ilmalikku haridust, sest mõisteti haritud ametnikke puudust. Nii kasvasid kloostrikoolidest välja ülikoolid. Hakati kirjutama ka ilmalikke teoseid, näiteks rüütliromaane. Linnaelanike seas oli tunduvalt suurem osa kirjaoskajaid, kui maal. Võrreldes varakeskajaga tõusis linnade tähtsus feodaalajastul suures mahus. Tänu vajadusele vahetada eksootilist kaupa teiste rahvastega, koguneti keskustesse, kus toimus oluline protsess inimkonna arengul. Linnades tekkis rahandus, pandi rõhku kirjaoskusele ja haridusele. Linnad olid tunduvalt kõrgemalt arenenud, kui maapiirkonnad. Ka talupoegade elus mängisid linnad olulist rolli.
Heloote oli rohkem kui spartiaate ning neid tuli vaos hoida. Sellepärast pöörati rohkem tähelepanu treeningutele ja et lastest saaksid kartmatud ja tugevad sõjamehed. Vastsündinutest lastest jäeti ellu vaid terved. 7-aastased poisid võeti emade juurest ära ja hakkasid elama vanuserühmade kaupa kodanike kontrolli all. Kõige tublimatest said salgajuhid. Nad tegelesid kehalise treeningu ja sõjaliste harjutustega, muusikaga ja tantsuga. Kirjaoskusele ja lugemisele pöörati vähe tähelepanu. Neid õpetati taluma nälga, valu, hirmu. Vanemate inimeste käske tuli täita vastuvaidlemata. Kahekümne-aastaselt peeri neid juba täisväärtuslikeks sõjameesteks ja nad võisid osaleda rahvakoosolekutel. Kolmekümneselt võidi neid valida riigiametnikeks ja nad võisid luua oma pere. Abielus spartiaadid veetsid rohkem aega harjutustel. Perekonnaga tegelesid nad vähe.
aeg ja kindlasti parem, kui sellele järgnenud "vene aeg". On oluline rõhutada, et noil aegadel ei valgunud Eestisse palju võõraid asukaid. "Paruneid" oli vaid mõni tuhat ja päevakorral ei olnud eriline saksastamine, rootsistamine ega mistahes võõra keele ja kommete pealesurumine. Rootsi ajal valitses talupoegadesse suhtumises palju vabameelsemat mõtlemist, kui oli seda venelastel ja sakslastel. Pandi rõhku kirjaoskusele. Talupojad said kohtutes rohkem õigust ja võisid loota abile Stockholmist. Rootsi aeg ei olnud sugugi eestlastele meelepärast. Eric Paimla 8.klass Vana hea Rootsi aeg.
Kiri tekkis umbes 5000 aastat tagasi. Kuna hieroglüüfid meenutavad väliselt piltkirja ja kirja põhimõte oli üsna keeruline ja nõudis suurt hulka märke(ligi tuhat hieroglüüfi), siis oli neid raske mõista. Kirjaoskus oli Egiptuses privileeg, mis sai osaks ainult paarile protsendile kogu elanikkonnast. Kirjaoskus on andnud väga suure panuse tänapäeva haridusse. Tänu Egiptuse suurepärastele teadmistele ja oskustele arstiteaduse valdkonnas, nende kirjaoskusele ja nende väljaarenenud ehituskunstile on Egiptuse panus maailma ajalukku minu arust tähelepanuväärne.
