Paber iseseisev töö 1. mis on paberi põhikomponendiks ja kus seda leidub Paber koosneb peamiselt jahvatatud taimsest kiudainest. Põhikomponendiks on tselluloos, mida leidub paljudes taimedes ja puidus. 2. millistelt taimedelt saab paberi valmistamiseks kõige paremate omadustega tselluloosikiudu Eriti head on pikki tselluloosikiude sisaldavad okaspuude puit, lina, kanep, kõrrelised, puuvill, bambus, dzuut, rotang, ramjee. 3. missugune toormaterjal leidis Euroopas paberi valmistamisel algselt kasutamist mis iseloomustab sellest valmistatud paberit
kloostrid. Lähemalt on kirjeldatud keskaegseid linnu ja linnaelu seda eelkõige Tallinna põhjal , ning Hansa Liitu ja sellega seotud kaubandust. Lugeja tutvub eesti talurahva aastaringsete töödega ja nendega seotud rahvalike tähtpäevadega ning saab teavet talupoegademigapäevase eluolu, toidu, riietuse, laste tegevuse ja palju muu kohta. Talurahva riietusest Kangast saadi kolmest kiudainest: villast, linast ja nõgestest. Vokki esialgu ei tuntud, lõnga kedrati käes hoitava värtnaga. Lõnga värviti taimevärvidega. Rõivaid tehti kolme liiki: pidurõivaid, käimarõivaid ja igapäevaseid töörõivaid. Soojal ajal kanti peamiselt linaseid, talvel külmaga aga villaseid rõivaid. Naiste rõivastuse moodustasid linasest kangast tehtud pikk varrukatega särk, mille peale tõmmati käisteta villane umbkuub. Puusade ümber mähiti vaipseelik
nagu kivi-, savi- ja puuplaadid, papüüruse ja pärgamendi. Paberi kasutuselevõtt ja sellele järgnenud trükikunsti leiutamine olid keskaegse Euroopa kõige pöördelisemaid tehnilisi saavutusi. Tänapäevani on paber jäänud kirjasõna hulgilevitamises asendamatuks. Eestis hakati paberit valmistama hiljemalt 1667.a. Praegu toodavad seda koondise «Eesti Paberitööstus» käitised Tallinnas, Kehras, Kohilas ja Räpinas. Paberit valmistatakse tänapäeval veega segatud kiudainest paberimasinaga. Selle sõelale sadestatakse massikiht, mis edasi tihendatakse ning kuivatatakse. Kiudainet saadakse puidust, õlgedest, pilliroost vm. puitunud taimsest ainest keemilise töötlemise teel. Töötlemise eesmärk on puitu jäigaks muutvate ainete eemaldamine. Järelejääva kiudaine põhiosa on tselluloos. Kiudaineallikas võib olla ka vanapaber või kalts; sellisel juhul kasutatakse sama looduslikku toorainet teist korda. Kiudainele lisatakse enne p-i sadestamist liimi,
Seega on nad kasutatavad ainult madalatel sagedustel ja pingetel ning kohtades, kus väikeste mõõtmete juures on vaja suuri mahtuvusi ja mahtuvuse väärtusele on lubatud suur tolerants. Sellised kondensaatorid vananevad kiiresti. 4.Elektrolüütkondensaatorid Alumiiniumelektroodidega elektrolüütkondensaatorid on suure mahtuvusega püsikondensaatorid. Nende ühe plaadi moodustab alumiiniumpleki riba. Teise plaadina toimib elektrolüüt mis asetseb kiudainest lindis. Elektriline ühendus elektrolüüdiga moodustatakse teise elektroodi abil, milleks on tavaliselt kondensaatori alumiiniumist korpus. Elektrolüütkondensaatori pingestamisel alalispingega katab elektrolüüsi tõttu tekkiv elektrit mittejuhtiv alumiiniumoksiid õhukese kihina positiivse elektroodi. See isoleeriv kiht toimibki elektrolüütkondensaatoris dielektrikuna. Tekkinud dielektriline oksiidikiht on alates mõne molekuli paksune,
