5) kultuurrohuniaadel kasvalatavale liblikõieliste taimede kasv ja areng 4)valge mesika ning eluiga 12) Rohumaataimedc kasvu ja arengu sõltuvus keskkonnatingimustest Taimeliigid: punane ristik, roosa ristik, valge nslik. hübriidlutsern, sirplutsern, ida kitsehernes, harilik Arengul ja kasvu mõjutavad paljud kcskkonnatingimuscd ja samad tingimused võivad olla ühtedele nõiahammas, valge mesikas liikidele kasulikud. kuid teistele kahjuhkud Punane ristik: Püstiste või tõusvate 20-70 cm pikkustejvartega puhmikulme pealishein. Keskkonnatingimused: üleujutus (sademed, põhjavesi), mulla ohustatus, põud, madal temperatuur Kasut
Mahajäetud põllumaade kasutamine Alternatiiv fosiilsetele kütustele Biomassi varud suured Tootmine laialdane Keskkonnasõbralikkus Eelis puitkultuuride ees Bioenergia tootmiseks sobivad kultuurid Kuivainetoodang põllupinna ühiku kohta suur Tugev vars- seisukindlus Kiirekasvulised kõrge saagikusega liigid Meie ilmastiku- ja mullatigimustega sobivad Eelistatud on mitmeaastased Näited: päide-roog, roog.aruhein, ida-kitsehernes Päideroog energiaheinana Tahke ja gaasilise biokütuse toormena kasutatakse Saaki koristatakse kas ükskord aastas kasvuaastale järgneval kevadel, kasvuaasta suvel või sügisel Kasvatamise levinud Soomes, Rootis rohkem Eestis saab koristada ainult kasvuaasta suvel [2] Päideroo kasutamine Otsepõletamine pallina Heian pressimine brikettideks ja graanuliteks Jahvatamine
Süsivesikute ainevahetuse korrastamiseks on sobivad mustika leht, aasristiku õis, teelehe ürt, orasheina juur, võilille juur ja leht, hariliku lutserni ürt., lehtsalat, spinat, kapsas (eriti mahl), peet, õun, kõrvits, kala, muna, tatar, kaer, mais. Kõhunäärmes soodustavad insuliini tootmist ja alandavad veresuhkru taset aedoa kaunad, aasristik, nõges, mustika mari ja leht, põldmuraka mari ja leht, pohla leht, kirsi mari ja leht, orasheina juur, võilille juur, raudrohi, ida-kitsehernes, lambalääts, ürt- punanupp ja sibul. Seedimisele vajalike peptiidide moodustamist soodustavad ja kõhunäärme rakke stimuleerivad taimed on takja juur, aedvaagi juur, naistepuna, linnurohi, maisijuuksed, võilille juur, teelehe ürt, orasheina juur, siguri juur, mustika leht, linaseemned, soo-kassiurva ürt. Kõhunäärmele mõjuvad hästi aedviljad: kapsas, spargel, salat, maasikas, maapirn, roheline uba, artiokk, porgand, sibul, küüslauk, kurk, kõrvits
2.1 Invasiivsed võõrliigid Eestis Inimene on mitmel juhul, kas teadlikult või teadmatult, aidanud liikidel ületada levikutakistusi, millest nad omal käel vaevalt jagu oleksid saanud (Pleijel 1993:75). Liike on lisandunud pidevalt, kuid viimastel aastasadadel on protsess oluliselt kiirenenud (Kangur jt 2005:4). Keskkonnaameti andmetel on Eestis 2011. aasta seisuga 947 võõrliiki. Invasiivsetest soontaimedest on enam kõneainet pälvinud: Hiid- ja Sosnovski karuputk, ida-kitsehernes, kanada kuldvits, harilik tõlkjas, väikeseõieline lemmats, hobuoblikas, kurdlehine kibuvits, noollehine salat, süst- ja paljulehine aster ning karvane võõrkakar. Teave Eesti vete võõrliikide kohta on ebaühtlane, aga kaheksa olulisemat invasiivset veelooma Eestis on: vesikirp, vikerforell, hõbekoger, karpkala, liiva uurikkarp, tavaline rändkarp, hiina villkäppkrabi ja hulkharjasuss. Maismaaselgrootutele võõrliikidele on
