed on kuldkollased. Õitseb mais. Liigi eritunnused: hea meetaim, raviomadused on nii juurtel, vartel kui ka õitel. Kasvukoha nõuded: päikseline või poolvarjus. Vett läbilaskev, kerge lubjatud aiamuld. Tundlik liigniiskuse suhtes. Kasutamine haljastuses: kiviktaimlasse, padjandtaimeks, peenarde ääristuseks. Joonis 21. Kuldne piimalill (http://naminamiaed.blogspot.com/2010/07/kuldne-piimalill.html) Joonis 22. Kuldne piimalill Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Kuldne piimalill. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=213&cid=259. 08.08.2013. Juhani puukool. Kuldne-piimalill. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/? et/istikute_nimekiri/p%C3%BCsikud/euphorbia_polychroma_kuldne-piimalill.html. 08.08.2013. Seemnemaailm
Kasutamine ravimtaimena aedsalvei ergutab sapi tegevust ning muudab rasvased toidud kergemini seeduvaks. Ta mõjub antiseptiliselt, desinfitseerivalt ja kiirendab haavade paranemist. Tee on mõjus kuristamisvahend kurguvalu puhul ja ergutab imetavate emade piimasekretsiooni. Muud kasutusalad Kosmeetika pesuvees ja vannilisandina mõjuvad salveilehed põletikuvastaselt. Aroomitaimena parfümeeriatööstuses. Kasutamine haljastuses Sobib juurvilja- ja maitsetaimede aeda, aga ka kiviktaimlasse. Ka pütis/anumates kasvab hästi. Väga dekoratiivsed on kirjulehised vormid Muu oluline informatsioon Salvei sisaldab mürgist toimeainet tujooni ja võib suurtes kogustes mürgina mõjuda. Salveiteed ei tohiks juua üle 2-3 tassi päevas. Rasedad peaksid salveiteest ja-õlist loobuma. Foto
Taime välislaadi kirjeldus: keskmise kõrgusega puhmik. Moodustab keraja, tugevalt haruneva põõsa. Lehed: ümmargused, pikergused, hallikasrohelised, kauni sügisvärvusega. Õied või õisikud: kõrglehed on kuldkollased. Õitseb mais. Liigi eritunnused: hea meetaim, raviomadused on nii juurtel, vartel kui ka õitel. Kasvukoha nõuded: päikseline või poolvarjus. Vett läbilaskev, kerge lubjatud aiamuld. Tundlik liigniiskuse suhtes. Kasutamine haljastuses: kiviktaimlasse, padjandtaimeks, peenarde ääristuseks Kasutatatud kirjandus: http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=2624 http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/412 http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/piimalill.htm http://naminamiaed.blogspot.com/2010/07/kuldne-piimalill.html 1.12 Heleenium (Helenium) Konkreetne liik: sügisheleenium (Helenium autumnale) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 150 cm, vajab 90 cm kasvuruumi. Taime välislaadi kirjeldus: tihe puhmas.
Seemned külvatakse mullapinnale, kaetakse õhukeselt. Võib külvata ka avamaale. Vanemad taimed annavad juurevõsusid ja moodustavad suuri puhmikuid. Talvekatet ei vaja. Kevadel lõigatakse pune maapinna lähedalt maha, et maitsetaimena, taimed saaksid rikkaliklt uusi võsusid kasvatada. ravimtaimena, ilutaimena Kasvuruumiks jätta vähemalt 20 x 25 cm püsilillepeenrasse, kiviktaimlasse seemned külvata avamaale, kui muld on piisavalt soojenenud(juuni algul), külvisügavuseks 0,5 - 1 cm. Kuival ajal vajavad kastmist. Suve jooksul teha korduskülve. Saaki koristatakse teisel nädalal maitsetaimena, pärast tärkamist. ravimtaimena, ilutaimena aed-liivatee on vähenõudlik igihaljas põõsas. Pärast istutamist nõuab vähe hoolt, kuid mõne aasta pärast muutub inetuks ja korrapäratuks. Seetõttu võiks aed-liivateed igal aastal paljundada
Mägimänd on päikesele ja tuultele avatud kohtades väga hea kaitse- ja dekoratiivliik. Küll aga ei tohiks samal kasvukohal olla teistest liikidest konkurente (Laas, 2004). Mägimänd sobib nii üksikpõõsaks kui suureks massiiviks. Üldiselt kasutatakse teda sageli linnahaljas-tuses suurte 23 rühmadena või lausistandusena. Sobib ka vabakujuliseks hekiks või istutamiseks kiviktaimlasse (Sarapuu, 2000). Sordid Mägimänd on käbide, kõrguse ja haabituse osas tugevasti varieeruv kompleksliik, mille piires võib eristada mitut alamliiki ja teisendit. Näiteks mägimänni kõrgus kõigub kodumaal 0,2 m kõrgusest laiuvast põõsast kuni 12...20(25)-meetrise puuni (Laas, 2004). Kuna liik on väga varieeruv, on soovitatav kasvatada teada välimuse ja suurusega sorte (Palmstierna & Johanson, 2006).