igikestvad, nad ei vanane peaaegu üldse. Mahtuvuse temperatuurisõltuvus on neil üpris lineaarne ja võib olla nii positiivne (P) kui negatiivne (N). Tabelis 2.5 on erinevate dielektrikute temperatuurisõltuvused ja kodeering. Elektrolüütkondensaatorid Alumiiniumelektroodidega elektrolüütkondensaatorid on suure mahtuvusega püsikondensaatorid. Nende ühe plaadi moodustab alumiiniumpleki riba. Teise plaadina toimib elektrolüüt elektrit juhtiv vedelik, mis asetseb kiudainest lindis. Elektriline ühendus elektrolüüdiga moodustatakse teise elektroodi abil, milleks on tavaliselt kondensaatori alumiiniumist korpus. Elektrolüütkondensaatori pingestamisel alalispingega katab elektrolüüsi tõttu tekkiv elektrit mittejuhtiv alumiiniumiühend õhukese kihina positiivse elektroodi. See isoleeriv kiht toimibki elektrolüütkondensaatoris dielektrikuna. Tekkinud dielektrikukiht on
Kevlarist kuulikindla vesti väljatöötamine toimus National Institute of Justice poolt. Esmalt toimus kevlaris kiudaine testimine, kas see on üldse võimeline kuuli peatama. Seejärel selgitati välja kuuli peatamiseks vajaminevate kevlari kihtide arv erinevate kuulikaliibrite puhul ning kuulikindla vesti väljatöötamine, mis kaitseks ametnikke kõige laiaulatuslikumalt kasutatavate kuulide kaliiber 38 Special ja 22 Long Rifle puhul. 1973.aastaks oli välja arendatud 7-kihiline kevlari kiudainest kuulikindel vest, mille katsetamise tulemusena selgus, et kevlari märgumisel selle kaitsvad toimed vähenevad. Samuti halvenes kaitse kuulide vastu ultraviolettkiirguse tõttu, sealhulgas ka päikesevalguse pärast. Keemiline puhastus ja valgendajad halvendasid samuti materjali vastupidavust. Nende probleemdie vältimiseks arendati välja vettpidav vest, mis oli kaetud riidekiudega päikesevalgsue kahjulike mõjutegurite vältimiseks. Temperatuurilised omadused
· Dekoratiivelemendid (rosetid, karniisid) Tooted: · Paberiga kaetud heli-isolatsiooni kipsplaadid · Suuremõõtmelised vaheseinad · Vaheseinaplaadid · Viimistlusmaterjalid · Konstruktsioonimaterjalid · Lubi-kips kuivsegud Fibroliit: · Täiteaineks puitlaast või puitvill kiud Eterniit (asbestivaba tsementkiudplaat): · Tsmenet, vesi, täiteaine (lubjakivijahu) ja naturaalsest kiudainest armeering Betoonkivid: · Teede, tänavate, väljakute jne katmiseks mõeldud plaadid või kivid · Erinevad betoonist katusekivid · Seinamaterjal (Columbia-kivi) Tooted: · Kõnniteeplaadid · Betoontellised (Columbia-kivi) · Väikeplokid · Marmoroc-plaadid · Äärekivid
