Oma otsinguil jõudsid nad kaljulõhe juurde, kuulsid nad, nagu oleks all mingi ese purunenud. Lootes leida peidetud aardeid, ronisid posid alla koopasse. Seal seisid imelikud savipotid. Ühe neist oli kivi purustanud.Pottides olid linasesse riidesse mässitud karjaga kaetud nahkrullid. Poisid viisid oma leiu koju. Beduiinid ei tundnud käsikirjade vastu huvi, sest kiri rullidel oli neile tundmatu. Nad müüsid rullid odava hinnaga Petlemma raamatukauplejale. Millal kasutati loomanahka kirjutusmaterjalina? Aasta pärast leidsid asjatundjad, et käsikirjad on originaalsed ja pärinevad 1. sajandist eKr. Nüüd algas jaht: käsikirju otsisid beduiinid, mungad, arheoloogid ja teised. Esimese koopa lähedusest leiti veel 10 koobast, mille aga olid beduiinid tühjaks teinud. Kuidas on kirjutusmaterjalina kasutatud loomanahk säilinud? Neist leiti hulk käsikirjade fragmante. Käsikirjad olid halvas seisundis: polaakaöosest koopas seismisest ja troopika kliima mõjul habrastunud ning kiri kulunud.
Massimeedia sai alguse 1920ndatel Viimastel aastakümnetel on interneti kasutuselevõtu tõttu massimeedia levik veelgi hoogustunud massimeedia teenused on üheaegselt suunatud riigi kõikidele kodanikele tarbimiseks Alates suhtlemise algusest on see väga palju edasi arenenud Film sai peaaegu tekkimise hetkel massimeediumiks Tänu uutele ülekandevormidele saab nüüd väga palju andmeid kiiresti üle kanda Paber Põhiliselt taimsetest kiududest koosnev materjal Kasutatakse eelkõige kirjutusmaterjalina Teda on ka suhteliselt odav toota valmistatakse tselluloosist, linasest kaltsust või muudest kiududest leiutati umbes 2000 aastat tagasi Hiinas kirjutusmaterjalina Sõna paber on tulnud kreeka keelest Tänapäeval kasutatava paberi sünnimaaks on Hiina Heli- ja videolindistused Heli on elastses keskkonnas leviv elastsuslaine Laiemas tähenduses mõistetakse heli all igasugust elastses keskkonnas levivat lainet Kõne keele põhiline avaldumisvorm
ajajärke, mil rauda hinnati kullast kallimaks. Sumerlased olid esimesed, kes võtsid kasutusele kirja. Nad kasutasid asjade tähistamiseks piltsümboleid, millel kujutati loomi või linde Umbes samal ajal kui arenes kirjaoskus, leiutati ka arvusüsteemid. Oma arvusüsteemid olid olemas babüloonlastel, sumeritel,maiadel, hiinlastel ja hindudel. Suurima numbrilise leiutise – nulli – võtsid kasutusele hindud umbes VII sajandil pärast Kristust. Paber leiutati 11. märtsil 105 Hiinas kirjutusmaterjalina. Hiljem võeti see kasutusele ka Euroopas. Paber tõrjus kirjutusmaterjalina peagi välja papüüruse, pärgamendi, savitahvlid ja osaliselt ka siidi, sest on nendest vastupidavam, kergem ja käepärasem. Hiinlased hakkasid brokaatkangast kuduma rohkem kui 1500 aastat tagasi. Selle luksusliku kanga valmistamisel kasutati vaid kõige peenemaid materjale – kuldseid ja hõbedasi niite, paabulinnusulgi ning siidi. Brokaati peeti Hiinas siidivalmistamise tehnika kõrgeimaks tasemeks