Mütoloogilised ehk usundilised muistendid Tekke- ja seletusmuistendid Ajaloolised muistendid Kohamuustendid Hiiumuistendid( hiiglaste vägiteod) F.R Faehlmann „Müütilised muistendid“ Sundisid paralleelselt „Kalevipoja loomisega“ „Loomine“ „Emajõe sünd“ „Vanemuise kosjaskäik“ „Koit ja hämarik“ „Endla järv ja Juta“ „Vanemuise lahkumine“ Müüt ja muinasjutt Muinasjutt: Kirjaoskusele eelnenud rahvaste ilukirjandus Sajandeid muutunud, teisenenud Molemad peegelelavad ühiskonna kogemusi, mida soovitatakse edasi anda järgnevatele põlvkondadele Räägivad sümbolite keeles Imepärased sündmused ja tegelased Muinasjuttudes õpetuslik sisu ja moraal. Müüt: On iseäralik ennemuistne jutt On jutt, mis annab pildi jumalate või sangarite eeskujulikest tegudest maailma algusaegadel
jumalate kohtumõistja , kaitses inimlikke seadusi, Tammuz-viljakuse jumal, Marduk- Babüloni linna kaitsejumal, Istar-taeva kuninganna, kätemaksuhimuline · HARIDUS Koolid olid rajatud templite juurde ja hariduse edasiandjateks olid preestrid. Tavaliselt said õppida vaid kõrgematest klassidest päris inimesed kuid vahel pääsesid õppima ka alamklassist päris poisid, mis võimaldas neil karjääri teha. Kirjaoskus oli levinud laiemalt kui egiptuses. Lisaks kirjaoskusele tundi ka matemaatikat, tähetarkust ja religioosse sisuga kirjandust. · TEMPLID Templid ehk jumalate maised kojad. Tsikuraad ehk astmiktempel. · TEADUS Matemaatika: kasutati kuuekümnendsüsteemi, tundsid arvuväärtuseid, oskasid lahendada ülesandeid kuup-ja ruutjuurega Astroloogia: ennustamine tähtkujude järgi Astronoomia: kujunes välja kuukalender-aasta koosnes täpselt 12 kuust see on 11 päeva päikeseaastast vähem. Valitseja äranägemise järgi lisati aegajalt 1 kuu
Loodi oma esindusorganid Pikkamööda tärkas ameeriklastes kokkukuuluvustunne Ameerika rahvuse aluseks olid inglased Inglise kultuuritraditsioone kandis edasi mööbel, riietus ja teised esemed Loeti eelkõige inglise romaane Määrav oli inglise keel, mida kasutasid ka teiste riikide asunikud Indiaani kultuuri mõju avaldus laensõnades ning mütoloogias Aafrika oma eeskätt muusikas ja käsitöös Oluline komponent oli hariduse levik Kirjaoskusele panid rõhku puritaanid, kelle jaoks oli oluline pühakirja lugemine Võeti vastu seadus, et igas linnas ja asulas, kus on üle 50 elaniku tuleb asutada ladina kool 17. sajandil jõuti ka kõrghariduseni 1636 asutati Harvardi kolledz, millest hiljem kujunes Harvardi ülikool 1693 Williami ja Mary kolledz 1701 Yale Ameerika rahvuse kujunemisel oli oluline osa ka valgustusideoloogial
loodusteaduste valdkonnas Mõõdetakse teadmisi ja oskusi, mis on olulised täisväärtuslikuks osalemiseks ühiskonnaelus Hinnata püütaks just seda, kuidas õpilased suudavad õpitut üldistada ja uutes olukordades rakendada PISA Siiamaani on jõutud läbi viia 3 uuringut, aastatel 2000, 2003 ja 2006 Kui esimeses PISA uuringus 2000 a. oli rõhuasetus funktsionaalsel lugemisoskusel ja 2003. aasta uuringus matemaatilisel kirjaoskusel, siis PISA 2006. uuring keskendus loodusteaduslikule kirjaoskusele Õpilaste üldkogum PISAs PISA hindab võrreldavaid sihtrühmi, et tagada riikide tulemuste võrreldavuse Hõlmab õpilasi, kes on testi sootitamise hetkeks jõudnud vanusesse 15 a. ja 3 kuud kuni 16.a ja 2 kuud ning õpivad 7. või vanemas klassis Kuidas PISA testi läbi viiakse? Kui kool on testis osalemiseks välja valitud, määratakse koolikoordinaator Koolikoordinaator koostab nimekirja kõigist kooli 15 aastastest õpilastest ja saada selle PISA riiklikku keskusesse
tekkimises. 1863 aastal soome keelele anti ofitsiaalne status Rootsis ja see mõjutas soome keele algusele kui komunikatsiooni vahendina paljudes rahva klassisdes. Aga see positiivne külg keele suhtes oli aeglustatud, ja see protsess oli aeglane ka edaspidi. Soome erines teistest riikidest oma aeglase arengu tõttu, aga pärast see situatsioon paraneb. Tänapäeval aga Soome riiki tähistatakse kui edukat riiki, kus ei ole kohta kirjaoskusele, madala suremusega ja suhteliselt hea töötlikusega, kus ühiskond on üsna ühtlane võrreldes teiste riikidega. Sotsiaalsed tulekud investeeritakse kõik haridusse. Kuigi need tegurid ei näita otseselt edu PISA uuringute ajal, omavad nad oma korda edukuses tähtsust ja annavad võimaluse lastevanematel usaldada nende haridus süsteemi. Vaatamata sellele, et Soome kuulub nende riikide hulga, kus haridus ei ole kohustuslik, koduõppe on suhteliselt harv asi Soome riigis.