Puitkütuste baasil toodetud soojuse osatähtsus kogu soojustoodangust Pärnumaal 54,1% Puitkütuste baasil toodetud soojuse osatähtsus kogu soojustoodangust Tartumaal 42,7% Puitkütuste osatähtsus kodumajapidamiste kütusekasutuses 49,3% Puitkütuste osatähtsus kodumajapidamiste summaarses energiatarbimises 27,7% · Kiirkasvulised rohttaimekultuurid: päideroog, kiukanep, roogaruhein, ida- kitsehernes Siia gruppi kuuluvad enamuses mitmeaastased liigid, kuna nende puhul on kultuuri rajamise kulud oluliselt väiksemad. Ainus erand on kiukanep, mis on vana, kuid vahepealsetel aastakümnetel unustatud väga kiire biomassikasvuga põllukultuur.Viimane on võimalik muidugi ainult piisavalt viljaka mulla ning väetamise korral. Nii roogaruhein kui päideroog vajavad kasvuks palju niiskust, kusjuures roogaruheina väetisevajadus on väiksem
Põlduba Võib loobuda stressi mõjul 70-80% õitest ja kaunadest Ei meeldi kuumus, kuivus, lehetäid Sojauba Eestis oma sort laulema ÜLEVAADE ROHUMAAVILJELUSEST Liblikõielised heintaimed Punane ristik – lehel valge v- triip, karvane leht Roosa ristik – õis valge- roosa, leht pole karvane Valge ristik – väga kõrge toiteväärtusega Hübriidlutsern – põua ja külmakindel, sakilised lehed Ida-kitsehernes (galeega) – väga pika kasutuskestusega Harilik nõiahammas – sisaldab tanniini, seetõttu ei tekita loomadel puhitusi Kõrrelised heintaimed Põldtimut Harilik aruhein Harilik kerahein – kasvab puhmastena Aas-rebasesaba – valged ohted Päiderroog – kasvab ainult turvasmuldadel Karjamaa-raikhein- kõrge toiteväärtusega Aarnurmikas Punane aruhein- kasvab kuivades kohtades
Teraviljast moodustab 50...70% põhk ja aganad, mis otsest väärtust ei oma. Eestis on päevakorda kerkinud energiaheina kasvatamine põldudel. Palju maad on jäänud sööti, mis leiaks rakendust. Energiaheina kasvatamiseks sobivad taimed, mis peaksid andma suhteliselt suure massi ja olema küllaldaselt tugeva varrega, vältimaks lamandumist sademete toimel. Eesti oludes oleks kõige sobivamad kultuurid näiteks päideroog, roog-aruhein ja ida-kitsehernes ehk kaleega (rikastab ka lisaks mulda lämmastikuga). Koristamiseks saab kasutada tavalist heina- ja põhukoristustehnoloogiat. Põhu ja ednergiaheina kasutamisega kaasnevad teatud probleemid: põhk ja hein peavad olema kuivad, mis omakorda sõltub ilmast; koristusaeg on lühike, koos heina ja põhuga viiakse põllult ära toitaineid, mis vaesustalb mulda. Kuid on ka oma head küljed: maaelanike tööhõive paraneb, saab rajada kohalikke kombijaamu (elekter+soojus) ja
meie ilmastiku- ja mullatingimustes maksimaalne. Liigi valikul tuleks eelistada mitme- aastaseid kultuuride kasvatamist põllumajanduslikust kasutusest väljas olevatel aladel. Mitme- aastastel energiakultuuridel on kõrgem biomassi toodang, parem energiabilanss ja väiksem keskkonnamõju. Rohttaimede kasvatamise puhul biogaasi tootmiseks on minimaalsed või puuduvad sootuks vajadused umbrohu- ja kahjuritetõrjeks. Energiaheina eelistatumad kultuurid on päide-roog, roog-aruhein, ja ida-kitsehernes. Aga lisaks sobivad ka liblikõieliste vahekultuurid, kiudkanep, teravili. PÄIDEROOG- energia tootmise eesmärgil saab kasutada päideroo biomassi tahke ja gaasilise biokütuse toormena soojuse ja elektri tootmiseks. Tahke biomassina kasutatakse kevadel või suvel koristatud päideroogu energiaheinana põletamiseks. Gaasilise biokütuse toormeks on päideroo kaheniitliesel koristusel saadav haljasmass.