Linnad kujunesid losside ja templite ümber aga olustiku ilmet need erilisel määral ei muutnud. Kuigi suurem osa mõlema tsivilisatsiooni elanikest elas maal olid erinevused nende vahel märgatavad. Egiptuses oli kasutusel hieroglüüfkiri, Mesopotaamias aga kiilkiri. Nii hieroglüüfkiri kui kiilkiri arenesid välja piltkirjast, kuid kiilkiri tegi läbi palju suurema arengu. Kiilkirjas vajutati märgid savitahvlile pulgaga, millel oli kiilukujuline ots. Egiptuses oli kirjutusmaterjalina kasutusel aga papüürus, millele kirjamärgid tehti pintsiga. Hieroglüüfkiri oli väga raske ja märke oli väga palju, kiilkirjas märkide arv aja jooksul suurenes. Mõlemas tsivilisatsioonis kasutati kirjutusmaterjalina ka kivi. Nii egiptlastel kui ka mesopotaamialastel oli palju jumalaid mida nad austasid. Egiptuses ilmnesid jumalad nii looma kui ka inimese kujul, kuid peaaegu kõik Mesopotaamia jumalad olid inimese kujuga ning inimlike omadustega. Mesopotaamias oli igal jumalal oma
Katakombid. Sarkofaagid Y Ristiusu vastolu Rooma võimudega Y Ristiusk- radikaalne; vastolu roomlaste eetikale (kõik on võrdsed); kristlaste tagakiusamised Y 3.saj p.Kr. Roomas kriis- alguses oldi ikka ristiusu vastu, hiljem mitte; ristiusu levik Y Esilagu visuaalne kunst kristlastele lubamatu; neile oli kõige tähtsam Jumala sõna, pühakiri; Vana Testamendiga võeti üle juudi usu vaenu kujude ja piltide suhtes Y Kristliku raamatukunsti sünd; kirjutusmaterjalina levis papüürus, hiljem rohkem pärgament Y Raamatumaal e. Miniatuurmaal Y Kristlane kokkutulekukohad- algselt jõukamate koguduseliikmete elamud, aiad või vaba loodus Y 1.-2.sajandi kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks maa-alused koopad katakombid, mille seintesse maeti surnuid Y Katakombid- osalt looduslikud, osalt inimeste kätetöö; Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus ligi 900km-ni, moodustades hiiglasliku mitmekorruselise
kloostrikoolidele. Kindlat õppeprogrammi keskaja koolides ei olnud, õppekeeleks oli ladina keel. Õppeprogramm jagunes kahte tsüklisse: triivium, mis hõlmas grammatikat, retoorikat ja dialektikat. Ning kvardriivium, kuhu kuulusid aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Toomkoolid andsid haridust tulevastele vaimulikkudele ja valmistasid ette neid, kes kavatsesid astuda Lääne-Euroopa Ülikoolidesse. Kuna sel ajal puudusid õpikud ja kirjutusmaterjalina kasutatav pärgament oli kallis, tuli kogu koolis õpitu tuli meelde jätta. Alles siis kui leiutati trükikunst sai raamat ka õplastele kättesaadavaks. Toomkooli esimese astme kursuse moodustasid triiviumi ained. Koolitöö alguses kulus palju aega ladina keele selgeks õppimisele ja palvete ning pühakirjade meeldejätmisele. Selleks loeti ladinakeelseid kirikuraamatuid. Toomkooli teine aste oli neile kes pürgisid kirikuvõimu kõrgematele kohtadele. See koosnes kvadriiviumi ainetest.
