Teistele halba tegemisega kaasneb justkui mingi nauding. Luuakse varikontosid: tehakse vale nimega e-posti ja MSN-i aadresse, mis ei anna kiusaja kohta mingit informatsiooni. Varikontode alt saab väga palju halba korda saata, kiusaja saab kirjutada sõpradele, tuttavatele, õpetajatele, ülemusele või ükskõik kellele, mida hing ainult ihaldab. Oluline on kiire varikonto avastamine ning lähedaste informeerimine. Sellisel juhul ei saada kiusajat nii suur edu ning palju halba jääb juhtumata. Internetis kiusamine levib sellepärast, et ohver ei näe kiusajat ja kiusaja ei näe ohvrit. Internetti kasutades tuntakse end nähtamatuna. Inimestel kaob vastutus oma tegude eest, sest nad ei saa adekvaatset tagasisidet oma käitumise tagajärgede ja mõju kohta. Ohver on Internetis kättesaadav seitse päeva nädalas, kakskümmend neli tundi ööpäevas, seega pole kodu enam koht, kuhu kiusaja eest saaks peitu pugeda
oska end muul moel välja elada kui vägivalda kasutades. Negatiivne energia sel juhul väljub. Agressiivsus võib välja lüüa ka hirmu esinemise hetkel. Ma pole küll väike laps, aga kardan meeletult ämblikke. Kui satun ämblikuga ühte ruumi, muutun ma väga ärevaks ja närviliseks. Kui keegi tuleks mind ämblikuga hirmutama tuues ämblikku minu lähedusse või üritades teda mu kehale asetada, muutun ma agressiivseks. Võin kiusajat ka lüüa. Hirm on lihtsalt nii suur, et teen kõik selle eest põgenemiseks. Ma ei kontrolli sel hetkel oma käitummist, sest hirm viib mõistuse. Hirmu võivad põhjustada stress, kontrolltööd koolis, õpetaja, vanematepoolne vähene tähelepanu lapse suhtes, kasvatus. Neid tegureid on väga palju, kuid väga oluline on siiski lapsevanema ning lapse omavahelised suhted. Abi võib olla praktilistest tegevustest, lapsega rääkimisest ja ennde julgustamisest. Ka professionaalne abi on tähis
Kiusajateks on tõenäoliselt lapsed, kes kogevad vägivalda kodus või näevad oma lähedasi teisi vägivaldselt kohtlemas. Laps, kes sellist asja pealt näeb, saab tihti innustust kasutada oma kaaslaste peal sama taktikat. Kiusajad alustavad tihti kiusamist, et saada tähelepanu. Kiusamise põhjusteks võib olla ka liiga hea või halb arvamus endast, oskus mitte leida sõpru ja hoida sõprust, süütunde puudus ja teiste tunnete mittemõistmine. Tihti on kiusamise põhjuseks ka igavus. Kiusajat iseloomustab ka sõnaosavus, hea arvamus enesest, oskus teisi mõjutada ja ära kasutada, suur võimuvajadus ja hirm ise kiusatavaks saada. Suurem osa õpilasi puutub oma kooliaja jooksul kindlasti mingil viisil kiusamise või vägivallaga, kuid just osadel õpilastel on suurem oht pidevalt teiste kiusamise ohvriks sattuda. Sagedamini kiusatakse just õpilasi, kellel on koolis vähe sõpru, kellel on rakse ennast maksma panna ja kes ei hakka vastu. Kiusatakse ka neid, kes erinevad
Inimesed peaksid oma tundeid ja mõtteid selle suhtes avaldama ning siis on suurem võimalus abile. Minu arvates, peaks inimesed, kes puutuvad kokku kurjusega pöörduma lähedaste inimeste või tugikeskuste poole ja abi otsima. Püüan pöörata rohkem tähelepanu inimestele ja ka aidata neid, kes kannatavad kurjuse all. Olen ise näinud kuidas teisi kiusatakse ja alavääristatakse ning püüan alati appi minna. Aga tihtipeale ei kuulata seda, kes mõistab kiusajat hukka, tema üle hakatase naerma või teda imelikult vaatama kui ta teise kaitseks välja astub. Kiusaja alatihti ei märkagi kui halvasti ta käitub ja arvab, et see on norlmaalne ning kui teised teda toetavad tunneb ta ennast veel kindlama ja hakkab seda aina uuesti ja uuesti tegema. Kiusaja ei mõtle kunagi kiusatava tunnete peale vaid mõtleb ikka ainult enda heaolu peale. Iga inimene on kurjusega kokku puutunud. Igal inimesel väljendub kurjus ja kurjusest arusaam oma moodi