12. Biomassi lähteressursid Eestis Maaressurss Metsaressurss Puit on kõige suurema majandusliku potentsiaaliga biokütus nii soojuse kui ka elektri tootmiseks Eestis. Energiapuit Energiakultuuride ( - Õlirikkad kultuurid: raps, rüps, valge sinep, tuder, õlikanep, - Kiirekasvulised puuliigid: paju, hall lepp, kask, haab, - Kiirkasvulised rohttaime(kultuuri)d: päideroog, kiukanep, roogaruhein, ida-kitsehernes (galeega), - Etanoolikultuurid: nisu, rukis, tritikale, kartul, suhkrupeet, - Looduslikud hein(roht)taimed: niidetav biomass püsirohumaadelt ning (pool)looduslikelt kooslustelt, märgaladelt (pilliroog). Jäätmete ressurss 13. Fotosünteesi olemus ning selle vajalikkus Looduses toimuva fotosünteesi käigus seovad taimed õhus leiduva süsinikdioksiidi ja eraldavad hapnikku atmosfääri
otstarbel selekteeritud vitspaju ja laialehise paju sordid. Kõikide nimetatud grupi taimede biomass sobib eelkõige põletamiseks, kuigi on võimalik ka bioetanooli tootmine tselluloosipõhiselt. Pajuistanduste reaalselt tootmistingimustes saavutatav produktsioonitase ulatub 10-12 tonni kuivaineni hektarile aastas, mis vastab ligikaudselt 25-30 tihumeetrile metsapuidu juurdekasvule. Kiirkasvulised rohttaimekultuurid: päideroog, kiukanep, roogaruhein, ida-kitsehernes Siia gruppi kuuluvad enamuses mitmeaastased liigid, kuna nende puhul on kultuuri rajamise kulud oluliselt väiksemad. Ainus erand on kiukanep, mis on vana, kuid 10 vahepealsetel aastakümnetel unustatud väga kiire biomassikasvuga põllukultuur. Perspektiivikaks võib osutuda päideroo kasutamine biogaasi tootmisel. Ida-kitsehernes on vähese väetisevajadusega ning väga suure kasvupotentsiaaliga liik. Arvestataval
· Rikastavad mulda lämmastikuga · On väga head eelviljad järgmistele kultuuridele Kõrreliste heintaimede tähtsus · Moodustavad põhiosa meie niitude ja karjamaade segudes · On põhisööt ja toitaineteallikas loomadele · Neil on suur võrsumisvõime, hea ädalakasv, hea söödavus ja suur saagivõime · Nende kestus heintaimikus on pikk · Nende puudus: madal valgusisaldus ja suur lämmastikväetise vajadus Valmimise järgi · varajased: hübriidlutsern, ida-kitsehernes, aas-rebasesaba, aasnurmikas · keskvalmivad: varajane punane ristik, valge ristik, roosa ristik · hilised: hiline punane ristik, põldtimut, harilik aruhein, Kasutuse järgi · niidutaimed: punane ristik, roosa ristik, hübriidlutsern, ida-kitsehernes, · karjamaataimed: valge ristik, sirplutsern,aasnurmikas, punane aruhein · kombineeritud kasutuslaad (niitmine vaheldub karjatamisega): aas-rebasesaba, kerahein, harilik, aruhein, põldtimut Külv -head eelviljad paljudele kultuuridele
kasvatamisel), siis omastavad nad suure hulga toitaineid ning moodustunud orgaaniline aine ei jää põllule, vaid eemaldatakse koos põhuga. Seega orgaaniline aine võib küll hiljem ringiga põllule tagasijõuda, kuid arvestades kultuurtaimede paremat toitainete omastamist ja väiksemat transpiratsioonikoefitsienti, peaksime mulla orgaanilise aine moodustumise mõttes eelistama kultuurtaimi (ristik, lutsern, mesikas, kitsehernes) (E. Lauringson 2004). Kultuurtaimede normaalse tiheduse ja arengu korral jääb umbrohtude jaoks suhteliselt vähe kasvuruumi. Ökoloogilise viljeluse korral on seega olulisel kohal taimede kasvutihedus. Kui tavaviljeluses on üldiselt tendents külvisenormide vähendamise suunas, siis ökoloogilises viljeluses on vastupidi vajalik suurendada külvisenorme ~10% võrra. Kui kevadel on vajalik enne külvi umbrohtude ennetavaks
saagilised igal aastal. Kui kõrrelisi väetada lämmastikuga, kõiguvad nende saagid tunduvalt vähem, kui liblikõielised. Maksab rohkelt ja võib olla keskkonna ohtlik, võib rikkuda joogivee. Samas jääb kasutamata liblikõielitega sümbioosis olevate mügarbakterite abil siduda lämmastiku. Tuleks tunda bioloogili omadusi. Kasuatda võib: liblikõielised õistaimed- (tähtsad tänu maheviljelusele, ning lämmastikväetise kõrge hinnale, küllalki arvukas 50 liiki, ristik, kitsehernes), toorproteiini sisaldus kaks korda suurem kui liblikõielistel. Raske kuivatada, Ristikutel lühem eluiga, vajavad parasniisket mulda, lubjalembelised, kaasnevad piirangud, seemned kallimad, seemne saak sõltub ilmastikust, putuktolmleja, põhiliselt sammasjuurestik, seetõttu vegetatiivselt vähelevivad. Puhmikulised (punane ja roosa ristik), võsundilised(hiire ja seahernes), juurevõrselised (karjatatava hübriid lutserni sordid), maapealsete võrsetega( valge ristik).