maailmakord, mis toimis tänu Vaarao valitsemisele. Mesopotaamia polnud nii stabiilne, kui Egiptus. Riigikorraldus oli vähem reguleeritud. Valitsejaks oli kuningas ja teda peeti sõjaväe juhiks, kohtumõistjaks ning jumala asendajaks, kuid mitte jumalaks endaks. Mesopotaamias olid linnriigid, mis moodustasid omaette sõltumatud riigid, kus igal linnal olid oma jumalad. Need olid tekkinud põhiliselt vallutuste teel. Egiptlased võtsid kasutusele hieroglüüfid. Kirjutusmaterjalina kasutati papüürust. Egiptlased kasutasid ehitustöödel geomeetriat ning olid ka osavad arstiteaduses. Egiptus on vägagi tuntud püramiidide poolest, mis on ainus säilinud maailmame. Neid ehitati vaaraodele hauakambriteks. Usuti elu pärast surma ja hauakamber sisustati nagu Vaarao kodu, et ta saaks elada allilmas sama elu edasi. Mesopotaamias kasutati kiilkirja, mis kirjutati pulgaga savitahvlile. Haridust jagas preester enamjaolt ühiskonna kõrgemale kihile
PABER Paber on oma nime saanud kreeka sõnast papyros, mis tähendab papüürust. Papüürus on pilliroosarnane taim, mida vanad egiptlased kasutasid kirjutusmaterjalina juba üle 5000 aasta tagasi. Üle 2000 aasta tagasi oli uus, papüürusetaime ribadest valmistatud kirjutusmaterjal levinud ka Kreekas ja Roomas. Kuni 40 meetrit pikkadele papüüruseribadele kirjutati ühele poole veergude kaupa ning ribad keerati kokku hiigelrulliks. Paberil on veel teinegi eelkäija erilisel moel pargitud loomanahk, mida kutsutakse pärgamendiks. Pärgamenti tunti juba 2200 aastat tagqsi
kõik see, mis me objektiga ette võtame peab olema võimalikult väikeste kahjudega uuesti eemaldatav. Dokumenteeritus - kõik säilitustegevused peaksid olema dokumenteeritud. Dokumenteeritus on oluline nii säilitamise seisukohast (millistes tingimustes on hoitud arhivaale), aga ka näiteks dokumentide autentsuse seisukohast (kuidas teostatud toimingud on dokumente muutnud). Peamised kirjutusmaterjalid (millal kasutusele tulid): Enne paberi leiutamist kasutati kirjutusmaterjalina kive, savi - ja vahatahvleid, nahka, pärgamenti, puitu, puukoort, palmilehti, metalli ja muid, enamjaolt looduslikke materjale. Kivimaterjalid - Ilmselt kõige iidsem kirjutusmaterjal. Säilitamise seisukohalt väga hea materjal, kuna on reeglina väga vastupidav Savitahvlid - alates neljandast aastatuhandest eKr kuni ligikaudu 100 aastani pKr Mesopotaamias, (Sumer, Assüüria ja Babüloonia) Stilus ehk kirjutusriist oli valmistatud roost, puust, luust.
Reljeefidega ehiti näiteks sarkofaage. Temaatika on võetud Piiblist. Kristlik reljeefkunst hakkas levima siis, kui ristiusk lubatuks sai ja sellega liitus rohkem rikkaid inimesi. Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Monumentaalsust ei peeta oluliseks, jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega. Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni. Hellenistlik maailm oli kasutanud kirjutusmaterjalina Egiptusest pärit papüürust, millest sai valmistada rullitaolisi raamatuid. Roomas hakkas levima aga palju kallim materjal töödeldud loomanahast pärgament. See oli vastupidavam ja sobis kristlaste pühade tekstide säilitamiseks paremini. Pärgamendist sai köita raamatuid, sellele sai maalida värvilisi pilte. Nii tekkis raamatumaal e miniatuurmaal. Diptühhonid kokkulapitavad kirjutustahvlid, mille sisekülg oli kaetud vahakihiga. Tahvlid
Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. 10. Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? Pärgamendist 11.Räägi raamatumaali e. miniatuurmaali tekkest Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni. Hellenistlik maailm oli kasutanud kirjutusmaterjalina papüürust, millest sai valmistada rullitaolisi raamatuid. Roomas hakkas levima ka töödeldud loomanahast pärgament. See sobis pühade tekstide säilitamiseks. Sellest sai köita raamatuid, sinna sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. Nii tärkas kristlik raamatumaal. 12. Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunstiteoseid neis leidus? Katakombe kasutati surnute matmiseks. Seal leidus peamiselt seina-ja laemaale 13. Milliseid esemeid kaunistati reljeefidega? Sarkofaage LK 111 1
ette võtame peab olema võimalikult väikeste kahjudega uuesti eemaldatav. Dokumenteeritus - kõik säilitustegevused peaksid olema dokumenteeritud. Dokumenteeritus on oluline nii säilitamise seisukohast (millistes tingimustes on hoitud arhivaale), aga ka näiteks dokumentide autentsuse seisukohast (kuidas teostatud toimingud on dokumente muutnud). Peamised kirjutusmaterjalid (millal kasutusele tulid) Enne paberi leiutamist kasutati kirjutusmaterjalina kive, savi - ja vahatahvleid, nahka, pärgamenti, puitu, puukoort, palmilehti, metalli ja muid, enamjaolt looduslikke materjale. Kivimaterjalid - Ilmselt kõige iidsem kirjutusmaterjal. Säilitamise seisukohalt väga hea materjal, kuna on reeglina väga vastupidav. nt. Lauselli Jumalanna 22000 18000 eKr. Prantsusmaa Kalenderkivi K-52. Inglismaa 4 aastatuhat eKr. Savitahvlid - alates neljandast aastatuhandest eKr kuni ligikaudu 100 aastani pKr Mesopotaamias, (Sumer, Assüüria
Talupojad võeti tavaliselt sõjaväkke, pärast seda said maatüki, mida harida, sunnismaised Käsitöölised olid osalt eraettevõtjad, täitsid vaarao ja ülikute tellimusi, ametit pärandati, maksti toiduga ja tarbeesemetega Orjad olid teisejärgulised, tavaliselt endised talupojad või sõjavangid Hieroglüüfid meenutavad piltkirja, kasutusel oli ligi 1000 tükki, kirjaoskajaid polnud palju, kui kiri oli selge, oli hea elu peaaegu, et garanteeritud Papüürus oli kasutusel kirjutusmaterjalina, kasutati pilliroolaadset säsi Niiluse äärest, sinna peale maaliti pintsliga ja keerati rulli Tähtsamad jumalad olid Ra (päike), Anubis (surm), Thot (tarkus), Osiris, Isis, Horos Karnak ja Luxor olid tähtsamad templid, pidustuste ajal toodi Karnakist Ra kuju ja viidi Luxori templisse Polüteism mitu jumalat Monoteism üks jumal Usuti, et peale surma jätkab inimene sama elu, keha palsameeriti ehk töödeldi spetsiaalselt, mässiti sidemetesse ja pandi sarkofaagi.
eralduksid. Kaltsud purustati veejõul töötavas tambiveskis. Saadud kiud segati veega poolvedelaks paberimassiks. Paberi ammutamiseks kasutati neljakandilisele puitraamile tõmmatud metallist sõelu. Hunnik paberilehti vaheldumisi viltidega asetati pressi, kus liigne vesi välja suruti. Kirjapaber liimisatati enne kuivamist loomse liimi želatiiniga, mis võeti kasutusele 1380. aastatel. Euroopas võeti kaltsupaber kasutusele kirjutusmaterjalina 12. sajandil, asendades seni kasutusel olnud pärgamenti. Kuna tooraineks kasutatavad riideid olid enamuses valmistatud linasest materjalist, oli tooraine odav ja seda leidus praktiliselt kõikjal. Euroopas kasutati toormaterjalina ka puuvilla, millest paberi omadused olid halvemad kui linasel kaltsupaberil. Veelgi halvem oli siidi ja villaste kaltsudega valmistatud paberi kvaliteet, see paber sobis ainult pakkepaberiks. Suure veekulu tõttu ehitati paberiveskid veerohkete jõgede kallastele