suhteliselt kerge, mehhaaniliselt kergelt töödeldavad. Puudusteks on suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus. Tuleta meelde, kuidas saadakse papiga ketud kipsplaadid? Kipsitaigen valatakse ühtlase kihina liikuvale papiliinile, pealt kaetakse taigen teise papiga ja valtsitakse kokku. Valtside vahelt tulev lint tükeldatakse vajaliku pikkusega plaatideks ja suunatakse kuivatisse. Tuleta meelde, kuidas saadakse kips-kiudplaadid? Koosnevad kipsitaignast ja mingist kiudainest. Papiga neid ei kaeta. Kiuline täiteaine toimib sarrusena ja annab plaatidele teatava pingetugevuse, mis on siiski väiksem kui papiga kaetud plaatidel. Millistest komponentidest koosneb ksüloliidi- segu? Ksüloliit koosneb magneesiumsideainest, sõelutud saepurust, magneesium-kloriidi vesilahusest ja pigmendist. Kuidas saadakse asbestvill? Saadakse kui asbestkivim purustada ja saadakse kohev mass-asbestvill Millest koosnevad eterniit-plaanid? Asbest-tsemendist
Reeglina, 100 tonni suhkruroogu hektarilt annab 10 tonni suhkrut. 1 Suhkru tootmisel saadakse esmaselt suhkrust suhkru mahla. Paljudes vabrikutes suhkruroog tükeldatakse, mahl eraldub ja suhkru kiudained pannakse eraldi. Samas rakendatakse suhkru tootmisel suhkrupeedist. Saadud suhkru mahl on piisavalt must, kuna sinna sattub ka põldudelt mulda ning osa kiudainest ja lehtedest saadud ekstraktid. Vabrikus saadud mahl puhastatakse kustutatud lubja abil, Seejärel tehakse siirup, selleks mahl tihendatakse auruga. Viimase etapina siirup keedetakse, valmis kristallid kuivatakse kuuma õhuga kuni täieliku valmimiseni. 2.1.2 Suhkrupeedist Kõige levinum suhkru tooraine on suhkru peet. 1880 aaastal muutus suhkrupeet peamiseks suhkrutootmise allikaks ja asendas mandri Euroopas peaaegu täielikult suhkruroo kui suhkru tootmise toorme
Karotenoidi sisalduse määramine: Uuritavas proovis kasutatakse neeldumismaksimumidele max vastavaid absorptsiooni väärtusi. Reeglina kasutatakse sellist A väärtust, mis vastab kõrgeimale tipule. Arvutus põhineb nimetatud lainepikkusele vastava A väärtuse ja samal lainepikkusel mõõdetud ekstinkstsioonikoefitsiendi väärtuse suhtele. K= = 3,665 mg % Porgandis on valdavalt 88% vett, 7% suhkrut, 1% valku, 1% kiudaineid, 1% tuhka ja 0,2% rasva. Kiudainest moodustab enamuse tselluloos. Porgand sisaldab suhkrutest sukroosi, glükoosi, ksüloosi ja fruktoosi. Porgandile iseloomulik maitse tuleneb glutamiinhappest ning teistest vabadest aminohapetest. 100 g porgandi kohta on ligikaudu 6000 kuni 54000 mikrogrammi karotenoide. (Wikipedia). Kaalutis 0,52 g Sisaldus 3,665 mg % 100 g porgandi kohta peaks olema 5,4-6 mg %. Järeldan sellest, et prooviks oleva porgandi karotenoidide sisaldus on väiksem tavapärasest.
Kasutatakse ka voodriks. Tüll Võrgutaoline õhuke riie. Vahariie Vettpidav riie või lausmaterjal, mille üks pool on kaetud loodusliku värnitsa või nt.polüvinüülkloriidi kihiga. Kõnek. vakstu. Veluur Sameti prantsuspärane nimetus. Enamasti madala karusega aj koesameti tüüpi. Velvet Sameti inglipärane nimetus. Reljeefsete pikitriipudega puuvillsamet. Vilt Villast, loomakarvadest vm. Kiudainest valmistatud tihe materjal, mida saadakse kiudainet vees või aurus surve all hõõrudes või nõeltöötlemise teel kiukihte ühendades. Vuaal Õhuke ja läbipaistev tugeva keeruga väga kerge puuvillane või sünteetiline labase sidusega riie. Tähistused jm. Antifilt Näitab, et villast materjali on vanumisvastaselt töödeldud. Pyrovatex Kanga tähistus, millel on tuleohtlikkus minimaalne.