on ka näärmed, mis eritavad eeterõli · Õied on väikesed, lillakasroosad või punalillad · Seemneid ei moodustu · Paljundatakse varre- ja juurevõsundeist · Esineb kaks teisendit- must ja valge piparmünt · Õli sisaldab 45-92% mentooli 36. Heintaimede liigid, jaotamine kasvukiiruse ja kasutamise järgi, nende kasvatamise iseärasused ja võimalused Heintaimede jaotus kasvu- ja arengukiiruse järgi · varajased: hübriidlutsern, ida-kitsehernes, aas-rebasesaba, kerahein, aasnurmikas · keskvalmivad: varajane punane ristik, valge ristik, roosa ristik, sirplutsern, ohtetu püsikluste, päideroog, karjamaaraihein, punane aruhein · hilised: hiline punane ristik, põldtimut, harilik aruhein, roog-aruhein Heintaimede jaotus kasutuskestuse alusel · lühiajalised: punane ristik, roosa ristik, põldtimut, harilik aruhein, karjamaa-raihein · pikaajalised: valge ristik, lutsernid, ida-kitsehernes,
sajandil on Eestis kasvatatud põldheina. Heinapõllud hõlmavad praegu väga suure osa Eesti põllumaast. Heintaimedest on tähtsamad harilik timut ja kerahein, alusheinana aasnurmikas. Märjematel maadel päideroog ja aas-rebasesaba. Sööda valgurikkuse suurendamiseks kasvatatakse liblikõielisi heintaimi punast ristikut, kuivadel paepealsetel muldadel lutserne, alusheinana karjatatavatel aladel valget ristikut. Uus liblikõieline heintaimeliik Eestis on kitsehernes (Galeega). Söödaks kasvatatakse segavilja (oder+kaer+hernes), nii haljasmassiks kui ka teradeks. Vanad kultuurtaimed Eestis on hernes ja põlduba. Aeduba ehk türgi uba pärineb Ameerikast ja on Eestis eelkõige 20. sajandi kultuurtaim. Juurviljadest on põliseim Eestis naeris. Alles viimastel sajanditel on kaalikas tema kõrvale tõrjunud. Kapsast ja porgandit kasvatati varasemal ajal vähe. Kuigi kartul toodi Euroopasse 16. sajandi algul, hakkas ta Eestis laialdasemalt levima alles 19
taimed (Postimees 2007). 1.4.1 Eestis perspektiivseimad energiakultuurid: · lirikkad pllumajanduskultuurid. Siia hulka kuuluvad raps, rüps, valge sinep, tuder, likanep jt., mida kasutatakse biodiisli tootmisel; · Kiirekasvulised, lühikese, alla 15 aastase raieringiga puuliigid - paju, hall lepp, kask, haab. Kasutatakse ahjukütteks. · Kiirekasvulised rohttaimed - päideroog, kiukanep, roogaruhein, ida-kitsehernes. kasutatakse biogaasi tootmiseks; · Etanoolikultuurid: nisu, rukis, tritikale, kartul, suhkrupeet · Looduslikud heintaimed, niidetav biomass püsirohumaadelt, (pool)looduslikelt kooslustelt, märgaladelt jm. Neid kultuure kasutatakse biogaasi tootmisel; 1.4.2 Biokütuse eelised: Biomass on: · taastuv energiaallikas; · laialdaselt levinud; · kergesti kättesaadav; · vimaldab metsa- ja pllumajandustootmisjäätmete kasutamist;
Paprika 20saj II pool Maitsetaimed olidpikka aega kasutusel ravmtaimena. Lina keskajal olemas, esialgu ei olnud Kanep kanep lõunaeestis, lisaks kiudtaimele olid seemned toidutaimed. Kõrvenõges- kõige vanem kiudtaim,avatavasti lausa kasvatati. Suhkrupeet suhkrutaimena 19. Saj taim. Raps kaalika vorm, kasvattai vad tehniliseksõliks. Ei saadud sinepi maitset kätte, seega olid kibedad Rüps naerivorm,kasvatati aga mitte toiduõli vaid tehnilise õli jaoks Galeega kitsehernes, kaob öökülmadega.siin olnud 40a.valgurikas ristõieline Kodused marjad, mets maasikas, h vaarikas, must sõstar põhinevad sisse toodud likidel? Punane ristik oluline heintaim Valge ristik Lutsern harilik on sissetoodud,geograafilised assid. H on heintaim. Sirplutsern on karjamaa taim. Hariliku lutserni seema on tähtis idandamiseks.