Kik lapsed ei kinud koolis, kuna nende vanemad ei saanud seda endale lubada ja osad pidasid haridust mittevajalikuks 2. Kuidas toimus ppet keskaja koolides? Mida seal piti (sealhulgas 7 vaba kunsti)? (vt lk 73 lisatekst ppimine keskajal ja lk 74) Toomkoolid andsid haridust tulevastele vaimulikele ja valmistasid ette neid, kes kavatsesid likoolidesse astuda. ppeprotsess rajanes tervenisti pheppimisel, lputul kordamisel ja rakirjutamisel(tahvlile). Srastpetamise viisi phjustas kirjutusmaterjalina kasutatava prgamendi kallidus ning ksikirjaliste raamatute vhesus, pilastel veel oma raamatut polnud. Jrelikult said kooliharidust ainult need, kellel oli hea mlu. Alles trkikunsti leiutamisega ja paberivalmistamise laienemisega sai raamat ka pilastele kttesaadavaks, aga sedagi ainult kooliseinte vahel. Keskaja koolides oli koolipetuse ldiseks aluseks seitse vaba kunsti. Algastmes ehk triviumis sisaldas see grammatikat(ladina keel ja kirjutamine);
Riigikorraldus oli vähem reguleeritud. Valitsejaks oli kuningas ning teda peeti ka sõjaväe juhiks, kohtumõistjaks ning jumala asendajaks, kuid mitte jumalaks endaks. Kõik Mesopotaamia suurriigid olid tekkinud vallutuste teel, aga ei saavutanud Egiptusele omast ranget tsentraliseeritust. Põhiline osa elanikkonnast elas maal, ometi oli Mesopotaamia linna tsivilisatsioon. Egiptus- u 3000 a. eKr. Egiptlased võtsid kasutusele hieroglüüfid (kr. keeles pühad märgid). Kirjutusmaterjalina kasutati papüürust. Samuti võeti kasutusele päikesekalender, mille järgi otsustati Niiluse üleujutamise aeg. Egiptlased kasutasid ehitustöödel (püramiidide ehitamisel) geomeetriat ning olid ka osavad arstiteaduses. Kirjanduses loodi lühivorme, mitte mahukaid meistriteoseid, neid peetakse novellizanri loojaiks. Kuulsaim kirjandusteos on Sinuhe jutustus. Haridust said enamasti omandada ainult kõrgklassi lapsed, kuid leidus ka olukordi, kus alamklassi lapsed said õppida
abil koos hoida. Viimane lootus siiski ei täitunud, kuigi aastal 380 kuulutati ristiusk riigi ametlikuks usundiks. Esimeste ristikoguduste kunstilised vajadused ja võimalused olid väikesed. Visuaalne kunst oli kristlastele esialgu isegi lubamatu. Neile oli kõige tähtsam Jumala sõna, pühakiri. Koos Vana Testamendiga võtsid kristlased üle juudi usu vaenu kujude ja piltide suhtes, pühakirja tähtsus tõi aga kaasa kristliku raamatukunsti sünni. Hellenistlik maailm oli kasutanud kirjutusmaterjalina Egiptusest pärit papüürust, millest sai valmistada rullitaolisi raamatuid. Roomas hakkas levima ka palju kallim materjal töödeldud loomanahast pärgament. See oli palju vastupidavam ning sobis seetõttu kristlaste pühade tekstide säilitamiseks. Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid. Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. Nii tärkas kristlik raamatumaal e. miniatuurmaal. Kuigi vanimad käsikirjad pole paraku säilinud, on 5.-6. sajandist