Seega on nad kasutatavad ainult madalatel sagedustel ja pingetel ning kohtades, kus väikeste mõõtmete juures on vaja suuri mahtuvusi ja mahtuvuse väärtusele on lubatud suur tolerants. Sellised kondensaatorid vananevad kiiresti. Elektrolüütkondensaatorid - Alumiiniumelektroodidega elektrolüütkondensaatorid on suure mahtuvusega püsikondensaatorid. Nende ühe plaadi moodustab alumiiniumpleki riba. Teise plaadina toimib elektrolüüt mis asetseb kiudainest lindis. Elektriline ühendus elektrolüüdiga moodustatakse teise elektroodi abil, milleks on tavaliselt kondensaatori alumiiniumist korpus. Elektrolüütkondensaatori pingestamisel alalispingega katab elektrolüüsi tõttu tekkiv elektrit mittejuhtiv alumiiniumoksiid õhukese kihina positiivse elektroodi. See isoleeriv kiht toimibki elektrolüütkondensaatoris dielektrikuna. Tekkinud dielektriline oksiidikiht on alates mõne
kolloidlahuse (suspension ei lähe läbi filterpaberi). Kolloidide sisaldus mullas oleneb tema ibe- ja huumusesisaldusest, mida rohkem seda kolloidserikkam muld (savi- ja liivsavi mullad).: Mineraalsed k- kivimite ja mineral tugeval peenestumisel murenemise käigus Si-, Al-, Fe- happendist. Teised väikes hulgas. Orgaanilised k- taimesete, loomsete jäänuste muundumisel, molekulite liitumise ja tihkestumise teel. Humiin- ja fulvohappest, ligniinist, valkudest, kiudainest... Orgaanilis-mineraalsed kompleks k. Tek min ja org k vahelise reaktsioonide tulemusena Kolloidide ehitus: K iga osake koosneb paljude molekulide kogumist e mol agregaadist. K süsteem tahke faas koosneb mitsellidest. Tuum mod mitselli aine peamassi, keruline kem kos, kas kristalne või amorfse ehitusega. Enamasti alumo- silikatidest ja ka räni-, raud-, alumo-happendist. Elektrilised kaksikkihid- k tuuma pinnal 2 vastasnimeliselt lautud ioonide kihti.
murda. Kolmemõõtmelised objektid nagu kotid, jalanõud võib täita kuju säilitamiseks paberi või polüesterkiududega. Pikad nahkobjektid tuleks hoiustada horisontaalselt, et nad oleksid ühtlaselt toetatud. Riietusesemed tuleb asetada mannekeenidele või vastavates mõõtmetes alustele. Raud ja vasklisandid tuleb nahast eemal hoida need hakkavad korrodeeeruma. 4. Tekstiilid Tekstiil on lõngast või selle valmistamiseks kasutatavast kiudainest toode. Tekstiiliks võib olla riie, mille all mõistetakse kangana valmistatud tekstiilmaterjali, või vilt. Vilt on villast, kiudainest või loomakarvadest valmistatud tihe materhal, mis saadakse kiudainet vees või aurus surve all hõõrudes. Päritolu järgi eristatakse looduslikke (taimsed-, loomased-, mineraalkiud) ja keemilisi kiude (tehis-, süntees-, anorgaanilised kiud). Muuseumides on tekstiilid kindlasti üheks kõige tundlikumateks objektideks.