piirkondadest, üksikutest kloonidest massiliselt tirazeeritud isendeid, geneetiliselt modifitseeritud organisme. Elupaikade fragmenteerumise järel suurimaks elustiku ohuteguriks. N: tähk-toompihlakas, süstlehine aster, pajulehine aster, ohtetu luste, harilik tõlkjas, pihkane haiklõug, teekummel, lõhnav kummel, harilik sigur, kanada pujukakar, läikiv tuhkpuu, tähk- kukehirss, kanada vesikatk, mets-pajulill, gallia koerasinep, ida-kitsehernes, karvane võõrkakar, Sosnovski karuputk, väikeseõiene lemmalts, sale luga, noollehine salat, tatari piimikas, liivkress, karjamaa-raihein, hulgalehine lupiin, hübriidlutsern, valge mesikas, harilik katkujuur, palsampappel, kurdlehine kibuvits, hobuoblikas, punane leeder, must leeder, harilik seebilill, pihkane ristirohi, kanada kuldvits, roosa ristik, verev lemmalts. Ohustatud ja haruldased taimed - Arvukus või haruldus sõltub liigi ja asustamiseks sobilike
geneetiliselt modifitseeritud organismid. Kaasnevad tavaliselt: kultuuridest (tahtlikult introdutseeritud) põllumajandustaimed ja dekoratiivtaimed, või umbrohud (tahtmatult introdutseeritud). Liike: tõlkjas (rakvere raibe), Sosnovski ja hiidkaruputk, süstlehine aster, kurdlehine kibuvits, läikiv tuhkpuu, väikeseõieline lemmalts, harilik seebilill, kanada kuldvits, hulgalehine lupiin, hobuoblikas, ida-kitsehernes e söödagaleega. · Soontaimede harulduse põhjused o Taksoni vanus ja evolutsioon o Koevolutsioon (teiste liikidega kooseksisteerimine) o Ökoloogia (kasvukoha spetsiifilisus, kaasaegse kliima mõju, mullastiku tingimuste mõju, spetsiifiliste ja kahjurite mõju, konkurentsivõime) o Inimkasutus (kasulikkus > kogumine) o Paljunemisbioloogia (spetsiifilised tingimused) o Taksoni geneetika
geneetiliselt modifitseeritud organismid. Kaasnevad tavaliselt: kultuuridest (tahtlikult introdutseeritud) – põllumajandustaimed ja dekoratiivtaimed, või umbrohud (tahtmatult introdutseeritud). Liike: tõlkjas (rakvere raibe), Sosnovski ja hiidkaruputk, süstlehine aster, kurdlehine kibuvits, läikiv tuhkpuu, väikeseõieline lemmalts, harilik seebilill, kanada kuldvits, hulgalehine lupiin, hobuoblikas, ida-kitsehernes e söödagaleega. Soontaimede harulduse põhjused o Taksoni vanus ja evolutsioon o Koevolutsioon (teiste liikidega kooseksisteerimine) o Ökoloogia (kasvukoha spetsiifilisus, kaasaegse kliima mõju, mullastiku tingimuste mõju, spetsiifiliste ja kahjurite mõju, konkurentsivõime) o Inimkasutus (kasulikkus > kogumine) o Paljunemisbioloogia (spetsiifilised tingimused) o Taksoni geneetika
Taliteraviljad külvikorras Väheneb varakevadine niiskel mullal harimine Viljavahelduslik külvikord Paraneb struktuursus Muldade lupjamine • Tihenenud kihi kobestamine - sügavkobesti - spets. Ader Tugevajuureliste kultuuride kasvatamine • Liblikõielised - lutsern, mesikas, ida-kitsehernes • ristõielised – raps, rüps 24. Mulla plastilisus, sidusus, kleepuvus, mahumuutused. Plastilisus – mulla omadus muuta oma kuju välisjõudude mõjul ilma purunemata ning säilitada seda pärast välisjõu lakkamist. Suur savidel, väike saviliivadel. Sidusus – mulla omadus vastu panna välisjõududele, mis püüavad mullaosakesi mehaaniliselt lahutada. Liivmullad on väiksese sidususega.