Anubis kaalus surnute riigis surnu südame ning õpetas inimestele palsameerimist Osiris surnute jumal. Surnute riiki saamiseks pidid kõik inimesed läbima Osirise kohtu, kus Anubis kaalus nende südame. 15. Vaarao Ehnaton ja Atoni kultus. Lk. 45; TV 19 Ehnaton - Atoni kultus - 16. Kiri ja haridus. Lk. 40, · Kujunes IV ja III sajandi vahetusel eKr · Kasutusel oli ligi 1000 hieroglüüfi · Kirjaoskus oli privileeg. 1% elanikkonnast oskas kirjutada · Kirjutusmaterjalina kasutati papüürust 17. Egiptuse teadus ja kirjandus. TV 20, 21 · Tuginesid aja-arvestuses enam-vähem täpselt välja arvestatud päikeseaastale tänu sellele oskasid arvestada oma saagikoristusi jne. · Osati arvutada ringi ja kolmnurga pindala ja silindri ja püramiidi ruumala · Oskasid teha keerulisi silmaoperatsioone 18. Hauakambrid: mastaba, astmikpüramiid, klassikaline püramiid, kaljuhauad. TV 22, 23. Giza püramiid
c)olemus seinamaalidele on iseloomulik illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus temaatika on mitmekesine c)kirjandusest on teada, et Roomas levis ka tahvelmaalikunst väga populaarsed olid maalitud portreed enkaustikatehnika värvimuld segatakse kuuma vaha sisse ning värv säilitab kaua oma puhtuse ja sära X RISTIUSU MÕJU KUNSTILE . KATAKOMBID. SARKOFAAGID 1.Raamatumaal e miniatuurmaal a)Roomas levis kirjutusmaterjalina töödeldud loomanahast pärgament(pühade tekstide jaoks) b)maaliti värvilisi pilte, mis selgitasid teksti 2.Katakombid maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid 1.-2. sajandi kristliku kunsti peaaegu ainsad allikad osalt olid need looduslikud koopad, osalt inimeste kätetöö leiduvad esimesed varakristlikud kunstiteosed seina- ja laemaalid 3.Tavalisi antiikkunsti motiive käsitleti kristlaste poolt tingmärkidena
· Maaühiskond suuremaid linnud vähe, elati maal ja tegeldi · Kirjutati peamiselt ainult poliitilisi ja esindulikke raidkirju. põllumajandusega. · Kirjaoskus oli privileeg. Kuningavõim · Kirjutusmaterjalina kasutusel papüüros. Vaaro: piiramatu võimuga Seaduseandja Jumalad Peeti jumalikuks · Animism- looduse hingestamine · Fetisism-loomade lindude esivanemaks pidamine · Peale surma taastas Tutanhamon kõige. · Preestrid hoolitsesid jumalate eest
Koduloomadena peeti härgi, vasikaid, sigu, lambaid ja kitsi. Jahiti antiloope, kaljukitsi, jaanalinde ja jäneseid. Püüti linde. Niilusest ja jõega seotud tiikidest püüti kala. Tähtis koht oli mesindusel. Papüürus Kuigi kohapeal kasutati näiteks palme, oli suur puudus puidust, mida toodi sisse Liibanonist. Papüürus-lõikheina saadi Niiluse deltast ning seda kasutati mitmel otstarbel. Eriti tähtis oli avastus, et selle säsist saadavat papüürust saab kasutada kirjutusmaterjalina. See võimaldas välja kujundada keeruka riigiaparaadi ja halduse. Maavarad Egiptuses ei olnud palju maavarasid, kuid idapoolsel kõrbealal leidus karneooli, granaati, jaspist, mäekristalli, amasoniiti, kulda ja hõbedat. Siinai poolsaarel ja idakõrbes leidus rikkalikult vaske, kuid pronks võeti kasutusele alles Uue riigi ajal. Söögisoodat, keedusoola ja pesusoodat kasutati mitmel tööstuslikul otstarbe. Kvartsist valmistati klaasi. Palju leidus lubjakivi ja liivakivi, millest