Uurimus viidi läbi seitsmes erinevas koolis üle Eestimaa, millest viis olid gümnaasiumid ja kaks põhikoolid, kasutades uurimusmeetodina küsimustikku. Uuritavateks oli kokku 1764 põhikooli õpilast (keskmine vanus 13,54), kelle sooline jaotus oli 1:1. Uurimuse eesmärke oli kaks: (1) uurida, kuidas põhikooli õpilased suhtuvad kiusamisse ja (2) vaadelda, mida õpilased peavad kiusamiseks ning kuidas nad iseloomustavad kiusamiskäitumise kahte osapoolt kiusajat ja ohvrit. Kõige sagedamini tõid õpilased välja kiusamise kaks liiki psühholoogiline (asjade äravõtmine ja peitmine, narrimine, norimine, ignoreerimine ja isoleerimine) ja füüsiline (löömine, peksmine, togimine, tõukamine), mis iseloomustab kiusamist kui agressiivset käitumist. Õpilased iseloomustasid ka kahte kiusamisele iseloomulikku tunnust tasakaalutust võimusuhetes (nõrgemate kiusamine tugevamate poolt,
PEA MEELES: Kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine - see on enese ja teiste kaitsmine. Kaebamine on see, kui sa tahad kellelegi tõestada, et sina oled parem (vaata, kui halb tema on ja kui hea mina olen). ÕPILASED JA ÕPETAJAD: Kui tahate oma koolis kiusamist lõpetada, siis: · avalikustage kõik kiusamise juhud (me teame seda ja me ei lepi sellega) · ärge süüdistage kedagi, otsige lahendusi, mis aitaksid nii kiusajat kui kiusatavat · vältige miks küsimusi · lähenege asjale praktilisest küljest (mida teha, millal ja kes teeb) · looge laste omavaheline toetussüsteem · õpetage lapsi tülisid lahendama · korraldage arutelusid gruppides Kui Sind ennast või kedagi teist kiusatakse: · Räägi sellest oma sõbraga · Räägi sellest mõne täiskasvanuga, keda Sa usaldad · Käsuta Tallinna Laste Tugikeskuse abi · saada e-mail: [email protected]
Sealt lahkudes ja aineklassi juurde jõudnud, märkasin, et paharätid hakkasid irvitama, kui nägid mind klassiuksel. Vaatasin neile üllatunult otsa ja sammusin oma pingi juurde. Enne oma lauda nägin, et mu koolikott oli kadunud ja mu laua kõrval tahvli peal olid mu pliiatsid ritta pandud. Kui ma oma asju korjama hakkasin, alustasid piimahabemed oma solvamisega. Ma ei teinud neist välja, kuna teadsin, et neile meeldib see, kui kiusatav teeb neist välja ja hakkab kiusajat klassis tagaajama või sellega rääkima. Mina hoidusin sellest, aga tegin isekeskis plaani, kui mul on kasvõi üks asi puudu, lähen klassijuhataja või õppalajuhataja juurde ja räägin juhtunust. Oma asju kokku kogudes märkasin, et taskuarvuti oli puudu. Küsisin siis nolkide käest, kõik vastasid üheselt, et pole näinud. Läksin siis aineõpetaja juurde, et mind kiusati ja mu arvuti on puudu. Õpetaja vastas