Ei omanud suuri maavaldusi, elati annetustest. Liikmed eelkõige vaesed linlased. Kloostrite tähtsus: Kristlike põhimõtete levitamine läbi emakeele; hariduselu edendamine kloostrikoolides; rahva praktilise elu edendamine (nt. kloostrite kaudu jõudid eestisse viljapuusordid, munkadelt õpti põlluharimise viise, käsitöid, vesiveskite ehitamist); naiskloostrites tegelteti haigete eest hoolitsemisega. Eestlaste ristiusustamist ja usundite segunemist soodustanud tegurid: . *Kirjaoskusele ja trükisõnale rõhku panev luterlus pani alguse eestikeelsele kirjasõnale ja talurahvakoolile. *16 saj Piiskop Kieveli eestvõttel anti välja eestikeelne katolik katekismus (usuõpetuse käsiraamat) maarahva laste ettevalmistamiseks. Luterliku õpetuse sisu: *Õndsaks saab usu ja Juamala armu kaudu, mitte kiriku ja oma tegude kaudu, sest inimene on ebatäiuslik. *Usulise tõe allikas on üksned pühakiri Piibel.
(Arjakas, Laur, Lukas, Mäesalu, 1991) Ent paralleelselt vaimulike harimisega toimus rahva harimine ka katoliku missa kaudu, mille pidulikkus ja ülev laul ei saanud jätta mõju avaldamast ka põliselanikele, kes ladinakeelsest jutlusest sõnagi aru ei saanud. Võib vaid kujutleda, kuidas mõjus eilsele põlluharijale, nüüd linnas elavale eesti soost mehele või naisele (keda oli arvatavasti pool linnaelanikest) katoliku kiriku pidulikkus ning pürgimine taevaliku poole.(Laur, 1999) Kirjaoskusele hakati laiemat tähelepanu pöörama protestantismi tulekuga. Algõpetust anti aadlinoortele tavaliselt kodus, selleks palgati koduõpetajad kas linnadest või välismaalt. Vajalike käsitööoskuste andmine linnakäsitöölistele, kelledest paljud olid võrsunud eesti talupoegade seast, toimus tsunftikorra üldraamistikus (õpipoiss-sell-meister). Ent juba 16. sajandi algul õpetati tulevastele käsitöömeistritele ning kaupmeestele ka lugemist ning kirja. (ibid)
170 aastate paiku e.m.a. võtsid roomlased Lõuna-Itaalias viinamarjakasvatuse kreeklastelt üle. Veinikaubandus lõi õitsele - seda oli vaja selleks, et hoida janust roomlaste malevat lõbusas meeleolus nende sõjaretkedel Euroopas. Veinivalmistamise kunsti arendasid keskajal kloostrimungad, kes vajasid veini armulaua jaoks. Nad süstematiseerisid viinamarjasorte, veinivalmistamise viise ja maapinna omadusi. Tänu munkade kirjaoskusele laienes kloostrite kaudu veinivalmistamise kunst kogu Euroopasse. Ammustest aegadest saadik on kolonisaatorid endaga kaasa toonud viinamarjaistanduste rajamise. Viinamarjakasvatust kohtab nüüd kõikidel kontinentidel, v.a. Antarktikas. Antropoloogid on väitnud, et jooma hakkamine oli inimkonna ellujäämiseks tarvilik tingimus. nimelt on kääritatud joogid suhteliselt antiseptilised. Vesi oli sageli riknenud. Vee vältimine levis jõukamate kihtide hulgas ja alles pudelivee ajastu on
paariks aastakümneks täielikku madalseisu. Nagu Lääne-Euroopas unustati Komensky ideed, nii vajusid pikaks ajaks unustusehõlma ka Forseliuse õppemeetodid ja -raamatud Eesti aladel. B. G. Forseliuse loodud esilgse koolivõrgu suureks teeneks tuleb pidada kirjaoskuse levitamist, sellel põhines aga hilisem koduõpetus. KOKKUVÕTE Raamatud, mis kajastavad kirjamehe ja rahvavalgustaja B. G. Forseliuse lühikest elulugu, jõuavad meieni suuresti tänu meie kirjaoskusele. Kirjaoskus on aastasadade vältel olnud meie hariduse aluseks, me oleme kirjaoskuselt olnud suurriikide ees juhtimas. Eesti rahva ajalugu näitab koolide ja kirjaoskuse tähtsust lihtinimeste, talupoegade seas. Toonaseid piiskoppe pedagoogilised saavutused eriti ei huvitanud. Forseliuse laiaulatusliku töö tulemusena loodi koolivõrk, millel põhines hilisem koduõpetus. Eelkirjeldatu põhjal võime järeldada, et B. G. Forselius oli ajalooliselt väga tähtis isik