suur energiakadu ning mahtuvus sõltub tugevalt ja mittelineaarselt temperatuurist, sagedusest ja pingest. Seega on nad kasutatavad ainult madalatel sagedustel ja pingetel ning kohtades, kus väikeste mõõtmete juures on vaja suuri mahtuvusi ja mahtuvuse täpne väärtus oluline. Elektrolüütkondensaatorid on suure mahtuvusega püsikondensaatorid, milles ühe plaadina toimib alumiiniumi riba ja teise plaadina elektrit juhtiv vedelik ehk elektrolüüt. Elektrolüüt paikneb kiudainest lindis. Elektriline ühendus elektrolüüdiga moodustatakse teise elektroodi abil, milleks on kondensaatori korpus. Elektrolüütkondensaatoreid kasutatakse peamiselt pulseerivate voolude silumiseks toiteaparatuurides. Tingmärk 26. Muudetava mahtuvusega kondensaatorid, nende kasutamine, tingmärk. Muudetava mahtuvusega kondensaatorid jagunevad seadekondensaatoriteks ja häälestuskondensaatoriteks. Seadekondensaator koosneb paigalseisvast ja pööratavast osast, s.t staatorist ja rootorist
Paber - sünnimaaks on paljude leiutiste kodumaa Hiina. Traditsiooni kohaselt loetakse paberi leiutajaks Csai Lun'i 105. aastal. Enne 1.sajandit ei kasutatud paberit siiski laialdaselt kirjutusmaterjalina, alles 4. sajandiks vahetas paber täielikult välja varasemad kirjutusmaterjalid - puu- ja bambuseliistud ning siidi. Paberi valmistamise toorained: Paberiks nimetatakse sadestamise teel saadud õhukest lehtmaterjali, mis koosneb peamiselt jahvatatud taimsest kiudainest. Paber on mitmekomponendiline materjal, mille struktuuri moodustavad taimse päritoluga kiud, milledele on lisatud täite -, liimitus-, värv- ning katteaineid. Sõltuvalt sordist võib paberi koostis küllaltki suures ulatuses varieeruda. Taimsete kiudude ning seega ka paberi põhikomponendiks on tselluloos. Hiinas toodetud paberid erinevad oluliselt Euroopa päritoluga paberitest.Varajane paber oli liimistamata, kuna oli pehme, ning sobis hästi kalligraafiaks. Alates kusagilt 8. sajandist
Suurendatud kanga pinnal on näha lõngadest väljaulatuvad staapelkiudude otsad, mis muudavad kanga pehmeks ja karvaseks. Jämedus Kiu jämedusest sõltuvad väga suuresti kanga omadused ja eelkõige see, kuidas kangas käega katsudes tundub. Jämedusest olenevad sellised kanga omadused nagu jäikus, drapeeruvus (langus), lõnga ühtlus, kiu soojapidavus, materjali hingavus jm. Peenekiulisest kiudainest saab peenemat, pehmemat ja painduvamat lõnga ja kangast (nt rõivaste ja voodipesu jaoks). Jämedakiulisest toormaterjalist valmistatakse tugevamat, karmimat, jäigemat ja karvasemat lõnga ja kangast (nt kottide ja vaipade jaoks). Kiu jämedus on oluline ka ketramisel. Looduslikud kiud on ebaregulaarse jämedusega. Looduslike kiudude korral on kiu jämedus üks võimalus anda hinnang kiu kvaliteedile - peenemad kiud on parema kvaliteediga.