Koolivägivald saab alguse kodukeskkonnast ja ühiskonnast. Last mõjutavad suhted kodus. Kas ta peab võitlema tähelepanu ja armastuse eest või elab ta kodus, kus talle jagatakse piisavalt hellust ja hoolivust. Lastekaitse Liidu projekti " Ei vägivallale " raames viidi 2002a läbi uurimus, milles selgus, et õpilased olid kõige sagedamini kogenud eakaaslastepoolset korduvat kiusamist järgmisel moel: asjade äravõtmine, togimine, narrimine ja tõukamine. Kiusajad kes nad on? Kiusajat iseloomustab: impulsiivsus, dominantne isiksus ( puudub empaatia ), positiivne suhtumine vägivalda, füüsiline tugevus ( poisid ), vanempoolse soojuse ja seotuse puudumine, minna-laskev kasvatusstiil, range distsipliin, füüsiline karistamine, vanemliku järelvalve puudumine, sõbrad, kelle suhtumine vägivalda on positiivne, eakaaslaste kiusamismudelite järgimine, järelvalve puudumine vahetundides, õpetaja ükskõikne suhtumine, teiste õpilaste ükskõikne või positiivne suhtumine
manipuleeriv tegu või teatud aja jooksul korduvad teod teise inimese või inimeste suhtes. Kiusamine on väärnähtus ja põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamine on argpükslik tegu ning need, kes kiusavad, teavad, et tõenäoliselt pääsevad nad karistamatult, sest kiusamise ohver ei suuda vastu hakata ning ilmselt ei räägi ta kiusamisest kellelegi. Kiusamine toetub sageli pealt- vaatajatele, kes ei tee selle takistamiseks midagi või hakkavad hoopis kiusajat toetama. Mida sisaldab kiusamine? Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline ja varjatud. Kui kiusamine on kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub. Kiusamine esineb teatud aja jooksul, vahel esineb ka ühekordseid juhtumeid. Kiusamise ohvrit haavatakse, kas emotsionaalselt, füüsiliselt või verbaalselt. Kiusamise vormid Füüsiline kiusamine – on kõige
kiusajatest kohtuliku karistuse juba enne oma 25. sünnipäeva. Kiusatavad, kes oma probleemile lahendust ei leia, kapseldavad negatiivsed tunded endasse. Nad ei taju ennast adekvaatselt ega oska ennast väärtustada ega armastada. Ja nii nad võivadki ennast ise ka edaspidi kergekäeliselt ohvriks, väheväärtuslikuks inimeseks või luuseriks tunnistada. 7 Miks kiusaja kiusab? Kiusamise psühholoogiliseks mehhanismiks võib olla projektsioon. Kiusajat ärritab tema enda nõrkus ja millegi poolest vilets olemine. Et peita oma nõrkust, hakkab ta kiusama kedagi teist, kelles ta näeb samu nõrkusi. Kiusajaks osutub sageli laps: kes tahab tähelepanu saada, kuid millegipärast ei oska või ei suuda muudmoodi kui kiusates seda pälvida; kelle arvamus enesest on liiga hea või liiga halb; kes ei oska sõpru leida ega ise sõber olla; kel puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid;
Kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine - see on enese ja teiste kaitsmine. Kaebamine on see, kui sa tahad kellelegi tõestada, et sina oled parem (vaata, kui halb tema on ja kui hea mina olen). ÕPILASED JA ÕPETAJAD: Kui tahate oma koolis kiusamist lõpetada, siis: avalikustage kõik kiusamise juhud (me teame seda ja me ei lepi sellega) ärge süüdistage kedagi, otsige lahendusi, mis aitaksid nii kiusajat kui kiusatavat vältige miks küsimusi lähenege asjale praktilisest küljest (mida teha, millal ja kes teeb) looge laste omavaheline toetussüsteem õpetage lapsi tülisid lahendama korraldage arutelusid gruppides Mis on kiusamine. Kiusamine on selline tahtlik teisele inimesele haiget või kahju tegemine, mille iseärasuseks on see, et tegevus toimub korduvalt pika aja jooksul ning osapoolte suhted pole võrdsed, vaid kiusaja omab