Vaate ei täidetud aga korralikult, see muutus sageli veiniäädikaks ja seda oldi sunnitud kiiresti ära tarbima. Veinivalmistamise kunsti arendasid keskajal kloostrimungad, kes vajasid veini armulaua jaoks. Nad tegid märkmeid, kirjutasid üles ja süstematiseerisid veinisorte, veinivalmistamise viise ja maapinna omadusi. Nüüdses Burgundias panid nad kirja nn "asukoha klassifikatsiooni", mis on siiani osaliselt kasutatav. Tänu munkade kirjaoskusele laienes veinivalmistamise kunst kloostrite kaudu kogu Euroopasse. Kirikute suhtumine veini oli lõhestunud - ühelt poolt ei oldud rahul veini mõjuga inimesele, teisalt vajati seda aga armulaua jaoks. Kirikule oli vein püha: Noa rajas viinamarjaistanduse kohe kui ta oli ankru kinnitanud. Jeesuse üks esimestest imetegudest oli vee muutmine veiniks. Paulus soovis veini kasutada kõhuvalu vastu. Piiblis on refereeritud veini ja viinamarjavääti kokku 441. korral. (Möldstadt, 2001: 21)
juhtimine ja hooldamine, millega viimane sai edukalt hakkama. Tema seal oleku ajal loodi Jõeperes korrapärane vennastekogudus, mis jäi pikema aja kestel ainsaks kogu Põhja-Eestis. Oma ametis oli ta kokku 11 aastat, mil pidi taas Ungru mõisa tagasi minema.48 45 R. Põldmäe, Fr. R. Kreutzwald, 404. 46 A. Võsa, Vennastekoguduste mõju, 244. 47 R. Põldmäe, Fr. R. Kreutzwald, 402. 48 Samas, 401. Suuresti tänu vennastekogudustele omandatud kirjaoskusele ning kõnepidamise vilumusele, õnnestus paljudel velistel pääseda ka mõisaametisse (kingsepad, aidamehed), eriti kui mõisnik ise pooldas hernhuutlust. Paljudel juhtudel pääsesid sellised hernhuutlikud talupojad ka pärisorjusest ennem vabaks kui üldine talurahva mass. Eesõigustatud positsiooni abil jõudsid nad ka enamasti jõukamale majanduslikule järjele, mis ühenduses laiema silmaringiga võimaldas ka lastele paremat haridust anda. Kui pärisorjast talupoegadel polnud
Nii pastoritel kui aadlil kujunes kaks suhtumist haridusse. Üks osa toetas lugemisoskuse levitamist selleks, et kindlamalt allutada talurahvas luteri usu kirikule ja õigustada Balti erikorda. Teine osa, mõjutatuna ratsionalistide ideedest, pooldas talurahvale hariduse andmist, et selle kaudu aidata kaasa rahva elujärje parandamisele. Viimaste ideede levikus on tähelepandav osa taasavatud Tartu ülikoolil ja selle esimesel rektoril G. F. Parrotil. Edasist mõju talurahva kirjaoskusele avaldas hernhuutlik liikumine. Oma kirjanduse viimisel rahva hulka hoolitsesid nad lugemisoskuse omandamise eest nii vennaste- koguduse liikmete seas kui ka väljaspool. 1802. a. asutati Rahvahariduse Ministeerium, mis töötas välja uue koolikorralduse alused. Venemaa jaotati kuueks õpperingkonnaks. Neist iga eesotsas seisis ülikool (Moska 1755, Tartu 1632, Vilnius 1579, Kaasan 1804, Harkov 1805, Peterburi 1819). Kogu riigis pandi maksma ühtne koolisüsteem