hulgas väga suurt mõju kunstile. Ristiusu vastolu Rooma võimudega Ristiusk- radikaalne; vastolu roomlaste eetikale (kõik on võrdsed); kristlaste tagakiusamised 3.saj p.Kr. Roomas kriis- alguses oldi ikka ristiusu vastu, hiljem mitte; ristiusu levik Esilagu visuaalne kunst kristlastele lubamatu; neile oli kõige tähtsam Jumala sõna, pühakiri; Vana Testamendiga võeti üle juudi usu vaenu kujude ja piltide suhtes. Kristliku raamatukunsti sünd; kirjutusmaterjalina levis papüürus, hiljem rohkem pärgament. Raamatumaal e. Miniatuurmaal Kristlane kokkutulekukohad- algselt jõukamate koguduseliikmete elamud, aiad või vaba loodus. 1.-2.sajandi kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks maa-alused koopad katakombid, mille seintesse maeti surnuid Katakombid- osalt looduslikud, osalt inimeste kätetöö; Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus ligi 900km-ni, moodustades hiiglasliku mitmekorruselise labürindi; esimesed
säilitatakse arhiiviruumis Mitteaktiivne Dokumentides sisalduva teabe kasutamissagedus on väga väike või puudub üldse. Dokumendid kas hävitatakse või antakse üle arhiiviasutusele Dokumendihalduse ajalugu 15 000 e.Kr Lascaux koopamaalingud, Lõuna-Prantsusmaal 8 000 e.Kr savist zetoonide kasutamine arvepidamiseks viljasaagi ja karja üle vanas Mesopotaamias. 2400 e.Kr Ebla arhiiv, mis koosneb rohkem kui 15 000 süsteemselt paigutatud savitahvlist. 950 e.Kr hakati kasutama kirjutusmaterjalina nahka 500 e.Kr esimesed sekretärid Ateenas Vana-Egiptuses ja Babüloonias olid olemas valitsuse ametnikud, kelle ülesanne oli dokumente luua ja hallata Esimesed "raamatukogud" olid tänapäeva mõttes arhiivid, sisaldades maksude, laenude, inventuuride jne dokumente. 1574 Hispaanias esimene arhiivi jaoks ehitatud hoone Dokumendihalduse ajalugu Eestis Eesti vanim dokument 1237.a. paavsti saadiku Modena Wilhelmi ürik 1924 - Riigiasutuste asjaajamise juhtnöörid
KIRI, HARIDUS, TEADUS, KIRJANDUS. Kirjamärgid - hieroglüüfid (kr k ,,pühad märgid") - meenutavad väliselt piltkirja ja on tõenäoliselt sellest arenenud. Hieroglüüfid tähistasid mõisteid, aga ka kaashäälikuid. Oma keerulise kuju tõttu kasutati neid enamasti ainult poliitilise ja religioosse sisuga raidkirjade ja muude esinduslike tekstide puhul. Igapäevases asjaajamises käibis lihtsam, nn hieraatiline kiri (preestrite kiri). Kirjutusmaterjalina kasutati papüürustaime säsist valmistatud papüürust, kuhu hieroglüüfid pintsliga maaliti. Tänu Egiptuse kuivale kliimale on paljud papüüruserullid säilinud tänapäevani. Kuna kirja omandamiseks kulus palju aega, õpiti seda templite juures asuvates koolides preestrite range kontrolli all. Aastatepikkune tuupimine tasus lõpuks ära ning hea haridus tähendas koguni preesterkonda pääsemist. Egiptuses ei kujunenud teoreetilist teadust selle tänapäevases tähenduses
lõunaosas võimalik üksnes maa kunstlikul niisutamisel. Jõgede suudmealal Pärsia lahe rannikul on aga suured kunstliku kuivenduseta põlluharimiseks kõlbmatud sood ja pilliroovõsad. Loodusvaradelt on Mesopotaamia vaene. Ainult savi ja pilliroogu leidub külluses. Nii kujuneski Mesopotaamias suurel määral "savitsivilisatsioon" savi oli nii arhitektuuri kui tarbeesemete peamine tooraine ja teda kasutati savitahvlite näol ka põhilise kirjutusmaterjalina. Kivi, puitu ja metalle tuli aga hankida sageli küllalt kaugetelt maadelt, mis juba kõige varasematest perioodidest alates stimuleeris suhtlemist naaberaladega. Viimast soodustas ka tõsiasi, et erinevalt Egiptusest on Mesopotaamia välismaailmale kõigist suundadest avatud. See omakorda on toonud kaasa paljude erinevate rahvaste korduvaid sissetunge, aga samuti Mesopotaamia enda tsivilisatsiooni laialdase leviku naaberpiirkondadesse.