ümber aja jooksul terve koloonia ja kõik taimed selles on ühte sugu, sest nad on seemnest paljunenud taime võsunditest kasvanud. Järelikult ühe taime vegetatiivne järglaskond. Kasutamine: vanarahvas on kassikäpa järgi ilma ennustanud: kui kassikäpp oma õied hästi lahti ajab, pidada äikesevihma tulema. Rahvameditsiinis on teda kasutatud maokatarri ja kõhulahtisuse raviks, praegusel ajal meditsiinis tähtsuseta, kuid ilutaimena kiviktaimlasse ja kuivlilleseadesse sobib ta küll. NÕMM-LIIVATEE - Nime Thymus serpyllum tõlkimisel saame thymon- huulõieline, thymus- jõud, vaim serpere- roomama. Eestikeelne nimi liivatee ütleb, et tegemist on liival kasvava taimega, millest saab teed teha. Sugukond huulõielised. Kasvukoht: nõmm-liivatee katab kuivadel liivastel nõlvakutel, randadel, männikutes ja loopealsetel tiheda vaibana maapinda. Õitsemisajal, juunist augustini, on see vaip
Peaaegu külmakindel, mullastiku suhtes küllaltki vähenõudlik. Valgusnõudlik. Juurestik hästi arenenud, seetõttu tormikindel. Kiirekasvuline. Eluiga kuni 200 aastat (Puud ja põõsad). Nii päikesepaistes, kui poolvarjus. Ei talu tugevat tuult (Palmstierna & Johanson 2006). Levinud haljastuses, kasutatakse mitmeid kultuurvorme (Puud ja põõsad). Sobib nii üksikuna kui teiste põõsaste ja lilledega. Suurepärane taim sissekäigu või okaspuude juurde värvi andmiseks, samuti kiviktaimlasse (Palmstierna & Johanson 2006). Eestis kasvatamisel esineb karmimatel talvedel külmkahjustusi. Levinud ilupuu, kasvatakse mitmeid vorme (Puud ja põõsad). Hooldus- ja tagasilõikamine Ilupõõsad vajavad rikkalikuks õitsemiseks regulaarset lõikamist. Taime istutades tuleks tema võra üle vaadata kui see ei ole piisavalt harunenud, siis lõigatakse kohe peale istutamist maha 2/3 taime ladvast või 10-20 cm eelmisest lõikekohast ülevaltpoolt. Istutuslõikus tehakse alati kevadel
Hoiab mullaniiskust, vähendab hapulembeste) alla soojenemist umbrohtumist. Mineraalsed multšid Jalgradadele. Puude- Igal ajal, kuid istutusaladel mitte Dekoratiiveesmärgil. Vähendab umbrohtumist. Drenaažiks. põõsaste ja rohttaimede enne kevadist mulla alla. Kiviktaimlasse. soojenemist Kõrreliste istutusaladele. Barokkstiilis aedadesse ornamendi moodustamiseks. 94 8.3. Multšitud pindade väetamine Multšitud pinnad vajavad multšimata pindadega võrreldes hoolikamat väetamist:
annaabi.ee 