selleks, et kindlamalt allutada talurahvas luteri usu kirikule ja õigustada kehtivat Balti erikorda. Teine osa, mõjutatuna ratsionalistide ideest, pooldas talurahvale hariduse andmist, et selle kaudu aidata kaasa rahva elujärje parandamisele. Viimaste ideede levikus ja juurdumises kuulus tähelepandav osa taasavatud Tartu ülikoolile ja selle esimesele rektorile G. F. Parrotile. Sajandi esimese poole koolielu arengut ajendasid teisedki tegurid. Edasist mõju talurahva kirjaoskusele avaldas hernhuutlik liikumine, mis hoolitses lugemisoskuse pmandamise nii vennastekoguduse liikmete seas kui ka väljaspool. 1802.aastal asutati Rahvahariduse Ministeerium. Ministeerium töötas välja uue koolikorralduse alused. 1803. aastal kehtestati " Esimesed rahvahariduse eeskirjad", mille põhjal Venemaa jaotati kuueks õpperingkonnaks. Neist iga eesotsas seisis ülikool ( Moskva 1755, Tartu 1632, Vilnius 1579, Kaasan 1804, Harkov 1805, Peterburi 1819). Kogu riigis pandi maksma
Viljandi Muuseumi kogudes olevate paljude 18.saj juridica raamatute esialgseks omanikuks on sissekirjutuste ja nimetemplite põhjal G. L. Rathlef. Gustav Ludwig Rathlef (1847-1928) oli põllumajandus- ja ühiskonnategelane ning Lahmuse mõisa omanik. Omanike ringis on teisigi ümberkaudseid mõisnikke: von Sieversid, von Stackelbergid, von Bockid ja kohalikke kultuuritegelasi. Kool Lahmuse vallas loodi 1848 ja õppetöö kestis mardipäevast jüripäevani. Ehkki eesti talurahva üldisele kirjaoskusele pandi alus XVII sajandi lõppkümnendil Bengt Gottfried Forseliuse algatatud koolivõrguga, ei jõudnud kooliharidus igasse eesti nurka kohe. Rootsi riigivõim lakkas Liivimaal olemast pärast Riia kapituleerumist 1710. aastal, aasta hiljem anti tsaari nimel välja seadus kõikides kogudustes koolmeistrid ametisse panda ja talurahva lapsed jälle kooli saata. Sõjaolukorra, nälja, katku ja rahvaarvu suure vähenemise tõttu läks veel aega, kuni eesti talulastele kõikjal koolid loodi
talupoegadele parem, kui sellele eelnenud väga raske sõdade aeg ja kindlasti parem, kui sellele järgnenud "vene aeg". On oluline rõhutada, et noil aegadel ei valgunud Eestisse palju võõraid asukaid. "Paruneid" oli vaid mõni tuhat ja päevakorral ei olnud eriline saksastamine, rootsistamine ega mistahes võõra keele ja kommete pealesurumine. Rootsi ajal valitses talupoegadesse suhtumises palju vabameelsemat mõtlemist, kui oli seda venelastel ja sakslastel. Pandi rõhku kirjaoskusele. Talupojad said kohtutes rohkem õigust ja võisid loota abile Stockholmist. 17. sajandi keskpaiku hakati ehitama manufaktuuri tüüpi ettevõtteid (1628 Hüti klaasikoda Hiiumaal, 1650 Narva vase- ja saeveski, 1664 Tallinna paberiveski). Rootsi kuningas Gustav Adolf pööras tõsist tähelepanu haridusolude korraldamisele meie maal. Asutatigi gümnaasiumid Tartusse 1630. aastal ja Tallinnasse 1631. aastal. Tallinnasse