segutähistusele), kasutuskiht ( ainult AC segude juures: surf, bin või base), teebituumeni tähis (nt 70/100, 100/150). a) B -sitke voi vedel naftabituumen; b) BE -bituumenemulsioon; c) KAB -kergasfaltbetoonsegu (on bituumensideainest, liivast, killustikust voi purustatud kruusast kuumal sund-voi vabasegamisel saadud ja kuumalt voi soojalt paigaldatud liitmaterjal); d) KMA -killustikmastiksasfaltsegu (on asfaltbetoonsegu ilmastiku-ja kulumiskindel eriliik, mis koosneb bituumenist, kiudainest, fillerist, liivast ja eriti vastupidavast tardkivikillustikust); e) MSE -mustsegu (on vedelbituumenist voi bituumenemulsioonist, liivast ja killustikust voi purustatud kruusast voi kruusast saadav segu); Asfaltbetoonsegu -on kehtivatele normidele vastavate omadustega bituumenist, fillerist ja nonnides fikseeritud terakoostisega ning kvaliteediga liivast ja killustikust kuumal sundsegamisel koostatud segu; f) PAB -poorne asfaltbetoonsegu; g) TAB -tihe asfaltbetoonsegu;
105. aastal. Varasema, siidist ja kanepist valmistatud paberi arheoloogilised leiud (vähemalt aastast 200 eKr) on selle legendi ümber lükanud. Enne 1.sajandit ei kasutatud paberit siiski laialdaselt kirjutusmaterjalina, alles 4. sajandiks vahetas paber täielikult välja varasemad kirjutusmaterjalid - puu- ja bambuseliistud ning siidi. Paberi valmistamise toorained Paberiks nimetatakse sadestamise teel saadud õhukest lehtmaterjali, mis koosneb peamiselt jahvatatud taimsest kiudainest. Paber on mitmekomponendiline materjal, mille struktuuri moodustavad taimse päritoluga kiud, milledele on lisatud täite -, liimitus-, värv- ning katteaineid. Sõltuvalt sordist võib paberi koostis küllaltki suures ulatuses varieeruda. Taimsete kiudude ning seega ka paberi põhikomponendiks on tselluloos. Hiinas toodetud paberid erinevad oluliselt Euroopa päritoluga paberitest.Varajane paber oli liimistamata, kuna oli pehme, absorbeeriv ning sobis hästi kalligraafiaks. Alates kusagilt 8
samuti soojalt või kulmult. 248. Bituumenmakadam- bituumensideainest ja fraktsioneeritud killustikust koostatud segu, mis võib olla valmistatud seguris ja paigaldatud laoturiga või moodustatud vahetelt teel kihiti laotatud killustiku kastmisel bituumeemilsiooni või kuuma vedelbituumeniga ja sellele järgneval kiilumisel peenkillustikuga. 249. Killustikmastiasfalt- asfaltbetoonisegu ilmastiku- ja kulumiskindel eriliik, mis koosneb bituumenist, kiudainest, fillerist, liivast Ja eriti vastupidavast tardkivikillustikust. 250. Valuasfalt- sitke bituumenist, fillerist ning skeleti mittemoodustavatest kivimaterjalidest kuumalt segatud ja seadmetega või käsitsi paigaldatav mittetihendatav mass. 251. Dreenasfaltbetoon- eriti suure jääv poorsusega segu tardkivikillustikust, sõelmetest ja sitkest või polümeermodifitseeritud naftabituumenist. 252. Uuendatud asfaltbetoon- asfaltsegu, mis sisaldab vähemalt 20% vana asfaltpuru. 253