Kiusajateks on tõenäoliselt lapsed, kes kogevad vägivalda kodus või näevad oma lähedasi teisi vägivaldselt kohtlemas. Laps, kes sellist asja pealt näeb, saab tihti innustust kasutada oma kaaslaste peal sama taktikat. Kiusajad alustavad tihti kiusamist, et saada tähelepanu. Kiusamise põhjusteks võib olla ka liiga hea või halb arvamus endast, oskus mitte leida sõpru ja hoida sõprust, süütunde puudus ja teiste tunnete mittemõistmine. Tihti on kiusamise põhjuseks ka igavus. Kiusajat iseloomustab ka sõnaosavus, hea arvamus enesest, oskus teisi mõjutada ja ära kasutada, suur võimuvajadus ja hirm ise kiusatavaks saada. Suurem osa õpilasi puutub oma kooliaja jooksul kindlasti mingil viisil kiusamise või vägivallaga, kuid just osadel õpilastel on suurem oht pidevalt teiste kiusamise ohvriks sattuda. Sagedamini kiusatakse just õpilasi, kellel on koolis vähe sõpru, kellel on rakse ennast maksma panna ja kes ei hakka vastu. Kiusatakse ka neid, kes erinevad
läheb teistest paremini või halvemini, erinevad välimuselt või iseloomult teistest kaasõpilastest. Kiusajateks võivad osutuda need õpilased kellel ei lähe koolis hästi, õpilased kes üritavad ennast sellega paremana näidata või õpilased kes ise on kokku puutunud vägivallaga kas seda nähes või enda peal tundes. Kiusamine ohver või selle pealt nägija peaks sellest rääkima täiskasvanule keda ta usaldab. Tähtis on, et see isik saaks midagi ette võtta. Ohver peaks vältima kiusajat ja neid olukordi ja kohti kus ta võib kiusajaga kokku puutuda. Hea oleks liikuda ka koos sõpradega, siis on julgem. 4 4.0 Kelle mure on koolivägivald? Eesti keele ja kirjanduse õpetaja Maarja Pedaja on 24.aprillil 2007.aastal kirjutanud arutleva artikli kelle mure on koolivägivald? ( vaata lisad 2 ), mille põhineb minu kirjutis. Eesti Koolipsühholoogide Ühingu esinaine väidab, et kõrgkoolides ei õpetata piisavalt
nagu nad ei oleks inimesed. Vanglas näeb Winston, et proledest vangid näitavad üles vihkamist valvurite vastu, samas kui poliitvangid keda karistatakse ideoloogiliste kuritegude eest on vaiksed ja hirmul. O’Brien on 7aasta korraldanud Winstoni jälgimist ja juhatab nüüd tema ümberkasvatamist. (Ta on piinaja, kaitsja, inkvisiitor ja sõber). Orwell meenutab oma kehva vanematest lahus lapsepõlve, kartis koolidirektori spioonarmee jälgimist. Winston peab oma kangelaseks oma kiusajat O’Brienit. Piinamise lõppedes vaatab teda tänuliku pilguga. O’Brien arvab, et inimesed on võimatud ise ennast juhtima ega vääri valikuvabadust. O’Brien lubab muuta Winstoni täiuslikuks, et ta oleks valmis nõustuma, et 2+2=5. ta uhkeldab sellega, et Partei on muutunud ühiskonna elu aluseks, sest keegi ei julge enam naist, last või sõra usaldada. Ta unistab tulevikust, kus seksuaalinstinkt on välja juuritud ja on vaid 1 lojaalsus – Partei vastu, armastus on ainult
nagu nad ei oleks inimesed. Vanglas näeb Winston, et proledest vangid näitavad üles vihkamist valvurite vastu, samas kui poliitvangid keda karistatakse ideoloogiliste kuritegude eest on vaiksed ja hirmul. O'Brien on 7aasta korraldanud Winstoni jälgimist ja juhatab nüüd tema ümberkasvatamist. (Ta on piinaja, kaitsja, inkvisiitor ja sõber). Orwell meenutab oma kehva vanematest lahus lapsepõlve, kartis koolidirektori spioonarmee jälgimist. Winston peab oma kangelaseks oma kiusajat O'Brienit. Piinamise lõppedes vaatab teda tänuliku pilguga. O'Brien arvab, et inimesed on võimatud ise ennast juhtima ega vääri valikuvabadust. O'Brien lubab muuta Winstoni täiuslikuks, et ta oleks valmis nõustuma, et 2+2=5. ta uhkeldab sellega, et Partei on muutunud ühiskonna elu aluseks, sest keegi ei julge enam naist, last või sõra usaldada. Ta unistab tulevikust, kus seksuaalinstinkt on välja juuritud ja on vaid 1 lojaalsus Partei vastu, armastus on ainult Suure Venna vastu