siin elu jätkates meil ühisem on tee. (Ernst Enno.) papüürus papüüruse taime südamikust valmistatud kirjutusmaterjal. Papüürusele kirjutatud raamatud kujutasid endast papüüruserulle, mille pikkus oli tavaliselt 610 meetrit ning kõrgus 1030 sentimeetrit. Rulli otsa kinnitati nahkriba titulus, millelt võis lugeda raamatu pealkirja, autori nime ning sisukorda. Lugemisel rulliti raamat tavaliselt kahe veeru ulatuses lahti. Papüürust kasutati Rooma riigis põhilise kirjutusmaterjalina 4. sajandini. paradoks esmapilgul vasturääkiv ja ootamatu otsustus, milles peitub elutõde. Näiteks: Tasa sõuad, kaugele jõuad. (Vanasõna.) parallelism regivärsilise rahvalaulu nähtus, kus värsirühmad on grupeeritud sisu ja vormi põhjal mõttelisteks tervikuteks. Näiteks: Ma lään reiele rebane, odrareiele orava, kaerareiele kanane, rukkireiele räägukene, ahukselle ainekene. (Rahvalaul.) paronüümid sarnandsõnad, kõlalt lähedased, kuid tähenduselt erinevad
loomamuumia, kellest paljud on kassid. Kuid egiptlased palsameerisid teisigi loomi, isegi krokodille. Jõukad inimesed lasid Vanas Egiptuses kemikaalidega töödeldud surnukeha mässida kangaribadesse, mille kihtide vahele määriti vaike, vaha, tõrva ja/või bituumenit. Vaeseid surnuid ei mähitud kangasse. Mõistekiri – ehk ideograafia. Kiri, milles pildid tähistasid konkreetset mõistet. Pärslased, samuti ka nende naabrid babüloonlased, kasutasid kirjutusmaterjalina nende jaoks kõige kättesaadavamat materjali – savi. Kui arheoloogid läinud sajandi keskpaiku alustasid Assüüria kunagise pealinna Niinive väljakaevamist, tegid nad peagi hämmastava avastuse. Nad leidsid terve raamatukogu, mis koosnes kirjamärkidega kaetud savitahvlitest. See oli Assüüria kuninga Assurbanibali raamatukogu, loodud enam kui kahe ja poole tuhande aasta eest. Selles raamatukogus oli omal ajal juhtunud tulekahju ning tänu sellele olid “raamatud” suhteliselt
sest sealt saadud vee eest pidid tasuma kõik - kas siis riigile või templitele. Maapõuevarasid oli Mesopotaamias vähe - üldse ei olnud metalli, ehituskivi ja - puitu sai ainult põhjapoolsetel aladel, enamasti veeti see aga sisse. Peamiseks maapõuevaraks - ja seda oli kõikjal ning väga palju - oli savi, seetõttu polegi midagi imestada, et Mesopotaamia rahvaste esemelist kultuuri nimetatakse savikultuuriks. Savist olid elamud ja nõud, savitahvleid kasutati kirjutusmaterjalina, savist vooliti skulptuurid. Mütoloogiagi tugines savile ( jumal olevat voolinud esimese inimese savist ja puhunud talle elu sisse ). Teiseks rikkalikult ( küll vähem kui savi ) esinevaks maapõuevaraks oli looduslik asfalt, mille rakendusalasid oli nii arhitektuuris kui ka kujutavas kunstis. Mesopotaamia alade tuntuim ehitistüüp on astmiktorn - tsikuraat. See moodustus üksteise peale ehitatud massiivsetest seest täis tüvipüramiididest, mille astmetele viisid kaldtrepid.
annaabi.ee 