Vedelbituumenist või bituumenemulsioonist, liivast, killustikust saadav segu. 248. Mis on segurisegu Mustsegu, mis segatakse soojalt või külmalt ja paigaldatakse soojalt või külmalt. 249. Mis on betuumenmakadam (kate) Bituumensideainest ja fraktsioneeritud killustikust koostatud segu, valmistatud seguris, paigaldatud laoturiga. 250. Mis on killustikumastiksasfalt(segu) Asfaltbetoonsegu ilmastiku- ja kulumiskindel eriliik, mis koosneb bituumenist, kiudainest, fillerist, liivast ja tardkivikillustikust. 251. Mis on valuasfalt Sitkebituumenist, fillerist, skeletti mittemoodustavatest kivimaterjalidest kuumalt segatud mittetihendatav mass. 252. Mis on dreenasfaltbetoon(segu) Suure jäävpoorsusega segu tardkivikillustikust, sõelmetest ja sitkest või polümeermodifitseeritud naftabituumenist. 253. Mis on uuendatud asfaltbetoon(segu) Asfaltsegu, mis sisaldab 20% vana asfaldipuru. 254. Mis on täitematerjal
Esimesel juhul saadakse universaalse tugevusega, teisel juhul ristsuunalise tugevusega ja kolmandal juhul pikisuunalise tugevusega 13.4 Kihilised komposiidid Kihilised komposiidid koosnevad erinevate materjalide kihtidest, mis omakorda võivad olla komposiidid. Üks võimalus on tasapinnalised (laminaarsed) kihilised komposiidid. Seal asetatakse kohakuti kihid, millel on suurim tugevus erinevas suunas (joon 13-8). Sellisteks kihtideks võivad olla puidust, paberist või mingist muust kiudainest kihid. Näiteks vineer. Kihid ühendatakse liimi või mingi polümeerse sideaine abil. Näited: - getinaks saadakse fenool-formaldehüüdvaiguga immutatud paberikihtide kuumpressimisel; - tekstoliit on sama, ainult paberi asemel on puuvillane riie; - klaastekstoliit saadakse epoksüüdvaiguga immutatud klaasriide kuumpressimise teel. Kõiki neid kasutatakse trükiskeemide alusmaterjalina, tekstoliiti ka näiteks hammasrataste valmistamiseks. Klaastekstoliidil
tugevusega detail. Pärast kerimist toimub kuumutamine ja eemaldamine alusest. 13.4 Kihilised komposiidid Kihilised komposiidid koosnevad erinevate materjalide kihtidest, mis omakorda võivad olla komposiidid. Üks võimalus on tasapinnalised (laminaarsed) kihilised komposiidid. Seal asetatakse kohakuti kihid, millel on suurim tugevus erinevas suunas (joon 13-8). Sellisteks kihtideks võivad olla puidust, paberist või mingist muust kiudainest kihid. Näiteks vineer. Kihid ühendatakse liimi või mingi polümeerse sideaine abil. Näited: - getinaks saadakse fenool-formaldehüüdvaiguga immutatud paberikihtide kuumpressimisel; - tekstoliit on sama, ainult paberi asemel on puuvillane riie; - klaastekstoliit saadakse epoksüüdvaiguga immutatud klaasriide kuumpressimise teel. Kõiki neid kasutatakse trükiskeemide alusmaterjalina, tekstoliiti ka näiteks hammasrataste valmistamiseks. Klaastekstoliidil
pikisuunalise tugevusega detail. Pärast kerimist toimub kuumutamine ja eemaldamine alusest. 10.4 Kihilised komposiidid Kihilised komposiidid koosnevad erinevate materjalide kihtidest, mis omakorda võivad olla komposiidid. Üks võimalus on tasapinnalised (laminaarsed) kihilised komposiidid. Seal asetatakse kohakuti kihid, millel on suurim tugevus erinevas suunas (joon 10-12). Sellisteks kihtideks võivad olla puidust, paberist või mingist muust kiudainest kihid. Näiteks vineer. Kihid ühendatakse liimi või mingi polümeerse sideaine abil. Näited: - getinaks saadakse fenool-formaldehüüdvaiguga immutatud paberikihtide kuumpressimisel; - tekstoliit on sama, ainult paberi asemel on puuvillane riie; - klaastekstoliit saadakse epoksüüdvaiguga immutatud klaasriide kuumpressimise teel. Kõiki neid kasutatakse trükiskeemide alusmaterjalina, tekstoliiti ka näiteks hammasrataste valmistamiseks.