emakeelde. Lutherlusega on seotud koolisüsteem- tema tees ütles, et tüdrukud ja poisid tuleb lugema õpetada, sest iga kristlane peab oskama jumalaga rääkida. Kiriku käes olid koolid, kirik teostas lugemiskontrolli- talvel käis kirikuõpetaja lugemist kontrollimas, sest siis polnud kuhugi joosta ning polnud ka talutöid. Reformatsiooni tulemus- kristlane peab ise lugema piiblit. Reformatsioon aitas kaasa massilisele kirjaoskusele. Lutheri usku piirkondades areneb lepingute süsteem. Meil ei ole head ülevaadet, mis annaks lühikese ülevaate, mis juhtus reformatsiooni algusest peale katoliikliku maailmaga. On öeldud, et võitis Luther. Katolik maailm tegi omad järeldused. Reformatsiooniga juhtus Euroopas suur muutus- reformatsiooni hetkeks kirjutatud õigus oli kogu Euroopas loonud teatud kultuuritaseme. S.t kiriklikud ja ilmalikud autoriteedid olid kõigile Europas ühed
pühade tekstide ja piibli tõlkimine oma emakeelde. Lutherlusega on seotud koolisüsteem- tema tees ütles, et tüdrukud ja poisid tuleb lugema õpetada, sest iga kristlane peab oskama jumalaga rääkida. Kiriku käes olid koolid, kirik teostas lugemiskontrolli- talvel käis kirikuõpetaja lugemist kontrollimas, sest siis polnud kuhugi joosta ning polnud ka talutöid. Reformatsiooni tulemus- kristlane peab ise lugema piiblit. Reformatsioon aitas kaasa massilisele kirjaoskusele. Lutheri usku piirkondades areneb lepingute süsteem. Meil ei ole head ülevaadet, mis annaks lühikese ülevaate, mis juhtus reformatsiooni algusest peale katoliikliku maailmaga. On öeldud, et võitis Luther. Katolik maailm tegi omad järeldused. Reformatsiooniga juhtus Euroopas suur muutus- reformatsiooni hetkeks kirjutatud õigus oli kogu Euroopas loonud teatud kultuuritaseme. S.t kiriklikud ja ilmalikud autoriteedid olid kõigile Europas ühed
vahendit, suhtub lugupidamisega teiste rahvaste keelde ja kultuuri; suhtub tolerantselt eesti keele võõrkeelena kasutamisse ja toetab teise emakeelega kaaslaste eesti keele omandamist. 2.2. Eesti keele õppeaine kirjeldus Eesti keele oskus on nii õppekavas sätestatu omandamise alus kui ka õppekava eesmärk. Põhikoolis omandavad õpilased teadmisi ja oskusi, mis võimaldavad neil toime tulla eakohaste suuliste ja kirjalike tekstidega. Põhikoolis pannakse alus õpilaste sotsiaalsele kirjaoskusele, st oskusele kasutada keelt teadlikult ning kriitiliselt isiklikus, avalikus, õppe- ja tööelus. Õpilastes kujundatakse teadmisi ja oskusi, mis hõlmavad keelt, selle variante ja eriliigilisi tekste ning lubavad toime tulla suulise ja kirjaliku suhtlusega, tekstide vastuvõtu ning loomisega. 1. 4. klassis on eesti keel kirjandusega lõimitud õppeaine, milles taotletakse nii keele- kui ka kirjandusõpetuse eesmärke. Alates 5. klassist on eesti keel ja kirjandus eraldi, kuid tugevasti
Euroopast ning sealsetest kunstivooludest. Gooti ja renessanss-stiili ornamendid jõudsid ka maarahva rõivastele ja tarbeesemetele. Kloostrid olid eesti esimesed hariduskeskused. Järk- järgult sai eestlastele omaseks ristiusk, mis segunedes kohaliku eelkristliku usundiga moodustas nn külakatoliikluse Reformatsioon ja valgustus 16. sajandil Saksamaal alguse saanud reformatsiooniga kinnitas Eestis kanda luteri kirik. Kirjaoskusele ja trükisõnale rõhku panev luterlus pani alguse eestikeelsele kirjasõnale ja talurahvakoolile. Ka luterlikku tööeetikat peetakse eestlastele omaseks. Esimene eestikeelne raamat trükiti 1535. aastal, selleks oli Tallinna pastorite Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus (Wanradt-Koelli katekismus). 18. sajandil levis baltisakslastest valgustajate kaudu Eestis ratsionalism, hakkasid ilmuma esimesed ilmaliku sisuga rahvavalgustuslikud trükised
annaabi.ee 