Jääb kasutamata liblikõieliste võime mügarbakteritena siduda õhu lämmastikku. Et see edukas oleks on vaja tunda heintaimede bioloogilisi omadusi. Liblikõielised heintaimed Kuna lämmastik on kallis ,siis on rohkem tähelepanu pööratudki liblikõielistele. Nad on pioneertaimed, mis kasvavad ''tühikutes'' kus ei ole teisi taimi. Eestis on levinum valge, punane ja roosa ristik, kuid valge ristik põldheinaks ei sobi, see on karjamaataim. Lutsern, ida kitsehernes, nõiahammas. Kõikidele eelnimetatud liikidele on iseloomulik sümbioos vastava liigi mügarbakteriga. Mis moodustavad juurte mügaraid. Mügarbakterid on võimelised omastama õhulämmastikku, millega taim katab oma vajadused. Tänu sellele, on liblikõieliste toorproteiini sisaldus ligi kaks korda suurem kui kõrrelistel. (Loomasöödas peab olema toorproteiini 18- 20 % ). Enamus liblikõielisi on hästi söödavad ning seeduvad, lopsakad. Neid on raskem kuivatada
5. õitsemine algab liblikõ ülevalt alla ja kõrrelistel pähikustes alt üles. Liblikõielised on putuktolmlejad, Kõrrelised aga tuult. 6. Vilja kandmine see algab 7-10 päeva pärast õitsemise algust ja erist kolme astet 1)Piim, 2)vaha ja 3) täisküpsust. Õitsemise algusest kuni seemne täisküpsusest on kõrrelistel vaja 35-105 päeva. Liblikõielistel 80-150 päeva. Kõige kauem Lutsernid ja vähem kitsehernes. Pärast seemne valmimist kõik generat võrsed surevad. Kasvu lõpetavad ka kõik kõrsi ja varsi moodustanud ning õisikuid omavaid võrseid millistel ei valmi seemet. 7. Generatiiv võrsete välja suremine - Pärast veget pikk võrsete ja generat pikk võrsete suremist alustavad kasvu veget lühivõrsed ja see kestab kuni öökülmade saabumiseni. Võrsete kasv sügisel on seda kiirem mida rohkem on mullas P ja K. Võrsete arengu
Tõstab struktuuragregaatide stabiilsust, sügavkobestus, trenaaz. Toitainete transport alumistest kihtidest Abinõu: taliteraviljad külvikorras. Viljavahelduslik külvikord. Muldade lupjamine Mõju suund: väheneb varakevadine niiskel mullal harimine, paraneb struktuursus Abinõud mullatihenemise vältimiseks: 1) mulla kobestamine - sügavkobesti - spetsiaalne ader 2) tugevajuureliste kultuuride kasvatamine - liblikõielised lutsern, mesikas, ida-kitsehernes; panna nad paariks aastaks kasvama - ristõielised raps, rüps 7 Indikaatortaimed: 1) niiske tihenenud muld: põldmünt, põldosi, suur teeleht, hanijalg, paiseleht, roomav tulikas, kanakoole 2) tihenenud raske muld (raske liivsavi, savi): põldmünt, põldosi, suur teeleht, hanijalg, põldohakas, paiseleht, roomav tulikas, võilill, linnurohi, lõhnav kummel
annaabi.ee 