pikisuunalise tugevusega detail. Pärast kerimist toimub kuumutamine ja eemaldamine alusest. 13.4 Kihilised komposiidid Kihilised komposiidid koosnevad erinevate materjalide kihtidest, mis omakorda võivad olla komposiidid. Üks võimalus on tasapinnalised (laminaarsed) kihilised komposiidid. Seal asetatakse kohakuti kihid, millel on suurim tugevus erinevas suunas (joon 13-8). Sellisteks kihtideks võivad olla puidust, paberist või mingist muust kiudainest kihid. Näiteks vineer. Kihid ühendatakse liimi või mingi polümeerse sideaine abil. Näited: - getinaks saadakse fenool-formaldehüüdvaiguga immutatud paberikihtide kuumpressimisel; - tekstoliit on sama, ainult paberi asemel on puuvillane riie; - klaastekstoliit saadakse epoksüüdvaiguga immutatud klaasriide kuumpressimise teel. Kõiki neid kasutatakse trükiskeemide alusmaterjalina, tekstoliiti ka näiteks hammasrataste valmistamiseks
Tuntumad plaadid on Gyproc, Danogips, Norgips jt. Kipsplaate kasutatakse: siseseinte katteks, lagede katteks, kergete vaheseinte ehitamiseks. Eriti tugevaid plaate kasutatakse ka põrandate alusena. Mõnede sortide plaatide tootmisel on neile lisatud veekindlust suurendavaid lisandeid. Selliseid plaate saab kasutada välisseintes tuuletõkkena. Kipskiudplaadid. Need koosnevad kipsitaignast ja mingist kiudainest. Kiudaineks võivad olla tsellulooskiud, pabermass, puuvillajäätmed jne. Neid plaate ei kaeta papiga. Need plaadid ei ole ka nii tugevad kui papiga kaetud plaadid. Kipskiudplaate kasutatakse: siseseinte katteks, lagede katteks. Arhitektuurilised detailid ehk kujundusdetailid. Need kujutavad endast mitmesuguse keerukama kujuga detaile. Näiteks ornamendid, sisekarniisid, piirded jne. Suuremad detailid on sarrustatud traadi, nööri või puitliistudega.
Vaheseinapaneelide mõõdud vastavad seina suurusele. Neid paneele on Eestis tehtud kupsist, saepurust ja liivast, vahekorras 1;1;1. Paneelide paksus 60-120mm. Paneelid on mõeldud mittekandvateks vaheseinteks. Kipsplaadid Kujutavad endast 6-22mm paksusi plaate, mis on kahelt poolt kaetud õhukese papiga. Papp annab plaadile küllaldase paindlikuse. Plaatide laius on tavaliselt 1,2m ka pikkus 2,4-3m. Eestis kipsplaate ei toodeta. Kipskiudplaadid koosnevad kipsitaignast ja mingist kiudainest. Pappiga neid plaate ei kaeta. Kiudaine toimib sarrusena ja annab plaatidele teatud paindetugevuse, mis on siiski vähem kui pappiga kaetud plaatidel. Plaatide paksus 10-22mm ja suurus 1,2x2,6-3,0m. Arhitektuurilised detailid kujutavad endast mitmesuguseid keerukama kujuga detaile. Valatakse nad vormidesse, mis on enamasti võrdlemisi keeruka kujuga. Suuremaid detaile sarrustatakse nõõri võit traadiga. 49. Katusekatte- ja hüdroisolatsioonimaterjalid.
Valmistatakse kummibituumeni baasil, puistekihiks värviline kivipuru. Kasutatakse enamasti tiheda roovitusega kaldkatuse katmiseks. Plaadid naelutatakse roovitusel. Järgmise rea ülekate kleepub alumise rea plaatidele. Plaadid on alt kaetud külmalt liimuva kihiga, mis on kaetud veel kilega (tuleb enne paigaldamit eemaldada). Kiud-bituumenplaadid 15 Koosnevad bituumenist, mingist orgaanilisest kiudainest ja mineraalpulbrist. Bituumenit kasutatakse harilikult emulsioonina ja sellele lisatakse juurde kiudaine ja mineraalpulber (võib ka puududa). Saadud massist pessitakse lainelised plaadid ja kuivatatakse need. Naelutatakse papinaeltega puitroovitusele. Nendest plaatidest katus on üks kergemaid (3- 4kg/m2). Metall-isool On 0,05-0,2 mm paksune alumiiniumplekk, mis on kahelt poolt kaetud bituumeniga. On tugev, painduv, kõdunemiskindel ja veetihe materjal. Kasutatakse eriti vastutusrikastes
annaabi.ee 