silmapaistvad. (Lasteombudsman, 2014) 3. Kiusamine ei ole loomulik osa täiskasvanuks saamisel. Lapsed, kes on kiusamise ohvrid ei saa sellest kogemusest tugevamaks ega arene paremini. Kiusamine võib ohvrile tekitada hoopis pöördumatut kahju. Kiusajad, kelle käitumisse ei ole sekkutud, kalduvad edasises elus teistest sagedamini väljendama inimestega suheldes põlgust või tekitama õigusvastast kahju. (Lasteombudsman, 2014) 4. Kiusajat juhib sageli hirm, et tema positsioon klassis või rühmas ei ole kindel. Ta usub, et kiusamine või selle korraldamine aitab tal säilitada positsiooni kaaslaste seas või võita nende heakskiitu. Kaaslaste hinnangust sõltumine on eakohane ning eriti murdeeas möödapääsmatu. Oma kahjustava tegevusega võib kiusaja püüda juhtida tähelepanu eemale iseenda võimalikelt "puudustelt" nagu ebakindlus, hirm, väärtusetuse tunne või oskamatus keeruliste olukordadega toime tulla
Märgi skaalal Väga halb 1 2 3 4 5 Väga hea 5.Kus sa oled kiusamist talunud? (tunnis, vahetunnis, vahetult enne tunde, pärast tunde, teel koju, võimlas, wc-s, koridoris, sööklas, kohvikus, garderoobis, mujal..)_________________________________________ 6.Mis on sinu arvates koolikiusamise põhjuseks? · Tähelepanuvajadus · Ebakindlus · Teistsugune välimus · Omavahelised lahkarvamused · Vaesus · Üleolevus · Kiusajat on varem kiusatud · Enesehinnangu tõstmine · Enesekehtestamine · Kodune kasvatus · Kiusaja enda poolt varem tehtud piinlik tegu · Kadedus · Muu _____________ 7.Millist liiki kiusamist oled sel õppeaastal talunud? ( Tõmba ring ümber ) 1 Verbaalne (narrimine) 2 Füüsiline (löömine, tõukamine) 3 Sotsiaalne (kellegi teadlik ühisüritustest välja jätmine) 4 Väljapressimine(raha või asjade varastamine)
muutuda terviklikuks ainuüksi koostöös pimeduse vaimuga; tõepoolest nõnda, et viimane on lunastuse ja individuatsiooni causa instrumentalis." (JUNG 1986:129-130) See läheb pisut kaugemale kristlikust mõttest Jaakobuse kirjas, kus soovitatakse meid tabavaid kiusatusi ,,pidada lausa rõõmuks", kuna need teevad meid kannatlikuks (Jk 1:2jj,12jj). Jungi mõtte järgi peaksime lausa rõõmuks pidama ka Kiusajat ennast, sest kes muidu meile kiusatusi saadaks ja tugevaks teeks? Jälle tuleb mängu Jungi teoloogia mille kohaselt Jumal olevat nelisus, mille üheks komponendiks on Lutsifer. Jung selgitab, et peale Kristuse ülesvõtmist saatis Jumal Parakleedi - Püha Vaimu, et jätkuvalt inkarneeruda paljudes inimestes. Kuna inimene on patune ja sisaldab pimedust, siis on Jumal Parakeedi läbi lähemal tegelikule inimesele, kui ta seda oli Pojas, kes erinevalt inimesest on patuta
170 171 aktsepteerimine suhtumisega, et „poisid jäävad poisteks“ või „sellised need lapsed siinkandis repertuaariga. Võib esineda ka ettekavatsemata kaasamängu, kui õpilased, kes kiusajat on“ või „mõned klassid siin lihtsalt on keerulised“. Selliste väidetega võidakse vähetähtsustada kardavad, vaikivad ega avalda oma arvamust klassis (või klassiväliselt). Kiusajad võtavad või isegi vaikides aktsepteerida seda, mis tegelikult on psühholoogiline ahistamine. Mis veelgi sellist kaasamängu kui kinnitust oma sotsiaalsele võimule.
annaabi.ee 
